Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-18-101486

2-18-101486 Hagimaterjalide põhjal väljastas Folkefinans AS Eesti filiaal kostjale 12.03.2015 laenu summas 450 eurot. Laenu saamiseks esitas kostja laenutaotluse interneti teel või tekstisõnumi teel, saates tekstisõnumi Monetti telefonile 17800. Folkefinans AS Eesti filiaal kinnitas laenutaotluse ning väljastas kostjale laenu. Vastavalt lepingule kohustus kostja laenu tagastama Folkefinans AS Eesti filiaalile arvete alusel perioodil 11.04.2015 - 10.07.2015. Kokku kohustus kostja tagastama laenu põhiosa summas 450,00 eurot ja fikseeritud intresse summas 190,00 eurot, mis kujunesid järgmiselt: Arve nr 380012826 Maksetähtaeg 11.04.2015 Põhisumma 89,10 Intress 70,90 Arve nr 380012827 Maksetähtaeg 11.05.2015 Põhisumma 103,20 Intress 56,80 Arve nr 380012828 Maksetähtaeg 10.06.2015 Põhisumma 119,40 Intress 40,60 Arve nr 380012829 Maksetähtaeg 10.07.2015 Põhisumma 138,30 Intress 21,70 Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja põhiosa katteks teinud ühtegi makset. Hageja esindaja on korduvalt saatnud kostjale maksemeeldetuletusi, kuid kostja ei ole võlgnevust likvideerinud. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates laenusumma tagastamisele/lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast 11.07.2015 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 25.05.2018 määraga 0,022% päevas kokku summas 103,68 eurot. Folkefinans AS Eesti filiaal loovutas 21.12.2016 kostja vastase nõude Osaühingule AF Võlamenetlus koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata summadelt seadusjärgset viivist hagiavalduse kohaselt alates laenusumma tagastamisele/lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast 11.07.2015 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 25.05.2018 määraga EKP intress + 8% aastas kokku summas 103,68 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Perioodi 26.05.2018 kuni 30.08.2018 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 9,57 eurot (8,00%/365p/100x450€x97p). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 113,25 eurot (103,68+9,57). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras tagastamata põhisummalt 450 eurot.

2-18-101486 Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 783,25 eurot, millest 450 eurot moodustab põhivõlg, 190 eurot intress, 30 eurot sissenõudmiskulud ja 113,25 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Tulenevalt äriseadustiku § 391 lg 4 ja TsMS § 209 lg 1 on käesolevas asjas saanud hagejaks OÜ Aktiva Finants kui OÜ AF Võlamenetlus õigusjärglane. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 175 eurot ning õigusabikulud summas 775 eurot. Kohus tegi kindlaks, et OÜ Julianus Inkasso tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavat riigilõivu 130 eurot, kokku 175 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 775 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja OÜ Julianuse Õigusbüroo arve õigusabi eest summas 775 eurot, millel teenuse nimetuseks on märgitud „esindustasu võlglase Ixxx Lxxx kohtumenetluses“. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud osaliselt. Kohus hindab, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse koostamise eest on esindaja tasu põhjendatud ja vajalik üksnes 250 euro ulatuses. Käesolev hagiavaldus on oma sisult ja mahult peaaegu sama hagiavaldustega, mis on hageja ja temaga sarnaste ettevõtete poolt teistes tsiviilasjades kohtule esitatud. Kohus leiab, et käesolevalt pole põhjendatud esindustasu rohkem kui 250 eurot, kuivõrd tsiviilasi ei ole keerukam ega mahukam kui teised samasugused ning hagiavaldused üksteisest sisuliselt ka ei erine. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 425 eurot, millest 175 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 250 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.