Circle K Eesti Aktsiaseltsi hagi J C Ci vastu põhivõla 580.74 euro ja kõrvalnõuete saamiseks
Tsiviilasja hind
743 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Circle K Eesti Aktsiaselts (registrikood 10180925, asukoht A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn 11316); Hageja lepinguline esindaja: Krista Arraste (isikukood 48004046017, OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-post [email protected]) ja Külliki Tammik (isikukood 48108114739, OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-post [email protected]). Kostja: J C C (isikukood xxx, elukoht xxx).
Menetlustoiming ja selle tegemise viis
Hagi läbi vaatamata jätmine kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta läbi vaatamata Circle K Eesti Aktsiaseltsi hagi J C Ci vastu põhivõla 580.74 euro, leppetrahvi 58.07 euro ja viivise saamise nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
2.1.Panna kõik menetluskulud hageja kanda.
2.2.Kostjale hüvitatavad menetluskulud maakohtus puuduvad.
Hagejal on õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Määrus toimetada kätte pooltele.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.
2-17-124806 Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Asjaolud
1.Circle K Eesti Aktsiaselts (hageja) esitas 03.11.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J C Cilt (kostja) 952,77 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 13.11.2017 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud talle mõistliku aja jooksul kätte toimetada.
2.Kostjale on makseettepanekut üritatud kätte toimetada järgmistel aadressidel: 13.11.2017 aadressil x – tagastatud hoiutähtaja möödumisel; 15.12.2017 aadressil x – tagastatud (2 katset ebaõnnestusid); 13.11.2017/ 15.12.2017 teavitus e-posti aadressidel x – puudub vastus, x – puudub vastus.
3.Hageja püüdis ise kohtutäituri vahendusel kostjale makseettepanekut kätte toimetada: hageja edastas menetlusdokumendid kohtutäiturile Kaire Põlts, kes tagastas need 10.08.2017 kättetoimetamise võimatuse tõttu. Kohtutäituri aruandest selgub, et Narva mnt 5 trepikoja ukse avanud naissoost majaelanik teatas trepikojas eesti keeles, et K nimeline naine peaks olema x omanik. Ta ei tea kas K elab ise selles korteris. Kostja nimelist isikust polnud midagi kuulnud. Suheldud majas (Foorumi ärikeskus) asuva A H administraatoriga. Töötaja teatas, et ei tea kes elab korteris x. Kostja nimelisest isikust ei ole administraator teadlik. Väidetavalt puudub tal loend majas elavatest isikutest või korteriomanikest. Administraator soovitas pöörduda päringuga A Haldus majahalduri poole, kes vastas päringule, et A Haldusel puudub igasugune info kostja kohta, tema kontaktandmeid pole ja pole teada, et tema elukoht võiks olla kirjas nimetatud aadressil. IV korrusel asuva korter x ust ei avatud. Tulemusi ei andnud ka info saamiseks naabrite korteriustele koputamine. Uksi ei avatud. Politsei on vastanud 25.01.2018 kohtutäituri päringule, et kostja politseile teadaolev viimane aadress on x, Tallinn, Harju maakond (andmed seisuga 12.01.2013); tel. x (andmed seisuga 07.06.2016); e-post x (andmed seisuga 07.06.2016).
4.Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas 07.02.2018 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Osundatud määruses on muuhulgas märgitud, et kostja endine abikaasa on 03.11.2017 kinnitanud, et kostja elab aadressil x.
5.Harju Maakohus kohustas hagejat 09.02.2018 määrusega esitama hagi sh küsis kohus hageja seisukohta kohtualluvuse kohta. Kohus selgitas hagejale määruse punktis 11, et kui menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud.
6.Hageja esitas 27.02.2018 (12.03.2018 hagi täpsustused) Harju Maakohtule hagi kostja vastu. Hageja selgitas, et ta lähtus nõude Harju Maakohtusse esitamisel, temale teadaolevatest andmetest kostja elukoha kohta. Kostja on lepingusse kirjutanud aadressiks x, Tallinn, sama aadress on märgitud ka kostja rahvastikuregistri järgseks aadressiks. Kriimenetluse avalduse esitamisel, hageja valis hagimenetluse jätkamise kohtuks Harju Maakohtu just hagejale teadaolevatele andmetele tuginedes. Juhul kui Harju Maakohus leiab, et asi ei allu Harju Maakohtule, saab Harju Maakohus edastada avalduse kohtule kuhu avaldus allub. Samuti leiab hageja, et rahvusvahelise kohtualluvuse järgi allub asi Eesti kohtule, kuna abikaasa on kinnitanud, et kostja asub Eestis.
2-17-124806
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 esimese lause alusel peab maakohus avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kuna maksekäsu kiirmenetluse käigus oli selginud, et kostja ei ole x , kuid võib elada x, siis asus Harju Maakohus oma pädevuse tuvastamiseks täiendavalt kontrollima kostja elukohaandmeid. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja elukoht x alates 12.01.2011 (t lk 20). Sama elukoht on märgitud ka maksu-ja tolliameti (EMTA) lehel (t lk 21). Kinnistusraamatus andmed kostja kohta puuduvad (t lk 22). Kohus kontrollis ka kohtute infosüsteemi andmeid kostja kohta (t lk 25, 28-29) ning tuvastas, et tsiviilajas ka Harju Maakohtu nr 2-17-114756 ei õnnestunud kohtutäituril kostjale hagimaterjale kättetoimetada (t lk 26). Sama tsiviilasja hagejale on Politsei-ja Piirivalveamet oma 06.11.2017 vastuskirjaga teatanud, et neil puuduvad andmed kostja kohta (t lk 27). Kohus on teinud päringu kostja andmete saamiseks Soome Vabariigi rahvastikuregistrisse (t lk 24), mille kohaselt on kostja elukoht olnud x (28.10.2002-25.08.2003). Muid andmeid kostja elu- või viibimiskoha kohta kohtul saada ei õnnestunud, ka hagis puuduvad viited kostja muu elukoha kohta kui x
8.Harju Maakohus võttis hagi 14.03.2018 määrusega menetlusse ja küsis kostja vastust hagile. Kohus on edastanud kostjale asja materjalid elektrooniliselt (t lk 55 ja 55 pöördel) 14.03.2018 aadressile x (puudub vastus) ja x (puudub vastus). Kohus saatis hagimaterjalid ka tähitud kirjaga 14.03.2018 aadressile x, kuid kiri tuli tagasi selgitusega, et isik ei ela sellel aadressil (t lk 5657). Kohus toimetas kostjale asja materjalid kätte ka avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (t lk 58). Lisaks edastas kohus 16.05.2018 hagimaterjalid kostjale tähitud kirjaga aadressile x. Selle kohta saabus kohtule väljastusteade, mis on kostja poolt isiklikult allkirjastatud (t lk 59). Väljastusteate kohaselt on kostja hagi materjalid saanud kätte 24.05.2018.
9.Kohus küsis 03.07.2018 hagejalt täiendavat seisukohta kohtualluvuse osas. Samuti küsis kohus 03.07.2018 ka kostja nõusolekut asja lahendamiseks Harju Maakohtus.
10.Hageja vastas kohtule 16.07.2018 leides, et kohus on asja õigesti menetlusse võtnud ning puudub alus hagi läbivaatamata jätmiseks: -
Hageja on juba hagis märkinud, et lähtus nõude Harju Maakohtusse esitamisel temale teadaolevatest andmetest.
-
Kostja on lepingusse kirjutanud aadressiks x, sama aadress on märgitud ka kostja rahvastikuregistri järgseks aadressiks kuni käesoleva hetkeni.
-
Samuti allub tsiviilasi rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule, kuna kostja endine abikaasa on kinnitanud, et kostja elab Eestis aadressil x.
-
TsMS § 77 kohaselt, kui kohus võttis asja õigesti menetlusse, lahendab ta asja sisuliselt, isegi kui kohtualluvuse määramise aluseks olevad asjaolud pärast hagiavalduse menetlusse võtmist muutusid. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et kohus võttis hagi õigesti menetlusse, kuna hagi esitamise seisuga oli kostja rahvastikuregistri järgseks aadressiks x.
-
Ei ole teada, miks ja millisel põhjusel kostja Soomes viibib. Tõendamist ei ole leidnud, et kostja on oma alalise elukohana ennast Soomes registreerinud. Kostja võib Soomes viibida ajutiselt nt seoses tööga.
-
See et hagimaterjalid sinna kätte toimetati, ei tähenda, et tegemist oleks kostja alalise elukohaga.
2-17-124806 -
Maakohus ei ole tegelikkusest tuvastanud, kus kostja alaliselt elab.
-
Hageja on seisukohal, et kliendikaardilepingu üldtingimuste p-s 2.10 sisalduv kohtualluvuse kokkulepe ei ole tühine. Kohtualluvuse kokkulepe on sõlmitud lähtuvalt TsMS § 104 lg 3 p 2, mis sätestab, et kohtualluvuse kokkulepe kehtib ka juhul kui kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Hageja on seisukohal, et selle eesmärgiga antud kokkulepe on ka sõlmitud.
-
Ka Brüssel I määruse art 19 p 3 kohaselt võib art 18 kõrvale kalduda kokkuleppe alusel mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega. Kuna TsMS alusel on nimetatud kohtualluvuse kokkulepe Eestis lubatud, siis on see Brüssel I määruse järgi pädev lahendama asja Eesti Kohus.
11.Kostja kohtu määratud tähtajaks kohtule ei vastanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus asub pärast poolte kirjalikku ärakuulamist ja tsiviilasja materjalide läbi vaatamist seisukohale, et Harju Maakohus ei ole pädev kohus tsiviilasja läbi vaatama ning seetõttu tuleb hagi jätta läbi vaatamata.
13.Kohus leiab, et hageja arvamus, et kui kohus asja menetlusse võtnud, siis peab ta tegema sisulise lahendi ega tohi kohtualluvust enam küsimuse alla seada, ei ole käesoleval juhul asjakohane. Esmalt märgib kohus, et TsMS § 77 kohaldub juhtumitele, kui kohus asja õigesti menetlusse võtnud, kuid asjaolud muutuvad menetluse käis. Käesoleval juhul on ilmnenud, et kohus ei ole õigesti asja menetlusse võtnud, sest menetluse käigus on selgunud, et kostja ilmselgelt ei ela Eestis ega elanud Eestis ka hagi esitamise ajal.
14.Teisena viitab kohus Riigikohtu sellekohaselt praktikale (vt ka RKTKm tsiviilasjas nr 3-21-179-14 p 10) : Riigikohtu seisukoha kohaselt peab maakohus TsMS § 75 lg 1 esimese lause alusel avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. See säte ei välista siiski rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgimise kontrollimist ka hiljem, kui hagiavalduses ei ole ühtegi viidet sellele, et kostja ei pruugi elada Eestis, kuid kostjale ei õnnestu tema Eestis teadaolevate kontaktaadresside kaudu kätte toimetada menetlust algatavat dokumenti.
15.TsMS § 77 ei kohaldu, kuna kohtualluvuse määramise asjaolud ei ole menetluse kestel muutunud. Hagi menetlusse võtmisel ei olnud teada piisavalt asjaolusid hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks kohtualluvuse puudumise tõttu. Hagi menetlusse võtmise ajal ei olnud kostja tegelik elukoht teada. Kohus selgitas kostja elukoha välja menetluse kestel. Seega saab kohus TsMS §75 lg 1 alusel kontrollida kohtualluvuse õigsust ka menetluse kestel.
16.TsMS § 70 lg 4 p 1 kohaselt kohaldatakse TsMS-s rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1215/2012 (Brüsseli I määrus). Kui kohtualluvus tuleb määrata Brüsseli I määruse järgi, siis ei kohaldu selles osas sisuliselt enam TsMS kohtualluvust reguleerivad normid. Brüssel I määruse art 18 lg 2 kohaselt võib tarbijalepingute puhul algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.
2-17-124806
17.Kohus tuvastas hagiavalduses ja selle lisas 1 (AS Eesti Statoil eraisiku kliendikaardileping ja selle üldtingimused) toodud andmete põhjal, et pooltevahelises lepingus, mis on hageja nõude aluseks, on kostja tarbija (Brüssel I määrus art 17 p 1 b,c ja p 2). Hageja pole väitnud, et kostja sõlmis temaga lepingu oma majandus- ja kutsetegevuses. Küll aga on kostjaga hageja Eestis alaliselt majandus- ja äritegevust viljelev isik, mille raames on ka kaupade- ja teenuste müügiks kostjaga leping sõlmitud.
18.Kostja elukoha kindlaks tegemisel kohaldab kohus siseriikliku õigust vastavalt Brüssel I määrusele art 62 (1). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg-d 1-4 näevad ette, et isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas. Elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht.
19.Kohtu hinnangul ei ole hageja väited põhjendatud ega tõendatud selles osas, et kostja elukoht on Eestis ning isik viibib Soomes ajutiselt. Kohus tuvastas menetluse käigus, et kostja ei ela aadressilt x (t lk 56-57). Samuti ei ole leidnud kinnitust, et kostja elab aadressil x(vt kohtutäituri aruandeid t lk 16 ja 26). Kohus tuvastas kinnistusraamatu kohaselt, et kostja ei oma Eestis kinnisvara (t lk 22). EMTA andmete ei ole kostjal Eestis sissetulekut olnud (t lk 21). AS Eesti Statoil on lepingu kostjaga sõlminud 29.08.2011. Arved, mis on hagi aluseks, pärinevad 2016 aastast. Harju Maakohtu menetluses olnud tsiviilasjade alusel saab järeldada, et kohus ei ole juba vähemalt 2017 aasta juunikuust alates suutnud tuvastada kostja asukohta Eestis. Käesolevas tsiviilasjas on kostja hagimaterjalid vastu võtnud ja kätte saanud aadressil, mis on kostjal olnud elukohana registreeritud Soome ametlikes registrites aastatl 2002-2003. Kõik need asjaolud kogumis annavad alust üheselt järeldada, et kostja ei ela Eestis vähemalt aasta. Tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et kostja tegelik elukoht on Eestis ja ajutine viibimiskoht Soomes. Rahvastikuregistri seaduse § 6 lg 1 kohaselt on rahvastikuregistrisse kantud andmetel informatiivne ja statistiline tähendus. Seega tuleb isiku elukoha tuvastamisel lähtuda tegelikest asjaoludest, mitte registrikandest, kuna viimasel puudub õiguslik tähendus isiku tegeliku viibimiskoha kindlaks tegemisel. Kostja on tsiviilasja materjalid saanud kätte Soomes. Seega tuleb eeldada, et kostja elab Soomes. Kohtule teadaolevalt ei ole kostja elukoht Eestis, vaid kostja tegelik elukoht on Soomes. Seega ei ole Eesti kohus pädev hagi lahendama.
20.Brüsseli I määruse art 19 kohaselt võib aga art-st 18 kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel: 1) mis on sõlmitud pärast vaidluse teket, 2) mis võimaldab tarbijal algatada menetluse määruse 4. jaos nimetamata kohtutes, või 3) mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega.
21.Kohus ei tuvasta eelviidatud punktidele vastav kokkuleppe olemasolu poolte vahel.
22.Kohus märgib Brüssel I art 19 punkti 3) osas järgmist: kohtule esitatud üldtingimuste p
2.10.kohaselt (t lk 39) on pooled leppinud kokku järgmises – „Juhul kui pooled ei jõua
2-17-124806 läbirääkimiste käigus kokkuleppele vaidluse lahendamise osas, siis lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi seadustele Harju Maakohtus“. TsMS § 104 lg 1 ei luba kohtualluvuse kokkuleppeid ettevõtja ja tarbijate vahelises lepingus (vt ka RKTKm tsiviilasjas nr 3-2-1-123-12, p 10). Kohus leiab, et üldtingimustes sisalduv kohtualluvuse kokkulepe ei ole kooskõlas Eesti seadustega ning on TsMS § 106 lg 1 p 1 alusel tühine. Samuti ei ole tegu TsMS § 104 lg 3 p 2 järgse kokkuleppega, st kohtualluvust ei lepitud kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui tema elukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. TsMS § 104 lg 3 p 2 kohaselt peab kohtualluvuse kokkulepe selle kehtimiseks olema sõlmitud just sättes nimetatud juhuks (vt ka RKTKm tsiviilasjas nr 3-2-1123-12, p 10). Lepingu p 2.10. kohaselt sellise sõnastusega kokkulepet ei ole. Seega ei ole see sõlmitud spetsiaalselt TsMS § 104 lg 3 p-s 2 nimetatud juhuks. Kuivõrd tegemist on tüüptingimusega, ei ole võlaõigusseaduse § 39 lg 2 järgi ka võimalik anda sellele tõlgendamisega sisu, mille kohaselt tingimus kehtib.
23.Tulenevalt eeltoodust tuvastab kohus, et hagi ei allu Eesti kohtule, kuna kostja elukoht on Soomes ja poolte vahel puudub kehtiv kohtualluvuse kokkulepe, mille kohaselt oleks Eesti kohus pädev hagi lahendama.
24.TsMS § 423 lg 1 p 13 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Pädevuse puudumine TsMS § 423 lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega (vt eespool viidatud Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14 p 10).
25.Muuhulgas märgib kohus viitega RKTKo-le tsiviilasjas n 3-2-1-123-12 p 12), et Euroopa Kohus on 20. mai 2010. a otsuse C-111/09 (Okresní soud v Chebu (Tšehhi Vabariik) eelotsusetaotlus) - Česká podnikatelská pojišťovna as, Vienna Insurance Group versus Michal Bilas p-des 21-24 leidnud, et Brüsseli I määruse art 24 esimene lause kehtestab kohtualluvuse eeskirja, mis rajaneb kostja kohtusse ilmumisel kõigis kohtuasjades, mille puhul asja allumine menetlevale kohtule ei tulene selle määruse teistest sätetest. Sealhulgas kohaldatakse seda eeskirja juhtudel, kui kohtule on esitatud hagi selle määruse sätteid eirates. Kostja kohtusse ilmumist võib pidada vaikivaks nõustumiseks asja allumisega sellele kohtule, kus asi algatati, ning seega vaikivaks kokkuleppeks kohtualluvuse kohta. Art 24 teine lause näeb ette erandid sellest üldeeskirjast. Nimetatud sätte kohaselt ei peeta vaikivaks kohtualluvuse kokkuleppeks seda, kui kostja vaidlustab kohtualluvuse, väljendades nii oma tahet mitte nõustuda asja allumisega sellele kohtule, või kui on tegemist juhtudega, mille puhul nimetatud määruse art 22 näeb ette erandliku kohtualluvuse eeskirjad. Tegemist on erandiga, ning seda tuleb tõlgendada kitsalt. Sellest järeldub, et art 24 teist lauset ei tohi mõista nii, et see võimaldab jätta kohaldamata sama artikli esimeses lauses väljendatud üldeeskirja muude kohtuvaidluste puhul kui need, millele see sõnaselgelt viitab. Sellest on Riigikohus järeldanud, et kohus saab hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule.
26.Käesoleval juhul on kohus 03.07.2018 kirjaga (t lk 62) küsinud kostjalt , kas ta on nõus asja menetlemisega Eesti kohtus ja andnud tähtaja vastamiseks kuni 31.07.2018. Kostja ei ole käesoleva ajani vastanud. See kinnitab kohtu veendumust, et Eesti kohus ei ole pädev tsiviilasja lahendama. Menetluskulud
27.Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus muuhulgas ka menetluskulude jaotuse (TsMS § 173 lg 1). Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 2 jäävad menetluskulud hageja kanda.
2-17-124806
28.Hagejal on õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 4 alusel.
29.Kohtutoimiku materjalide põhjal ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud, seega määrab kohus TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kindlaks, et kostjal senised menetluskulud puuduvad. Kohtu täiendavad selgitused
30.TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
31.TsMS § 660 lg 1 sätestab, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.
32.Hagi läbivaatamata jätmise peale võib esitada määruskaebuse TsMS § 427 alusel.
33.Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise vaidlustamine toimub TsMS § 178 sätestatud korras.