Tallinn, Kivila tn 21 korteriühistu (endise nimega Korteriühistu Kivila 21) hagi XX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.09.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
281,54 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Tallinn, Kivila tn 21 korteriühistu (registrikood 80067646), lepinguline esindaja Irina Reva Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Masso
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 18.09.2017 otsus osas, milles XX-lt mõisteti Tallinn, Kivila tn 21 korteriühistu kasuks välja menetluskulud 435 eurot ületavas osas, samuti 435 eurot ületavatelt menetluskuludelt arvestatud viivise väljamõistmise osas. Jätta tühistatud osas Tallinn, Kivila tn 21 korteriühistu menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata.
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 18.09.2017 otsus muutmata.
3.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 3.1 Võtta vastu hageja nõudest osaline loobumine summas 135,34 eurot ning lugeda hageja põhinõude suuruseks 179,27 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõude suuruseks 69,56 eurot. 3.2 Rahuldada Tallinn, Kivila tn 21 korteriühistu hagi XX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
3.3 Välja mõista XX-lt 248,83 eurot (kakssada nelikümmend kaheksa eurot ja 83 senti), millest põhinõue moodustab 179,27 eurot ja viivis 69,56 eurot, ning viivis põhinõudelt, s.o 179,27 eurolt 0,05% päevas alates 17.11.2016 kuni põhinõude täitmiseni Tallinn, Kivila tn 21 korteriühistu kasuks. 3.4 Maakohtu menetluskulud jätta XX kanda. 3.5 Välja mõista XX-lt Tallinn, Kivila tn 21 korteriühistu kasuks maakohtu menetluskulud 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 3.6 Tagastada Tallinn, Kivila tn 21 korteriühistule riigilõiv 25 (kakskümmend viis) eurot Tallinn, Kivila tn
korteriühistu arveldusarvele nr EE942200221025431080. 3.7 Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta XX kanda. 3.8 Välja mõista XX-lt ringkonnakohtu menetluskulud 270 eurot Tallinn, Kivila tn 21 korteriühistu kasuks. 3.9 Välja mõista XX-lt Tallinn, Kivila tn 21 korteriühistu kasuks viivised ringkonnakohtu menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaksmäärava kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. 3.10 Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.25.11.2016 esitas Korteriühistu Kivila 21 (uue nimega Tallinn, Kivila tn 21 korteriühistu) (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus XX-lt (kostja) välja mõista võlgnevuse ajavahemiku 01.08.2014 - 31.10.2016 eest summas 384,37 eurot (sh põhivõlgnevus 314,81 eurot ja viivis 69,56 eurot) ning alates hagiavalduse esitamisest viivise põhivõlgnevuselt määraga 0,05% päevas. 22.08.2017 kohtuistungil vähendas hageja põhinõuet 179,27 euroni tulenevalt asjaolust, et kostja on veebruaris 2017 osa nõudest tasunud. Lisaks põhivõlale palus hageja kostjalt välja mõista viivised 31.10.2016 seisuga 69,56 eurot ja viivise alates 17.11.2016 kuni põhivõla tasumiseni 0,05 % päevas.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja Kivila tn 21-170 Tallinn asuva korteriomandi omanik. Majas tegutseb korteriühistu Kivila 21. Hageja esitab kostjale igakuiselt arveid osutatud
kommunaalteenuste eest ja majandamiseks vajalike kulude katteks. Kostjale tasumiseks esitatud arved hõlmavad endas järgnevaid kululiike: remondifond, hooldustasud, palgafond, vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine, soojavee süsteemi kaod, üldelekter, üldvesi, lift, küte ja prügivedu. Kostja on jätnud temale esitatud arved osaliselt tasumata.
3.13.03.2017 seisukohas selgitas hageja täiendavalt, et hageja põhikirja punkti 4.2.6.5 järgi arvestatakse elamu remondifondi lähtudes korteriomandi üldpinnast 1 m2 kohta. Remondifondi tariif oli kinnitatud hageja 21.09.2007 üldkoosolekul suuruses 4,3 Eesti krooni/m2, s.o 0,275 eurot/m2. Soojavee süsteemi kadude kulud arvestatakse vastavalt hageja põhikirja punktile 4.2.6.14, mille järgi on soojusenergia kulu vee soojendamisel kuni kraanini – 23% vee soojendamiseks mõõdetud energiast jagatuna korteriomandi 1m2 kohta. Seega on soojavee süsteemi kaod 23% vee soojendamiseks vajalikust energiast (mõõdetakse mõõdikutega). Hooldustariif on vastu võetud 20.05.2014 üldkoosoleku päevakorra p 5 otsusega suuruses 0,268 eurot/m2.
4.Üldkoosoleku otsus elamule Bauer katlakivist vabastamise süsteemi paigaldamise kohta 1,5 aastaks oli vastu võetud 20.05.2014 üldkoosolekul päevakorra p 10 all. Üldkoosolekul 69 osalejast oli süsteemi paigaldamise poolt 36 häält ja vastu 33 häält. Seega oli otsus vastu võetud. Esimene makse Bauer süsteemi eest oli liikmetele tasumiseks esitatud juulis 2014. Aasta hiljem, 19.05.2015 üldkoosoleku otsusega otsustati lõpetada Bauer süsteemi rendileping alates 01.01.2016. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Alates arvest nr 141483 (08.07.2014) läksid summad põhjendamatult suureks. Kostja on täies ulatuses tasunud järgmised kululiigid: küte, prügivedu, töötasufond, vee soojendamine, vesi ja kanalisatsioon, üldelekter ning üldvesi. Osaliselt tasus kostja remondifondi eest. Tervikuna ei ole kostja tasunud soojavee süsteemide kadude, hooldustasu ja Bauer süsteemi tasu eest. Hageja poolt kohtule esitatud dokumentidest ei selgu, kuidas arvutatakse soojavee süsteemide kadude tasu ja hooldustasu. Tegelikult hääletas korteriühistu üldkoosolek Bauer süsteemi rendilepingu vastu. 20.05.2014 üldkoosoleku protokoll on võltsitud. Seega on kostjalt alusetult nõutud Bauer süsteemi eest makseid kogusummas 23,94 eurot.
6.10.04.2017 esitas kostja vastuväitena tasaarvestuse avalduse, kuna tal on hageja vastu rahaline nõue kokku summas 494,90 eurot. 2014 - 2015 majandusaasta aastakavast jäeti välja lillede hoolduse tasu. Samas nähtub kõikidelt kostjale esitatud arvetelt, et hooldustasu suurus on endiselt 0,088 eurot ruutmeeteri kohta. Seega tegelikkuses hooldustasu tariifi vähendamist ei toimunud ning sellest tulenevalt on kostjal hageja vastu rahaline nõue summas 0,79 eurot. Kostja ei nõustu Eesti Korteriühistute Liidu liikmemaksuga summas 665,28 eurot, mis teeb ruutmeetri kohta 0,005 senti kuus. Liikmeks astumise kohta puudub üldkoosoleku vastav otsus. Seetõttu kuulub hooldustasu vähendamisele kokku summas 4,26 eurot. Vastavalt korteriühistu üldkoosoleku 21.09.2007 otsusele maksid korteriomanikud 105 kuu jooksul tagasi pangalaenu makseid, selle laenu võtmiseks (616 000 Eesti krooni) oleks olnud aga nõutav kõikide korteriomanike nõusolek. Seega on kostjal hageja vastu rahaline nõue summas 258,30 eurot. Remondifondi tariif seoses pangalaenu maksete lõppemisega pidi vähenema alates 01.08.2016. Vaatamata sellele hooldustariif kolme kuu jooksul ei muutunud. Seega on kostja poolt enammakstud summaks kolme kuu eest 7,38 eurot. Kostja parandas 2011 omal kulul käterätikuivati ühendused ja paigaldas kaasaja nõuetele vastava käterätikuivati, kulutades sanitaartehnikale 29.01.2011 arve kohaselt kokku 582,20 eurot. Korteriühistu on seoses sellega kohustatud hüvitama talle vähemalt 50
eurot. Pärast ülakorruse naabri käterätikuivati avariid oli kostja sunnitud omal kulul vahetama korteri elektrisüsteemi kaitsmed. Kostja hindas oma korteri elektrisüsteemi taastamiseks minevaks kuluks 25 eurot. Hageja on kohustatud kostjale kompenseerima ka elektrikaitsmete vahetamise kulu 45 eurot. Kostja korteris asunud sülearvuti oli töörežiimil ja sai elektrisüsteemi korduval väljalülitumisel kahjustada. Arvuti remont läks kostjale maksma 80 eurot. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
7.Harju Maakohus võttis 18.09.2017 otsusega vastu hageja nõudest osalise loobumise summas 135,34 eurot ning rahuldas hagiavalduse. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 248,83 eurot, millest põhinõue moodustab 179,27 eurot ja viivis 69,56 eurot ning viivise põhinõudelt 0,05% päevas alates 17.11.2016 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 759 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lisaks tagastas kohus hagejale riigilõivu summas 25 eurot.
8.Hageja on esitanud kostjale perioodil 08.07.2014 – 31.10.2016 arved, milles on kajastatud hooldustasud, osamaksete kogumine, remondifond, töötasufond, Bauer süsteem, küte, lift, prügivedu, soojavee süsteemi kaod, vee soojendamine, vesi ja kanalisatsioon, üldelekter ja üldvesi. Kostja märgib, et on tasunud arvetel kajastatud järgmiseid kulud täies ulatuses: küte, prügivedu, töötasufond, vee soojendamine, vesi ja kanalisatsioon, üldelekter ning üldvesi ning osaliselt tasunud remondifondi eest, kuid ei ole tasunud tervikuna soojavee süsteemi kadude, hooldustasu ja Bauer süsteemi eest.
9.Kostja on seisukohal, et hageja 20.05.2014 üldkoosoleku otsus on tühine või kehtetu p 10 osas, mille kohaselt on üldkoosolekul otsustatud paigaldada elamule Bauer katlakivist vabastamise süsteem 1,5 aastaks. Hääletustulemuste kohaselt oli otsusel 36 poolthäält ning 33 vastuhäält. Kohus asus seisukohale, et käesoleval juhul ei ole kostja välja toonud ühtegi argumenti või tõendit, mis võimaldaks kohtul asuda seisukohale, et 20.05.2014 üldkoosoleku otsus on tervikuna või osaliselt tühine. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et 20.05.2014 üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti kokkukutsumise korda või rikuks otsus mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet. Samuti puudub alus asuda seisukohale, et otsuse p 10 ei vasta headele kommetele. Nimelt on korteriühistu üldkoosolekul õigus otsustada, milliste teenuste tarbimist korteriühistu liikmed soovivad, ning korteriühistu liikmete soov kasutada veepuhastussüsteemi ei ole mõistliku isiku aspektist vastuolus heade kommetega. Samuti ei saa asuda seisukohale, et üldkoosoleku 20.05.2014 otsuse p 10 on kehtetu.
10.TsMS § 277 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Kostja on 20.05.2014 protokolli võltsitust põhistanud viie korteriühistu liikme ühisavaldusega avaldajale, milles on märgitud, et 20.05.2014 üldkoosoleku enamus on hääletanud Bauer süsteemi vastu. Kohus asus seisukohale, et eelnimetatud tõendiga ei ole tõendatud, et 20.05.2014 protokolli p 10 on võltsitud, kuna üksnes viie isiku avaldus ei tõenda, et 20.05.2014 koosolekul oleks tegelikkuses Bauer süsteemi osas ülekaalus olnud selle vastased. Ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus üldkoosolekul viibib 69 korteriühistu liiget, kes näevad hääletust pealt, ei vaidlusta hiljem üldkoosoleku otsust, kui seal on kajastatud tegelikkusele mittevastavaid hääletustulemusi. Seega ei ole 20.05.2014 üldkoosoleku protokoll võltsitud ning tegemist on usaldusväärse tõendiga.
11.Hageja põhikirja p 4.2.6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Hageja on 27.05.2014 sõlminud Energiasäästu Invest OÜ-ga lepingu Bauer süsteemi rentimiseks. 19.05.2015 üldkoosoleku protokolli p 12 kohaselt on 72 poolthäälega ja 1 vastuhäälega otsustatud lõpetada Bauer veepuhastussüsteemi rent. Hageja selgituste kohaselt lõppes Energiasäästu Invest OÜ-ga Baueri süsteemi rendileping 31.12.2015, millele kostja ei ole vastu vaielnud. Seega oli kostjal kohustus tasuda Bauer süsteemi kulude eest kuni 31.12.2015.
12.Kostja on seisukohal, et remondifond ei kuulu kogu ulatuses tasumisele. Kohus märkis, et hageja põhikirja punkti 4.2.6.5 kohaselt tasutakse elamu remondifondi korteriomandi ühe m2 kohta. Hageja 21.09.2007 üldkoosoleku protokolli kohaselt on suurendatud remondifondi makset 0,8 Eesti krooni/m2, seega kokku 4,3 Eesti krooni/m2 (0,275 eurot/m2). Kohus leidis, et kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest tulenevalt ei ole remondifondi kulude nõudmine kostjalt põhjendatud. Hageja on kohtule remondifondi kogumise otsuse ja arvestamise alused esitanud.
13.Kostja leidis, et tasumisele ei kuulu ka soojavee süsteemi kadude tasu. Hageja põhikirja p 4.2.6.14 alusel tasutakse soojusenergia kulu vee soojendamisel kuni kraanini 23% vee soojendamiseks mõõdetud energiast jagatuna korteriomandi 1 m2 kohta. Hageja on kohtule esitanud ka arvutused, kuidas soojavee süsteemi kaod arvutatakse. Kohus asus seisukohale, et hageja on põhikirja esitamisega tõendanud, et kostjal on kohustus ka soojavee süsteemi kadude tasu maksta, seega on hageja nõue vastavas osas põhjendatud.
14.Kostja hinnangul ei kuulu tasumisele hooldustasu. Hageja 20.05.2014 üldkoosoleku protokolli p 5 kohaselt on tõstetud hooldus-haldus tariifi 0,007 eurot/m2 kohta ning lõplikuks tariifiks on määratud 0,268 eurot/m2. Kohus leidis, et eelnimetatud nõue on samuti põhjendatud, kuna hageja on välja toonud hooldustasu arvutamise alused ja nõude aluse, seega kuulub hooldustasu kostjalt väljamõistmisele.
15.Maakohus leidis, et kostjal puudub hageja vastu tasaarvestatav nõue. Kostja leiab, et hagejal tuleb kostjale tasuda 0,79 eurot, mis koosneb enamtasutud hooldustasust, kuna 20.05.2014 üldkoosolekul on hooldustasu vähendatud 0,002 euro võrra. 20.05.2014 üldkoosoleku p-st 5 tuleneb, et hooldus-haldus tariifi on tõstetud 0,007 eurot/m2 kohta ning lõplikuks tariifiks on 0,268 eurot/m2 kohta. Seega ei ole tariifi vähendatud ning kostjal tasaarvestatavat nõuet seoses hooldustasuga ei ole. Kostja palus tasaarvestada ka Eesti Korteriühistu Liidule tasutud liikmemaksu summas 4,26 eurot, kuna puudub üldkoosoleku otsus hageja Eesti Korteriühistu Liiduga liitumiseks. Hageja juuni 2016 – mai 2017 eelarves on kajastatud EKÜL liikemaks 665,28 eurot. 26.05.2016 üldkoosoleku p 13 kohaselt on kinnitatud „KÜ Kivila 21 eelarve juuni 2016 – mai 2017“. Kuna hageja üldkoosolekuga on otsustatud eelarve kinnitamine, mis mh hõlmab ka EKÜL liikmemaksu tasumist, ei ole kostjal tasutud liikmemaksu tagastamise õigust. Kostja hinnangul on hageja 21.09.2007 üldkoosoleku otsus tühine, kuna laenu võtmise poolt hääletasid vähem kui pooled korteriomanikest. Kohus märkis, et kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis viitaksid sellele, et 21.09.2007 üldkoosoleku otsus võib olla tühine, mistõttu kostjal puudub rahaline nõue hageja vastu summas 258,30 eurot. Kostja leidis, et remondifondi tariif pidi alates 01.08.2016 0,2 euro võrra korteri ruutmeetri kohta vähenema, kuid hageja seda muutnud ei ole. Kohus asus seisukohale, et juuni 2016 - mai 2017 eelarvest ega 26.05.2016 üldkoosoleku otsusest ei tulene, et üldkoosoleku otsusega on remondifondi tariifi vähendatud. Seega puudub kostjal
tasaarvestatav nõue summas 7,38 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista ka käterätikukuivati ja selle ühenduse vahetamise kulud 50 eurot, taastatud elektrisüsteemi kaitse kulud 25 eurot, elektrikaitsemete vahetamisega ja sellega soetud tööde kulud 45 eurot. Kohus märkis, et kostja ei ole eelnimetatud nõuete tekkimise aluseks olevaid tõendeid kohtule esitanud, seega ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et kostjal on vastavad kulud tekkinud ning need on põhjustatud hageja tegevusest. Samuti on kostja soovinud, et hageja hüvitaks kostja arvuti parandamise kulud, kuid kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tema arvutil esinenud rikked olid põhjuslikus seoses hageja tegevusega. Kostja leidis, et tal on tasaarvestatav nõue seoses alusetult makstud Bauer süsteemi tasuga summas 23,94 eurot. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Bauer süsteemi kulu kuulub kostja poolt hagejale tasumisele, seega ei ole kostjal selles osas tasaarvestatavat nõuet. Kostja leiab, et hageja ei ole talle tasunud arve nr 142400 alusel 0,23 eurot. Kohus asus seisukohale, et nähtuvalt esitatud arvest on tegemist miinusmärgiga summaga, seega kuulus see maha arvestamisele edasistest arvetest, mis esitati kostjale pärast 2014 aasta novembrit, seega ei ole kostjal selles osas tasaarvestatavat nõuet. Eeltoodust tulenevalt puudub kostjal tasaarvestatav nõue hageja vastu ning hageja põhinõue tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 179,27 eurot. Kostja ei ole hageja nõude suuruse arvutuskäiku vaidlustanud.
16.KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja palus kostjalt välja mõista viivised summas 69,56 eurot perioodi 31.08.2014-31.12.2016 eest 0,05% päevas. Kostja ei ole vaidlustanud hageja viivisenõude suurust. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis summas 69,56 eurot ja vastavalt TsMS §-le 367 viivis põhinõudelt 0,05% päevas alates 17.11.2016 kuni põhinõude tasumiseni.
17.TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 168 lg 5 lähtudes jättis kohus menetluskulud kostja kanda. Kostja kanda tuleb jätta ka menetluskulud, mis puudutavad hageja osalist nõudest loobumist, kuna hageja loobus nõudest seoses sellega, et kostja tasus vastavas osas võlgnevuse. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 100 eurot. Kuna hageja on nõudest osaliselt loobunud, on hagihind 281,54 eurot, millelt tuleb riigilõivu tasuda 75 eurot. Kohus tagastas hagejale TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel enamtasutud riigilõivu 25 eurot. Kohus leidis, et hageja esindaja tunnitasu kuni 90 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Kostjal tuleb hüvitada hageja menetluskulud 759 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust 684 eurot ja riigilõivust 75 eurot. Kohus arvestas hageja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel kostjalt vaidluse asjaolusid, menetluse aega, asja keerukust, asjas toimunud kohtuistungit ning poolte poolt esitatud menetlusdokumente. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
18.18.10.2017 esitas kostja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub otsuse tühistada täies ulatuses ja teha uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral palub kostja jätta mõlema kohtuastme menetluskulud poolte endi kanda ning juhul, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada, saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
19.Kuna 21.09.2007 üldkoosolekul otsustati pangalaenu võtmise üle elamu fassaadi suuremahuliseks renoveerimiseks, milline tõi kaasa ka elamu konstruktsioonide ja välisilme
muudatuse, siis ei saanud seda otsust KOS § 16 lg 1 kohaselt vastu võtta häälteenamusega vaid korteriomanike konsensusega, mistõttu on üldkoosoleku otsus seadusega vastuolus ja tühine. Tühise otsuse alusel temalt rahaliste maksete nõudmine on ebaseaduslik, kuna remondifondi maksete tariif kinnitati pangalaenu makseid arvestades just samal koosolekul. KOS § 13 lg 3 sätestab, et korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud.
20.Hageja liikmelisus Eesti Korteriühistute Liidus peaks olema üldkoosoleku, mitte juhatuse otsustada, sest see toob korteriomanikele kaasa täiendavaid rahalisi kohustusi, puudutades otseselt või kaudselt hooldustasude suurust. Samuti ei ole Eesti Korteriühistute Liidu liikmemaks majandamiskulu KÜS § 151 tähenduses.
21.Kuna kostja on vaidlustanud hageja üldkoosoleku 20.05.2014 otsuse, pidades seda võltsituks, siis olnuks hageja kohustuseks tõendada vastupidist. Kostja oli esimese astme kohtumenetluses läbivalt seisukohal, et tegemist on võltsitud otsusega ja kuna tema taotluse hagejalt täiendavate tõendite väljanõudmiseks oli kohus jätnud rahuldamata ja kõik tõendid olid hageja kontrolli all, siis ei saanudki kostja midagi rohkemat tõendada. Samas viitavad dokumendi võltsitusele järgmised asjaolud: 20.05.2014 koosolekul oli protokolli kohaselt poolthääli 36 ja vastuhääli 33; kostja oli kohtule esitanud viie korteriomaniku avalduse hagejale, kust nähtub, et koosolekul hääletati Bauer süsteemi rakendamisele vastu; Bauer süsteemi lepingu lõpetamise koosolekul 19.05.2015 oli poolthääli 72 ja vastu vaid 1 hääljuhatuse esinaine Ellen Põld. Selline suur poolthäälte arv oli tingitud justnimelt sellest, et kõik teadsid, et eelmine koosolek otsustas seda süsteemi mitte rakendada. Kostja ei nõustunud maakohtu põhjendustega, mille kohaselt oli kohtu hinnangul tegemist usaldusväärse tõendiga. Kostja oli selgitanud, et Bauer süsteemi tasu ilmus arvetele alles kolme kuu möödudes, mistõttu otsuse vaidlustamise aeg oli selleks ajaks juba möödas (kulu kirjutati ka esimesele arvele, kuid pärast paljude korteriomanike sekkumist see järgmistele arvetele enne kolme kuu möödumist enam ei ilmunud).
22.Maakohtu otsusest ei nähtu, kuidas hageja tegelikult soojaveesüsteemi kadusid arvutab. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja põhikirjas on soojaveesüsteemi kulude arvutamise kohta kaks sätet (p-d 4.2.6.13 ja 4.2.6.14). Kuna maakohus otsuses p-le 4.2.6.13 ei viidanud, siis jäi maakohtul tähele panemata, et need kaks sätet ei ole omavahel kooskõlas, sest võimaldavad vastava metoodika puudumisel kuritarvitusi. See tähendaks, et kõigepealt jagatakse tarnijate poolt mõõdetud ja korteriühistu poolt tarbitud soojusenergia eest esitatud arvete summad korteriomandite vahel ära arvestamata vee soojendamiseks kulunud energiat ja seejärel jagatakse veelkord kogu majasiseste soojusarvestite järgi mõõdetud vee soojendamiseks kulunud soojusenergiast 23% korteriomandi 1 m2 kohta. Hageja põhikirja nende kahe punktiga määratakse kord, kus võidakse arvestada korteriomanikele tarbitud soojusenergiat topelt.
23.Kostja ei nõustu maakohtu menetluskulude jaotusega. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Maakohus oleks antud asja asjaolusid arvestades pidanud kohaldama just eelnimetatud sätet, sest kostja ei ole keeldunud hageja arvete tasumisest pahatahtlikult. Ka ei ole pooled antud asjas võrdsed - ühelt poolt on hageja kui juriidiline isik ja teiselt poolt kostja kui n.ö tarbija. Arvestades käesoleva tsiviilasja hinda, ei ole 759 euro suuruse menetluskulu panemine kostja kanda mõistlik. Juhul, kui apellatsioonkaebus jääb
rahuldamata ja maakohtu otsus tühistamata, tuleb vähemasti menetluskulud jätta mõlemas kohtuastmes poolte endi kanda. Vastus apellatsioonkaebusele
24.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada menetluskulude kindlaksmääramise osas. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
26.Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et korteriühistu 21.09.2007 üldkoosoleku otsus pangalaenu võtmise kohta on tühine korteriomandiseaduse (KOS) § 16 lg 1 alusel, kuna seda küsimust ei saanud otsustada häälteenamusega, vaid otsus nõudis kõigi korteriomanike nõusolekut. Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, et viidatud üldkoosoleku otsus on tühine. Korteriühistu 21.09.2007 üldkoosoleku protokollist selgub, et üldkoosolek otsustas 2004 teostatud elamu otsaseinte C ja D soojustustööde tasumiseks võtta laenu (I kd tl 131-133). KOS § 16 lg 1 sätestas, et ehituslikust või muust kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks on vaja korteriomanike kokkulepet, seda ei saa otsustada käesoleva seaduse § 15 lõike 3 kohaselt ega nõuda käesoleva seaduse § 15 lõike 5 järgi. Samas tulenes KOS § 8 lg-st 1, et kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Kaasomandi eseme valitsemise suhtes kohaldatakse korteriomandiseadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. KÜS § 13 lg 4 sätestas, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Majandamiskulud on KÜS § 151 lg 1 järgi mh korteriühistu vajalikud kulud elamu hoolduseks ja remondiks. KÜS § 151 lg 2 sätestas, et eluruumi hoolduseks loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Riigikohus on 13.02.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11 (p 28) leidnud, et korteriühistu pädevuses ei ole häälteenamusega otsustada mitte üksnes vajalike kulude tegemist TsÜS § 63 p 1 mõttes. Eelkõige KÜS § 151 lg 2 kolmandat lauset arvestades tuleb KÜS § 13 lg-t 4 tõlgendada selliselt, et häälteenamusega võib otsustada ka kulutuste tegemise elamule, mida võib pidada kasulikeks TsÜS § 63 p 2 mõttes. Samas otsusepunktis on Riigikohus märkinud, et kortermaja keskküttetorustiku vahetamist võib lugeda küsimuseks, mille võis liikmete üldkoosolek otsustada häälteenamusega. Riigikohtu 22.04.2015 otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-31-15 (p 11) tuleneb, et kui laenu võeti ja remondifondi suurendati tööde tegemiseks, mida liikmed võisid otsustada üldkoosolekul häälteenamusega, võis üldkoosolekul otsustada häälteenamusega ka nende töödega kaasnevaid muid küsimusi, sh laenu võtmist ja remondifondi suurendamist.
Ringkonnakohus leiab, et otsaseinte soojustustööde tegemise puhul on tegemist elamu remondiga KÜS § 151 lg 2 tähenduses ja kasuliku kulutusega TsÜS § 63 p 2 mõttes. Samas ei saa otsaseinte soojustustöid pidada kaasomandis oleva asja oluliseks muutmiseks AÕS § 74 lg 1 mõttes, mistõttu ei vajanud see kõigi korteriomanike kokkulepet. Seega võis üldkoosolek häälteenamusega otsustada ka selle tööga kaasnevaid muid küsimusi, sh laenu võtmist. Eeltoodule tuginedes on põhjendamatu kostja seisukoht, et korteriühistu 21.09.2007 üldkoosoleku otsus laenu võtmise kohta on tühine.
27.Kostja on seisukohal, et tal ei ole kohustust tasuda hoolduskulu hulgas sisalduvat Eesti Korteriühistute Liidu liikmemaksu. Kolleegium ei nõustu sellega. KÜS § 15 lg 1 järgi on üldkoosoleku pädevuses majandustegevuse aastakava kinnitamine. Maakohus on tuvastanud, et üldkoosolek on kinnitanud korteriühistu majandustegevuse aastakava (eelarve) 2016 juuni – 2017 mai kohta, mis muuhulgas hõlmas ka Eesti Korteriühistute Liidu liikmemaksu. KÜS 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Ebaõige on kostja seisukoht, et Eesti Korteriühistute Liidu liikmemaksu ei saa käsitleda korteriühistu majandamiskuluna. Kuna Eesti Korteriühistute Liit esindab korteriühistute huvisid, siis saab ka liikmemaksu käsitleda majandamiskuluna KÜS § 151 tähenduses. Põhjendamatu on kostja väide, et korteriühistu juhatus ei saa otsustada hageja astumist Eesti Korteriühistute Liidu liikmeks. Mittetulundusühingute seadusest, korteriühistuseadusest ja korteriühistu põhikirjast ei tulene, et hageja juhatusel puudus õigus otsustada hageja astumist Eesti Korteriühistute Liidu liikmeks. Eeltoodule tuginedes on ebaõige kostja seisukoht, et tal on hageja vastu liikmemaksu tagastamise nõudeõigus.
28.Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et tal puudub kohustus Bauer veepuhastussüsteemi rendi eest makseid tasuda, kuna korteriühistu 20.05.2014 üldkoosoleku otsus, millele tuginedes tasu nõutakse, on võltsitud (tegelikult seda otsust vastu ei võetud). Tsiviilasjas on esitatud korteriühistu 20.05.2014 üldkoosoleku otsus, millega otsustati paigaldada elamule Bauer veepuhastussüsteem 1,5 aastaks, jagades kulu korterite vahel. Üldkoosoleku protokolli kohaselt oli poolt 36 häält ja vastu 33 häält (I kd tl 73). Kostja leiab, et kuna tema tugines protokolli võltsitusele, siis pidi hageja tõendama otsuse vastuvõtmist. Riigikohus on 23.09.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-79-15 (p 9) märkinud, et olukorras, kus kostja on vaidlustanud oma allkirja ehtsuse laenulepingute lisal 1 ja käenduslepingul, peab hageja selle kostja väite ümber lükkama. Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul ei ole küsimus allkirja ehtsuses, vaid kostja hinnangul on protokollis hääletustulemus kajastatud valesti. Hageja on esitanud 20.05.2014 üldkoosoleku protokolli, mille kohaselt on 36 poolthäälega ja 33 vastuhäälega nimetatud otsus vastu võetud. Kui kostja leidis, et protokollis märgitud hääletamistulemus ei vasta tegelikkusele, siis oli kostja kohustus seda tõendada. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja on selleks taotlenud üldkoosoleku registreerimislehe hagejalt väljanõudmist, kuid maakohus on jätnud taotluse 20.03.2017 määrusega rahuldamata. Kostja ei ole esitanud kohtu tegevusele vastuväidet, mistõttu ei saa kostja apellatsioonimenetluses maakohtu väidetavale veale tugineda (TsMS § 333 lg 3). Kostja on maakohtus teatanud, et soovib ka tunnistajate ülekuulamist, kuid tunnistajate ülekuulamise taotlust ei ole ta esitanud. Kostja on esitanud viie isiku (sh kostja) avalduse korteriühistu juhatusele, mille kohaselt hääletas 20.05.2014 üldkoosolekul enamus Bauer veepuhastussüsteemi rentimise vastu (I kd tl 149), kuid ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et see avaldus ei ole piisav, et lükata ümber 20.05.2014 üldkoosoleku protokollis märgitut. Ka asjaolu, et 19.05.2015 üldkoosolekul
otsustati ülekaaluka häälteenamusega Bauer veepuhastussüsteemi rendileping lõpetada (I kd tl 85), ei tõenda, et 20.05.2014 üldkoosolekul vaidlusalust otsust vastu ei võetud. Eeltoodule tuginedes on tõendamata kostja väide, et 20.05.2014 üldkoosolekul ei võetud nimetatud otsust vastu.
29.Kolleegium ei nõustu kostjaga, et soojusenergia arvestamise kohta on korteriühistu põhikirjas kaks sätet, mis on omavahel vastuolus (punktid 4.2.6.13 ja 4.2.6.14). Põhikirja punkti 4.2.6.13 järgi arvestatakse kütte kulu vastavalt eelmisel kuul tarbitud soojuse näitudele korteriomandi reaalosa suuruse ruutmeetri kohta. Punkti 4.2.6.14 järgi arvestatakse soojusenergia kulu vee soojendamisel kuni kraanini – 23 % vee soojendamiseks mõeldud energiast jagatuna korteriomandi ruutmeetri kohta. Kostjale esitatud arvetelt nähtuvalt arvestatakse korteriühistus eraldi küttekulu, veesoojendamise kulu ja soojaveesüsteemi kadu. Soojaveesüsteemi kadude arvestamise metoodika nähtub korteriühistu kulude arvestamise tabelist (I kd tl 101, 105). Hageja on soojavee süsteemi kadude arvestamist selgitanud ka 09.03.2017 seisukoha punktis 2.2. Eeltoodust järeldub, et soojaveesüsteemi kadu arvestatakse maha veesoojendamise kulust, mistõttu ei arvestata tarbitud energiat topelt.
30.Ülaltoodu põhjal ei anna apellatsioonkaebuse väited alust tühistada maakohtu otsust hagi rahuldamist puudutavas osas. Kolleegium märgib, et maakohus on kohtuotsuse põhjendavas osas ekslikult märkinud, et hageja palus kostjalt välja mõista viivise perioodi 31.08.2014-31.12.2016 eest summas 69,56 eurot. Hagiavaldusest ja viivise arvestusest nähtuvalt on hageja palunud mõista välja viivise summas 69,56 eurot perioodi 01.08.2014 - 31.10.2016 eest. See eksitus kuupäevas ei muuda aga viivise väljamõistmist ebaõigeks. TsMS § 367 järgse viivise on maakohus mõistnud välja alates 17.11.2016, nii nagu hageja on 22.08.2017 kohtuistungil taotlenud.
31.Kuigi kostja on apellatsioonkaebuses märkinud, et ta vaidlustab kohtuotsuse täies ulatuses, ei ole ta apellatsioonkaebuses selgitanud, miks tuleks maakohtu otsus tühistada hagist osalise loobumise vastuvõtmise osas. Selles kohta puuduvad apellatsioonkaebuses põhjendused. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus maakohtu otsust tühistada osas, milles maakohus võttis vastu hagist osalise loobumise. Menetluskulude jaotus
32.Kolleegiumi hinnangul ei ole alust muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Puudub alus rakendada ka TsMS § 162 lg-t 4, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on 26.01.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10 (p 10) selgitanud, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad käesolevas asjas eeldused TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks.
33.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada menetluskulude kindlaksmääramise osas. Maakohus on pidanud hageja menetluskulusid põhjendatuks 759 euro ulatuses, sh riigilõiv 75 eurot ja esindaja kulu 684 eurot (käibemaksuta) 9,5 töötunni eest. Riigikohus on 06.05.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 p-s 14 selgitanud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada
tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks Riigikohtu hinnangul õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Käesolevas asjas oli algselt hagi hind 441,82 eurot (põhinõue 314,81 eurot, viivis 31.10.2016 seisuga 69,56 eurot ja sissenõutavaks mittemuutunud viivis ühe aasta eest 57,45 eurot). Kolleegium leiab, et käesolev asi ei olnud eriliselt keerukas ega mahukas, mistõttu ei ole põhjendatud menetluskulude väljamõistmine suuremas ulatuses kui oli algne hagi hind. Hageja esindaja töötunni keskmine hind maakohtus oli 72 eurot. Kolleegium peab põhjendatuks välja mõista kostjalt riigilõivu 75 eurot ja esindaja kulu 5 töötunni eest (keskmise hinnaga 72 eurot) summas 360 eurot, kokku 435 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja menetluskulud 435 eurot ületavas osas ja 435 eurot ületavalt osalt arvestatud viivise osas.
34.Kuigi apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda, kuna TsMS § 178 lg 4 järgi menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kuna maakohus määras otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude rahaline suurus (TsMS § 174 lg 3). Hageja palus kostjalt välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud 3,5 töötunni eest kokku 315 eurot (käibemaksuta) (töötunni hind 90 eurot) ja viivise. Arvestades apellatsioonkaebuse ja selle vastuse mahtu ning tsiviilasja hinda ringkonnakohtus, peab kolleegium põhjendatuks esindaja ajakulu 3 töötunni ulatuses summas 270 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt ringkonnakohtu menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.