Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

pankrot välja

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Võlgniku selgituste kohaselt elab ta aadressil xxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxx (kinnisasi on vanemate ühisomandis); rahvastikuregistri kohaselt on elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (kinnisasi kuulub E. K. ) ja pankrotiavalduses on märgitud elukohaks xxxxxxx-xxxxxxx (omanik J. T. ). Võlgniku selgituste kohaselt töötab ta alates 10.11.2015 xxxxxxxxxxxxxxx-s. Võlgnik on esitanud töötamise kohta töölepingu, mille järgi ta töötab ehitustöölise (eelarvestaja) ametikohal brutotöötasuga 900 eurot kuus. Perekonnaseisult on võlgnik vallaline. Ülalpeetavad: R. K. (ik xxxxxxxxxx) ja R. K. (ik xxxxxxxxxx). Kumbki lastest ei ela koos võlgnikuga. Võlgnik toetab lapsi vastavalt võimalustele, kohtunõuded elatise osas puuduvad. Maanteeameti liiklusregistri andmetel on võlgniku nimele registreeritud sõiduauto xxxxxxxx (v.l. 1986). Alates 01.10.2104 on registrikanne peatatud. Võlgnik on selgitanud, et sõiduk hävines avariis ning on viidud vanametalli kokkuostu. Võlgnik on registris märgitud kasutajaks sõidukile xxxxxxxxxx (v.l. 2004). Sõiduki omanikuks on xxxxxxxxxxxxxxxx. Äriregistri andmetel võlgnikul seos nimetatud äriühinguga puudub. Võlgnikul on arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes: nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank, mille saldo seisuga 27.10.2015 oli 78,56 eurot (kontol on broneering kaardi hooldustasudest 18,24 eurot); nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx SEB Pank, mille saldo seisuga 30.10.2015 on 0,17 eurot; nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx LHV Pank, mille saldo seisuga 29.10.2015 on 0,00 eurot.

Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik saanud viimati töötasu 2010 novembris xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. 2014 ja 2015 on deklareerinud võlgnikule väljamakseid Sotsiaalkindlustusamet. Viimane laekumine kuus on 241,29 eurot. Kuna võlgnikul on kaks alaealist last, siis vastavalt TMS § 132 lg 1 ja lg 2 ei ole võimalik arestida rahalisi vahendeid, kui need ei ületa 650 €/kuus. Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel ei ole võlgniku nimele registreeritud ühtegi väärtpaberit. Võlgnikule on avatud pensionikonto nr xxxxxxxxx, mille saldo on 1875,884 SEB Energiline Pensionifond osakut. Võlgnikul on sundtäitmisel nõue S. H. vastu summas 15 000 eurot. Võlgniku kinnitusel on tegemist tsiviilhagi rahuldamiseks kriminaalasjas nr 1-12-1722 (Harju mk lahend jõustus 08.05.2012). Äriregistri andmetel omab võlgnik kehtivaid seoseid alljärgnevate äriühingutega: - xxxxxxxxxxxxx (rk xxxxxxx), osanik F. Z. (ik xxxxxxxxxx), osa nimiväärtus 2500 eurot, juhatuse liige P. K. . Tegevusala registri andmetel: muud mujal liigitamata eriehitustööd. Registri andmetel on äriühingul maksuvõlg ja esitamata deklaratsioonid. - xxxxxxxxx (rk xxxxxxxx), osanik H. S. (ik xxxxxxxxxx), osa nimiväärtus on 2500 eurot. Ainus juhatuse liige on P. K. . Tegevusalaks: spetsialiseerimata hulgikaubandus. - xxxxxx-xxxxxxxx (rk xxxxxxx), osanikuks on 2014. aastast P. K. . P. K. on ka juhatuse liige. Osa nimiväärtus 2684 eurot. Registri andmetel esineb ühingul maksuvõlgnevus ja on esitamata deklaratsioonid. - xxxxxxxxxxxxxxxx (rk xxxxxxxx), osanikuks on P. K. , osa suurus 2556 eurot. Juhatuse liikmeks on samuti ainuisikuliselt P. K. . Registri andmetel esineb maksuvõlgnevus ja on esitamata deklaratsioonid. - xxxxxxxxxxxxxxx (rk xxxxxxxx), osanik ja juhatuse liige P. K. . Osamaksu suurus 2556 eurot. Registri andmetel on maksuvõlg ja esitamata deklaratsioonid. Eeltoodud äriühingutest on võlgnik kolmes nii osanik kui ka juhatuse liige. Võlgnik on selgitanud, et aktiivne majandustegevus äriühingutes puudub, mistõttu võib eeldada, et äriühingute osadel reaalne väärtus puudub. Registri andmetel on võlgnik kokku seotud (või olnud seotud) 15 ühinguga. Võlgnikul puudub realiseeritav vara. Nõue kolmanda isiku vastu on kohtutäituri menetluses, kuid seni ei ole laekumisi toimunud. Ajutisele haldurile kolmandate isikute (kohtutäiturid) ja võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt on võlgnikul teadaolevaid kohustusi 74 174,46 euro ulatuses. Ajutine haldur on võtnud arvesse ainult nõuded, mitte nendega seotud täitekulusid. Enamik nõudeid on tsiviilnõuded, millest eelduslikult on võlgnikul võimalik vabaneda pärast kohustustest vabastamise menetluse läbimist. Võlgnik on selgitanud, et nõuded on tekkinud tema ebastabiilsest käitumisest. Ta on pikka aega (5 aastat) olnud ravil psühhiaatriahaiglas, kus tal diagnoositi depressioon. Samuti on tal eelnevatel aastatel olnud alkoholiprobleemid ja hasartmängu sõltuvus. Käesolevaks ajaks on võlgnik enda sõnul suutnud vältida alkoholi (on A-Kliinikus paigaldanud ampulli) ning ta ei ole külastanud hasartmängu asutusi (on kehtestanud kasiino keelu). Võlgnik on veendumusel, et asudes püsivalt tööle ja saanud võlad pankrotihalduri kontrolli alla, suudaks ta oma kohustusi hakata vähendama. Võlgnik on lõpetanud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.l. 2005) rendilepingu, mille tasuks oli 250 €/kuus. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on ka liialt kalli elustiili harrastamine ning sellest tulenevalt ülejõukäivate laenukohustuste võtmine. Võlgnik on süüdi mõistetud KarS § 3891 lg 1 järgi 09.11.2012 Tartu Maakohtu otsuse alusel kriminaalasjas nr 1-12-5210, milles temalt mõisteti välja 72 400 eurot riigituludesse (vastas konfiskeeritud vara väärtusele). Samuti on ta saanud Töötukassalt töötu abiraha, mis on käesoleval ajal tagastamisele kuuluv. Võlgnikul vara puudub ja ei ole tuvastatud aluseid vara tagasi võitmiseks. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole

võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus on PankrS § 30 lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 400 eurot ning maksmise tähtajaks 11.12.2015. Kolmas isik on võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks 11.12.2015 tasunud deposiidina 400 eurot. Võlgnik on pankrotiavalduses esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Käesolevalt on võlgnik asunud tööle ja talle peaks hakkama laekuma igakuine sissetulek töötasu näol. Kohus leiab, et arvestades eeltoodud asjaolusid, tuleb P. K. pankrot välja kuulutada. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik olla kohtu loata tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse § 65 lõikes 11 sätestatust (halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 758,50 eurot, mis sisaldab kõiki makse, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 118,90 eurot, sh käibemaks 19,82 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 10,7 tundi tulenevalt toimingu keerukusastmest tunnitasuga 45-90 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Tiia Kalausele tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 758,50 eurot ja hüvitiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste katteks 118,90 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Töötasu tuleb määrata ajutisele haldurile ja hüvitatavad kulutused büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le Civilex. Ajutise halduri tasu ja kulutused tuleb osaliselt katta deposiidina tasutud summa arvelt ja ülejäänud osas jätta P. K. kanda. Kohus nimetab pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.