lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-8143/13

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 27.08.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-8143/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.08.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1928
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Jalaravi Kliinik OÜ12875991(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Hannes Olev

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. august 2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-8143

Tsiviilasi

Masinaelemendid OÜ hagi Grader Service Tootmine OÜ vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2869,51 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Masinaelemendid OÜ (registrikood 12733392, asukoht Laki tn 26, 12915 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: jurist Cärolin Olluk (Intrum Estonia AS, asukoht Rotermanni 8, 10111 Tallinn, e-post: [email protected] ) Kostja: Grader Service Tootmine OÜ (registrikood 128759919 asukoht Hoiu tn 6, Laagri alevik, Saue vald Harjumaa 76401), Tel: +37256472272, e-post: [email protected] ; [email protected] .

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt Grader Service Tootmine OÜ hageja Masinaelemendid OÜ kasuks välja põhivõlgnevus summas 1203,72 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks 25.05.2018 sissenõutavaks muutunud viivised summas 29,55 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt (1203,72 eurot) alates 26.05.2018 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni vastavalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

HAGEJA NÕUE

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 2555,30 eurot, välja mõista kostjalt hageja kasuks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 69,95 eurot ning välja mõista kostjalt hageja kasuks jooksev viivis arvestatuna 2555,30 eurolt alates 26.05.2018 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et pooled jõudsid kokkuleppele kauba tagastamise ja tagastamise hinna osas, siis palub hageja kostjalt välja mõista kokku lepitud poole ostuhinna 1 064,72 eurot tasumist ja tagasisaatmise kulu 139 eurot tasumist. Lisaks palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks sissenõudekulu 40 eurot ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja leiab, et kostja võlgneb hagejale raha tulenevalt ostu-müügi lepingust.

KOSTJATE SEISUKOHT

Kostja ei võta nõuet omaks ja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja leiab, et vale tellimus sai esitatud hageja süül, kuna pädevus hindamaks laagrite õigsust oli müüjal, mitte ostjal. Kostja taganes enda hinnangul lepingust. Kostja leiab, et ta ei ole kohustatud tasuma tellitud kauba eest.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Tulenevalt TsMS § 367 ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kohus on tuvastanud ja käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlust järgnevate asjaolude üle:

1.Kostja tellis hagejalt:

2-18-8143 1.1 SF. KAHER. RULL-LAAGER 23052 CC/C3W33 -SKF-, kogus 2 tükki, ühe hind 1111,76 eurot, mis on koos käibemaksuga 1334,11 eurot; 1.2 SF. KAHER. RULL-LAAGER 23052 CCK/W33 -SKF-, kogus 2 tükki, ühe hind on 1064,71 eurot, mis on koos käibemaksuga 1277,65 eurot.

2.Kostja jättis punktis 1.2 nimetatud kahe rull-laagri eest tasumata. Kohus peab antud tsiviilasja õigeks lahendamiseks hindama:
1.Kas pooltel oli sõlmitud ostu-müügileping.
2.Kas kostjal oli õigus lepingust taganeda ja millal ta seda tegi.
3.Kas ja mis summas on hagejal nõue kostja vastu. Põhinõue
1.Kostja soovis osta hagejalt 4 rull-laagrit. Hageja esitas kostjale pakkumuse nr 3018 ning kostja kinnitas e-kirjaga pakkumuse 28.12.2018 järgmisele kaubale: - SF. KAHER. RULL-LAAGER 23052 CC/C3W33 -SKF-, kogus 2 tükki, ühe hind 1111,76 eurot, mis on koos käibemaksuga 1334,11 eurot ja - SF. KAHER. RULL-LAAGER 23052 CCK/W33 -SKF-, kogus 2 tükki, ühe hind on 1064,71 eurot, mis on koos käibemaksuga 1277,65 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Lõike 2 kohaselt on pakkumusele nõustumuse andmisega leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Seega oli ostu-müügileping sõlmitud nõustumuse andmisega 28.12.2018 9:56AM kirjutades „Peale majasiseste otsuste vastuvõtmist kinnitan hinnapakkumise ja ürita laagrid veel täna ära tellida!“. (e-kiri tlk 7).
2.Kostja väitis oma vastuses hagile, et antud juhul on kaup tellitud ja ka tühistatud (ka soovitud vahetada) enne kauba saamist. 12.07.2018 saadetud kostja seisukohas hageja 28.06.2018 seisukohale märgib kostja, et hageja ise taganes lepingust sellega, et ei soovinud kostjale vajalikke laagreid tarnida. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Poolte poolt esitatud tõenditest (kirjavahetus) nähtub, et kostja tellis ning hageja täitis tellimuse, mille sisuks oli: SF. KAHER. RULL-LAAGER 23052 CCK/W33 -SKF-, kogus 2 tükki, ühe hind on 1064,71 eurot, mis on koos käibemaksuga 1277,65 eurot. Kostja palus 05.01.2018.a. e-kirjas valed laagrid õigete vastu välja vahetada ning nõustus katma transpordikulud: „Tere R! Kurb küll, aga pakun välja, et jätame otsustamise ja konkreetse vastuse saamise esmaspäevale. Täna käisid küll mingid tegelased teenindushallis selle seadme juures, kuid minul inf. lõplikest otsustest puudub. Selge on see, et kooniliste laagritega pole meil teha midagi ja silindrilisi on tarvis tk. 4 – s.t. , et need kaks tuleks katsuda lihtsalt välja vahetada ja vajadusel katta tagasisaatmise kulud. Vaatame, mida toob esmaspäev infi ja otsustamiste osas!“ (tlk 53 pöördel, kostja 05.01.2018.a. ekiri hagejale).

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Asjas on tuvastatud, et hageja täitis oma kohustused vastavalt lepingule. Seega olulist lepingurikkumist ei ole ning kostjal puudus õigus lepingust taganeda ning kostja peab täitma lepingus toodud ostja kohustused ehk tasuma asja hinna. Samuti ei ole hageja, erinevalt kostja poolt 12.juuli 2018 kirjas seisukohtades väidetule, lepingust taganenud. Pooled leppisid kokku rull-laagrite ostu-müügi elektroonilise kirjavahetuse teel. Kostja viitas vastuses hagile Euroopa Liidu eeskirjadele, mille kohaselt peab müüja ostetud kauba parandama, ümber vahetama, hüvitama või vähendama selle hinda, kui selgub, et kaup on vigane või ei näe välja või ei toimi nii nagu reklaamitud. Kui kaup või teenus on ostetud internetis või väljaspool kauplust (telefoni-, posti- või lävemüügi teel) on samuti õigus ost tühistada ning saata kaup tagasi 14 päeva jooksul mis tahes põhjusel ja ilma põhjendamata. Sama põhimõte on toodud VÕS § 56 lõikes 1, mille kohaselt tarbija võib sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul. Seega on ostja selline tähelepanek küll iseenesest õige, kuid kehtib vaid juhul kui ostjaks on tarbija. Tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Antud juhul on ostumüügilepingu osapoolteks äriühingud, kes tegid tehingu oma majandus- või kutsetegevusega seoses. Seega sätted, mis on kehtestatud tarbija kaitseks, antud juhul kohaldamisele ei kuulu.

3.Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust 2555,30 eurot ning viiviseid. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et pooled jõudsid kokkuleppele kauba tagastamise ja tagastamise hinna osas, siis palub hageja kostjalt välja mõista kokku lepitud poole ostuhinna 1064,72 eurot ja tagasisaatmise kulu 139 euro tasumist. Hageja teavitas kostjat 5.01.2018 (tlk 8 pöördel), et juhul kui laagrid tagasi saata, hüvitatakse 50% laagrite maksumusest. Sellele lisandub tagasisaatmise kulu. 17.01.2018 andis hageja kostjale teada ka transpordi tasu – 139 eurot. Ühtlasi saatis hageja kostjale küsimuse: „ Kas saadan 2tk tagasi...?“ (tlk 8). Seega teavitas hageja, et laagrite maksumusest tuleb nende tagasisaatmise korral maksta pool ning lisandub ka tagasisaatmise transpordi tasu. Arvestades, et 28.12.2018 sõlmitud ostumüügileping oli hageja poolt nõuetekohaselt täidetud ning kostjal lepingust taganemiseks alus puudus, polnud hagejal kohustust müüdud kaupa tagasi võtta. 50% hinna tasumise võimalusega kauba tagastamine oli seega hageja vastutulek kostjale. Hageja teavitas kostjat tagasisaatmisega kaasnevatest kuludest (50% kauba hinnast + transpordikulu). Sellele teavitusele vastas kostja 18.01.2018 (tlk 8), paludes mittesobilikud laagrid tagasi saata. Seega nõustus kostja hageja poolt esitatud tagasisaatmise tingimustega. Seega kohus leiab, et pooled jõudsid kokkuleppele kauba tagastamise ja tagastamise hinna osas. Seega on põhjendatud hageja nõue põhivõlgnevuse 1203,72 euro (1064,72 eurot + 139 eurot) ulatuses, mis tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks. Kõrvalnõuded Kõrvalnõueteks on antud juhul viivis ning võlgnevuse sissenõudekulu.

2-18-8143

1.VÕS § 101 lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja esitas nõude kostjale tasuda hagiavalduse esitamise ajaks 25.05.2018 sissenõutavaks muutunud viivised summas 69,95 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt (2555,3 eurot) alates 26.05.2018 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Alternatiivse nõudena palus hageja kostjalt välja mõista kokku lepitud poole ostuhinna 1064.71 eurot tasumine ja tagasisaatmise kulu 139 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduse esitamise ajaks 25.05.2018 sissenõutavaks muutunud viivised summas 29,55 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt (1203,72 eurot) alates 26.05.2018 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni vastavalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1.
2.VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Kohus mõistab hageja palvel kostjalt hageja kasuks välja sissenõudekulu 40 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja