AB “Lietuvos draudimas“ hagi A Si vastu tagasinõude korras kahju hüvitamiseks ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
1 236,54 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ (Leedu Vabariigi registrikood 110051834, asukoht J. Basanavičiaus g. 12, 03600 Vilnius, Leedu Vabariik) Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn, e-post [email protected]) Hageja lepingulised esindajad: Arvi Luhakooder (isikukood 36903120240, 4PS OÜ, e-post [email protected]) ja Kadri Ojamaa (isikukood 48007254928, 4PS OÜ, [email protected]); Kostja: A S (isikukood xxxx, elukoht xxxx); Kostja lepinguline esindaja: Kuldar Kirt (isikukood 38506290270, Nõustamisteenused OÜ, e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
18.04.2018 kohutuistungil, osalesid hageja lepingulised esindajad Kadri Ojamaa ja Arvi Luhakooder ning kostja lepinguline esindaja Kuldar Kirt; 18.06.2018 kohtuistungil, osalesid hageja lepingulised esindajad Kadri Ojamaa ja Arvi Luhakooder ning kostja A S ja kostja lepinguline esindaja Kuldar Kirt.
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada osaliselt.
Mõista kostjalt A Silt (isikukood xxxx) hageja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829) kasuks välja tagasinõude korras kahju hüvitamiseks 13,12 eurot. Mõista kostjalt A Silt hageja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.02.2018 põhivõlasummast 13,12 eurot kuni põhivõla tasumiseni. Hagi jääb rahuldamata ülejäänud põhinõude s.o 1 123,98 euro ja viivisenõude 8,47 euro osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
5.1.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Otsus toimetada kätte pooltele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.AB “Lietuvos draudimas“ (hageja) esitas 07.02.2018 Harju Maakohtule hagi A Si (kostja) vastu tagasinõude korras kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks ja 09.02.2018 hagiavalduse puuduolevad lisad (fotod).
2.Harju Maakohus võttis hagi 08.02.2018 määrusega menetlusse ja küsis kostja kirjalikku vastust hagile (t lk 29). Kostja vastas hagile 28.02.2018 (t lk 47 jj).
3.Hageja esitas kostja vastuse osas arvamuse 02.03.2018 (t lk 53 jj). Kostja esitas oma täiendava seisukoha 09.03.2016 (t lk 64 jj).
4.Kohus lahendas 14.03.2018 määrusega hageja taotlused tunnistaja üle kuulamiseks ja tõendite väljanõudmiseks (t lk 69 jj). Xxxx AS esitas kohtu poolt väljanõutavad tõendid 20.03.2018 (t lk 86 jj).
5.Kohutuistung tsiviilasjas toimus 18.04.2018, osalesid hageja lepingulised esindajad ning kostja lepinguline esindaja (t lk 94-97).
6.Kostja esitas oma täiendava seisukoha sh taotlused 28.05.2018 (t lk 104jj), millele hageja vastas 30.05.2018.
7.Kostja esitas 18.06.2018 menetluskulude nimekirja (t lk 119 jj).
8.Teine kohtuistung tsiviilasjas toimus 18.06.2018, osalesid hageja lepingulised esindajad, kostja ja kostja lepinguline esindaja (t lk 121 jj). Kohus kuulas ära tunnistajad A K, E R, J K ja N V. Hageja esitas menetluskulude nimekirja (t lk 136 jj).
9.Pooled esitasid tähtaegselt, s.o 13.08.2018 kirjalikud kohtukõne teesid. Kostja esitas ka täiendava menetluskulude nimekirja. Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud
10.Hageja nõuab kostjalt: -
kahju summas 1 137,10 eurot (põhinõue),
-
viivist põhinõudelt 07.02.2018 seisuga summas 8,47 eurot ja viivist seaduses sätestatud määras põhinõudelt alates 08.02.2018 kuni põhinõude täieliku tasumiseni;
-
menetluskulu hüvitamist ja sellelt viivist seaduses sätestatud määras.
11.Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud. Hageja kindlustusandjana on sõlminud xxxx asuva korteri omaniku A Kga korteri kindlustuslepingu nr 1860838068. 10.11.2017 esitas kindlustusvõtja A K e-postiga hagejale teate kahjujuhtumist kindlustatud korteris nr xxxx, mille kohaselt kindlustusvõtja üleval elavad naabrid uputasid ja tekkis veekahjustus ühes toas. A K esitas ka kahjuavalduse, mille kohaselt toimus 24.10.2017 kl 22:03 kahjujuhtum xxxx. Juhtumi kirjelduse kohaselt (kirjapilt muutmata): „Õhtul avastasime seinapealt tapeedialt suure vesimulli. Lasime vee tapeedialt välja ning võtsime ka igaks juhuks selle videole. Kui vesi oli kõrvaldatud, siis pöördusime meie üleval elavate naabrite jutule. Siis selgus, et neil oli katki läinud küttesüsteemi püstikutoru. Sealt siis see vesi tuligi. Kahjustada on saanud tapeet ja lagi. Kahju põhjustaja on korter nr xxxx.“ Korteri nr xxxx remondiks tegi hinnapakkumise Xxxx OÜ summas 1 337,10 eurot. Hageja hinnangul vastas hinnapakkumine kahjustuste suurusele ja oli mõistlik. Xxxx remontis korteri ja peale remonttööde lõppu vormistasid kindlustusvõtja ja Xxxx OÜ tööde üleandmise akti. Seejärel esitas Xxxx OÜ hagejale remondiarved kokku summas 1 137,10 eurot (568,55+568,55). Remondiarved kokku on hinnapakkumisest 200 euro võrra väiksemad, sest kindlustuslepingu omavastutus on 200 eurot ja see osa kahjust jäi kindlustusvõtja enda kanda. Hageja hüvitas A K korterile tekkinud kahju summas 1 137,10 eurot. Kindlustusvõtja selgituse kohaselt (kahjuavaldus) purunes kostja korteris nr xxxx küttesüsteemi osa (püstikutoru). Kostja on xxxx asuva korteri (registriosa nr xxxx) omanik ning vastutav A K korterile tekitatud kahju eest põhjusel, et lekkekoht asus kostja korteriomandi reaalosas ja lekkis kostja korterit läbiv hooneomanike kaasomandis olev küttesüsteem. Hageja esitas kostjale kohtuvälise kahju hüvitamise nõude ja palus kahju hüvitada hiljemalt 04.01.2018. Kostja kahju ei hüvitanud ja tagasinõudele vastuväiteid ei esitanud.
Viivised hagi esitamise seisuga 07.02.2018 (periood 05.01.2018 – 07.02.2018 ehk 34 päeva eest) seaduses sätestatud määras on 8,47 eurot (1 137,10 x 34 x 0,0219%).
12.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja mõista välja viivis nendelt. Hageja menetluskulud kokku on 1 385 eurot, millest 300 eurot on riigilõiv ja 10 h 51 min õigusteenuse hinnaga 100 eur/h. Hageja kinnitab, et õigusteenuse eest on tasutud käibemaksuta ja kulutused on kantud seoses tsiviilasja menetlemisega. Kostja vastuväited
13.Kostja vaidleb hagile vastu terves ulatuses ja esile järgmisi vastuväiteid: Xxxx asuvas korteris elab kostja ema E K, kes läks õnnetuse päeval poodi. Tagasi tulles nägi ta põrandal veidi vett ja hakkas seda kohe kuivatama. Samuti helistas ta kostjale, korteriühistu esinaisele ja korteriühistu santehnikule. Peale telefonikõnesid tulid kohale kostja ja santehniku firma esindajad. Kuna kahjuavalduse esitanud L Sa ise korteris ei ela, siis märkis ta ekslikult, et vett oli palju. Tegelikkuses see nii ei olnud. hageja esindaja ei ole Xxxx korteris kohal käinud. Väidetavaid korteri puudusi kõrvaldanud firma on seotud A K (kannatanu) tuttavaga. Seega kahju suurus pole objektiivne. Hageja ei ole tõendanud, et hagis märgitud asjaolude eest oleks vastutav kostja. Eelkõige ei ole hageja enda poolt viidatud Riigikohtu lahendite valguses tõendanud, et kahjustav asjaolu (väidetav veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest. Hageja ei ole tõendanud, et väidetavad kahjud on põhjuslikus seoses väidetava kahjujuhtumiga. Samuti ei ole hageja tõendanud, et väidetavad kahjud on kõrvaldatud turutingimustel, võimalikult väikeste, mõistlike ja põhjendatud kulutustega. Hageja on puuduste kõrvaldamiseks võtnud ainult ühe hinnapakkumise. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, siis jääb kostjale arusaamatuks, miks nõuab hageja väidetavat kahju hüvitamist koos käibemaksuga. Hageja poolt esitatud teostatud tööde aktist ei nähtu tööd, mis on teostatud. Hageja poolt esitatud arvetelt ei nähtu tööd, ühikut vms, millega on väidetavad arved seotud. Hinnapakkumisel on kajastatud töid, mis ei ole vajalikud. Kostja alternatiivse vastuväite kohaselt (kui kostja on kahju tekitamise eest vastutav) on kostja seisukohal, et kahju tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ning kostja ei ole oma kohustust rikkunud. Selle tõendamiseks esitab kostja OÜ E R 24.10.2017 avariiolukorra fikseerimise akti, mille kohaselt „korteris nr xxxx, lõhkes malmradiaator, põhjust ei ole teada. Elanik oli kodus, kutsus kohe avariikorras santehniku ja hakkas kuivatama põrandat. Vähesel määral niiskus jõudis alumisse korterisse (nr xxxx).“ Kuna kahju tekkepõhjust ei ole võimalik tuvastada, siis ei saanud ka kostja mistahes kohustust rikkuda. Seetõttu on kostja hinnangul antud juhul tegemist klassikalise kindlustusjuhtumiga, mille riisiko lasub ainuisikuliselt hagejal.
14.Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja mõista välja viivis nendelt. Kostja menetluskulud kokku on 1 981,80 eurot, mis seisneb õigusteenuses 18,35 tunni ulatuses hinnaga 90 eurot/h + km.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus vaadanud läbi hagi, kostja vastuväited ning poolte esitatud mitmed kirjalikud seisukohad ja tõendid, kuulanud kohtuistungitel ära pooled ja tunnistajad leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
16.Hageja nõude aluseks on asjaolu, et ta on kindlustusandjana hüvitanud oma lepingupartnerile – kindlustusvõtjale kostja poolt tekitatud kahju ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Hageja peab kostjat kahju põhjustamise eest vastutavaks seetõttu, et radiaator, mis purunes ja A Kle ehk kindlustusvõtjale kahju põhjustas, asus kostja korteriomandi reaalosa piires ning kostja kohustus oli korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 alusel hoida radiaator korras ning vältida oma reaalosalt kahjulike mõjude pääsemist teiste korteriomanike reaalosadele. Kostja väidab aga vastu, et tema pole oma kohustusi rikkunud ega vastuta tekkinud kahju eest. Samuti väidab kostja, et hageja pole tõendanud kahju tekkimist, selle suurust; seda et kahju kõrvaldamiseks tehtud kulutused olid vajalikud või et kostja tegevuse ja kahju vahel on põhjuslik seos. Samuti pole hageja tõendanud, millest kahju tekkis ja miks radiaator purunes.
17.TsMS § 4 lg 2 ja § 230 lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja esitavad enda poolt välja toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma väidete kohta (vt nt RKTKo kohtuasjas nr 3-2-1-41-15).
18.Kohus tuvastab viidatud tõendite ja poolte esitatud põhistatud väidete alusel (TsMS § 232 ja § 235) järgmised asjaolud: -
Hageja ja A K vahel on perioodi 15.08.2017-14.08.2020 osas sõlmitud kodukindlustusleping (poliis nr 1860838068) koduse vara kindlustamiseks asukohas Xxxx kindlustussummas 7 000 eurot ja korteri kindlustamiseks taastamisväärtuses. Omavastutuse suuruseks on 200 eurot (t lk 10-19).
-
Kindlustusvõtja A K teatas 10.11.2017 e-kirjaga hagejale, et tal on tekkinud ühes toas veekahju seoses ülemiste naabrite juures toimunud uputusega (t lk 20).
-
13.11.2017 esitas kindlustusvõtja A K hagejale kahjuavalduse selle kohta, et 24.10.2017 kl 22:03 avastas ta Xxxx korteris seinal tapeedi all suure vesimulli. Pöördudes üleval elavate naabrite poole selgus, et neil läks katki küttesüsteemi püstikutoru (t lk 21).
-
Xxxx OÜ on pakkumise nr 59 (t lk 22) ja Xxxx kahjustuste kõrvaldamiseks teostatud tööde akti nr 1/07/12/2017 (t lk 23) alusel esitanud hagejale kaks arvet (nr 540 ja 543; t lk 24 ja pöördel) kogusummas 1 137,1 eurot, mis on hageja poolt tasutud kahe maksega 01.12.2017 ja 07.12.2017 (maksekorraldused t lk 25 ja pöördel).
-
Kostjale kuulub korteriomand xxxx (t lk 26 ja 34).
-
OÜ E R 24.10.2017 avariiolukorra fikseerimise akti kohaselt lõhkes korteris xxxx malmradiaator, põhjust ei ole teada, kuid vähesel määral jõudis niiskus alumisse korterisse (nr 6), t lk 67.
Seega on xxxx hooldusfirma santehnik tuvastanud, et kostja korteris lõhkes radiaator ja kostja korteri all asub A Kle kuuluv korter nr xxxx ning niiskus jõudis sinna. Avariiline radiaator vahetati välja, mida kinnitab OÜ E R arve nr 12108 (26.10.2017), mis on esitatud korteriühistule (t lk 68). -
L S 26.10.2017 kahjuteatega t lk 87 on tõendatud, et 24.10.2017 kl 15:30 lõhkes kostja korteris radiaator, kedagi polnud kodus ja vesi sattus kostja korterist alumiste naabrite juurde, kellele põhjustati kahju.
VÕS § 448 kohaselt on kindlustusjuhtumist teatamine ja selle kohta vajaliku info andmine kindlustusandjale kindlustusvõtja peamine kohustus, mille täitmata jätmisega seob seadus kindlustusvõtja jaoks negatiivsed tagajärjed (VÕS § 449 kohaselt võib VÕS § 448 sätestatud kohustust rikkunud kindlustusvõtja osas kahjuhüvitist vähendada või vabaneda kahju hüvitamise kohustusest), seetõttu on kohtu arvates usutav, et L S esitas kahjuteates esmased tajutavad ja tõesed andmed. Seda kinnitavad ka 18.06.2018 kohtuistungil ära kuulatud korteri tegeliku elaniku J K ütlused, kes kinnitas, et L S koostas kahjuteate tema juuresolekul tema ütluste kohaselt. OÜ E R 24.10.2017 akt (t lk 67) on L S kahjuteatega vastuolus selles osas, et kl 17:00 saabunud E R on kirjeldanud, et elanik oli õnnetuse toimumise ajal kodus ja asus põrandaid kuivatama ja vesi jõudis alumisse korterisse vähesel määral. 18.06.2018 tunnistajana üle kuulatud E R (t lk 128) selgitas, et talle helistas väljakutsega meesterahvas, tema teada kostja. Alumises korteris (nt xxxx) olid veekahjustused (tapeedi nurk), mida ta käis ise hiljem vaatamas. Veekahjusid pidas tunnistaja väikseks seetõttu, et tema pikaajalise töökogemuse käigus on ta näinud veekahjusid, kus ka elamu kelder on vett täis. Antud juhul oli kelder kuiv ja korteris (nr xxxx) tunnistaja jalad märjaks ei saanud. Kohus järeldab sellest, et arvestades santehniku pikaajalisi töökogemusi on käesoleva õnnetusjuhtumi puhul hinnanguliselt veekahju siiski väike. A Kl korteril tekkinud kahju suurust võib võrreldes korterit kasutuskõlbmatuks muutvate veekahjudega pidada väikeseks. 18.06.2018 kohtuistungil ära kuulatud tunnistaja J K selgitas, et kostja korteris elab tema üksi ja õnnetuse toimumise ajal oli ta poes (t lk 130). Tunnistaja selgitas, et poest naastes nägi ta vett põrandal, mida asus koristama. Tunnistaja helistas pojale (kostja) ja L Sle (minia), kes tulid kohale ja L Sga koos koostas tunnistaja avalduse kindlustusfirmale (xxxx AS). 18.06.2018 kohtuistungil ära kuulatud tunnistaja A K selgituste kohaselt kui tema avastas veekahju oma korteri ühes toas (lastetoas), siis ta läks kohe ülemiste naabrite juurde (krt nr xxxx), kuid kedagi ei olnud kodus (t lk 127). Korteri elanik (vanem proua) tuli talle trepi peal vastu, ütles, et tuli just haiglast, andis tunnistajale L S andmed ja ütles, et tütar tegeleb asjaga. Järgmisel päeval või mõned päevad hiljem käiski L S tunnistaja korteris kahjustusi vaatamas. Haiglas viibimist tunnistas ka J K (t lk 130 viimane lõik ja t lk 131). Tunnistaja selgitab, et kõik korteriga seotud küsimused on poja ehk kostja lahendada. Seega on kohtu hinnangul usutav, et avarii toimus 24.10.2017 ca kl 15:30, sellel hetkel kedagi kodus ei olnud. Hiljem saabus koju korterisse nr xxxx selle elanik J K, kes avastas avarii, asus selle tagajärgi likvideerima ja kutsus kohale kostja ja minia L S. Kostja kutsus santehniku, kes sulges veekraanid ja vahetas radiaatori ning L S esitas J K sõnade alusel kahjuteate Xxxx ASile. Veekahju ei olnud suur ei kostja ega A K korteris. -
18.06.2018 ära kuulatud tunnistajate A K, E R ja J K ning ka xxxx korteriühistu juhatuse liikme N V ütlused kinnitavad, et xxxx asub krt xxxx kohal (peal). Kõik tunnistajad kinnitavad, et korteri xxxx õhkes radiaator ja krt-s xxxx oli selle tagajärjel veekahju.
19.Seega tuvastab kohus, et kostja korteris lõhkes 24.10.2017 radiaator ja lõhkenud radiaatorist välja voolanud vesi kahjustas vahetult krt xxxx all asuvat korterit nr xxxx. Asjaosalised ei ole vaielnud vastu sellele, et krt xxxx kuulub A Kle. Samuti pole esitatud seda väidet ümberlükkavaid tõendeid.
20.Hageja on A Kle tekkinud kahju kindlustuslepingu alusel hüvitanud, st tasunud remondi arved (t lk 25 ja 25 pöördel). Hüvitatud ulatuses läheb kindlustusvõtja võimalik kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku kahju põhjustaja vastu sõltumata nõude õiguslikust alusest VÕS § 492 lg 1 alusel kindlustusandjale üle.
21.Selleks, et hagejale saaks kahju hüvitamise nõue üle minna, peab A Kl olema tekkinud nõue kostja vastu. A K saab VÕS § 115 lg 1, § 127 ja 128 alusel nõuda kostjalt kahju hüvitamist, kui esinevad kahju põhjustamisest tingitud kohustuse tekkimise eeldused. Kohus leiab, et A Kl on kahju tekkinud, selle on hüvitanud hageja (summas 1 137,10 eurot). Kahju tekkis seetõttu, et kostja korteris lõhkes radiaator, kui radiaator poleks lõhkenud, ei oleks vesi saanud A K korterisse voolata. Kohtu hinnangul tuleb järgnevalt analüüsida, kas kahju tekkimise eest on vastutav kostja ja kui jah, siis kui suures ulatuses kostja vastutab.
22.VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohus on 11.12.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p-s 19 leidnud, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-11611, p 23). Sarnane seadusjärgne võlasuhe on ka kinnisasja kaasomanike vahel (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p 15). Kohtu arvates on need põhimõtted kohaldatavad ka 01.01.2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) puhul, AÕS ei ole kaasomanike vaheliste suhete reguleerimise osas muutunud.
23.Hageja toob oma nõude õigusliku alusena esile KOS § 11 lg 1 p 1; AÕS § 72 lg 5 ja VÕS § 492 lg 1. KOS § 11 lg 1 p 1 analoogne kohustus on sätestatud KrtS § 31 lg 1 p 1, seega ei ole korteriomaniku kohustuste osa KrtS jõustumisega muutunud. KrtS § 31 lg 1 p 1 näeb ette, et korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Selle tõttu tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad KrtS § 31 lg 1 sätestatut. Korteriomanik on kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. Lisaks peavad korteriomanikud kaasomanikena AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast.
24.Riigikohus on oma varasemas praktikas korduvalt tunnistanud korteriomaniku kohustusi teiste korteriomanike ees ja sellest tulenevat vastutust. (vt nt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-12913: „p 20 /.../ Korteriomanik on KOS § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning nii reaalosa kui ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud /.../. Korteriomanik on KOS § 11 lg 2 järgi kohustatud tagama, et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. Lisaks peavad korteriomanikud kaasomanikena AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast. Korteriomanikule võib hea usu põhimõttest tuleneda mh kohustus mitte kahjustada ühisust ja panustada selle juhtimisse, mille väljendusena võib ta mh olla kohustatud hääletama maja valitsemiseks vajalike otsuste poolt või nõustuma valitsemiseks vajalike kokkulepetega /.../.
Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. /.../ Kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist /.../. Kostja korterist lähtus negatiivne mõju (lõhkenud radiaatorist voolav vesi) A K korterile.
25.18.04.2018 toimunud kohtuistungil on pooled kinnitanud, et nad ei vaidle selle üle, et radiaatori on kaasomandi osa ja seega kõigi korteriomanike kaasomandis (vt ka t lk 95 pöördel ülemine lõik). Kohus nõustub sellega, see riimub Riigikohtu varasemate seisukohtade ning KOS ja KrtS tulenevate põhimõtetega, et ehitise osad ja seadmed, mis on vajalikud kõigi korteriomandite kasutamiseks ning elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid (nt keskküttetorustikud) on korteriomanike kaasomandis vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14, p 12). Sarnaselt on Riigikohus leidnud ka seda, et korteriomandite omanike kaasomandis on korterelamu soojussõlm (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-144-08, p 13) ning vähemalt üldjuhul ka kanalisatsiooni- ja tarbeveesüsteem (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p-d 45 ja 48).
26.Kohus on tuvastanud, et kostja ei taganud oma korteriomandi reaalosa kasutamist selliselt, et sellega ei kahjustataks teisi korteriomanikke. Veeavarii ja vee valgumise A K korterisse põhjustas radiaatori lõhkemine kostja korteri reaalosal. Sellega rikkus kostja KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust hoida korteriomandi reaalosa korras ning hoiduda seda kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Samuti rikkus kostja kohustust kasutada korteriomandi reaalosa teiste korteriomanike huvisid ja õigusi kahjustamata (KrtS § 30 lg 1 ja 2). Korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid.
27.Asja lahendamiseks pole oluline, kas korteriomanikule põhjustatud kahju lähtus teise korteriomandi reaalosast või kaasomandiosast (vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 43 ja nr 3-2-1-107-15). Riigikohtu varasema seisukoha järgi on kaasomanikel KOS § 10 lg-st 1, § 11 lg 1 p-st 1 ja lgst 2, § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5 ning asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-st 5 tulenevalt ühine üldine kohustus tagada, et kaasomandiese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju (viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p-d 47 ja 48). See kohustus hõlmab mh kohustust kontrollida perioodiliselt elamu küttesüsteemide korrasolekut ning rakendada puuduste ilmnemisel vajalikke abinõusid ohu või puuduse kõrvaldamiseks (vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23). Kui korteriomanikud jätavad oma kohustused kaasomandieseme korrashoiu tagamiseks täitmata ja seetõttu tekib mõnele korteriomanikule kahju, võivad kahju hüvitamise eest vastutada kõik oma kohustusi rikkunud korteriomanikud, kelle rikkumine ei ole vabandatav. KOS § 11, 12 ja 15 korreleeruvad vastavalt KrtS § 30 lg 2, 31 lg 1 p 1 ja § 34. Riigikohus on varasema seisukoha kohaselt leidnud, et kui kohustust on rikkunud mitu korteriomanikku või kõik korteriomanikud (mh tegevusetusega, jättes elektrisüsteemi kontrollimata ja selle korrasoleku tagamata), vastutavad kahjustatud korteriomandieseme omanikule tekitatud kahju hüvitamise eest VÕS § 137 lg 1 järgi solidaarselt kõik korteriomanikud, kelle rikkumine ei ole vabandatav. Kui tekkinud kahju eest vastutab kaasomanikuna ka kahjustatud korteri omanik, kuna ka tema rikkus kaasomandi korrashoiu
kohustust, kohaldub korteriomanike solidaarse vastutuse asemel VÕS § 137 lg 2. Selle sätte järgi jaguneb kahju tekitajate solidaarvastutus omavahelises suhtes kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi ja riski astet, mille eest iga isik vastutab, arvesse võttes. Muude aluste (nt leping) puudumisel saab AÕS § 75 lg-s 1 ning KrtS 40 lg 1 sätestatut arvestades juhinduda hüvitise jaotamisel korteriomanike kaasomandi mõtteliste osade suurusest. Riigikohus on asunud lahendis nr 3-2-1-107-15 seisukohale, et korteriomanike vastutust oma kohustuste rikkumise eest ei mõjuta iseenesest maja haldava korteriühistu või valitseja võimalik vastutus oma kohustuste rikkumise eest või muu isiku vastutus. Need isikud võivad vastutada kahju hüvitamise eest solidaarselt korteriomanikega (vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p-d 50, 51).
28.Pooled ei vaidle selles, et xxxx elamu on ehitatud 1965 aastal (vt 18.06.2018 istungi protokoll, t lk 122). Tunnistaja E R selgitas, et tema hooldab seda maja 16 aastat ja selle aja jooksul ei ole radiaatoreid vahetatud (t lk 129, 18.06.3018 istungi protokoll). Samuti selgitas tunnistaja, et need radiaatorid on vanad ja ohtlikud ja tuleks välja vahetada, aga see on ühistu üldkoosoleku, mitte kostja otsustada. Ühistu juhatuse liige N V 18.06.2018 antud ütlused selle kohta, et malmradiaatorid võivad kesta kuni 100 aastat ei ole kohtu hinnangul päris asjakohased seetõttu, et malm on küll vastupidav materjal, kuid küttesüsteeme tuleb hooldada ja kui elamu on 50 aastat vana, siis on tavapärase arusaama kohaselt vajalik kontrollida ja hinnata, kas radiaatorid vajavad ümbervahetamist. Tunnistaja santehnik E R on 18.06.2018 istungil selgitanud, et tegelikult on need radiaatorid ohtlikud ja tuleks kõik välja vahetada. Need ütlused on kohtu hinnangul usutavad, kuna E R on pikaajalise kogemusega torulukksepp, kes on tegelenud paneelmajade küttesüsteemidega. Avalikult kättesaadava ja kõigile teadaolevevalt annavad malmradiaatoreid müüvad ja paigaldavad ettevõtjad tänapäevastele radiaatoritele garantii ca 20 aastat. Kohus peab ebatõenäoliseks, et radiaatori töökindel kasutusiga oleks sellest mitmeid kordi pikem. Tunnistajate ütlustest nähtub, et malmradiaatorid on selles elamus alates maja ehitamise aastast, st alates 1965 (t lk 130 ja 135). Soojussõlm ja torud on vahetatud 90-nendatel ja korteriühistul on plaanis renoveerida küttesüsteemi, kuna malmradiaatorid ei ole nii energiatõhusad kui tänapäevased (t lk 135). Tehnosüsteemide järelevalvet teostab hooldusfirma, kuid korteriühistu ei arvestada amortiseerunud vara üle, mis ei kuulu talle (t lk 135).
29.Eeltoodust järeldub, et küttesüsteemi (s.h korterites asuvate radiaatorite) korrashoiu eest vastutavad kõik elamu kaasomanikud kui küttesüsteemi kaasomanikud. Küll aga leiab kohus, et KOS § 13 lg 1 ja 2 ning KrtS § 40 lg 1 ja VÕS § 137 lg 2 alusel ei saa kostja A K ees vastutada suuremas ulatuses kui on kostja korteri mõttelise osa suuruse osakaal kahju summasse. Vaid selles ulatuses saab A Kle kuuluv nõue üle minna hagejale (VÕS § 492 lg 1 alusel). Kohtule esitatud tõendite alusel (t lk 26, kinnistusraamatu väljavõte) on kostjale kuuluva korteriomandi mõttelise osa suurus 606/26834.
30.Hageja toob esile, et kostja on põhjustanud A Kle kahju summas 1 337,10 eurot (t lk 2224), millest hageja on A K omavastutuse osa 200 eurot maha arvanud vastavalt kindlustuslepingule ning hüvitanud 1 137,10 eurot. Kostja vaidleb kahju olemasolule ja kahju suurusele vastu.
31.VÕS § 132 lg 3 esimene lause sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Hageja
hüvitas kindlustatud korteri omanikule selle remondi tõttu tekkinud kulud (kahju) ning et need kulud kuuluvad VÕS § 132 lg 3 alusel korteriomanikule hüvitatava kahju hulka. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja tehtud kulutused krt xxxx remondiks on olnud põhjendatud ja vajalikud. Kohus nõustub hagejaga, et kahju tõendamisest piisab hinnapakkumisest (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11 p 14 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-124-11 p 16). Tunnistaja A K on 18.06.2018 kohtuistungil selgitanud, et tema korter on 61m2 suur ja kahjustada sai ühe toa, ca 10m2 suuruse lastetoa sein ja osaliselt lagi (t lk 127). Ka A K kahjuavaldusest t lk 21 nähtub, et kahjustada on saanud tapeet ja lagi (tapeedi all oli vesimull). Tunnistaja E R on samal istungil selgitanud, et korteris xxxx sai kahjustada tapeedi nurk (t lk 128). Tunnistaja N V ütluste kohaselt oli krt xxxx lastetoas kahjustunud tapeet ehk tapeedil kollane jälg ning ühes kohas õhumull, mille kuivamisel oli tapeedile korts tekkinud (t lk 134). Samas nähtub Xxxx OÜ pakkumisest nr 59 (t lk 22), et tapeeti on eemaldatud ja paigaldatud 30,5 m2 ulatuses, pahteldatud on 32m2 ulatuses ning lage värvitud 10,4m2 ulatuses. Tapeeti on ostetud 6 rulli jne. Kohtule esitatud fotodelt (t lk 39-41) ei ole krt 6 tekkinud kahjustusi võimalik tuvastada. Fotografeeritud on ühte seina ja lae ning seina ja põranda ühendusnurka. Tunnistajate ütluste ja kohtu ette toodud materjalide alusel ei ole kohtu arvates hinnapakkumises toodud ulatuses tehtud kulutused põhjendatud. Kohtul pole alust arvata, et hinnapakkumises esitatud kalkulatsioon on ebaõige. Kuid kõiki kulutusi selles mahus ei saa lugeda kahju kõrvaldamise seisukohalt vajalikuks ja põhjendatuks. VÕS § 127 lg-st 1 tuleneva endise olukorra taastamisest piisanuks ühe seina tapeedi vahetamisest. Hinnapakkumises esitatud muude materjalide kasutamist ei ole hageja põhjendanud ega selgitanud. Samuti pole hageja ise kindlaks teinud kahju ulatust ega seda asjakohaselt fikseerinud. Seega leiab kohus kooskõlas VÕS §-des 139 lg 1 ja 140 sätestatuga, et kahjuhüvitise suurust tuleb vähendada: küttesüsteemi kaasomanikuna on A K samaväärselt vastutav selle korrasoleku eest oma mõttelise osa suurusele vastavas osas, kui kostja. Lisaks on kostja esile toonud kahju suurust kahtluse alla seavad asjaolud ehk kahju kõrvaldamiseks tehtud kulutused ei ole täies ulatuses olnud põhjendatud. Arvestades esitatud hinnapakkumist, peab kohus vajalikeks kulutusteks krt xxxx tekkinud kahju tagajärgede kõrvaldamiseks ja endise olukorra taastamiseks: -
Laminaatparketi eemaldamist ja paigaldamist, mis on olnud vajalik võimalike niiskuskahjude kindlaks tegemiseks (48 eurot);
-
Tapeedi eemaldus ja paigaldus 5 m2 ulatuses (14,5 eurot+22,5 eurot);
-
Lae värvimine (60,32 eurot);
-
Tapeet 2 rulli (25 eurot);
-
Pahtel (kohus ei pea 56 kg pahtli soetamist mõistlikuks kuluks), 14 kg (13,75 eurot);
-
Laevärv 5 l (13 eurot);
-
Mööbli ümbertõstmine, transport, ehitusprahi utiliseerimine jms kokku 300 eurot.
Kokku peab kohus põhjendatud kuluks (kahju) 497,07 eurot. Seega kohus vähendab hageja nõuet kuni summani 497,07 eurot + km = 596,48 eurot.
32.Tuginedes Riigikohtu varasemale praktikale (vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-133-12), on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist koos käibemaksuga, sest kahju hüvitamisel ei teki hagejal maksustavat käivet.
33.Tulenevalt eeltoodust tuvastab kohus, et hagejale on tekkinud kahju summas 596,48 eurot.
34.Kostja leiab, et ta ei vastuta kahju eest. Radiaatori lõhkemine oli õnnetusjuhtum, mida kostja ega muu isik ei saanud ära hoida. Õnnetusjuhtumi põhjused ei ole teada.
35.Korteriomaniku vastutusest vabastamise eeldused sätestatud VÕS §-s 103. Korteriomanik vastutab kohustuste rikkumise eest, kui ta ei tõenda, et rikkumine on vabandatav. VÕS § 103 lg 1 viimase lause kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Käesolevalt on tõendatud, et kahju lähtus kostja kaasomandi reaalosa piirist. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja rikkus oma kohustusi. Seega oli kostja kohustus tõendada, et tema rikkumine oli vabandatav.
36.Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul leidnud tõendamist, et kostja rikkumine oleks olnud vabandatav. Kaasomanikel on ühine üldine kohustus tagada, et kaasomandiese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju. See ei ole aga üksnes passiivne kohustus hoiduda kaasomandieseme kahjustamisest. See kohustus hõlmab ka hoolsuskohustust kontrollida perioodiliselt elamu tehnosüsteemide korrasolekut, vältimaks mh lekkeid. Korteriomanike ühine kohustus on tagada, et elamu tehnosüsteemid oleksid korras. Sellest tulenevalt on korteriomanikud kohustatud kontrollima tehnosüsteemide korrasolekut ning rakendama puuduste ilmnemisel vajalikke abinõusid ohu või puuduse kõrvaldamiseks, sh andma nõusoleku selleks vajalike otsuste vastuvõtmiseks või kokkulepete sõlmimiseks ja kulude kandmiseks (32-1-129-13 p 47, vt ka RKTK lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23).
37.Arvestades, et elamus olevaid radiaatoreid ei ole vahetatud 50 aastat, siis ei ole vabandatav korteriomanike tegevusetus ja radiaatorite kontrollimata jätmine. Asjaolu, et korteriühistu ei ole radiaatorite kontrollimist korraldanud, ei välista korteriomanike kohustust seda teha.
38.Küttesüsteemide sh ka radiaatorite kontroll ja sellest tuleneva kahju vältimine on üks korteriomanike kohustusi (VÕS § 127 lg 2). Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kindlustatud korteri omanikule korteri taastamisest tekkinud kulud ei oleks hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes. Arvestades eeltoodud asub kohus seisukohale, et hageja põhinõue on põhjendatud 596,48 euro ulatuses ning kostjale langev osa sellest, mis vastab tema mõttelise osa suurusele (606/26834) on 2,2 % (606/26834x100). Seega arvestades hagejale langevat osa, so 2,2%, tuleb kostjal hagejale hüvitada kahju summas 13,12 eurot. Selles osas kuulub nõue rahuldamisele. Muus osas jääb hageja põhinõue rahuldamata. Viivisenõue
39.Hageja viivisenõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1, mille esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
40.Hageja määras kostjale tähtaja kahju hüvitamiseks kuni 04.01.2018. Kostja hagejale kahju ei hüvitanud ja järelikult saab hageja nõuda viivist alates 05.01.2018. Hageja nõuab viivist kuni hagi esitamiseni (hagi esitamise kuupäev on 07.02.2018). Seega nõuab hageja viivist 34 päeva eest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt viivisemäär viidatud perioodi eest oli 8% aastas. Juhul, kui kohus hageja viivisenõude rahuldaks, kuuluks kostjalt välja mõistmisele viivis 0,098 eurot (8% aastas x34 päeva x põhivõlgnevus 13,12 eurot). Kohtu hinnangul on tegemist sedavõrd marginaalse summaga, et selle kohtuotsusega välja mõistmine ei ole otstarbekas ja kohus vähendab viivist selle ajavahemiku eest nullini.
41.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,
väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
42.Kohus leiab, et hageja nõue edasiulatuva viivise väljamõistmiseks alates 08.02.2018 kuni põhinõude täieliku tasumiseni seaduses sätestatud määras on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu täiendavad selgitused
43.TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata t lk 56-57 oleva hageja e-kirjavahetuse kostja kindlustusandjaga (Xxxx AS kahjukäsitleja T P), sest need käsitlevad õiguslikke hinnanguid kahju hüvitamise aluste osas ega kajasta faktilisi asjaolusid, millel oleks asja lahendamisel tähtsust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
44.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus otsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
45.TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
46.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-d 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.