Otsuse tegemise aeg ja koht 6. september 20x Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-17-19447
Tsiviilasi
T N hagi S K, P S, K S, D Pi ja T R vastu võla, kahjuhüvitise ja viivise nõudes hagi hind 16 6x,55 eurot
Tsiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende Hageja: T N (isikukood xxx, xxxx); esindajad Hageja lepinguline esindaja: advokaat Ardi Rebane (Advokaadibüroo Heringson GLO, Maakri 23A, Tallinn 10145; tel: 610 8108; e-post: [email protected]); Kostja: D P (isikukood xxx; tel: xxx; e-post: xxx); Kostja: T R (isikukood xxx; tel: xxx; e-post: xxx); Kostja T R lepinguline esindaja: Peeter Malve (Amantese Õigusbüroo OÜ, Turu plats 5, Tallinn, e-post: [email protected]). Menetluse x
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi kostja D Pi suhtes tagaseljaotsusega.
2.Mõista kostjalt D P (isikukood xxx) hageja T Ne (isikukood xxx) kasuks välja 43x,81 (neli tuhat kolmsada kaheksateist eurot ja 81 senti) eurot, millest 3480 eurot on üürivõlgnevus, 294,17 eurot on kahju hüvitis, 538,82 on enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivis üürivõlgnevuselt ja 5,82 eurot on enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivis kahju hüvitiselt.
Mõista kostjalt D P (isikukood xxx) hageja T Ne (isikukood xxx) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates hagiavduse esitamisest 29.12.2017 üürivõlgnevuse ja kahju hüvitise summalt 3 774,17 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata hageja 29.06.20x taotlus kuulata tunnistajana üle K R.
5.Mõista kostjalt T Rlt (isikukood xxx) hageja T Ne (isikukood xxx) kasuks välja 2568,70 (kaks tuhat viissada kuuskümmend kaheksa eurot ja 70 senti) eurot, millest 2224,30 eurot on põhivõlgnevus ja 344,40 eurot on seisuga 28.12.2017 sissenõutavaks muutunud viivis.
6.Mõista kostjalt T Rlt (isikukood xxx) hageja T Ne (isikukood xxx) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates 29.12.2017 põhivõlgnevuse summalt 22240,30 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud õigusabikulude osas kostja D Pi kanda 27,6% suuruses osas ja riigilõiv 62,72% suuruses osas.
2.Jätta menetluskulud õigusabikulude osas kostja T R kanda 16,4% suuruses osas ja riigilõiv 37,28% suuruses osas.
3.Mõista kostjalt D P (isikukood xxx) hageja T Ne (isikukood xxx) kasuks menetluskuludena välja 982,94 (üheksasada kaheksakümmend kaks eurot ja 94 senti) eurot, millest õigusabikulud on 685,02 eurot ja riigilõiv on 297,92 eurot.
4.Mõista kostjalt D P (isikukood xxx) hageja T Ne (isikukood xxx) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 982,94 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Mõista kostjalt T Rlt (isikukood xxx) hageja T Ne (isikukood xxx) kasuks välja 704,98 (seitsesada neli eurot ja 98 senti), milles 407,06 eurot on õigusabikulud ja 297,92 eurot on riigilõiv.
6.Mõista kostjalt T Rlt (isikukood xxx) hageja T Ne (isikukood xxx) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 704,98 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad hageja ja kostja T R esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kostja D P võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjatel tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank või arveldusarvele nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank või arveldusarvele EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti Filiaalis või arveldusarvele nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Kohus selgitab, et vastavt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § x7 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvdamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas kostjate vastu üürivõlgnevuse, kahju hüvitamise ja viivise nõuded. Hagiavduse kohaselt olid xxx asuva kinnistu endise omaniku O K (isikukood xxx) ja kostjate vahel sõlmitud üürilepingud.
2.O K üüris kostjale D X eluruumi aadressil Xxx tn xxx. Üürilepingu ja eraldi kokkuleppe kohaselt kohustus kostja eluruumi kasutamise eest tasuma üürileandjale üüri 120 eurot kuus. Üürilepingu olemasolu ja üüritasu suuruse õigsust tõendab asjaolu, et kostja D P jätkas peale üürilepingu üleminekut hagejale vastavas suuruses maksete tegemist.
3.O K üüris kostjale T Rle eluruumi aadressil Xxx xxx. Üürilepingu ja eraldi kokkuleppe kohaselt kohustus kostja eluruumi kasutamise eest tasuma üürileandjale üüri 76,70 eurot kuus. Üürilepingu olemasolu ja üüritasu suuruse õigsust tõendab asjaolu, et kostja T R jätkas peale üürilepingu üleminekut hagejale vastavas suuruses maksete tegemist.
4.Kostjad kinnitasid suuliselt O Kga üürilepingute sõlmimist viimase pärijate lepingulisele esindajale vandeadvokaat Ivo Mahhovile ja OÜ X Kinnisvarahaldus töötajale K Rile.
5.31.08.2014 suri Xxx x kinnistu endine omanik O K. O K pärijateks olid E F (sünd xxx) ja W V K (sünd xxx), kes omandasid Xxx tn x kinnistu pärandvara koosseisus. Lisaks kinnistule läksid pärijatele pärandvara koosseisus üle kostjatega sõlmitud üürilepingud ning nendega seotud õigused ja kohustused.
6.Peale O K surma jätkasid kostjad üüritud eluruumide kasutamist, samas aga ei tasunud nad ajavahemikul alates O K surmast 31.08.2014 kuni veebruarini 2017 (so 29 kalendrikuu jooksul) ruumide kasutamise eest üüri. Kostja D Pi üürivõlg on 29 x 120 eurot = 3 480 eurot. Kostja T R üürivõlg on 29 x 76,70 eurot = 2 224,30 eurot.
7.09.02.2017 võõrandasid E F ja W V V Xxx tn x, Tallinn kinnistu koos oluliste osade ja päraldistega hagejale. Müügilepingus avdasid ostja ja müüja, et Xxx 1x kinnistul asuva elamu korterid on välja üüritud ning ostja võtab kasutuslepingud müüjalt üle. Müüja loovutas ostjale kõik kasutuslepingutest tulenevad nõuded üürnike vastu ning andis üle kõik dokumendid, mis olid seotud elamus paiknevate korterite üürimisega. Seega läksid nimetatud lepinguga hagejale üle ka Xxx x tasumata üüri nõuded kostjate vastu.
8.Xxx tn x kinnistu omanik T N andis halduslepinguga nr 08/02/17 X AS-le õiguse pidada üüriarvestust ja esindada omanikku kõikides suhetes üürnikega, esindada kinnistu omanikku kinnistut puudutavates küsimustes ja kõikidel kinnistut puudutavatel läbirääkimistel koos edasivolitamise õigusega. AS X on omakorda lepinguga andnud eelpoolnimetatud õigused üle OÜ-le X Elamispinnad ja OÜ-le X X.
9.17.02.2017 saatis OÜ X Elamispinnad kostjatele hageja esindajana e-kirjad, milles teavitas neid p-s 1.4. märgitud üürivõla olemasolust ning andis kostjatele võimaluse sõlmida võla tasumiseks maksegraafik. Ühtlasi teavitas OÜ X Elamispinnad kostjaid, et juhul kui nad sõlmivad vastava üürivõla tasumiseks maksegraafiku, ei nõuta kostjatelt tasumata summalt viivise tasumist. Kostjad ei täitnud üürilepingust tulenevaid kohustusi ega sõlminud tasumise graafikut. OÜ X Elamispinnad saatis 12.05.2017 advokaadi vahendusel kostjatele kirjalikud pretensioonid võlgnevuse tasumiseks. Pretensioonides teatati kostjatele üüri tasumisega viivitamise tõttu kogunenud viivistest. Lisaks andis OÜ X Elamispinnad oma kliendi nimel kostjatele veel kord tähtaja üürivõlgnevuse tasumiseks või vastava kokkuleppe sõlmimiseks. Kostjad võlgnevust ei tasunud ega sõlminud maksegraafikuid.
10.19.10.2017 saatis OÜ X Elamispinnad esindaja K R e-kirjad nendele kostjatele, kes p-s 1.10 pretensioonidele ei reageerinud ja andis neile veel kord võimaluse üürivõlgnevuse tasumiseks või vastava graafiku sõlmimiseks. Ka need e-kirjad jäid vastuseta.
11.Tänaseks on kõikide kostjatega üürilepingud lõppenud ja korterid aktiga üle võetud. Kostja D P ei andnud hageja esindajale (OÜ X X) kohaselt korterit üle. Kostja kolis küll korterist välja,
aga ta ei tagastanud korteri võtmeid. Seetõttu pidi hageja esindaja laskma Xxx tn x-x korteri ukse avada ja vahetada selle ukseluku. Nimetatud teenused läksid hagejale maksma 294,17 eurot koos käibemaksuga. OÜ X X koostas hüvitise saamiseks arve kostjale D X, kes arvet ei tasunud.
12.Hageja viitas VÕS § 76 lõikele 1, §-le 100 ja §-le 271. Kostja D P võlgnes eluruumide kasutamise eest üürina 3 480 eurot ja kostja T R 2224,30 eurot, millised summad palus hageja kostjatelt välja mõista.
13.Hageja viitas VÕS § 113 lõike 1 teisele lausele. Hageja kasutas viivisearvestuse lihtsustamiseks viivisemäära 0,02% päevas, mis on kostjatele soodsam. Hageja esitas mõlema kostja suhtes viivisearvestuse. Kostjal D X tuli võlgnevuse tasumisega viivitamise eest maksta viivist 538,82 eurot ning kostjal T Rl 344,40 eurot. Hageja arvestas viivist kuni hagiavduse esitamiseni.
14.Hageja viitas VÕS § 334 lõikele 1. Kostja D P jättis pärast üürilepingu ülesütlemist korteri hagejale kohaselt üle andmata, mistõttu pidi hageja esindaja tellima ukseluku avamise ja luku vahetamise, milleks kulus 294,17 eurot. Hageja viitas VÕS § 101 lg 1 punktile 3 ja VÕS § 115 lõikele 1 ning palus kostjalt kahju hüvitisena 294,17 eurot välja mõista.
15.Hageja leidis, et tal on õigus nõuda kostjalt D P ka viivise tasumist kahjunõudelt 294,17 eurolt. Hageja kasutas viivise arvestamisel viivise määra 0,02% tasumata summalt päevas, mis on kostja jaoks soodsam. Hageja arvestas viivist alates 20.09.2017 kuni 28.12.2017 (hagiavduse esitamisele eelnenud päevani) ja palus kostjalt D P sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 5,82 eurot.
16.Hageja viitas TsMS §-le 367 ja palus kostjatelt välja mõista edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise. Kostjalt D P palus hageja välja mõista viivise üüri põhivõlgnevuse ja kahju nõude summalt kokku ehk 3480 eurot + 294,17 eurot = 3774,17 eurolt alates hagiavduse kohtusse esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni seaduses sätestatud määras. Kostjalt T Rlt palus hageja välja mõista viivise põhivõlgnevuselt 2224,30 eurolt alates hagiavduse esitamisest kuni põhinõude tasumiseni seaduses sätestatud määras.
17.Hagiavduse täienduses täpsustas hageja viivisenõudeid. Hageja palus kostjalt D P välja mõista põhivõlgnevuse 3 480 eurot, kuni 28.12.2017 sissenõutavaks muutunud viivise 538,82 eurot, kahju hüvitise 294,17 eurot, kuni 28.12.2017 kahju hüvitiselt sissenõutavaks muutunud viivise 5,82 eurot ning sissenõutavaks muutuva viivise põhivõlgnevuselt ja kahjuhüvitiselt kokku summas 3 774,17 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavduse esitamisest 29.12.2017 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Hageja palus kostjalt T Rlt välja mõista võlgnevuse 2 224,30 eurot, kuni 28.12.2017 sissenõutavaks muutunud viivise 344,40 eurot ja sissenõutavaks muutuva viivise põhivõlgnevuselt 2 224,30 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavduse esitamisest 29.12.2017 kuni põhinõude kohase täitmiseni. x. Kostjate vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja ei nõustunud, et tal puudub õigus nõuda kostjatelt üüri varasema perioodi eest ajavahemikul 31.08.2014 kuni 28.02.2017. Kostjate käsitlus, et uus kinnisasja omanik saab nõuda VÕS § 304 lg 1 kohaselt kostjatelt üüri tasumist alles omandi üleminekule järgnevast kalendrikuust oleks õige, kui O K pärijate ja hageja vahel puuduks eraldi kokkulepe varasemate nõuete võõrandamiseks. 09.02.2017.a sõlmitud notariaalne leping sisaldas punktis 5.1 sõnaselget kokkulepet, et müüja võõrandab ostjale kõik üürilepingutest tulenevad nõuded üürnike vastu. Hageja viitas VÕS § 164 lõikele 1.
19.Need juhud, millal nõue ei ole loovutatav, on sätestatud VÕS § 166 lõikes 1. Nimetatud sätte kohaselt ei või loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või
surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevt ei saa pöörata sissenõuet. Üürinõude loovutamine seadusega aga keelatud ei ole. Vastupidine ei järeldu ka hagejale teadaolevast kohtupraktikast. Seega saab tasumata üüri nõude loovutada kokkuleppeliselt igale isikule, sh üürilepinguga koormatud kinnisasja uuele omanikule.
20.Õige ei ole kostjate väide, et neid ei ole nõuete võõrandamisest kohaselt teavitatud. Kuigi senised võlausaldajad O. K pärijad ei saatnud kostjatele teadet hagejale üürinõuete loovutamise kohta, teavitas sellest kostjaid hagejat lepinguliselt esindanud OÜ X Elamispinnad. Seejuures sisaldus teade 09.05.2017 kostjatele saadetud pretensioonides. Kostjatele on saadetud nõude loovutamist tõendava dokumendina väljavõte notariaalsest kokkuleppest, mis on kostjatele kätte toimetatud ka koos hagi materjalidega. Hageja viitas VÕS §-le 170.
21.Notariaalse lepingu punktis 5.1 on selgelt kirjas, et müüja annab ostjale üle nõuded üürnike vastu. Seetõttu võis hageja nõuda kostjatelt VÕS § 304 lõike 1 järgi nii tulevase üüri tasumist kui nõude loovutamise kokkuleppe järgi varasema üürivõlgnevuse tasumist. Endise omaniku pärijate advokaat andis hagejale üle kõik materjalid ja lepingud, mis kinnistu võõrandajatel õnnestus nõuete tõendamiseks kätte saada. Seejuures anti hagejale üle kõik üürilepingud, mis endistel omanikel õnnestus kätte saada, samuti ruumide plaanid koos üürnike andmetega ja üüritasude suurustega.
22.Hageja ei nõustunud kostjate väitega, et kuna eelmise omaniku pärijad ei ole kostjatelt nõudnud üürivõla tasumist, ei saa hageja nõuet esitada. Hageja on tõendanud üürivõlgnevuse olemasolu. Asjaolu, et kostjad ei saanud O K surma järgselt üüri tasuda, ei vabasta kostjaid üürilepinguga kokkulepitud üüri tasumise kohustusest. Kui kostjatele ei olnud teada, kes olid eelmise omaniku pärijateks, võisid nad VÕS § 120 lg-e 1 kohaselt üüri hoiustada ja hiljem pärijatele välja anda. Seda kostjad ei teinud.
23.Pärijatele väljastati pärimistunnistus 08.07.2016. Oma kinnistu võõrandasid nad hagejale 09.02.2017. Kuna pärimistunnistuse vastuvõtmisel ei olnud O. K pärijatele selge täpne pärandvara koosseis, sh see, kui suured olid nende tasumata üüri nõuded kostjate vastu, ei saa neile ette heita, et nad ise ei esitanud üürnike vastu vastavaid nõudeid enne kinnistu võõrandamist.
24.Hageja ei nõustunud kostjate väidetega, et ei saa nendelt nõuda viivist. VÕS § 114 lg 2 kohaselt ei vabasta täiendava tähtaja andmine võlgnikku vastutusest kohustuse rikkumise eest. Pretensioonides antud täiendav tähtaeg ei vabastanud kostjaid viivise tasumise kohustusest.
25.29.06.20x seisukohtades kordas hageja, et kostjatel olid sõlmitud üürilepingud Xxx x eelmise omaniku O Kga, pärast kelle surma kostjad 29 kalendrikuu jooksul üüri ei tasunud ega hoiustanud. Hageja leidis, et kostja T R tasaarvestus on 433 euro suuruse nõude osas lubamatu. Hageja pidas kostja teadvt esitatud veväiteks väidet, et viimane on tasunud alates 12.07.2017 ekslikult kokku lepitud üüri 76,70 euro asemel 120 eurot kuus. Tegelikult leppisid hagejat esindanud OÜ X Elamispinnad esindaja ja kostja T R suuliselt telefoni teel kokku, et alates 2017. aasta juulist asub kostja üüri 120 eurot kuus. Hageja taotles OÜ X Elamispinnad esindaja K Ri ülekuulamist tunnistajana.
26.Kui kohus ei rahulda hageja taotlust tunnistaja ülekuulamiseks, tõendab üüri suurenemist poolte kokkuleppel asjaolu, et alates 12.07.2017 esitas OÜ X Elamispinnad erinevt varasemast arveid, millel üüri suurus oli 120 eurot. Kostja tasus kõik arved koheselt ega esitanud nende kohta pretensioone enne 30.04.20x istungit. Kui kostja oleks ekslikult hagejale tasunud 120 eurot, oleks kas tema või tema eest arve tasunud elukaaslane kohe seda märganud ja teinud X Elamispinnad OÜ-le taotluse enamtasutud raha tagastamiseks või järgmise kuu üüriga
tasaarvestamiseks. Hageja leidis, et arve vastuvõtmine tähendas kaudse tahteavdusena arves märgitud tingimustega nõustumist. Kuna poolte vahel oli kokkulepe üüritasu tõstmiseks, on lubamatu kostja tasaarvestuse avdus enamtasutud üüri osas.
27.Seoses tasaarvestusega summas 739,88 eurot leidis hageja, et kostja koostatud maksete nimekiri ei tõenda, milliseid makseid tegelikult tehti või mitte eest need tehti. Tasaarvestuse avduse esitamiseks peab kostja eelnevt tõendama makseid ja teisi VÕS § 10x kohaldamise eeldusi. Veele tehtud kulutused olid ka kostja enda huvides. Üürilepingu kohaselt üür kõrvkulusid ei sisaldanud.
28.Lõplikes seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Hageja leidis, et kuna kostja D P pole hagile vastanud, tuleb hagi tema suhtes rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja viitas TsMS § 165 lõikele 1 ja palus menetluskulud jätta võrdsetes osades kostja D Pi ja T R kanda.
29.Hageja menetluskuludeks oli hagiavduse esitamisel tasutud riigilõiv 700 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulud 3482 eurot koos käibemaksuga. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hagiavduse koostamisele, lisade komplekteerimisele ja kohtule esitamisele 9 tundi ja 22 minutit. Esindaja osutas õigusabi hinnaga 100 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Kokku kulus esindajal koos käibemaksuga 1124 eurot. Hagiavduse puuduste kõrvdamisele kulus 20 minutit ning hageja tasu oli koos käibemaksuga 40 eurot.
30.Kostjate P ja K S vastustega tutvumisele, seisukohtade kujundamisele ja hageja 07.03.20x seisukohtade koostamisele kulus 6 tundi ja 30 minutit ning hageja õigusabikulu oli koos käibemaksuga 780 eurot. Kostja S K vastusega tutvumisele ja hageja 04.04.20x seisukohtade koostamisele kulus aega 1 tund ja 50 minutit ning kulu oli 220 eurot koos käibemaksuga.
31.28.04.20x istungiks vmistumiseks ja sellel osalemiseks kulus kokku 2 tundi ja 22 minutit. Hageja õigusabikulu oli 284 eurot koos käibemaksuga. Kostjate 14.06.20x seisukohtadega tutvumiseks, konsultatsiooniks, kompromissläbirääkimiste pidamiseks ning hageja 29.06.20x seisukohtade koostamiseks kulus 8 tundi ja 37 minutit. Hageja kulu koos käibemaksuga on 1034 eurot. Kostjate P ja K Sga sõlmitava kompromissi koostamiseks ja lõplike seisukohtade koostamiseks kulus 40 minutit ehk 80 eurot koos käibemaksuga. Koos riigilõivuga on hageja menetluskulud käesolevas asjas 4 262 eurot. Hageja palus kostjatelt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt seaduses sätestatud määras.
32.17.08.20x seisukohtades märkis hageja, et kuna ta sõlmis kompromissi kostjate S K, P S ja K Sga, puudub vajadus nende kostjate menetluskulusid kindlaks määrata. Kostja D P ei ole esitanud ühtegi seisukohta ja seega tal menetluskulud puuduvad. Kostja T R esitas menetluskulude nimekirja. Hageja pidas antud kostja menetluskulusid põhjendatuks osaliselt. Hageja leidis, et kostja esindaja tehtud toimingud on olnud põhjendatud vaid osaliselt. Kostja esindajal ei saanud vastuse koostamiseks kuluda aega 4 tundi, sest sisuline osa vastusest moodustas 1,5 lehekülge. Ülejäänud osa moodustab menetluskulude nimekiri, mille koostamise kulu ei kuulu hüvitatavate menetluskulude hulka. Hageja pidas vastuse koostamise mõistlikuks ajakuluks 1 tund ja 20 minutit. Koos hagiavdusega tutvumisega sai kostja esindajal kokku kuluda 2 tundi ja 20 minutit. Kuni eelistungini pidas hageja kostja T R kulusid mõistlikuks 288 euro ulatuses koos käibemaksuga.
KOSTJA T R VASTUVÄITED
33.Kostja leidis, et hagi ei kuulu rahuldamisele, sest ta ei võlgne hagejale midagi. Hageja on suurendanud kostja T R üüri seniselt 76,70 eurolt 120 euroni.
34.Kostja ei nõustunud, et hageja on tõendanud talle koos kinnistuga tagasiulatuva nõudeõiguse loovutamise enne tehingut tasumata jäänud üürisummale. Hagile lisatud notariaalselt sõlmitud leping loovutustehingut ei kinnita. Notariaalse lepingu p 5.1 kohaselt loovutas müüja kõikidest üürilepingutest tulenevad õigused ja kohustused ostjale ja andis talle üle üürisuhteid puudutavad dokumendid. Sisuliselt on selle lepingupunkti näol tegemist VÕS § 291 lg 1 sätestatu üle kordamisega, mille kohaselt kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku vdusse andmist või kui üüritud asja omanik vahetub pärast asja üürniku vdusse andmist asja võõrandamise korral sundtäitmisel või pankrotimenetluses, lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale.
35.Kostja viitas VÕS § 168 lõikele 1, § 167 lõikele 4 ja §-le 172 ja leidis, et O K pärijad ei ole teavitanud kostjat T Rt hagejale üürisummade nõudeõiguse loovutamist tagasiulatuvt. Hageja ei ole kooskõlas VÕS §-ga 168 lg 1 endal tasumata üürisummade nõudeõigust enne kinnistu omandamist tõendanud.
36.Isegi juhul, kui hageja esitaks kohtule dokumentaalse tõendi selle kohta, et ta on lisaks kinnistule omandanud tagasiulatuva nõudeõiguse üürile, ei oleks tal ikkagi alust nõuda viivist. Kostja leidis, et viivisenõue on alusetu ja vastuolus heade kommetega, sest hagis märgitud üüri tasumiseks ei ole O K pärijad kunagi arvet või nõuet esitanud. Kostja ei teadnud kuni hageja poolt kinnistu omandamiseni, kellele ja millisele arvele tuleks pärast senise üürileandja surma üüri tasuda.
37.Kostja viitas VÕS § 113 lõikele 2. Hageja on kostja T R võlgnevuse osas arvestanud viivist alates 15.09.2014, kuid ta ei ole tõendanud, et alates O K surmast kuni hageja poolt kinnistu omandamiseni oleks keegi kostjale üüri tasumise nõuet esitanud. Alates hageja poolt kinnistu omandamisest ja üüri tasumise nõuete esitamist on kostja talle üüri tasunud ja selle üle puudub vaidlus.
38.Kostja T R palus menetluskuludena hagejalt välja mõista õigusabikulud. Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kliendiga kohtumisele ja asjaga tutvumisele kulus 1 tund tasuga 80 eurot tunnis ning koos käibemaksuga 96 eurot. Hagi analüüsiks ja vastuse koostamiseks kulus 4 tundi ning tasu koos käibemaksuga on 320 eurot. 30.04.20x istungil osalemiseks kulus 100 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks, sest istungil osalemise tasu oli kõrgem. Kokku olid kostja õigusabikulud koos käibemaksuga 600 eurot.
39.14.06.20x tegi kostja tasaarvestuse avduse. 30.04.20x istungil avdas hageja esindaja, et kostja T R üüritasu oli 76,70 eurot ja muud kokkulepet vaidlusalusel perioodil ei olnud, sest ettepanek üüritasu suurendamise kohta esitati hiljem.
40.Hageja esitatud tõendist nähtub, et kostja T R on tasunud perioodil 23.02.2017 kuni 23.10.2017 hageja volitatud haldurile viimase esitatud arvete alusel üüri kokku 893,44 eurot. Hageja tõendi kohaselt on hageja haldur esitanud alates 12.07.2017 T Rle üüri eest arveid summas 120 eurot kuus. Hageja kinnitas 30.04.x eelistungil, et pooled üüri tõstmises kokku ei leppinud, mistõttu peaks kostja T Romaniva tasuma kuni tänaseni üüri 120 euro asemel 76,70 eurot kuus. Seega on kostja alates 12.07.2017 kuni aprillini 20x tasunud hagejale igakuiselt üüri kokkulepitust enam 43,30 eurot, st tasunud 10 kalendrikuu eest hagejale ilma õigusliku aluseta summas 433 eurot.
41.Kuna hagejal ei olnud õigust saada kostjalt 433 eurot ja ta on esitanud kostja vastu võlanõude, tasaarvestas kostja T R ekslikult enamtasutud üürimaksetest tekkinud võlanõude hageja vastu summas 433 eurot kõigi hageja võimalike võlanõuetega kostja vastu.
42.Poolte 2003. a sõlmitud üürilepingust nähtuvt on tegemist praktiliselt nö „kõik hinnas“ üürilepinguga. Üksnes lepingu p-st 4 tulenes üürnikule kohustus tasuda lisaks kokku lepitud üürile täiendavt tema poolt kulutatud elektrienergia ja gaasi eest. T R on oma elukaaslase X Xi vahendusel ja tema pangakontolt tasunud ilma vastava käsundita perioodil 29.10.2014 kuni 19.04.2017 AS-le Tallinna Vesi kokku 739,88 eurot. Kuivõrd T R on tasunud heas usus Xxx x elamu suhtes esitatud veearveid, on kostjal T Rl tekkinud hageja vastu võlanõue summas 739,88 eurot VÕS § 1028 alusel.
43.Kostja T R tasaarvestas AS-le Tallinna Vesi tasutud veearvetest tekkinud võlanõude hageja vastu summas 739,88 eurot kõigi hageja võlanõuetega T R vastu. Kokku esitas kostja tasaarvestuse avduse summas 1172,88 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
44.Arvestades hageja nõudeid ja kostjate vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele.
45.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) Tallinnas, Xxx x asuva kinnistu endise omaniku O K ja kostjate vahel olid sõlmitud üürilepingud; 2) kostja T R kasutas üürilepingu alusel eluruumi Xxx tn x-x ning pidi selle eest tasuma alates septembrist 2014 kuni veebruarini 2017 üüri 76,70 eurot kuus; 3) O K suri 31.08.2014 ning tema pärijatena omandasid kinnistu E F ja W V V; 4) kostja T R jätkas pärast O K surma eluruumi kasutamist, kuid ei tasunud üüri; 5) 09.02.2017 võõrandasid pärijad Xxx x kinnistu hagejale.
46.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja T R pidi tasuma üüri 29 kuu eest ajavahemikul alates 2014 aasta augustist kuni 2017. aasta veebruarini ning kas üüri tähtaegse tasumata jätmise eest peab kostja tasuma hagejale viivist.
47.Hagiavduses esitas hageja üürilepingust tuleneva võlgnevuse nõude ka kostja D Pi vastu. Hageja leidis, et D X on üüri tasumata jätmisest tulenev võlgnevus 29 kuu eest summas 3 480 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt D P välja mõista kahju 294,17 eurot, mis tulenes sellest, et üüripinna vabastamisel ei andnud kostja korterit ega selle võtmeid üle, mistõttu tuli hagejal läbi esindaja kanda kulusid ukse avamisele ja luku ning võtmete vahetamisele. Hageja palus ühtlasi kostjalt D P välja mõista mõlemalt põhinõudelt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise. Üürivõlgnevuselt palus hageja välja mõista hagiavduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 538,82 eurot ning kahju hüvitiselt 5,82 eurot. Alates hagiavduse esitamisest 29.12.2017 palus hageja kostjalt D P välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise üürivõlgnevuse ja kahju hüvitise summalt 3 774,17 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni.
48.Kostjale D X toimetati hagiavdus kätte ning kostja osales 30.04.20x eelistungil (toimiku 1. kd, lk 171-176). Kohus selgitas eelistungil kostjale D X, et viimane pole hagile sisuliselt vastanud. Kohus selgitas, et sisulise vastuse puudumise tõttu on kohtul õigus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus selgitas kostjale vajadust esitada kirjalik vastus hagile. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud kostja vastust hagile tähtaegselt ega hiljem.
49.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte
välisriigis või kui see toimetati kätte avikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu kohus ei pea D Pi suhtes tagaseljaotsuse tegemisel eraldiseisvt hagi rahuldamist põhjendama.
50.Kohus leiab, et kostja D Pi suhtes esitatud hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja nõue tema suhtes on põhjendatud hagiavduses toodud asjaolude, hageja esitatud tõendite ning hageja õigusliku põhjendusega. Kuna kostja D P ei ole hagile vastanud, tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
51.Hagi tagaseljaotsusega rahuldamise tõttu tuleb kostjalt D P hageja T Ne kasuks välja mõista 43x,81 eurot, millest 3480 eurot on üürivõlgnevus, 294,17 eurot on kahju hüvitis, 538,82 on enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivis üürivõlgnevuselt ja 5,82 eurot on enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivis kahju hüvitiselt. Kostjalt D P tuleb hageja T Ne kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis alates hagiavduse esitamisest 29.12.2017 üürivõlgnevuse ja kahju hüvitise summalt 3 774,17 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud seoses hagi tagaseljaotsusega rahuldamisega tuleb jätta kostja D Pi kanda.
52.Hageja avdas hagiavduses, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 30.04.20x eelistungil olid mõlemad pooled nõus menetluse jätkamisega kirjalikus menetluses. Seega on hageja andnud korduvt nõusoleku menetluse pidamiseks kirjalikus menetluses.
53.29.06.20x esitas hageja kohtule taotluse kuulata tunnistajana üle OÜ X Elamispinnad esindaja K R. Hageja põhjendas tunnistaja ülekuulamise taotlust vajadusega vaielda vastu kostja T R väitele, mille kohaselt ei leppinud üürileandja ja üürnik kokku üüritasu tõstmises 120 euroni kuus alates 2017. aasta juulist. Kostja hageja taotlusele ei vastanud.
54.Kohus leiab, et hageja tunnistaja ülekuulamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Koos 29.06.20x menetlusdokumendiga esitas hageja kohtule täiendavaid kirjalikke tõendeid ning väitis, et kostja on tasunud ilma vastuväiteid esitamata arveid, mis talle saadeti suurendatud üüritasu alusel. TsMS § 238 lg 1 p 1 kohaselt ei ole tõendil asjas tähtsust, kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavt tõendeid esitatud. TsMS § 403 lg 2 kohaselt võivad pooled kirjaliku menetluse nõusoleku tagasi võtta üksnes menetlusliku olukorra olulisel muutumisel. Kohus leiab, et hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud juba piisavt kirjalikke tõendeid, mistõttu tunnistaja ülekuulamine täiendavt ei ole vajalik. Lisaks ei ole menetluslik olukord enne hageja poolt seisukoha esitamist oluliselt muutunud, mis õigustaks hageja antud kirjaliku menetluse nõusoleku tagasivõtmist. Hageja taotluse rahuldamine tooks kaasa menetluse venimise, sest tunnistaja ülekuulamiseks peaks kohus määrama uue kohtuistungi ning tühistama kirjalikus menetluses antud menetlustähtajad, samuti edasi lükkama kohtuotsuse teatavakstegemise aja. Järgmisena asub kohus sisuliselt hindama, kas hageja nõue kostja T R vastu kuulub rahuldamisele või mitte.
55.Hageja väitis hagiavduses, et hoone algse omaniku pärijatele E F`ile ja W V Vle läksid pärandvara koosseisus üle kostjatega sõlmitud üürilepingud. Kui pärandajad võõrandasid kinnistu hagejale, loovutasid nad talle ka üürilepingutest tulenevad nõuded kostjate vastu. Kostja T R üürivõlgnevus oli 2224,30 eurot. Hageja volitas end esindama AS X, kes omakorda andis esindamise õigused üle OÜ-le X Elamispinnad ja OÜ-le X X. Lisaks põhivõlgnevusele palus hageja kostjalt välja mõista viivise määraga 0,02% päevas. Hagiavduse esitamise ajaks palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivisena 344,40 eurot. Alates 29.12.2017 palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise seaduses sätestatud määras põhivõlgnevuse summalt 2224,30 eurolt kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
56.Kinnistu endise omaniku pärijatel oli õigus loovutada üürilepingutest tulenevad nõuded hagejale, sest VÕS § 166 reguleerib ammendavt juhtumeid, mil loovutamine ei ole võimalik. Kostja viited sellele, et hageja sai temalt nõuda üüri tasumist alles omandi üleminekule järgnenud kalendrikuust ei ole õiged, sest sõlmiti eraldiseisev nõude loovutamise kokkulepe. Nõude loovutamisest teatas kostjale hagejat esindanud X Elamispinnad OÜ ning lisaks sai kostja nõude loovutamisest teada, kui talle edastati hagiavdus. Kui kostja ei teadnud, kellele üüri tasuda, oleks ta saanud üüri hoiustada.
57.Kostja tasaarvestus 433 euro osas on lubamatu, sest pooled sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt oli üüritasu suuruseks alates juulist 2017 120 eurot kuus. Kostja tasus sellekohaseid arveid ega esitanud nende kohta pretensioone. Kui arve oleks ekslikult olnud esitatud liialt suurele summale, oleks kostja pidanud seda kohe märkama ja tegema kohe taotluse enamtasutud summa tagastamiseks või tasaarvestamiseks. Arvete tasumine tähendas, et kostja nõustus kaudse tahteavdusega üüri suurenemisega. Kostja tasaarvestus summas 739,88 eurot on alusetu, sest kostja ei ole tõendanud, mille eest makseid tehti ega alusetu rikastumise nõude esitamise eeldusi. Üürilepingu kohaselt ei sisaldanud üür kõrvkulusid.
58.Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud üüritasu nõude loovutamist. Lisaks ei teavitanud O K pärijad kostjat nõudeõiguse loovutamisest. Hageja viivisenõue on vastuolus heade kommetega, sest O K pärijad ei esitanud hagejale kunagi nõuet ega arvet. Kostja ei teadnud, kellele üüri tasuda. 30.04.20x istungil võttis hageja esindaja omaks, et vaidlusalusel perioodil oli kostja lepinguliseks üüritasu suuruseks 76,70 eurot kuus. Alates 12.07.2017 esitati kostjale arveid summas 120 eurot kuus. Kuna hageja kinnitas, et pooled üüri suurendamises kokku ei leppinud, on kostja alates 12.07.2017 kuni aprillini 20x tasunud üüri igakuiselt 43,30 eurot enam. 10 kalendrikuu jooksul tasus kostja hagejale ilma õigusliku aluseta 433 eurot, mille kostja tasaarvestas hageja võlanõudega. Lisaks leidis kostja, et pooled sõlmisid „kõik hinnas“ üürilepingu, mille kohaselt pidi kostja täiendavt tasuma üksnes elektrienergia ja gaasi eest. Kostja tasus oma elukaaslase vahendusel perioodil 29.10.2014 kuni 19.04.2017 AS-le Tallinna Vesi kokku 739,88 eurot. Kuivõrd kostja tasus heas usus elamu veearveid, on kostjal tekkinud hageja vastu võlanõue summas 739,88 eurot VÕS § 1028 alusel, mille kostja tasaarvestas hageja nõudega. Kokku esitas kostja tasaarvestuse avduse summas 1172,88 eurot.
59.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta hagi üheski osas rahuldamata. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et hageja ei ole tõendanud üürilepingust tuleneva üüritasu nõude loovutamist talle ajavahemiku eest alates 2014. aasta septembrist kuni 2017. aasta veebruarini ehk 29 kalendrikuu eest.
60.VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Nõude loovutamise piirangud on ammendavt loetletud VÕS § 166 lõikes 1, mille kohaselt ei või loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevt ei saa pöörata sissenõuet. Sellise nõude võib loovutada, kui loovutamisega kaasneb majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine. Üüritasu nõude loovutamine ei ole seadusega piiratud ega välistatud.
61.VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
62.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et Xxx tn x kinnistu (toimiku 1. kd, lk 9) omanik oli O K ning hageja kanti kinnistusraamatusse omanikuna sisse 13.02.2017. Hageja esitatud 08.07.2016 pärimistunnistus (toimiku 1. kd, lk 24) tõendab, et O K pärijateks olid E F ja W V V.
63.Notariaalselt tõestatud 09.02.2017 müügilepingu ja asjaõiguslepingu väljavõttest (toimiku 1. kd, lk 25-26) nähtub, et hageja ostis Xxx x kinnistu. Lepingu punktis 5.1. avdasid lepingu pooled, et lepingu esemeks olev kinnistul asub elamu, milles paiknevad korterid on välja üüritud. Hageja ostjana võttis üürilepingud müüjalt üle. Sama lepinguga loovutasid müüjad ostjale kõik üürilepingutest tulenevad nõuded üürnike vastu ning andis ostjale üle dokumendid, mis olid seotud korterite üürimisega. Kohtu hinnangul tõendab esitatud lepingu väljavõte, et hagejale loovutati kõik üürilepingutest tulenevad nõuded kostjate vastu, sealhulgas kostja T R vastu. Nõude loovutamisel eelkirjeldatud viisil oli seadusega kooskõlas.
64.08.02.2017 sõlmis hageja AS-ga X halduslepingu (toimiku 1. kd, lk 27). Hageja andis lepingu lisas 1 nimetatud kinnistu omanikuna haldajale kõik õigused ja volitused lepingu täitmiseks. Muuhulgas andis hageja haldajale õiguse sõlmida kinnistu üürilepinguid ja esitada omaniku nimel avdusi ja taotlusi ning anda kooskõlastusi, mis on seotud kinnistu haldamise- ja hooldamise ning üürile andmisega. Haldajal oli edasivolitamise õigus lepingu punkti 3 kohaselt. Lepingu punkt 4 nägi ette, et haldajale kinnistu kasutajate poolt tasutud üüriga loetakse täidetuks kinnistu kasutajate üüri tasumise kohustus omaniku ees. Lepingu lisas 1 oli kinnistuna märgitud Xxx tn x kinnistu.
65.Varasemalt oli AS X sõlminud 01.01.2014 lepingu OÜ-ga X Elamispinnad (toimiku 1. kd, lk 28). Lepingu kohaselt oli X Elamispinnad OÜ-l muuhulgas õigus esindada AS X, sõlmida tema nimel tähtajatuid kasutuslepinguid ja üürilepinguid, kontrollida ja nõuda allüürnikelt lepinguliste kohustuste täitmist, samuti esitada üürileandja nimel avdusi. 13.02.2017 sõlmisid pooled antud lepingule lisa 3 (toimiku 1. kd, lk 28 pöördel), millega lisati üürilepingu objektide hulka Xxx tn x kinnistu.
66.Samuti sõlmisid AS X ja OÜ X X lisa nr 3 01.01.2014 hoolduslepingule (toimiku 1. kd, lk 29), mille kohaselt andis AS X OÜ-le X X õiguse esindada omanikku ning esitada tema nimel avdusi ja taotlusi, mis on seotud kinnistute üürile andmisega, samuti sõlmida üürile andmisega seotud kokkuleppeid. Hoolduslepingu ja selle lisa 1 täiendamise kokkuleppest 09.02.2017 (toimiku 1. kd, lk 29 pöördel) nähtub, et AS X ja OÜ X X vahelise lepingu objektide hulka lisati Xxx x kinnistu. Eelviidatud tõenditega kogumis on tõendatud, et OÜ-l X X ja OÜ-l X Elamispinnad oli õigus esindada hagejat üürnikega seotud küsimustes.
67.Kostjale T Rle saatis OÜ X Elamispinnad pretensiooni 09.05.2017 (toimiku 1. kd, lk 42-44). Kirjas teatati kostjale, et Xxx tn x kinnistu endine omanik on surnud ning tema pärijateks on E F ja W V V. Samuti teatati kirjas, et 09.02.2017 võõrandasid pärijad Xxx tn x kinnistu hagejale, kes on andnud X AS-le üle õiguse pidada üüriarvestust ja esindada omanikku suhetes üürnikega. AS X on omakorda õiguse üle andnud OÜ-le X Elamispinnad. Kirjas märgitu kohaselt ei olnud kostja tasunud üüri alates O K surmast kuni 2017. aasta veebruarini. Kirja kohaselt oli kostjal T Rl endise omaniku ees üürivõlg 29 kuu eest ehk 29 kuud x 76,70 eurot = 2224,30 eurot. Kostjale esitati samuti viivisenõue. Kostjale anti täiendavt aega võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 25.05.2017. Kostjale teatati, et kui ta täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasub, on hageja vmis viivisenõudest loobuma.
68.Kohtu hinnangul tõendab 09.05.2017 pretensioon, et kostjale teatati nõude loovutamisest. Kostja ei ole vaidlustanud pretensiooni kättesaamist. Isegi juhul, kui kostja ei oleks kätte saanud 09.05.2017 pretensiooni enne kohtuvaidluse algust, toimetati kohtumenetluse käigus kostjale kätte nii hagiavdus kui kõik selle lisad, sealhulgas 09.05.2017 pretensioon ja nõude loovutamise leping. Seega oli kostja teadlik nõude loovutamisest.
69.30.04.20x eelistungil (toimiku 1. kd, lk 171-176) selgitas kohus kostjale, et nõue on loovutatud ja selle kohta on kostjale teated saadetud. Kohus selgitas, et hagiavduse kättetoimetamisega on igal juhul nõude loovutamisest kostjale teatatud. Kohus selgitas kostjale
VÕS § 304.
70.VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
71.VÕS § 291 lg 1 sätestab, et kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku vdusse andmist või kui üüritud asja omanik vahetub pärast asja üürniku vdusse andmist asja võõrandamise korral sundtäitmisel või pankrotimenetluses, lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et hageja ja eelmise omaniku pärijate vahel sõlmitud lepingus ei lepitud kokku nõuete loovutamises, vaid tegemist oli üksnes VÕS § 291 lõikes 1 toodu ülekordamisega. VÕS § 291 lg 1 reguleerib seaduse alusel üürileandja õiguste ja kohustuste üleminekut kinnistu omaniku vahetumisel, mitte varasemate üürileandja õiguste loovutamist. Hageja esitatud lepingu punktis
5.1.lepiti selgesõnaliselt kokku kõigi üürilepingust tulenevate nõuete loovutamises, mida VÕS § 291 lg 1 ei reguleeri.
72.VÕS § 304 lg 1 sätestab, et üüritud asja omaniku vahetumisel võib omandaja nõuda üürnikult üüri maksmist omandi ülemineku kalendrikuule järgnevast kalendrikuust. Üür varasema aja eest tuleb maksta senisele üürileandjale. VÕS § 304 lg 2 sätestab, et kui üürileandja on enne omaniku vahetumist asja omandajale üleminevat üüri nõuet käsutanud, kehtib see omandaja suhtes üksnes niivõrd, kuivõrd omandaja nõude käsutamisest omandi üleminekul teadis.
73.Kostja on antud sättest ekslikult järeldanud, et kinnistu võõrandamisel ei saa võõrandaja loovutada üürilepingust tulenevaid varasemaid nõudeid kinnistu uuele omanikule ning uus omanik saab üürnikelt üüritasu nõuda vaid alates omandi üleminekule järgnevast kalendrikuus. VÕS § 304 ei piira üürilepingutest tulenevate nõuete loovutamist. Vastupidi, VÕS § 304 lg 2 sätestab, et senine üürileandja võib alati üüritasu nõuet käsutada ja teha seda enne omaniku vahetust. Antud juhul loovutas eelmine omanik uuele omanikule oma varasema üüritasu nõude. Kuivõrd varasema üüritasu nõue loovutati ja sellest teatati kostjale, ei saa kostja väita, et ta peab hagejale tasuma üüritasu üksnes alates võõrandamisest ühe kalendrikuu möödumise ajast.
74.VÕS § 120 lg 1 sätestab, et võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral, samuti juhul, kui võlgnik ei tea ega peagi teadma, kes on võlausaldaja, võib võlgnik võlgnetava raha, väärtpaberid, muud dokumendid või väärtasjad võlausaldaja jaoks notari juures hoiustada. Asjaolu, et kostja ei teadnud pärast O K surma, kes on tema pärijad ja kellele üüri tasuda, ei vabastanud kostjat üüri tasumise kohustusest. Kostjal oleks olnud võimalik üür hoiustada.
75.VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 4 näeb ette, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kooskõlas VÕS § 29 lõikega 6 tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist.
76.Kinnistu varasem omanik O K ja kostja T R olid 10.07.2003 sõlminud eluruumi üürilepingu nr 3/03 (toimiku 1. kd, lk 22), mille kohaselt üüris kostja Xxx nt x elamus korterit nr 3. Kooskõlas punktiga 3 pidi kostja tasuma igakuise kokku lepitud renditasu hiljemalt kuu 16.
kuupäevaks. Vastavt lepingu punktile 4 pidi kostja tasuma täiendavt elektrienergia tarbimise eest teenuse osutajale ja gaasi eest Eesti Gaasile.
77.Seega ei olnud lepingusse endasse märgitud igakuise üüritasu suurust. Pooled ei vaidle selle üle, et perioodil, mille eest hageja kostjalt üürivõlgnevust nõuab ehk alates septembrist 2014 kuni veebruarini 2017 oli üüritasu igakuiseks suuruseks 76,70 eurot. Kohtu hinnangul ei saa järeldada lepingu tekstist, et leping oli sõlmitud nö „kõik hinnas“ põhimõttel, mille kohaselt sisaldas üüritasu kõiki kommunaalkulusid peale elektrienergia ja gaasi.
78.VÕS § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et poolte ühiseks tahteks lepingu sõlmimisel oli välistada üürniku poolt ka lepingus otseselt nimetamata kõrvkulude tasumise.
79.Kohus leiab, et kostja tasaarvestuslik nõue hageja vastu summas 739,88 eurot ei ole põhjendatud ega tõendatud, kuigi kohus selgitas kostjale 30.04.20x eelistungil (toimiku 1. kd, lk 171-176) vajadust tasaarvestust põhistada ja tõendada. Kostja ei ole tõendanud väidet, et üürilepingu kohaselt ei olnud tal mistahes kõrvkulude tasumise kohustust. Kostja ei ole tõendanud väidet, et ta tasus elamu omaniku eest Xxx x hoone vee kulusid.
80.Kostja T R esindaja esitas oma väidete tõendamiseks kohtule enda koostatud dokumendi pealkirjaga „Väljavõte kostja V T R elukaaslase X X`i pangakontolt nr xxxx, kes on tasunud Xxx x-x(tähistus üürilepingul) eest vajalikke makseid“. Väljavõttes on märgitud mõningad kuupäevad alates 29.10.2014 kuni 19.04.2017, AS Tallinna Vesi ning arvete numbrid, milliste alusel on tasutud 739,88 eurot. Väljavõttest ei saa järeldada, millise korteri või elamuga seoses ja kelle eest on makseid tehtud. Kostja esindaja koostatud dokumendi näol on tegemist kostja esindaja seletuse, mitte tõendiga. Kostja esindaja seletus ei tõenda, et kostja tasus Xxx x elamu veekulusid, kuigi ta ei olnud selleks kohustatud. Lisaks ei ole võimalik kostja tasaarvestuse avdusest mõista, kuidas ja millise nõude on ta veekulu väidetava tasumise tõttu esitanud hageja vastu viimase nõude tasaarvestamiseks.
81.Kostja on veekulu nõude tasaarvestamisel viidanud VÕS §-le 1028. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Eeltoodust nähtub, et alusetult saadut võib nõuda tagasi isikult, kellele alusetu sooritus tehti. Seega juhul, kui kostja tasus AS-le Tallinna Vesi vee eest, olemata selleks kohustatud, saaks kostja esitatud alusetult saadu tagastamise nõude mitte hageja, vaid AS Tallinna Vesi kui soorituse saaja vastu.
82.Kohus leiab, et kostja tasaarvestus väidetava enamtasutud üüri osas summas 433 eurot ei ole samuti põhjendatud ega tõendatud. Kostja on ekslikult väitnud, et hageja võttis 30.04.20x istungil õigeks, et hageja ja kostja ei ole kunagi üüri suurendamises kokku leppinud. Hageja esindaja kinnitas üksnes seda, et vaidlusalusel perioodil ehk selle aja jooksul, mille eest on hageja esitanud kostja vastu nõude, ei olnud üüri suurendamise kokkulepet sõlmitud.
83.Hageja esitas kohtule X Elamispinnad OÜ koostatud väljavõtte perioodist 23.02.2017 kuni 23.10.2017 (toimiku 1. kd, lk 23), mille kohaselt esitati antud perioodil kostjale üüriarveid summas 839,44 eurot. Alates 12.07.2017 esitati kostjale arveid summas 120 eurot.
84.Hageja esitas kohtule X Elamispinnad OÜ arved T Rle 10.03.2017, 12.04.2017 ja 09.06.2017 (toimiku 2. kd, lk 6), mille kohaselt oli üüritasu suurus 2017. aasta märtsis, aprillis, mais ja juunis 76,70 eurot. X Elamispinnad OÜ hilisematest arvetest ehk 12.07.2017, 11.08.2017,
11.09.2017, 10.10.2017, 10.11.2017, 06.12.2017, 11.01.20x, 07.02.20x, 08.03.20x, 10.04.20x, 09.05.20x arvetest (toimiku 2. kd, lk 8-13) nähtub, et alates 2017. aasta juulist oli üüritasu suurus 120 eurot kuus. Hageja esitatud maksekorraldustest (toimiku 2. kd, lk 14-x) tuleneb, et kostja T R elukaaslane X X tasus X Elamispinnad OÜ-le esitatud üüriarveid suuruses 120 eurot kuus, märkides iga kord selgitusse vastava arve numbri.
85.Kohtu hinnangul nähtub esitatud arvetest ja kostja eest tehtud maksetest, et kostja nõustus üüritasu suurendamisega alates 12.07.2017. Kostja ei vaidlustanud talle esitatud arveid ega esitanud õigeaegselt tasaarvestuse avdust. VÕS § 297 lg 1 sätestab, et elu- või äriruumi üürnik võib talle kuuluva nõude tasaarvestada üürileandja üürinõudega või seaduses sätestatud alusel keelduda üüri maksmisest, kui ta on sellest kavatsusest teatanud üürileandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt üks kuu enne üüri maksetähtpäeva saabumist.
86.VÕS § 297 lg 1 reguleerib üürinõude tasaarvestamise ja üüritasu maksmisest keeldumise täiendavaid eeldusi. Lisaks kõikidele muudele üürinõude tasaarvestamise või üüritasu maksmisest keeldumiste eeldustele peab üürnik vastava meetme rakendamisest üürileandjat täiendavt informeerima. Teavitamine peab toimuma vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seega reguleerib VÕS § 297 lg 1, kuidas saab üürnik oma nõuet tasaarvestada või üüri tasumisest keelduda. Üürnik peab teavitama asjaoludest, mis tema arvates tasaarvestamist või tasumisest keeldumist võimaldavad. Teavitamise nõude eesmärk on, et üürileandja saaks teada, kas üürniku toiming on õiguspärane või mitte. Üürnik peab tõendama, et ta on vastava tahteavduse teinud ja üürileandja on selle saanud. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks kirjalikult taasesitatavas vormis ja õigeaegselt esitanud hagejale üüri tasaarvestuse või üüritasu maksmisest keeldumise nõude. Kuna kostja ei ole õigeaegselt ega nõuetekohases vormis oma nõuet hageja nõudega tasaarvestanud, on kohtumenetluses esitatud tasaarvestuse avdus alusetu. Kohtu hinnangul nähtub asjas kogutud tõenditest, et kostja tegelikult nõustus üüri suurendamisega.
87.Kuivõrd kostja tasaarvestuse avdus on täielikult alusetu ning kostja ülejäänud vastuväited nõudele on põhjendamatud, kuulub hageja põhinõue kostja suhtes rahuldamisele. Kostjalt T Rlt tuleb hageja kasuks põhinõudena välja mõista 2224,30 eurot.
88.Kuna hageja põhinõue kuulus rahuldamisele, tuleb rahuldada ka hageja viivisenõue. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et kuivõrd kostja ei teadnud, kellele üüri tasuda, on hageja viivisenõue vastuolus heade kommetega. Kostja sõlmitud üürilepingus oli selgelt märgitud, et kostjal tuli üüri tasuda iga kuu 16. kuupäevaks. Kostjal oleks olnud võimalik üüri hoiustada, mida kostja ei teinud. Hageja andis enne kohtusse pöördumist kostjale kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja ning avdas, et kui kostja täiendava tähtaja jooksul põhikohustuse täidab, ei nõua hageja temalt viivist. Kostja ei täitnud oma kohustust ka täiendavt antud tähtaja jooksul. Kohus nõustub hagejaga, et kooskõlas VÕS § 114 lõikega 2 ei vabasta täiendava tähtaja andmine võlgnikku vastutusest kohustuse rikkumise eest. Kuna kostja ei nõustunud võlgnevust täiendava tähtaja jooksul tasuma ning teda teavitati viivisenõude esitamise võimalikkusest, ei ole viivisenõue vastuolus heade kommetega.
89.VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on hagiavduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise arvestamisel lähtunud viivise määrast 0,02% päevas, mis on soodsam seaduses sätestatud määrast. Kohus leiab, et hageja viivisenõue kuulub täielikult rahuldamisele. Kostjalt T Rlt tuleb hageja kasuks välja mõista seisuga 28.12.2017 sissenõutavaks muutunud viivisena 344,40 eurot.
Alates hagiavduse esitamisest 29.12.2017 tuleb kostjalt T Rlt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhivõlgnevuse summalt 22240,30 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
90.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostjate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. TsMS TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja ei ole käesolevas asjas avdanud, et tal oleks rahaliselt hinnatavaid menetluskulusid, mistõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
91.TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. TsMS § 165 lg 2 näeb ette, et kaashageja või -kostja ei kanna menetluses teise kaashageja või -kostja esitatud avdusest, taotlusest, väitest, tõendist, kaebusest või vaidlustamisest tulenevaid täiendavaid menetluskulusid. See kehtib ka siis, kui kaashageja või -kostja menetlustoimingud kehtivad teiste kaashagejate või -kostjate suhtes TsMS § 207 lõike 3 järgi.
92.Hageja palus menetluskulud jätta võrdsetes osades kostjate D Pi ja T R kanda, kuid kohus sellega ei nõustu. Kohus leiab, et kohtukulud tuleb kostjate kanda jätta vastavt nende vastutuse ulatusele. Riigikohus on leidnud, et osavastutuse põhimõttel kaaskostjate hagemisel saab pidada mõistlikuks hagi rahuldamisel hageja menetluskulude jätmist kostjate kanda vastutuse osade järgi (RK TKo 3-2-1-20-16, p 36). Lisaks esitas hageja ühise hagiavduse ka kostjate S K, P S ja K S vastu, kellega hageja sõlmis kompromissi, mille kohaselt jäid nimetatud kostjate vastu esitatud nõuete osas menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu hinnangul ei saa kostjate D Pi ja T R kanda jätta hageja õigusabikulusid, mis olid seotud kostjate S K, P S ja K S seisukohtadele vastamisega.
93.Hageja menetluskuludeks oli tema taotluse kohaselt hagiavduse esitamisel tasutud riigilõiv 700 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulud 3482 eurot koos käibemaksuga. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hagiavduse koostamisele, lisade komplekteerimisele ja kohtule esitamisele 9 tundi ja 22 minutit. Esindaja osutas õigusabi hinnaga 100 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Kokku kulus esindajal koos käibemaksuga 1124 eurot. Hagiavduse puuduste kõrvdamisele kulus 20 minutit ning hageja tasu oli koos käibemaksuga 40 eurot. Kokku kulus hagiavduse koostamiseks 1164 eurot.
94.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus, samuti hagiavduse ja selle täienduste koostamise ajakulu on iseenesest mõistlik ja põhjendatud. Samas esitas hageja hagiavduses nõudeid mitme kostja vastu ning nõuded kostjate D Pi ja T R vastu moodustasid kogunõudest (põhinõuete ja viivise summast) vastavt 27,6% ja 16,4%. Seetõttu tuleb kostja D Pi kanda jätta hagiavduse koostamise õigusabikuludest 27,6% ehk 321,26 eurot ja T R kanda 16,4% ehk 190,90 eurot.
95.Kostjate P ja K S vastustega tutvumisele, seisukohtade kujundamisele ja hageja 07.03.20x seisukohtade koostamisele kulus 6 tundi ja 30 minutit ning hageja õigusabikulu oli koos käibemaksuga 780 eurot. Kostja S K vastusega tutvumisele ja hageja 04.04.20x seisukohtade
koostamisele kulus aega 1 tund ja 50 minutit ning kulu oli 220 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et kuna antud toimingute tegemine ja menetlusdokumentide koostamine ei olnud seotud kostjate D Pi ja T R vastu esitatud nõuetega, ei saa eelviidatud kulusid jätta kostjate D Pi ja T R kanda. Kostjate P S, K S ja S Kga on hageja sõlminud kompromissid, milliste kohaselt on poolte menetluskulud jäänud poolte endi kanda. Seega on hageja kompromissi sõlmimisel kokku leppinud, et tema kulud seoses nõuete esitamisega kostjate P S, K S ja S K vastu jäävad tema enda kanda.
96.28.04.20x istungiks vmistumiseks ja sellel osalemiseks kulus kokku 2 tundi ja 22 minutit. Hageja õigusabikulu oli 284 eurot koos käibemaksuga. Kohtu hinnangul on hageja esindaja kulud mõistlikud. Kohus leiab, et antud kuludest tuleb kostja D Pi kanda jätta 27,6% ehk 78,38 eurot. Kostja T R kanda tuleb jätta 16,4% ehk 46,58 eurot.
97.Kostjate 14.06.20x seisukohtadega tutvumiseks, konsultatsiooniks, kompromissläbirääkimiste pidamiseks ning hageja 29.06.20x seisukohtade koostamiseks kulus hageja esindajal 8 tundi ja 37 minutit ning kulu koos käibemaksuga oli 1034 eurot. Hageja 29.06.20x seisukohad puudutasid ka kostjaid D Pi ja T Rt, mistõttu tuleb seisukohtade koostamise kuludest jätta 27,6% ehk 285,38 eurot kostja D Pi kanda ja 16,4% ehk 169,58 eurot kostja T R kanda.
98.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal kompromisskokkulepete koostamiseks ja 20.07.2017 menetlusdokumendi koostamiseks kokku 40 minutit ehk 80 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et nimetatud kulu ei saa jätta kostjate D Pi ja T R kanda. Nimetatud kostjatega hageja kompromissi ei sõlminud. 20.07.20x seisukohad ei sisaldanud sisulises osas vastuväiteid ning tegemist oli menetluskulude taotlusega.
99.Kokkuvõttes leiab kohus, et kostjalt D P tuleb hageja kasuks viimase õigusabikuludena välja mõista 685,02 eurot. Kostjalt T Rlt tuleb hageja õigusabikuludena välja mõista 407,06 eurot. Kohus on lähtunud õigusabikulude arvestamisel kulude summast koos käibemaksuga, sest hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu tagasi taotleda.
100.Riigilõivuna tasus hageja hagiavduse esitamisel 700 eurot. Kui arvestada kostjate T R ja D Pi vastu esitatud nõudeid (koos tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudega), oleks hagi hinnaks olnud 7392,35 eurot, millelt hagejal oleks tulnud tasuda riigilõivu summas 475 eurot. Kohus leiab, et kostjatelt D P ja T Rlt saab välja mõista riigilõivu, mis vastab nende vastu esitatud nõuete hagi hinnale. Teiste kostjatega sõlmis hageja kompromissi ning hagejal on õigus esitada TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt taotlus ülejäänud osas poole riigilõivu tagastamiseks.
101.Kostjalt D P tuleb riigilõivust 475 eurost välja mõista tema nõudele vastav osa ehk menetlusse jäänud hagi hinnast 7392,35 eurost 62,72% ehk 297,92 eurot. Kostjalt T Rlt tuleb välja mõista tema nõudele vastav osa 37,28% ehk 177,08 eurot. Kogumis tuleb kostjalt D P hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 685,02 eurot (õigusabikulud) + 297,92 eurot (riigilõiv) = 982,94 eurot. Kostjalt T Rlt tuleb hageja kasuks välja mõista 407,06 eurot (õigusabikulud) + 297,92 eurot (riigilõiv) = 704,98 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjatelt välja mõista viivis menetluskulude summalt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.