Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

 

elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD

Tartu Maakohus tegi 30.11.2017 kokkuleppemenetluses otsuse, millega tunnistas Patrick Mürki süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 1,3,4 ja § 394 lg 2 p-de 1,2,3 järgi ning karistas teda KarS § 64 lg 1 alusel 3 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 7. oktoobri 2016. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 7 kuu ja 11 päeva vangistuse võrra. P. Mürkile mõisteti kohtuotsuste kogumi eest liitkaristuseks 4 aastat 9 kuud ja 11 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel mõisteti eelvangistus karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestati alates 24.01.2017. 12.06.2019 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Patrick Mürgi isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb tüli tekkides vägivalla kasutamises, narkootikumide vahendamises ning suures ulatuses kelmuste toimepanemises ja rahapesus. Oht on kõige tõenäolisem, kui isikul on majanduslikud probleemid, kui ta tarvitab narkootikume või alkoholi ning tal tekib konflikt kellegagi. Üldise

korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 48%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 49%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib vabaneda. Kannab teist vangistust, 6 korda karistatud. Karistust kannab rahapesu, avaliku korra raske rikkumise ja kelmuse eest. Vangistuse jooksul on mitmeid kordi majandustöödel töötanud, läbinud Eluviisitreeningu ning Agressiivsuse asendamise programmi, mis just lõppes. On õppinud iseseisvust. Õppis Maaülikoolis kunagi ja nüüd palus materjale ja õppis edasi iseseisvalt. On iseendaga tööd teinud ja aru saanud, et on teistele palju kannatusi toonud ja soovib elada normaalset elu. Sooviks maksta nõudeid, on ka vestluste käigus maininud, et sooviks jätkata samal erialal ja ära maksta. Esialgu teha tööd, hakkama saada ja jõudumööda tasuda nõudeid. Muidugi kuritarvitas oma eriala, aga ei olnud plaan sellist jama kokku keerata nagu keeras. Soovib jätkata põllumajanduse erialal. See mis tegi oli sigaduse tipp. On keeruline töötada samas valdkonnas, aga unistus on ikka. Ema tegeleb pikka aega retromööbliga ja on seda Inglismaa ja Eesti vahel turustanud. See on vanaema ettevõte, aga ema majandab ja esialgu saab töötada seal tegeledes viimistlusega ja lihtsamate asjadega. Kui on keerulisemad asjad, on valmis võtma kursuseid juurde. Elama läheb ema juurde, kus elavad 2 alaealist õde: 12- ja 16-aastased. Nad teavad, kus vend on, suhtleb telefoni teel nendega. Nad teavad, et vabanedes on elektrooniline valve, vanem kindlasti mõistab seda. Suhted on säilinud head peres. On väga kahju, et on oma elu niimoodi elanud. Abikaasat ja lapsi ei ole. On 2 sõpra, kellega on esimesest klassist koos, nad on pereinimesed. Juhul kui tuleb lisatingimus, mitte suhelda, siis ei suhtle, ei kavatse rikkuda tingimusi. Alkoholi ja narkootikumidel oli oluline roll, et neid asju tegi ja on pikalt järgi mõelnud, et oli võimalus eksimusi klaarida. Ei ole vaja sõltuvusravile suunata, 2,8 aastat on tänaseks vanglas oldud, ei kavatse alkoholist ja narkootikumidest pingelangust otsida. Elektrooniline valve seisneb kindlates reeglites ja kellaaegades, millest tuleb kinni hoida. Kergem sanktsioon karistuse edasikandmiseks. Tingimuste rikkumisel mõistab, mis juhtub. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Patrick Mürgi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Arvamuses toodud asjaoludele tuginedes ei nõustu prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Patrick Mürgi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaitsja toetab taotlust. Isikul on olemas kindel elukoht, kindel plaan tööle asuda ja plaan edasi õppida. Ta on läbinud kõik programmid ja nõus alluma kõikidele tingimustele. Isik on teinud karistusest järeldused ja suudab hoiduda kuritegevusest. Vangla iseloomustus on positiivne. Tõsi, vangla ei toeta seda, aga tegemist on müstiliste protsentidega jälle.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Patrick Mürgi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Patrick Mürk kannab käesolevalt liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud

elektroonilisele valvele allumisega. Patrick Mürk on kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud temale määratud karistusest pisut alla 2 aasta 7 kuu, so. üle 1/2 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav vangla arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressil xxx. Elamispind kuulub A. V, kes üürib seda välja kinnipeetava emale E. M. Kõik vajalikud nõusolekud isiku antud aadressile elama asumiseks on olemas ning eluase vastab elektroonilise valve nõuetele. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval ei ole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust. Ta on osalenud vangla tööhõives majandusabitöödel ning läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Agressiivsuse asendamine. Iseloomustus sotsiaalprogrammis Eluviisitreening osaluse kohta on positiivne ning kinnipeetavat kirjeldatakse motiveerituna ja analüüsivõimelisena. Isik suhtub ametnikesse hästi ning teeb koostööd, vestlusel on viisakas ning saab aru ametnike kasulikust rollist. Seega kinnitab isiku käitumine pika vangistuse ajal tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni naasta õiguskuulekale teele. Positiivne on ka asjaolu, et isikule on garanteeritud töökoht ettevõttes H. O. H. O. juhatuse liikmelt E. K. on saadud kinnitus, et soovi korral sõlmitakse Patrick Mürgiga tööleping vabanemisel. Patrick Mürk hakkaks töötama ettevõttes mööbli restauraatorina ning turustajana. Kinnipeetav märkis ka ise, et esialgu asuks antud firmasse tööle, kuid pikas perspektiivis näeb end töötamas põllumajanduse alal. Ka vangistusasutuses on isik täitnud töökohustust korrektselt ning iseloomustuses on märgitud, et Patrick Mürk ei ole tööde suhtes valiv, mis kinnitab, et isik ei ole tööpõlgur. Kindel töökoht sisustab isiku aega produktiivselt, vähendab uue kuriteo toimepanemise riske ning tagab talle pikaajalisema majandusliku toimetuleku, pakkudes seejuures võimalust asuda tasuma ka temal lasuvaid ulatuslikke nõudeid.

Ka toetav lähivõrgustik võimaldab kinnipeetavale pakkuda tuge ja motivatsiooni seadusekuulekal teel püsimiseks. Patrick Mürgil on lähedastest ema, vanaema ja kolm õde. Ema sõnul on läbisaamine pojaga väga hea. Telefoni teel suheldakse mitu korda päevas. Vanglas on ema käinud samuti mitmel korral, viimati jõulude ajal koos vanaema ja vanema õega. Samuti toetab isiku ema teda vangistuses majanduslikult. Suhted vanaema ja õdedega on samuti head. Nooremate õdede jaoks on Patrick Mürk autoriteet. Seega võib loota, et lähedased suudavad kinnipeetavale tuge, motivatsiooni ning eeskuju pakkuda seadusekuulekale teele naasmisel. Kuivõrd isiku suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid, on kohtu hinnangul põhjendatud, välistamaks võimalikku negatiivset mõju kriminaalse taustaga isikute poolt, määrata kinnipeetavale KarS § 75 lg 2 p 7 lisakohustus – teadvalt mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (välja arvatud pereliikmed). Murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on nii narkootikumid, kui alkohol. Kinnipeetav on olnud mõlema sage tarvitaja ning vangla iseloomustusest nähtuvalt kulus narkootikumidele isikul kuus keskmisel 1000 eurot. Vangistuses läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning isiku sõnul on ta kindlalt otsustanud, et vabaduses ta enam narkootikume ei tarvita ning vastavates seltskondadest tahab eemale hoida. Ka kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et alkoholil ja narkootikumidel oli oluline roll, et neid kuritegusid toime pani. Vangistuses on pikalt järgi mõelnud ning edaspidi jätkab ilma nendeta. Eelnevast nähtub kohtu hinnangul, et Patrick Mürk ei soovi oma elu jätkata narkootikume ja alkoholi tarvitades. Ta on seadnud endale uued seadusekuulekad eesmärgid, mille poole püüdlemine pakub lisamotivatsiooni ning mille saavutamine aitab püsida edaspidi seadusekuulekal teel. Kohtule nähtub kinnipeetava ütlustest tervikuna, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning edaspidi elada seadusekuulekalt. Seega on põhjendatud anda Patrick Mürgile võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valve kohaldamisega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.