lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-15234/58

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 23.08.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-15234/58
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
23.08.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1763
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Teade
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2025-03-07
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-09-05
Selgitustaotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-08-07
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-07-24
Selgitustaotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-07-19
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-01-25

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 175 lg 2, 8PankrS § 173 lg 1VangS § 44Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemKarS § 3892 lg 1PankrS § 170PankrS § 171 lg 2PankrS § 172 lg 4PankrS § 23TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-15234/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja16.12.2015

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-24-614/11Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium23.10.2024

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
ERGO Insurance SE10017013(Puudutatud isik)Swedbank AS10060701Bigbank AS10183757Telia Eesti AS10234957RAGN-SELLS AS10306958Eesti Energia AS10421629Swedbank Liising Aktsiaselts10434248

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

23. august 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-15234

Tsiviilasi

P.K. kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 13. juuni 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

P.K. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlgnik): P.K. (isikukood

XXXX)

Usaldusisik Tiia Kalaus

Puudutatud isikud (võlausaldajad): ERGO Insurance SE (registrikood 10017013) Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340) Kohtutäitur Sirje Tael Tartu Linnavalitsus (registrikood 75006546) Ragn-Sells AS (registrikood 10306958) Eesti Töötukassa (registrikood 74000085) Eesti Energia AS (registrikood 10421629) ERA Liisingu Inkassoteenused AS (registrikood 10625474) Bigbank AS (registrikood 10183757)

10.Swedbank Liising AS (registrikood 10434248)
11.Swedbank AS (registrikood 10060701)
12.K.V. (isikukood XXX)
13.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 14.08.20262-24-4208/24Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 12.08.20262-26-16861/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-23-1915/20Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 11.08.20262-26-16862/2Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-26-9325/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.08.20262-26-7940/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TsMS § 175Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
Era Liisingu Inkassoteenused OÜ
10625474
Maksu- ja Tolliamet70000349
Riigi Tugiteenuste Keskus70007340(Puudutatud isik)
Politsei- ja Piirivalveamet70008747
Eesti Töötukassa74000085
Tartu Linnavalitsus75006546(Puudutatud isik)
Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood 70008747)
14.Maksu- ja Tolliamet (registrikood 70000349)
15.K.I. (isikukood XXX)
16.Telia Eesti AS (registrikood 10234957)

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 13. juuni 2018 määruse resolutsioon muutmata, täiendades määruse põhjendusi.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud P.K. kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Tartu Maakohtu 16. detsembri 2015 määrusega kuulutati välja P.K. (võlgnik) pankrot. Pankrotihalduriks nimetati Tiia Kalaus. Tartu Maakohtu 6. aprilli 2017 määrusega kinnitati lõpparuanne ja lõpetati võlgniku pankrotimenetlus. Sama määrusega algatas kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja määras usaldusisikuks Tiia Kalause, kelle kohus vabastas ühtlasi pankrotihalduri kohustustest. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused moodustasid kokku 57 279 eurot 14 senti.
2.Usaldusisiku 6. aprilli 2018 aruande kohaselt viibis võlgnik perioodil 21. aprill 2017 kuni 6. aprill 2018 Tartu Vanglas. Võlgnik oli kriminaalasja nr 1-17-7040 raames kahtlustatavana vahistatud perioodil 25. jaanuar 2017 kuni 30. november 2017 ning mõisteti Tartu Maakohtu
30.novembri 2017 otsusega nimetatud kriminaalasjas süüdi ja talle määrati liitkaristusena 4 aastat vangistust. Tartu Maakohtu 30. novembri 2017 otsus jõustus 7. veebruaril 2018. Võlgniku suhtes on kohustustest vabastamise menetluses kohaldatud kinnipidamisi VangS § 44 alusel alates 8. veebruarist 2018 ning perioodil 8. veebruar 2018 kuni 6. aprill 2018 on võlgniku sissetulekust kinni peetud ja usaldusisiku järelevalve all olevale kontole kantud 112 eurot 50 senti. Osa võlgnikule süüks pandud kuriteo episoode on sooritatud pankrotimenetluse ajal, s.o perioodil 16. detsember 2015 kuni 3. aprill 2017. Tartu Maakohtu 30. novembri 2018 otsusega on rahuldatud kannatanute tsiviilhagid, millega võlgnikult on välja mõistetud kuriteoga tekitatud kahjud. Võlgnik sooritas seega tegusid, mis tõid kaasa uued kohustused, rikkudes sellega

pankrotimenetluse ajal oma kohustusi. Pankrotimenetluse lõpetamise ajal ei olnud võlgniku toimepandud kuriteo episoodid teada ei haldurile ega kohtule. Pankrotimenetluse lõpetamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel viibis võlgnik kahtlustatavana vahi all ja tema suhtes puudus süüdimõistev otsus. Eeltoodut arvestades palus usaldusisik vaadata läbi võlgniku suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetluse alused.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3.Tartu Maakohus keeldus 13. juuni 2018 määrusega võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest, lõpetas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ning vabastas Tiia Kalause usaldusisiku kohustustest. Maakohtu põhjenduste kohaselt tunnistati võlgnik Tartu Maakohtu 30. novembri 2017 otsusega süüdi kelmuses ja rahapesus ning temalt mõisteti välja menetluskulud 2231 eurot ja kannatanute kasuks välja kahjuhüvitisi kokku summas 320 912 eurot 4 senti (osaliselt solidaarkohustusena). Sealjuures konfiskeeriti võlgnikult 57 845 euro ulatuses rahalisi vahendeid. Võlgnik esitas pankrotiavalduse ja kohustustest vabastamise avalduse kohtule 12. oktoobril 2015 ning kuriteo episoodid on võlgniku poolt toime pandud perioodil 2013 september kuni 2017 jaanuar. Maakohus asus seisukohale, et võlgnik on seeläbi käitunud kohustustest vabastamise menetluse eesmärgi vastaselt ja rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud kohustust ning ta ei ole isikuks, kellele pankrotiseadus näeb ette võimaluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluses on enne viie aasta möödumist ilmnenud PankrS § 175 lg 2 p-s 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, s.o võlgnik on rikkunud tahtlikult oma PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud kohustust ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Maakohus keeldus PankrS § 175 lg-le 5 tuginedes võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast ning lõpetas seetõttu PankrS § 175 lg 8 alusel võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Maakohus vabastas PankrS § 172 lg 4 alusel Tiia Kalause usaldusisiku kohustustest.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.Võlgnik P.K. esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 13. juuni 2018 määrus. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt ei ole võlgnik rikkunud tahtlikult PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud kohustust, vaid on enda kohustusi täitnud. Võlgnik käis vajadusel usaldusisikule aru andmas ning töötas ametlikult OÜ-s X ning üle piirmäära suurused palgalaekumised sai tasuda võlgade katteks. Võlgnik tasus igakuiselt lastele elatist. Võlgnik teavitas usaldusisikut olukorra muudatustest, esitas talle vanglas viibides õigeaegselt oma konto väljavõtted ning tegi vabaduses olles võimalikuks kontole ligipääsu. Võlgnik ei tunnistanud end kelmuses süüdi, vaid nõustus karistusega kokkuleppemenetluses, kuna tal ei olnud võimalik endale advokaati palgata ja vastasel juhul oleks kohtuasja lahendamine veninud pikemaks. Võlgniku ema juurest leitud vara ei kuulunud võlgnikule. Võlgnik ei nõustu usaldusisikule tasu maksmisega. Jääb arusaamatuks, mille alusel on kohus leidnud, et usaldusisiku töö on käesolevas asjas olnud võrreldes teiste asjadega mahukam. Maakohtu määruses on kirjas, et võlgniku kontolt kantakse usaldusisikule tasu 13. juunil 2018, kuid võlgnik sai määruse kätte alles 18. juunil 2018 ja tal oli õigus esitada 15 päeva jooksul määruskaebus.

Võlgnik on vanglas olles teinud kõik endast oleneva kohustuste täitmiseks. Võlgnik sõlmis Tartu Vanglaga töölepingu koristustööde tegemiseks ja töötab igapäevaselt. 2019. aasta kevadel peaks võlgnik ennetähtaegselt vabanema ja tal on vanglast vabanedes olemas töökoht.

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

5.Ergo Insurance SE vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.
6.ERA Liisingu Inkassoteenused AS vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.
7.Swedbank AS ja Swedbank Liising AS vaidlevad määruskaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist.
8.Eesti Töötukassa vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.
9.Riigi Tugiteenuste Keskus vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.
10.Maksu- ja Tolliamet vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendada maakohtu määruse põhjendusi, kuid jätab resolutsiooni muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659).
12.Maakohus on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetanud PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel põhjusel, et võlgnik on süüliselt rikkunud enda PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
13.Riigikohus on 17. aprilli 2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p-s 11 selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul on seega kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine kooskõlas füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise regulatsiooni (PankrS §-d 169-177) eesmärgiga põhjendatud üksnes juhul, kui võlgnikul on reaalne võimalus menetluses osaleda ja teha kõik endast sõltuv võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
14.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlgnik on rikkunud tahtlikult PankrS § 173 lgst 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Asjaolu, et võlgnik on andnud usaldusisikule vajadusel aru ja esitanud talle vanglas viibides õigeaegselt oma konto väljavõtted, ei anna alust asuda vastupidisele seisukohale.

Võlgnikule mõisteti Tartu Maakohtu 30. novembri 2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-7040 liitkaristusena vangistus 4 aastat. Sama otsusega rahuldati kannatanute tsiviilhagid ja võlgnikult mõisteti kannatanute kasuks kokku välja 320 912 eurot 4 senti.

Ringkonnakohus on seisukohal, et vanglas karistust kandes on võimalus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega piiratud. Seda kinnitab ka usaldusisiku aruanne, millest nähtuvalt oli võlgniku sissetulekust 6. aprilli 2018 seisuga, kui kohustustest vabastamise menetlus oli kestnud aasta aega, kinnipidamisi tehtud üksnes summas 112 eurot 50 senti (võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused moodustavad sealjuures 57 279 eurot 14 senti). Arvesse tuleb võtta ka seda, et juba ajal, mil võlgnik esitas pankrotiavalduse ja koos sellega võlgniku kohustustest vabastamise avalduse, oli ta toime pannud mitmeid kuriteo episoode ning nende toimepanek jätkus praktiliselt kogu pankrotimenetluse vältel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võlgnik sellises olukorras andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning ei ole isikuks, kellele pankrotiseadus näeb ette võimaluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabanemiseks. Kuna võlgniku rahalised kohustused on toimepandud kuritegude tulemusel mitmekordistunud, on kahjustada saanud võlausaldajate huvid. See nähtub ka usaldusisiku 15. mai 2018 kirjast ja sellele lisatud materjalidest (kd II, tl 36-43), mille kohaselt võeti võlgniku pangakontol olevad rahalised vahendid kohtutäituri arestimise akti alusel ära nõude katteks, mis tekkis seoses kriminaalasjas nr 1-17-7040 rahuldatud tsiviilhagidega. Lisaks eelnevale sai ringkonnakohtule kohtute infosüsteemi kaudu teatavaks, et võlgnik on Tartu Maakohtu 9. novembri 2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-5210 tunnistatud KarS § 3892 lg 1 alusel süüdi maksualases süüteos. PankrS § 171 lg 2 p 2 näeb kohtule ette võimaluse jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi maksualase kuriteo toimepanemises. Võlgnik on aga kohustustest vabastamise avalduses kooskõlas PankrS § 170 lg-ga 2 kinnitanud mh seda, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada. Võlgnik on seega kohtule andnud ebaõige kinnituse ja selle tulemusel ei olnud maakohtul võimalik kaaluda PankrS § 171 lg 2 p-s 2 sätestatud menetluse algatamata jätmise alust.

15.Võlgnik on määruskaebuses märkinud, et ei saa aru, miks usaldusisiku töö käesolevas asjas on olnud võrreldes teiste kohustustest vabastamise menetlustega mahukam ning ei nõustu seetõttu usaldusisikule tasu maksmisega. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on hinnanud usaldusisiku tasu taotlust õigesti lähtudes PankrS § 23 lõigetest 1-3. Analoogselt TsMS § 175 lg-ga 1 on usaldusisiku kulude väljamõistmise peamiseks kriteeriumiks nende vajalikkus ja põhjendatus. Usaldusisiku töö põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Usaldusisiku toimingutele kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla võlgniku arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega.
16.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.08.20262-26-12873/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.08.20262-19-16695/89Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval