Hageja: B2 Kapital SIA, rk 40103645131, asukoht Skanstes iela 50, Riia LV-1013 Läti, esindaja Triin Reinmaa, [email protected] Kostja: T V, ik xxxx, elukoht xxxx
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt T V hageja B2 Kapital SIA kasuks tasumata põhivõlgnevus summas 20,50 eurot.
3.Välja mõista kostjalt T V hageja B2 Kapital SIA kasuks 03.09.2018 (k.a) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 2,59 eurot ning TsMS § 367 alusel edaspidine viivis põhinõudelt (20,50 eurolt) alates 04.09.2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 20,50 euro tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata hageja B2 Kapital SIA nõue viivise väljamõistmiseks summas 6,30 eurot ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks summas 39,98 eurot.
Jätta menetluskulud 34% ulatuses kostja kanda ning 66% ulatuses hageja kanda ning välja mõista kostjalt T V hageja B2 Kapital SIA kasuks menetluskulude katteks 25,50 eurot.
6.Välja mõista kostjalt T V hageja B2 Kapital SIA kasuks viivis menetluskuludelt (kokku 25,50 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kostjal T V on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja nõuded
1.1.B2 Kapital SIA esitas 10.07.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 02.10.2017 hagi T V vastu võla nõudes ning 17.10.2017 ja 23.01.2018 hagiavalduse täiendused.
1.2.Esitatud hagiavalduse ja täienduste kohaselt on Xxxx AS ja kostja vahel sõlmitud tähtajatu Xxxx liitumisleping kostja telefoninumbrile xxxx ja xxxx mobiilsideteenuse osutamiseks. Liitumisleping telefoni numbrile xxxx on kostjaga sõlmitud 18.06.2013 ning liitumisleping numbrile xxxx on sõlmitud 08.09.1989 aastal, mistõttu ei ole see enam arhiveeritud ja taasesitatav. Lepingu sõlmimist numbrile xxxx tõendab aga 19.08.2003 sõlmitud järelmaksuleping, mille alusel ostis kostja telefoni numbri xxxx juurde seadme. Antud asjas puudub vaidlus, et kostjaga on sõlmitud liitumislepingud.
1.3.Eespool nimetatud lepingu sõlmimisel on Klient kinnitanud, et ta on tutvunud ja nõustunud liitumislepingu ja/või järelmaksulepingu lahutamatuks osaks olevate pakkumise tingimustega, Xxxx teenuse kasutamise tingimustega, Xxxx interneti kasutamise tingimustega, Xxxx Järelmaksu Tingimustega, Xxxx hinnakirjaga, teenuste ja seadmete kasutamise juhendmaterjalidega ning kohustub neid täitma. Xxxx teenuse kasutamise tingimuste punkti 6.5 kohaselt on Xxxx arveldusperioodi pikkus üks (1) kuu, mille kohta toimub arve koostamine arveldusperioodi viimasel päeval. 01.10.2016 arvel nr. 51127675 on telefoni numbri xxxx tarbijamängude summaks 3,20 eurot ja telefoni numbri xxxx tarbijamängude summaks on 9,60 eurot. Tagasiarvestus on tarbijamängude
teenusepakkuja poolt tehtud ainult numbrile xxxx. Hageja on maha arvanud numbri xxxx tarbijamängud kokku, summas 16 eurot.
1.4.Kostja on esitanud väljavõtte K L e-kirjast, milles kinnitatakse, et: „Telefoninumbriga xxxx seonduvalt oleme palunud Xxxx teha Teile tagasiarvestuse maksustatud sõnumite”. Kostja on ise kinnitanud, et tühistatud on ainult telefoni numbri xxxx tarbijamängud. Telefoni numbri xxxx tarbijamängud on kehtivad. Hageja täpsustab, et põhivõla moodustab kostjale osutatud sideteenus, sealhulgas kostja valitud pakettide kuutasud, tekstisõnumid jms. Võlgnevus on tekkinud, kuna kostja ei ole sideteenuse osutamise eest esitatud arveid nõuetekohaselt tasunud.
1.5.23.01.2018 hagi täienduse kohaselt on kostja jätnud tasumata järgnevad arved: Arve nr Teenus 51127675 13,63€
1.6.Hageja märgib, et kostja väited ei vasta tegelikele faktilistele asjaoludele. Detsembrikuu arve nr 52027314 summaks on 4,04 eurot. Seega ei ole kuidagi võimalik, et tekstisõnumeid oli detsemris 2016 22,40 euro eest. Kostja vastuväited on ka vastuolulised. Kord leiab kostja, et telefoninumber oli suletud juba 6.10.2016, kuid hiljem väidab, et Xxxx sulges telefoninumbri novembri kuus. Hageja leiab, et kostja vastuväited on ebaselged ja tõendamata.
1.7.Xxxx teenuste tingimuste punkti 8.2.1.1. kohaselt on Xxxx-l õigus leping ette teatamata ühepoolselt üles öelda, kui klient on hilinenud temale osutatud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva. Xxxx ütles telefoni numbri xxxx lepingu üles 31.03.2017, kuna kostja oli arvete tasumisega viivituses rohkem kui 14 päeva. Telefoni numbri xxxx lepingu lõpetasid pooled 13.10.2016.
1.8.01.01.2017.a. jõustus Xxxx (nõude loovutaja) ja hageja (nõude omandaja) vahel sõlmitud nõude loovutamise leping. Tegemist on nõuete loovutamise raamlepinguga, mille alusel loovutab Xxxx nõude omandajale igakuiselt võlanõudeid oma klientide vastu. Konfidentsiaalsuse huvides ei ole kohtule kogu lepingut esitatud. Nõuded edastatakse nõude omandajale digitaalselt allkirjastatud nimekirjana nõude omandaja kontakt e-posti aadressile. Nõuete nimekirja kinnitab allkirjaga Xxxx kontaktisik E P. 11.05.2017 edastas Xxxx nõude omandajale nõuded digitaalselt allkirjastatud nimekirjana. Konfidentsiaalsuse huvides ei esitata kohtule kogu nõuete nimekirja, vaid ainult väljavõte nimekirjast. Seega 11.05.2017 loovutas Xxxx nõude kostja vastu hagejale. Hageja pöördus võla sissenõudmiseks inkassoettevõtte Xxxx OÜ poole.
1.9.Elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) § 91 kohaselt toimub sideteenuse osutamine lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel. Sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping ning sellele kohaldatakse ESS-s reguleerimata osas võlaõigusseaduse (edaspidi
VÕS) sätteid. Vastavalt VÕS §-le 619 kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Antud juhul on nõude loovutaja ja kostja vahel sõlmitud liitumisleping, mille alusel kohustus nõude loovutaja osutama kostjale mobiilsideteenust ning kostja maksma hagejale selle eest kokkulepitud tasu.
1.10.Xxxx teenuste tingimuste kohaselt on Xxxx-l õigus piirata kliendile teenuste osutamist ja/või peatada talle teenuste osutamine elektroonilise side seaduses §-s 98 ja §-s 100 sätestatud alustel (klient on hilinenud temale osutatud sideteenuste eest tasumisega üle 14 päeva või ületab temale kehtestatud krediidilimiiti). ESS § 2 p 48 kohaselt on sideteenuse osutamise piiramine seaduse või üldkasutatava elektroonilise side teenuse lepingu alusel üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamise või kasutamise osaline või täielik piiramine või peatamine üldkasutatava elektroonilise side teenuse lepingut üles ütlemata. Sideteenuse piiramisega suletakse väljuvad tasulised sideteenused, valmisolek kõnesid vastu võtta säilib, kuna leping on kehtiv. ESS § 98 lg 1 p 1 alusel võib sideettevõtja lõppkasutajale sideteenuse osutamist piirata üksnes juhul, kui lõppkasutaja on hilinenud temale osutatud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva või ületab temale kehtestatud krediidilimiiti. Kui kostja soovis lepingu varasemat lõppemist, oleks pidanud kostja esitama Xxxxle lepingu lõpetamise avalduse. Kostja seda ei teinud.
1.11.Nõude loovutaja on oma sideteenuse lepingust tulenevad kohustused täitunud: osutanud kostjale sideteenust poolte vahel kokku lepitud tingimustele. Kostja on aga oma tasu maksmise kohustused jätnud täitmata. Kostja on jätnud õigeaegselt võlgnevuse tasumata. Sellest tulenevalt on hagejal vastavalt Xxxx teenuste kasutamise tingimuste punkti 6.13.2. ja järelmaksu tingimuste punkti 3.4. kohaselt maksetähtpäevaks tasumata summalt õigus nõuda kliendilt viivist. Viivist arvestatakse alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest Kuna kostja ei ole arveid tähtaegselt tasunud on eelnevast tulenevalt hageja viivisenõudeks: Arve nr Tasumise tähtaeg Tasumata summa (eur): Hilinenud päevi Kokku (eur) 51643069 18.11.16 3,01€ Alates 19.11.2016 kuni 1,95 23.01.2018 – 431 päeva 51728322 18.12.16 3,39€ Alates 19.12.2016 kuni 2,04 23.01.2018 – 401 päeva 52027314 18.01.17 4,04€ Alates 19.01.2017 kuni 0,22 23.01.2018 – 370 päeva 52327002 18.02.17 3,39€ Alates 19.02.2017 kuni 1,72 23.01.2018 – 339 päeva 15100026093 18.03.17 3,39€ Alates 19.03.2017 kuni 1,58 23.01.2018 – 311 päeva 15100258269 18.04.17 3,28€ Alates 19.04.2017 kuni 1,38 23.01.2018 – 280 päeva
KOKKU 8,89€
1.12.VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Xxxx on kostjale saatnud kaks tasulist meeldetuletuskirja, maksumusega 4,99 eurot, tasumata arvete 52027314 ja 15100026093 eest, kokku 9,98 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue
on kuni 500 eurot. Vaidlusalused ei ole asjaolud, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine Xxxx OÜ inkassomenetluses. Inkassomenetluse käigus on kostjale saadetud 4 meeldetuletuskirja, tehtud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks ning kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud või asunud täitma pärast nõude loovutaja poolt temale selleks täiendava tähtaja andmist. Hageja leiab, et eelnevast lähtuvalt on sissenõudmiskulu suurus 39,98 eurot mõistlik ja põhjendatud ning nõuab kostjalt selle hüvitamist.
1.13.Kõigest eelnevast tulenevalt palub hageja 23.01.2018 hagi täienduses kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 20,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 8,89 eurot, sissenõudmiskulu summas 38,98 eurot ning viivis põhinõudelt alates 24.01.2018 kuni põhinõude täitmiseni 0,15% tasumata summalt päevas. Hageja palub jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud vastavalt hageja esitatud avaldus(t)ele ja menetluskulude nimekirjale ning viivise menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
1.14.26.02.2018 seisukohas märgib hageja, et telefoni numbril xxxx oli tarbijamänge/ meelelahutust arvete nr 51127675 ja 51643069 kohaselt kokku 2 tükki, mõlemad maksumusega 3,20 eurot ehk kokku 6,40 eurot. Teenusepakkuja Xxxx OÜ on kinnitanud, et numbril xxxx olnud teenus sai lõpetatud 2016-10-06 21:48:58. Teenusepakkuja täpsustas oma järgnevas kirjas, et: „Tarbijalt on varasemalt päring tulnud vaid numbri xxxx osas, aga numbri xxxx kohta kaebust ega tagasiarvestuse palvet esitatud pole - seepärast ei ole selle kohta ka Xxxx'le vastavat päringut saadetud.” Telefoni numbril xxxx olnud teenus lõpetati, mitte ei kustutatud. Antud juhul ei vasta tõele kostja väide, mille kohaselt kustutas teenusepakkuja 22,40 eurot. Tagasiarvestus on tehtud summale 16 eurot. Kostjal tuleb telefoni numbril xxxx olnud tarbijamängude/meelelahutuse eest tasuda 6,40 eurot.
1.15.Kostja väidab, et ta sai telefoni numbri xxxx kustutamata rämps-sõnumitest teada, alles kolmandast täiendusest. Kostja väide ei ole eluliselt usutav. Kostja on oma vastuses kinnitanud, et tasus novembrikuu arve, seega on kostja ilmselgelt kätte saanud Xxxx arved. Arved nr 51127675 ja 51643069 on saadetud täpselt samade kanalite kaudu nagu kõik varasemadki arved, järelikult on kostja kätte saanud info telefoni numbriga xxxx seotud tarbijamängudest/meelelahutusest juba 2016 detsembris ja 2017 jaanuaris. Lisaks sellele on kostjale 21.07.2017 Xxxx OÜ inkassomenetluses saadetud kõik arved alates 2016 veebruarist kuni lepingu ülesütlemiseni. Kostjal oli võimalik korduvalt arvete sisuga tutvuda. Kostja pidi olema teadlik arvete sisust, kuna kostja saatis K L tagasiarvestuse palve numbri xxxx kohta 15.05.2017. Arvetel, kus oli kajastatud telefoni numbri xxxx tarbijamängud/meelelahutus olid märgitud ka telefoni numbri xxxx tarbijamängud/meelelahutus. Kostja nõudis teadlikult tagasiarvestust ainult telefoninumbrile xxxx, kuna telefoni numbri xxxx puhul olid tarbijamängud/ meelelahutus õigustatud. Kui kostjal oleks olnud pretensioone mõlema numbri osas, siis oleks ta palunud teenusepakkujalt tagasiarvestust mõlemale numbrile ning esitanud kaebuse Tarbijakaitsele mõlema numbri osas.
2.Kostja vastuväited
2.1.20.11.2017 vastuses märgib kostja, et peab jätkuvalt mittepõhjendatuks asja menetlusse võtmist, kus hageja ei ole võimeline isegi määratlema põhinõude summat, mis on vahendaja/petturfirmade poolt tühistatud. Maksmata tekstisõnumeid oli detsembris 2016 22,40 euro eest. Telefoninumber oli suletud juba 06.10.2016. Ülejäänud 1,30 eurot on Xxxx juurdearvestus, mis moodustas tühistatud põhivõla. Mobiilioperaator Xxxx tekitas ise nendest tulenevalt võlgasid, mis peab ise ka tühistama. B2 Kapital SIA aga esitas iga 10 päeva tagant väljapressivaid
võlanõudeid, mis kasvasid kuni 200 euroni, kuid kohtule esitas põhinõude summas 23,70 eurot. Mis on samuti alusetu, sest K L kirjutas: „telefoninumbriga xxxx seonduvalt oleme palunud Xxxx teha Teile tagasiarvestuse maksustatud sõnumite eest kuupäeval: 15.05.2017 kell 11.01 ning Xxxx poolt on tulnud vastus 15.05.2017 kell 19.48, et nende poolt on tagasiarvestus Teile tehtud. Seega meie poolt on protseduur korrektselt läbi viidud“. Seega põhivõlg puudub. Kirjavahetus B2 Kapital SIA'ga tõendab tema poolt esitatud sissenõude kulude põhjendamatust, kuna puudub põhivõlg, kõik kontaktandmed ja põhivõla tühistamised olid kirjade kaudu B2 Kapital SIA'le teada. Kostja ei võta ühtegi hagiavalduse nõuet ja kaasnõuet omaks ja ei kavatse pettus/väljapressimiste eest hagejale tasuda. Hageja põhinõue on tekitatud kunstlikult, kui sms'i hind oli 6,40 eurot, aga tühistati faktiliselt 6,21 eurot (hagiavalduses 1.1), seega jäeti kunstlikuks võlaks kahe sms'i pealt 0,19 eurot. Selliseid sms oli 7 tükki. Nendele oli peale arvestatud ka viivised. Kõik need summad on faktiliselt jäetud tühistamata, et tekitada põhivõlga. Xxxx sulges telefoninumbri novembri kuus, aga kuni mai kuuni arvestas olematut teenustasu, mida klient ei saanud.
2.2.Kostja keeldus Xxxx arve alusel tasumast lepingust puuduvate tasuliste sõnumite eest, sest kostja tekstisõnumeid/tarbijamänge alla ei laadinud, nende sisuga pole tuttav, kostja vana mobiilimudel Nokia 1100 tehniliselt ei võimaldagi sellist teenust, järelikult hageja pole talle sellist teenust kätte toimatanud, kostja pole tarbinud. Kuid hilisem K L selgitus tõestab, et petturid võivad raha välja pressida isegi siis, kui klient pole tellinud ja polegi tähtis, kas nende tekstisõnum on kätte saadud. Kostja loeb teenustasude arvestamist peale numbri sulgemist 06.10.2016 kuni 31.03.2017 Xxxx poolt ebaseaduslikuks. Viivised ja menetluskulud olematu põhivõla suhtes on põhjendamatud ja tuleb jätta hageja lõbuks tema kanda.
2.3.09.02.2018 ja 23.02.2018 vastuses märgib kostja täiendavalt, et tunnistab, et kostjal olid lepingud Xxxx'ga ja kostja on tasunud kõik Xxxx teenused, välja arvatud anonüümse vahendaja nimetu ja aadressita lühinumbri xxxx, tasulised viirus/rämpsõnumid. Kostjal puudusid lepingud kolmandate osapooltega. Viivised ei tohi ületada põhivõlga, kuid hageja hagitäiendusest nähtub põhivõlg kaks tasulist rämps-sõnumit 2 x 3,2 = 6,4 eurot, seega viiviste summa 8,89 eurot on põhjendamata. Kostja märgib, et K L väidab 29.01.2018 kirjas: „Kinnitame, et numbril xxxx olnud teenus sai lõpetatud 2016-10-06.“ Seega leiab kostja, et viimased nn. põhivõla jäägid on kustutatud. Hageja sissenõudmiskulu, summas 38,98 eurot; on täiesti põhjendamata, sest B2 Kapital SIA saatis kõik terroriseerivad väljapressimise teated e-maile iga kümne päeva tagant. Ja teades, et toimus vaidlus kolmandate osapoolte/võla tekitajate vahel ning isegi peale seda kui põhivõlad olid/on kustutatud. Paberkandjal polnud ühtegi postiteatist. Kostja kolmandate osapoolte, väljapressimiste hagi ei tunnista ja ühtegi nõuet omaks ei võta, sest puudusid nendega lepingulised suhted. Xxxx ees sideteenuse võlad puuduvad.
2.4.Numbri xxxx kustutamata rämps-sõnumitest sai kostja teada alles hageja kolmandast täiendusest. Hageja poolt on tõendamata põhivõlg summas 20,50 eurot. Hageja tabelist on näha kaks kustutamata sõnumit nr. xxxx, mis peaksid olema K L'e sõnul, kustutatud. Seega põhivõlg üldse puudub. Kui põhivõlg puudub, siis ei saa olla ka viiviseid ja sissenõudmise kulusid. Need on tõendamata. Hageja väide, et põhivõla moodustab kostjale osutatud sideteenus, ei vasta tõele, sest Xxxx peale 6.12.2016 kostjale sideteenust ei osutanud ja ei teatanud ning lepingut ei lõpetanud, seega võlgnevuse tekitamine ja arvestamine on seadusevastane väljapressimine.
2.5.Kostja palub jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda ja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud vastavalt hageja esitatud avaldus(t)ele ja menetluskulude nimekirja(de)le.
3.1.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
3.2.Seoses kohtuniku taandumisega ja tsiviilasja jagamisega allakirjutanu menetlusse on kohus palunud hagejal täpsustada esitatud hagi. 23.01.2018 esitatud hagi täpsustuses on hageja vähendanud esialgselt esitatud põhinõuet 3,20 euro võrra (algselt 23,70 eurot, täpsustuses 20,50 eurot) (I kd, tlk 152-156). Seoses nõude täpsustusega tegi hageja ümberarvestused ka esitatud sissenõutavaks muutunud viivisenõude osas. 29.01.2018 kohtumäärusega on esitatud hagi (täpsustatud nõuetes) uue kohtukoosseisu poolt menetlusse võetud ning kostja on saanud sellele ka vastata.
3.3.Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
3.4.Elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 lg 1 kohaselt sideteenuse osutamine lõppkasutajale toimub sideteenuse lepingu alusel, vastavalt ESS § 91 lg 2 sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping. ESS § 91 lg 3 kohaselt sideteenuse lepingutele kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata osas võlaõigusseaduse sätteid.
3.5.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ja Xxxx AS (edaspidi ka Xxxx) vahel oli 18.06.2013 sõlmitud liitumisleping numbrile xxxx ning 08.09.1989 liitumisleping numbrile xxxx, mille lisa, seoses telefoni juurdeostuga, sõlmiti 19.08.2003. Seega osutas Xxxx AS kostjale sideteenust.
3.6.Lepingu lahutamatuks osaks oleva Xxxx teenuste kasutamise üldtingimuste p 2.1 kohaselt sõlmivad iga numbri kohta Xxxx või Xxxx esindaja ja teenuseid kasutada sooviv isik tähtajalise või tähtajatu lepingu. Punkti 1.2.15 kohaselt on sideteenus – Xxxx poolt osutatav üldkasutatav sideteenus, sellega seonduv, vahendatav või koostöös kolmandate osapooltega pakutav muu teenus. Punkti 4.1.2 kohaselt on klient kohustatud tasuma talle osutatud teenuste eest tähtaegselt ja kehtestatud hinnakirja ning arvelduskorra kohaselt.
3.7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
3.8.Käesoleval juhul on hageja esitanud hagi võlgnevuse nõudes, mis tuleneb Xxxx ja kostja vahel sõlmitud sideteenuse osutamise lepingust ja kostjale perioodil 01.11.2016- 01.04.2017 esitatud arvetest. Hageja esitatu kohaselt loovutas Xxxx AS nõuete loovutamise raamlepingu alusel 11.05.2017 oma nõuded kostja vastu hagejale. VÕS § 164 lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
3.9.Hagiavalduse kohaselt on kostjal tasumata põhivõlgnevus kokku summas 20,50 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et arvetelt nähtuvate, kostja numbrile xxxx edastatud, tasuliste sõnumite osas on teenuse pakkuja teinud tagasiarvestuse ning hageja nende summade tasumist ei nõua.
3.10.Kostja leiab, et teenustasude arvestamine Xxxx AS poolt peale numbri sulgemist 06.10.2016 kuni 31.03.2017 on ebaseaduslik, samas väidab, et võlgnevus on ebaseaduslik põhjusel, et Xxxx ei osutanud talle sideteenust peale 6.12.2016. Kohus ei saa kostjaga väidetega nõustuda, sest kohtu hinnangul ei arvesta kostja asjaoluga, et ta omas üheaegselt kahte telefoninumbrit, mille osas lepingud lõpetati erinevatel aegadel ja erinevatel põhjustel. Esitatud arvetest nähtub, et kuni oktoobrini 2016 kajastusid arvetel kahele erinevale numbrile osutatud teenuseid. 01.11.2016 arvelt nr. 51643069 on näha (I kd tlk 50-51), et pooled on lõpetanud lepingu numbrile xxxx 13.10.2016. Samal arvel kajastuva numbri xxxx osas on leping aga edasi kehtinud, kuid seoses tasumata arvetega on kostjale teenuse osutamist piiratud ning sellesama numbri osas ongi Xxxx AS kuni 31.03.2017 kuutasu edasi arvestanud, mitte aga suletud numbrile. Kuna leping kehtis numbrile xxxx edasi, on Xxxx AS poolt arvestatud teenustasud/kuutasud seaduslikud.
3.11.Nii ESS § 98 lg 1 punkti 1 ja § 100 lg 2 kui ka Xxxx teenuste kasutamise üldtingimuste p 5.1.8 kohaselt on sideettevõtjal õigus piirata kliendile teenuse osutamist ja/või peatada talle teenuse osutamine, kui klient on hilinenud temale osutatud sideteenuse eest tasumisega üle 14 päeva. ESS § 100 lg 2 ja ka Xxxx teenuste kasutamise üldtingimuste p. 8.2.1.1. võimaldavad sideettevõtjal leping ilma eelneva etteteatamiseta üles öelda üksnes juhul, kui piiramise alus ei ole ära langenud ühe kuu jooksul piirangu rakendamise aluse tekkimise päevast arvates. Eelnimetatu ei võimalda sideettevõtjal koheselt lepingut lõpetada. Üksnes kostja ise kliendina võis ESS § 100 lg 1 kohaselt igal ajal ilma eelneva etteteatamiseta lepingu üles öelda. Kostja seda numbrile xxxx ei teinud. Seega ei saa kostja Xxxx AS-le ette heita, et viimane üksnes piiras teenuse osutamist ja lepingut koheselt ei lõpetanud.
3.11.Õige ei ole kostja väide, et Xxxx OÜ esindaja K L on kinnitanud, et ka numbrile xxxx saadetud maksustatud sõnumid on kustutatud. Kostja tsiteerib oma vastustes korduvalt K Le 29.01.2018 ekirja, milles öeldakse: ”Kinnitame, et numbril xxxx olnud teenus sai lõpetatud 2016-10-06“. Nimetatust ei saa järeldada, et rämps-sõnumite osas oleks tehtud ka tagasiarvestus. Kohtule esitatud kirjavahetusest K Lga nähtub (I kd, tlk 200-201), et kostja on alles 29.01.2018 teinud xxxx OÜ-le päringu numbri xxxx kohta, ning K L kinnitab, et varem ühtegi kaebust ega tagasiarvestuse palvet eelmärgitud numbri kohta kostja esitanud ei ole. Seega ei ole õige kostja väide, et hageja nõuab tasu sõnumite eest, mille osas on võlgnevus kustutatud.
3.12.Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hageja nõude põhivõlgnevuse 20,50 euro väljamõistmiseks kostjalt.
3.13.VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
3.14.Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt Xxxx teenuste kasutamise üldtingimuste punktile 6.13.2 sissenõutavaks muutunud viivis 0,15 % päevas iga tasumata arve maksetähtajast kuni 23.01.2018 kokku summas 8,89 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt.
3.15.Kohus märgib, et vastavalt Riigikohtu poolt 15.01.2014 otsuse 3-2-1-156-13 punktis 10 märgitule tuleb kohtutel omal algatusel kontrollida, kas mõni lepingupunkt on tüüptingimus või mitte ning kas jaatava vastuse korral on see lepingupunkt tüüptingimusena kehtiv. Ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste näidisloetelu tarbija jaoks on sätestatud VÕS § 42 lg-s 3. Varasemalt on Riigikohus leidnud, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (tsiviilasi nr 3-2-1-139-14, p 11). Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-25-16 p-s 13 selgitanud, et viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Ebaproportsionaalselt suure viivise nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel.
3.16.Eelnevast tulenevalt selgitab kohus, et hageja nõude aluseks olev Xxxx teenuste kasutamise üldtingimused on tüüptingimusteks vastavalt VÕS §-le 35. Viivisemäär 0,15% päevas ehk 54,75% aastas on enam kui kuus korda suurem seadusjärgsest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast, mis on viivise arvestamise ajal 8% aastas. Eelnevast tulenevalt on lepinguline viivisemäär tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi ning hagejal on võimalik nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses.
3.17.Lähtudes eeltoodust ning juhindudes TsMS § 367 arvestab kohus sissenõutavaks muutunud viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga arve maksetähtajast kuni otsuse tegemiseni, s.o. 03.09.2018, mis moodustab kokku 2,59 eurot ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. Arve nr Tasumise tähtaeg Tasumata summa (eur): Hilinenud päevi Kokku (eur) 51643069 18.11.16 3,01€ Alates 19.11.2016 kuni 0,43 03.09.2018 – 654 päeva 51728322 18.12.16 3,39€ Alates 19.12.2016 kuni 0,46 03.09.2018 – 624 päeva 52027314 18.01.17 4,04€ Alates 19.01.2017 kuni 0,52 03.09.2018 – 593 päeva 52327002 18.02.17 3,39€ Alates 19.02.2017 kuni 0,42 03.09.2018 – 562 päeva 15100026093 18.03.17 3,39€ Alates 19.03.2017 kuni 0,40 03.09.2018 – 534 päeva 15100258269 18.04.17 3,28€ Alates 19.04.2017 kuni 0,36 03.09.2018 – 503 päeva
3.18.Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Kohus peab põhjendatuks kostjalt välja mõista ka alates 04.09.2018 edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 20,50 euro tasumiseni.
3.19.Kohus jätab rahuldamata hageja nõude sissenõudmiskulude väljamõistmiseks summas 39,89 eurot. Hageja ei ole hagiavalduses märkinud, millal täpselt (kuupäevaliselt) on kostjale meeldetuletuskirjasid saadetud, kuidas on nõudesumma kujunenud ning lisatud ei ole ka ühtegi meeldetuletuskirja, mis on aga eelduseks eelnimetatud nõude esitamisel. Sissenõudmiskulude aluseks ei saa olla üksnes hageja esindaja käskkiri, milles sätestatakse sissenõudmiskulude suurusjärk vastavalt nõude suurusele. Kuivõrd hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist nii VÕS § 1132 lg 1 kui ka lg 2 p 1 alusel, peab kohus vajalikuks hagejale osundada, et VÕS § 1132 sätestatud hüvitiste puhul ei ole tegemist tegelikust kahjust sõltumatute hüvitisemääradega, nagu VÕS § 1131 lõikes 1, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Hageja ei ole kahju tekkimist tõendanud.
4.Menetluskulud
4.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
4.2.Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 68,37 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 45,28 eurot ehk ligikaudu 66 % ulatuses. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 34% ulatuses kostja ja 66% ulatuses hageja kanda.
4.3.TsMS § 176 lg 6 kohaselt võib kohus anda menetlusosalisele tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohus on 04.06.2018 kirjaliku menetluse määramise määruse punktis 2 kohustanud pooli esitama enda võimalikud menetluskulude nimekirjad koos tõendavate dokumentidega hiljemalt 14.06.2018.
4.4.Kostja 13.06.2018 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud menetluskulusid kogusummas 3500 eurot (käibemaksuta). Samuti palub kostja menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Ühtegi menetluskulude kandmist tõendavat dokumenti lisatud ei ole.
4.5.Hageja õigeaegselt, s.o. 14.06.2018, menetluskulude nimekirja koos tõendavate dokumentidega ei esitanud. 02.07.2018 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid kokku summas 432,50 eurot (0% käibemaksuga), s.h. riigilõiv summas 75 eurot. Tuginedes TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Ühtegi menetluskulude kandmist tõendavat dokumenti lisatud ei ole.
4.6.Kostja 02.07.2018 menetlusdokumendis palub jätta hageja menetluskulude taotlus arvesse võtmata kuna tähtaeg menetluskulude esitamiseks oli mööda lastud. Kumbki pool teise poole menetluskuludele sisulisi vastuväiteid ei esita.
4.6.Arvestades asjaolu, et kohus pidas vajalikuks ning kohustas pooli esitama menetluskulude kindlaksmääramiseks lisaks nimekirja(de)le ka menetluskulusid tõendavaid dokumendid, mida kumbki pool ei teinud, peab kohus võimalikuks määrata menetluskulude rahalise suuruse kindlaks üksnes tsiviilasjas olemasolevate ning enne 14.06.2018 esitatud dokumentide põhjal.
4.7.Hageja menetluskuludest on kohtule esitatud üksnes maksekorraldused riigilõivu 75 euro tasumise kohta. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada arvestades eelpool märgitud menetluskulude jaotust.
4.8.Kostja menetluskulude - 3500 euro - kohta tsiviilasjas samuti tõendid puuduvad. Lisaks sellele ei nähtu ka asja materjalidest, et kostjat oleks menetluses esindanud lepinguline esindaja, mistõttu ei ole tõenäoline, et kostja nimetatud summas õigusabikulusid kandis.
4.9.Lähtudes eeltoodust kuuluvad kostja poolt hüvitamisele hageja menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga s.o summas 25,50 eurot (75st eurost 34 %). Kostja menetluskulude kohta tõendid puuduvad ja seega hageja poolt hüvitamisele ei kuulu.
4.10.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
4.11.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.