Määruse tegemise aeg ja koht 08.05.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-22-7058
Kohtuasi
mittetulundusühing Looduslikud niidud avaldus kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja tahteavalduste asendamiseks kohtulahendiga
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja mittetulundusühing Looduslikud niidud (registrikood 80372388), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu Puudutatud isik I O.X (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kiik Puudutatud isik II Saaremaa vald (Vallavalitsuse kaudu, registrikood 77000306), lepinguline esindaja Kaire Müür
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 03.05.2024 määrus osaliselt juurdepääsutasu suuruse osas (määruse resolutsiooni p 3) ja teha selles osas uus määrus vastavalt tervikresolutsioonis märgitule. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.
Rahuldada mittetulundusühingu Looduslikud niidud avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks.
3.2.Määrata kindlaks, et Jaagu kinnistu, mille kohta on avatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas kinnistusraamatu registriosa nr 2309634, igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus igal ajal nii jalgsi kui igat liiki transpordivahendiga tähtajatult kasutada:
3.2.1.Koplimetsa kinnistu, mille kohta on avatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas kinnistusraamatu registriosa nr 1734434, suhtes
2-22-7058 kindlaks määratavat juurdepääsuteed vastavalt käesoleva määruse lisaks oleval plaanil punase joonega kajastatule;
3.2.2.Silma kinnistu, mille kohta on avatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr 2566034, suhtes kindlaks määratavat juurdepääsuteed vastavalt käesoleva määruse lisaks oleval plaanil punase joonega kajastatule;
3.2.3.Kopli kinnistu, mille kohta on avatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr 1251334, suhtes kindlaks määratavat juurdepääsuteed vastavalt käesoleva määruse lisaks oleval plaanil punase joonega kajastatule. Jaagu kinnistu omanikul tuleb juurdepääsuteed raskeveokitega liiklemiseks kasutades arvestada ilmastikuolusid.
3.3.Määrata kindlaks, et p-s 3.2 nimetatud juurdepääsu kasutamise eest Jaagu kinnistu (registriosa nr 2309634) igakordne omanik:
3.3.1.tasub Koplimetsa kinnistu igakordsele omanikule esimesel aastal käesoleva kohtumääruse jõustumisest hüvitise maamaksu eest 3,61 eurot, hüvitise omandiõiguse riive eest 4,73 eurot ning hüvitise Taga-Muraja tee hooldamise eest 358,31 eurot, kokku seega 366,65 eurot ning edaspidi 126,10 eurot aastas (maamaks 3,61 eurot + omandiõiguse riive hüvitis 4,73 eurot + tee hooldus 117,76 eurot). Hüvitised tuleb tasuda Koplimetsa kinnistu omaniku arvelduskontole hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks.
3.3.2.tasub Silma kinnistu igakordsele omanikule esimesel aastal alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest hüvitise maamaksu eest 5,42 eurot, hüvitise omandiõiguse riive eest 7,08 eurot ning hüvitise Taga-Muraja tee hooldamise eest 570,05 eurot, kokku seega 582,55 eurot ning edaspidi 199,85 eurot aastas (maamaks 5,42 eurot + omandiõiguse riive hüvitis 7,08 eurot + tee hooldus 187,35 eurot). Hüvitised tuleb tasuda Silma kinnistu omaniku arvelduskontole hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks.
3.3.3.tasub Kopli kinnistu igakordsele omanikule esimesel aastal alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest hüvitisena hüvitise maamaksu eest 6,93 eurot, hüvitise omandiõiguse riive eest 9,06 eurot, hüvitise heki istutamise eest 900 eurot ja hüvitise Taga-Muraja tee hooldamise eest 700,34 eurot, kokku seega 1616,33 eurot ning edaspidi 246,16 eurot aastas (maamaks 6,93 eurot + omandiõiguse riive hüvitis 9,06 eurot + tee hooldus 230,17 eurot). Hüvitised tuleb tasuda Kopli kinnistu omaniku arvelduskontole hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks.
3.4.Kohustada puudutatud isikut O.X-i (isikukood XXX) andma tahteavaldused, asendades need käesoleva kohtumäärusega:
3.4.1.Koplimetsa kinnistu, mille kohata on avatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas kinnistusraamatu registriosa nr. 1734434, III jakku märkuse kandmiseks järgmises sõnastuses: „Jaagu kinnistu, mille kohta on avatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas kinnistusraamatu registriosa nr. 2309634, igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui igat liiki transpordivahendiga tähtajatult Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosasse nr. 1734434 sisse kantud Koplimetsa kinnistule määratud juurdepääsuteed, mis on tähistatud kohtumääruse lisaks oleval plaanil punasega“;
3.4.2.Silma kinnistu, mille kohta on avatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr. 2566034, III jakku 2
2-22-7058
märkuse kandmiseks järgmises sõnastuses: „Jaagu kinnistu, mille kohta on avatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas kinnistusraamatu registriosa nr. 2309634, igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui igat liiki transpordivahendiga tähtajatult Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosasse nr. 2566034 sisse kantud Silma kinnistule määratud juurdepääsuteed, mis on tähistatud kohtumääruse lisaks oleval plaanil punasega“;
3.4.3.Kopli kinnistu, mille kohta on avatud Tartu Maakohtu kinnistusraamatu registriosa nr. 1251334, III jakku märkuse kandmiseks järgmises sõnastuses: „Jaagu kinnistu, mille kohta on avatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas kinnistusraamatu registriosa nr. 2309634, igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui igat liiki transpordivahendiga tähtajatult Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosasse nr. 1251334 sisse kantud Kopli kinnistule määratud juurdepääsuteed, mis on tähistatud kohtumääruse lisaks oleval plaanil punasega“.
3.5.Käesoleva määruse osaks on kohtumäärusele lisatud juurdepääsu asukoha kaart, kus juurdepääsu asukoht on tähistatud punase joonega.
3.6.Edastada jõustunud kohtulahend Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kannete tegemiseks kinnistusraamatusse.
3.7.Jätta menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda. Rahuldada mittetulundusühingu Looduslikud niidud 15.04.2025 esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt ning määrata esialgse õiguskaitse korras juurdepääs kuni käesolevas asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni kohtumääruse tervikresolutsioonis määratud tingimustel, v.a juurdepääsutasu suuruse ja tasumise tähtpäeva osas. Mittetulundusühingul Looduslikud niidud tuleb tasuda esialgse õiguskaitse korras O.X-ile juurdepääsutasu osamaksena 2025. aastal juurdepääsu kasutamise eest tema arvelduskontole hiljemalt 31.05.2025 järgnevalt:
4.1.Koplimetsa kinnistu osas 28,95 eurot hüvitist (3,61 eurot maamaks + 2,74 eurot omandiõiguse riive + 22,6 eurot tee hooldus);
4.2.Silma kinnistu osas 43,42 eurot hüvitist (5,42 eurot maamaks + 4,1 eurot omandiõiguse riive + 33,9 eurot tee hooldus);
4.3.Kopli kinnistu osas 55,68 eurot hüvitist (6,93 eurot maamaks + 5,25 eurot omandiõiguse riive + 43,50 eurot tee hooldus).
4.4.Esialgse õiguskaitse korras tasutud juurdepääsutasu osamaksega loetakse p-is 3.3 määratud juurdepääsutasu maksmise kohustus vastavalt tasutud osale täidetuks. Kohtumäärus on resolutsiooni p 4 osas viivitamata täidetav, ülejäänud osas on määrus täidetav alates jõustumisest. Jätta mittetulundusühingu Looduslikud niidud määruskaebemenetluses tekkinud kuludest 2/3 O.X kanda ning 1/3 mittetulundusühingu Looduslikud niidud kanda. O.X ning Saaremaa valla menetluskulud jätta nende endi kanda. Mõista O.X-ilt välja menetluskulude hüvitis 1111,67 eurot mittetulundusühingu Looduslikud niidud kasuks. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb O.X-il tasuda kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3
2-22-7058 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Mittetulundusühing Looduslikud niidud (avaldaja) esitas 11.05.2022 Pärnu Maakohtule avalduse kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja tahteavalduste asendamiseks kohtulahendiga.
2.Avalduse kohaselt kuulub avaldajale Saaremaal Muraja külas omandiõiguse alusel Jaagu kinnistu (registriosa nr 2309634). Jaagu kinnistul hooneid ei ole ning keegi sellel kinnistul ei ela. Avaldaja on aastaid kasutanud Jaagu kinnistut selleks, et kevadel viia sellele kinnistule ja sügisel tuua sellelt kinnistult ära rohumaaveised, kelle abiga hoitakse korras Muraja poolsaare pärandniitusid. Samuti vajab avaldaja juurdepääsu Jaagu kinnistule selleks, et Muraja poolsaarel taastada poollooduslike kooslusi. Jaagu kinnistult puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele, milleks on Saaremaa vallale kuuluv Muraja tee (registriosa nr 6574250). Pääsemaks Muraja teelt Jaagu kinnistule on vaja kasutada Taga-Muraja teed, mille terviktee numbriks teeregistri kohaselt on 6340113. Taga-Muraja tee läbib mh O.X-ile (puudutatud isik I) omandiõiguse alusel kuuluvaid Koplimetsa (registriosa nr 1734434), Silma (registriosa nr 2566034) ja Kopli (registriosa 1251334) kinnistuid.
2.1.Avaldaja väitel on puudutatud isik I juba mitu aastat teinud avaldajale takistusi pääsemaks üle Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistute Jaagu kinnistule. Avaldaja on pikalt pidanud puudutatud isikuga I läbirääkimisi, kuid kokkulepet saavutatud ei ole. Olukord on muutunud selliseks, et puudutatud isik I on keelanud Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistute läbimise. See tähendab, et avaldaja ei saanud 2022. a teostada Muraja poolsaarel poollooduslike niitude hooldamis- ja taastamistöid, milleks on võsa ja pilliroo niitmine ning 2022. a kevadel viia rohumaaveiseid Muraja poolsaarele, et rohumaaveiste abil hoida korras poollooduslikke niitusid. Ainus tee, mille kaudu on võimalik Muraja teelt Jaagu kinnistuni pääseda on Taga-Muraja tee. Seega on puudutatud isik I tekitanud olukorra, kus avaldajal puudub võimalus sõidukitega juurdepääsuks Jaagu kinnistule. Avaldaja huvi selle vastu, et tal oleks võimalik pääseda sõidukitega läbi Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistute mööda nendel kinnistutel paiknevat Taga Muraja teed on kaalukam kui puudutatud isiku I huvi selle vastu, et avaldaja Taga-Muraja teed sõidukitega kasutada ei saaks.
2.2.Puudutatud isik I on põhjendanud Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistute kasutamise keelamist seeläbi, et avaldaja on raskeveokitega Taga-Muraja tee ära lõhkunud, mis ei vasta tõele. Oluline on silmas pidada, et avaldaja kasutab Taga-Muraja teed suuremate sõidukitega liiklemiseks harva. Eelkõige tekib selline vajadus siis, kui kevadel on vaja rohumaaveised Jaagu kinnistule tuua ning sügisel viia tagasi loomade talvitumiskohta, milleks kasutatakse haagisega traktorit. Aeg-ajalt on vaja pääseda traktori või ekskavaatoriga üle Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistute Muraja poolsaarel niitmistööde teostamiseks või pilliroo või võsa 4
2-22-7058 kasvamise piiramiseks, kuid selliseid töid saab eelkõige teostada talvisel ajal, kui maa on külmunud. Tegemist on väikese intensiivsusega suurema tehnikaga liiklemisega, mis leiab aset igal aastal mõned korrad. Tegemist ei ole olukorraga, kus igapäevaselt või ka iganädalaselt sõidaks läbi Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistute rasketehnika. Taga-Muraja tee paikneb olulises ulatuses paepinnasel, mis tähendab, et selle tee kandevõime on suur. Samuti on toodud sellele teele juurde kruusa johtuvalt avaldaja vajadusest Taga-Muraja teed kasutada. Sagedamini, pigem iganädalaselt, käiakse ajal, kui rohumaaveised on Muraja poolsaarel, rohumaaveistega seonduvalt üle Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistute eelkõige ATV-ga ja mõnikord ka sõiduautoga. Ka see liikluskoormus ei ole suur ning sõiduauto ja eelkõige ATV teele avaldatav mõju on väiksem kui suuremate sõidukite teele avaldatav mõju.
2.3.Avaldaja viitab sellele, et sarnastele põhjendustele (sõidukitega Taga-Muraja tee kasutamine lõhkuvat teed) on puudutatud isik I viidanud suhtlemisel teiste kinnistuomanikega, takistamaks neil oma kinnistuteni jõudmist üle Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistute. Tsiviilasja nr 2-13-6252 raames on kohtud menetlenud E. Eksi avaldust kinnistule juurdepääsu saamiseks avalikult kasutatavalt teelt üle puudutatud isikule I kuuluvate kinnistute ning avalduse rahuldanud. Sarnasel viisil on puudutatud isik I takistanud kinnistute läbimist kinnistuomanikul A. Hilbergil. Oluline on ka see, et avaldaja poolt või eest on puudutatud isikule I makstud Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistuid läbiva Taga-Muraja tee osa kasutamise eest kui ka ostetud selle teeosa paremaks muutumiseks killustikku.
2.4.Kuigi avalikus kasutuses olevalt Muraja teelt Jaagu kinnistule pääsemiseks on lisaks puudutatud isikule I kuuluvate Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistute läbimiseks vaja läbida veel ka Punumäe (registriosa nr 989634), Altranna (registriosa nr 2085234), Tõnu (registriosa nr 2067234), Vaheaia (registriosa nr 2146634), Põlluvahe (registriosa nr 2244834), Kaomäe (registriosa nr 1313334), Ranna (registriosa nr 1613434), Rooglahe (registriosa nr 2219834), Merevee (registriosa nr 2205534), Laaritse (registriosa nr 1308334), Meidla (registriosa nr 2429534), Väestri (registriosa nr 2392234), Liisu (registriosa nr 2566234) ja Tähe maaüksuse (registriosa nr 3140834), siis nimetatud maaüksuste omanikud ei ole teinud avaldajale takistusi Jaagu kinnistule pääsemiseks.
2.5.Avaldaja on nõus juurdepääsu korras hoidma ja tasuma puudutatud isikule I hüvitist (koosneb juurdepääsuala maamaksu hüvitamisest, hoolduskulude hüvitisest ja hüvitisest omandiõiguse riive eest) vastavalt avalduses ja lõplikult 26.03.2024 menetlusdokumendis toodud arvestusele ning põhjendustele.
3.Vastuseks puudutatud isiku I seisukohale märkis avaldaja, et Maa-ameti geoportaali andmetel on Taga-Muraja tee pikkuseks kokku 4277 meetrit ning paikneb puudutatud isiku I Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistutel umbes 32% Taga-Muraja tee kogupikkusest kuni Jaagu kinnistuni. Puudutatud isiku I väited, nagu asuks 63% Taga-Muraja teest puudutatud isikule I kuuluvatel kinnistutel, on ebaõiged. Samuti on eksitavad puudutatud isiku I väited, et Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistutel paiknevast Taga-Muraja tee osast 500 meetrit on väga halvas olukorras ja 400 meetrit olukorras, kus tõenäoliselt olevat vajalik tee remont lähitulevikus. 08.06.2022 vastuse lisa 1 materjalide hulgas olevad fotod 1 ja 2 on tehtud kohtadest, mis nimetatud kinnistutel ei paikne.
3.1.Avaldaja ei ole ainsaks isikuks, kes Taga-Muraja teed kasutab. Lisaks avaldajale sõidavad sellel teel mitmed teised isikud nii väiksemate kui ka suuremate sõidukitega. Seetõttu ei ole alust väita, et avalduse esitaja on ainuisikuliselt vastutav Taga-Muraja tee seisukorra eest. Puudutatud isik I ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et iga-aastane hüvitis omandiõiguse riive eest peab olema 100 eurot. Puudutatud isiku I soov seada omandiõiguse 5
2-22-7058 riive eest makstava hüvitise suurus sõltuvusse tarbijahinnaindeksi muudatustest on vastuolus kohtupraktikaga. Samuti pole põhjendatud puudutatud isiku I lähenemine, et juurdepääs tuleks avalduse rahuldamise korral määrata avaldajale ning tähtajaliselt. Seonduvalt TagaMuraja tee selle osaga, mis läbib puudutatud isikule I kuuluvaid kinnistuid, korrashoiuga märkis avaldaja, et on nõus nii sellega, et Jaagu kinnistu igakordsele omanikule pannakse kohustus tasuda perioodilisi makseid puudutatud isikule I tee osa korrashoidmise kompenseerimiseks kui ka sellega, et korras hoidmise kohustus pannakse Jaagu kinnistu igakordsele omanikule.
3.2.Võttes arvesse, et asjatundja A.T hinnangul Koplimetsa kinnistu koormamisel juurdepääsuservituudiga ning Silma ja Kopli kinnistute koormamisel täiendava juurdepääsuservituudiga nendele kinnistutele kahju ei teki ja puudub mõju nende kinnistute turuväärtusele, siis ei ole Riigikohtu 01.06.2022 lahendi nr 2-19-20416 p-s 15.5 nimetatud valemi kohaldamine praegusel juhul asjakohane. Avaldaja jääb oma seisukoha juurde, et Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistute igakordse omaniku kasuks välja mõistetav iga-aastane hüvitis peab sisaldama endas maamaksu hüvitist, hüvitist omandiõiguse riive eest ning juurdepääsutee hoolduskulude hüvitist. Lisaks sellele tuleks Kopli kinnistu omaniku kasuks välja mõista ühekordne hüvitis 900 eurot seonduvalt heki rajamisega.
3.3.Nõustuda ei saa puudutatud isiku I esitatud 18.11.2022 ehitustööde maksumuse kalkulatsiooniga. Avaldaja peab tagama selle, et Taga-Muraja olemasoleva tee seisukord ei halveneks. Ilmselgelt ebamõistlik oleks avaldaja kohustamine kinnistutele kvalitatiivselt uue tee ehitamiseks või selle maksumuse välja mõistmiseks. Teedeinsener M.T arvamusest nähtub, et avaldaja poolt Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistuid läbiva Taga-Muraja igaaastasest kasutamisest tingitud tee korrashoiu ja remontimise maksumuseks on kokku 370 eurot aastas. Puudutatud isikute seisukohad
4.Puudutatud isik I vaidleb avaldusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata.
4.1.Puudutatud isik I ei ole põhimõtteliselt selle vastu, et avaldaja teed kasutaks, kuid ta ei saa nõustuda, et tee kasutus jätkub avalduses kirjeldatud tingimustel ja/või selliselt, et avaldaja teed iga-aastaselt oluliselt kahjustab ja puudutatud isik I peab kas sellest tekkivaid kahjustusi taluma ja/või tee parandamist ning korrashoidu ise rahastama. Taga-Muraja tee kogupikkuseks on 2080 m, millest ca 1300 m ehk ca 63% asub puudutatud isikule I kuuluvatel kinnistutel. Tänaseks on puudutatud isikule I kuuluvast teest 500 m väga halvas seisukorras (ei ole sõidetav), 400 m normaalses seisukorras (remonti ei vaja), 400 m keskmises seisukorras (tõenäoliselt vajab remonti lähitulevikus). Ajalooliselt on teed kasutanud ligipääsuks oma kinnistutele piirkonna alalised elanikud ja suvitajad, eranditult väikesõidukitega.
4.2.Puudutatud isik I võimaldas avaldajal teed kasutada. Paraku ilmnes aastate jooksul, et avaldaja ei kasuta seda heaperemehelikult. Avaldaja ei arvestanud eelkõige tee kasutamisel ilmastikuolusid ning sõitis teel raskeveokitega pehme pinnase oludes. Asjaolu, et raskeveokitega sõitmine kahjustab pinnasteed, iseäranis pehmet, on üldteada. Tavapärane praktika on see, et teed kahjustav isik ka tee parandab, kuid avaldaja on käitumuslikult näidanud vastupidist suhtumist. Ka teised maaomanikud, kelle kinnistuid avaldaja oma tegevusega mõjutab, on pidevast tee lõhkumisest nördinud. Kaomäe maaüksuse (registriosa nr 1313334) omanik on 03.02.2020 kirjutanud, et avaldaja lõhkus tee 30t traktoriga sõitmisel, traktoritega sõitmine on tee ära rikkunud ning karjatatakse, kuid selle tulemusel lõhutud teed 6
2-22-7058 keegi ei paranda. Seega ei vasta tõele, et ainult puudutatud isik I on avaldaja teekasutusega rahulolematu. Asjaolu, et peale avaldaja keegi teed raskesõidukitega liiklemiseks ei kasuta, on negatiivne asjaolu, mida puudutatud isik I ei saa tõendada. Seda, et avaldaja teed raskeveokite ja traktoritega sõitmiseks kasutab, on avaldaja ise kinnitanud.
4.3.Puudutatud isik I ei seisa vastu niitude taastamisele ja hooldamisele. Puudutatud isik I on heausklikult rääkinud avaldajaga läbi alalistes juurdepääsutingimustes. Puudutatud isik I andis 19.04.2021 heas usus läbirääkimiste pidamise ajaks loa kasutada teed. Kokkuleppe sõlmimist on takistanud avaldaja soovimatus loobuda õigusest oma suva järgi, sõltumata ilmastikuoludest, juurdepääsu kasutada. Kuivõrd avaldaja vajab ligipääsu Taga-Muraja teelt ca 200 ha pärandniitude hooldamiseks, siis ei saa puudutatud isik I seda ilmselget pinnastee kandevõimet arvestades piiramatult lubada. Puudutatud isik I on selle tee remontimist organiseerinud ning valdavas osas ise finantseerinud. Seni on avaldaja tasunud puudutatud isikule I ca 100 eurot hüvitist aastas omandiõiguse riive eest (viimase kahe aasta jooksul ei ole avaldaja midagi tasunud). Avaldaja ei ole tee korrashoius efektiivselt osalenud.
4.4.Kohtupraktika kohaselt on mõeldav nii tee hoolduskohustuse üleandmine avaldajale kui ka hoolduskulude hüvitamine koormatud kinnisasja omanikule. Kuigi puudutatud isik I sooviks oma vabast ajast mitte tegeleda tee korrashoiu küsimustega, siis oli puudutatud isik I seisukohal, et tee korrashoiukohustust ei saa anda üle avaldajale. Avaldajal, kes kasutab teel liiklemiseks parema läbimisvõimega sõidukeid, on tee sõidetavusest teistsugune nägemus. Avaldaja on 2020. a 170 m teelõiku parandanud, kuid see parandus ei olnud tehtud heaperemehelikult, vaid selleks sobimatuid materjale kasutades. Tänaseks see teelõik enam sõidetav ei ole. See parandus maksis avaldajale 194,27 eurot (ehk ca 57 korda vähem kui tegelikult vaja). Seda, et avaldaja hinnangul adekvaatne parandus tee seisundit märkimisväärselt ei parandanud, näitlikustavad avaldaja enda 30.01.2020 fotod, puudutatud isiku I vahetult tajutu ja Kaomäe maaüksuse omaniku 03.02.2020 kiri. Avaldaja ei saa hakkama ka 30.05.2022 esialgse õiguskaitse määrusest tuleneva korrashoiukohustuse täitmisega.
4.5.Puudutatud isik I leidis, et kui kohus määrab juurdepääsu üle puudutatud isiku I kinnistute, siis peab avaldaja puudutatud isikule I tasuma ühekordse tee hoolduskulu 9350 eurot (+KM) tee parandamiseks, iga-aastase tee hoolduskulu 2000 eurot (+KM) selle igaaastaseks hoolduseks, hüvitise omandiõiguse riive eest 100 eurot ning maamaksu vastavalt avalduses kirjeldatule. Puudutatud isiku I hinnangul ei tohi ligipääsu anda piiramatult, vaid üksnes teatud tingimusi järgides. Oluline on, et ei tohiks lubada liigelda raskeveokitega ajal, kui pinnastee kandevõime seda ei võimalda. Samuti ei peaks ligipääs olema antud Jaagu kinnistu igakordsele omanikule. Puudutatud isik I ei ole vastu sellele, et väikesõidukitega liiklejad kasutavad Taga-Muraja teed. Ligipääs peaks olema antud lähtuvalt tegelikust vajadusest, st käesoleval juhul avaldajale lähtuvalt avaldaja tähtajalisest lepingulisest kohustusest hooldada niitusid. Juurdepääsu ei tohiks anda tähtajatult. Avaldaja tegutseb puudutatud isikule I teadaolevalt umbes viieaastaste lepingutega, mistõttu peaks ligipääs olema antud maksimaalselt viieaastaseks tähtajaks. Lisaks peaks olema määratud ligipääsu maksimaalne intensiivsus lähtuvalt sellest, mida avaldaja oma ligipääsuvajaduse intensiivsuseks seni on väljendanud. Täiendavalt, kuivõrd avaldaja taotleb ligipääsu konkreetsel teel liiklemiseks, siis peaks juurdepääsu rahuldamisel välistama igasuguse õiguse kasutada liiklemiseks mingeid muid marsruute või puudutatud isikule I kuuluvat maad. Kuivõrd hetkel on avaldaja liigelnud mujal kui üksnes Taga-Muraja teel ning see on puudutatud isiku I õiguseid riivanud, siis peab vastav välistus olema ette nähtud juba kohtumääruses.
7
2-22-7058
5.Saaremaa Vallavalitsus (puudutatud isik II) oli seisukohal, et avaldus on põhjendatud. Avaldajal puudub täna juurdepääs oma kinnistule avalikult kasutatavalt teelt ning puudutatud isikule II ei ole teada, et oleks võimalik kasutada mõnd alternatiivset juurdepääsu. Samuti on see maakorralduslikult kõige otstarbekam. Soovitud juurdepääsu puhul on tegemist olemasoleva osaliselt kruuskattega ning osaliselt pinnasteega. Juurdepääs, mis kulgeb üle puudutatud isikule I kuuluvate katastriüksuste on oma asukohalt alas, mis ei tekita puudutatud isikule I ebamõistlikku õiguste riivet. Seda enam, et tegemist ei ole intensiivse juurdepääsu (igapäevase) kasutamisega. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Pärnu Maakohus rahuldas 03.05.2024 määrusega avaldaja avalduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ning kohustas puudutatud isikut I andma tahteavaldused Koplimetsa (registriosa nr 1734434), Silma (registriosa nr 2566034) ja Kopli (registriosa nr 1251334) kinnistute III jakku märkuse kandmiseks, asendades need kohtumäärusega. Maakohus määras kindlaks, et Jaagu kinnistu (registriosa nr 2309634) igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus igal ajal nii jalgsi kui ka igat liiki transpordivahendiga tähtajatult kasutada Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistute suhtes kindlaks määratavat juurdepääsuteed vastavalt määruse lisaks oleval plaanil punase joonega kajastatule. Jaagu kinnistu omanikul tuleb juurdepääsuteed raskeveokitega liiklemiseks kasutades arvestada ilmastikuolusid. Maakohus määras kindlaks, et juurdepääsu kasutamise eest tasub Jaagu kinnistu igakordne omanik Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistu igakordsele omanikule hüvitist kinnistu omaniku arvelduskontole hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks järgnevalt: -
Koplimetsa kinnistu igakordsele omanikule esimesel aastal alates kohtumääruse jõustumisest hüvitisena hüvitise maamaksu eest 3,61 eurot, hüvitise omandiõiguse riive eest 10 eurot ning hüvitise Taga-Muraja tee hooldamise eest 716,63 eurot, kokku seega 730,24 eurot ning edaspidi 249,13 eurot aastas (maamaks 3,61 eurot + omandiõiguse riive hüvitis 10 eurot + tee hooldus 235,52 eurot).
-
Silma kinnistu igakordsele omanikule esimesel aastal alates kohtumääruse jõustumisest hüvitisena hüvitise maamaksu eest 5,42 eurot, hüvitise omandiõiguse riive eest 15 eurot ning hüvitise Taga-Muraja tee hooldamise eest 1140,09 eurot, kokku seega 1160,51 eurot ning edaspidi 395,11 eurot aastas (maamaks 5,42 eurot + omandiõiguse riive hüvitis 15 eurot + tee hooldus 374,69 eurot).
-
Kopli kinnistu igakordsele omanikule esimesel aastal alates kohtumääruse jõustumisest hüvitisena hüvitise maamaksu eest 6,93 eurot, hüvitise omandiõiguse riive eest 20 eurot, hüvitise heki istutamise eest 900 eurot ja hüvitise Taga-Muraja tee hooldamise eest 1400,68 eurot, kokku seega 2327,61 eurot ning edaspidi 487,26 eurot aastas (maamaks 6,93 eurot + omandiõiguse riive hüvitis 20 eurot + tee hooldus 460,33 eurot).
Menetluskulud jättis maakohus iga menetlusosalise enda kanda.
7.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei olnud vaidlust selles, et Taga-Muraja tee on ainus Jaagu kinnistule pääsemist võimaldav tee ning kuna tee läbib puudutatud isikule I kuuluvaid Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistuid, on juurdepääs ka maakorralduslikult võimalik. Puudutatud isiku I huvid ei kaalu üles avaldaja huve. Avaldaja huvi on omada ilma suuri kulutusi tegemata ligipääsu enda kinnistult avalikult kasutatavale teele, seevastu puudutatud isiku I huvi on teostada võimalikult suurel määral oma kinnistu omandiõigust. 8
2-22-7058 Puudutatud isiku I huve ebaproportsionaalselt ei riivata. Servituudi seadmisel ei lõpe puudutatud isiku I omandiõigus vastavale kinnistu osale, samuti ei välista see vastava ala sihtotstarbelist kasutamist. Servituudi alusel peab koormatud kinnisasja omanik tee kasutust vaid taluma ja võimaldama. Seega servituudi määramine üksnes mõnevõrra piirab koormatud kinnistu kasutamisvabadust, kuid mitte ebaproportsionaalselt, arvestades, et juurdepääs on kinnistutel olnud juba pikka aega.
8.Maakohus ei nõustunud puudutatud isikuga I selles, et juurdepääsu määramisel tuleks määrata avaldajale (ja mitte Jaagu kinnistu igakordsele omanikule) ning seda vaid tähtajaliselt. Väljakujunenud asjaõigusseaduse (AÕS) §-i 156 kohaldamise praktika kohaselt määratakse juurdepääs kinnistu ja mitte omaniku põhiselt. See on loogiline, sest sisuliselt kujutab kohtu poolt juurdepääsu määramine endast servituudi seadmist ning vastavalt AÕS § 172 lg-le 1 on reaalservituudiga võimalik koormata teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks. Maakohus ei pidanud põhjendatuks puudutatud isiku I soovi määrata, et suurema sõidukiga võib avalikult kasutatavalt teelt Jaagu kinnistule pääseda vaid kahel korral aastas ning ATV ja sõiduautoga ühel korral nädalas. Avaldajale on juurdepääs vajalik nii rohumaaveiste transportimiseks Jaagu kinnistule ja sealt ära viimiseks, et loomi karjatamisperioodil hooldada ning samuti selleks, et roomikekskavaatoril oleks võimalik pääseda avalikult kasutatavalt teelt Jaagu kinnistule Muraja poolsaarel poollooduslike rohumaade taastamiseks ning sellist läbipääsuõigust ei ole võimalik piirata üksnes mõne konkreetse päevaga aastas.
9.Maakohtu hinnangul oli Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistute omanikul õigus juurdepääsu talumise kohustuse eest saada maamaksu hüvitist, hüvitist omandiõiguse riive eest ning juurdepääsutee korrashoiu kulude hüvitist.
9.1.Maamaksu hüvitise osas puudus vaidlus selles, et Koplimetsa kinnistul jääb Taga-Muraja tee alla maad 945 m2, Silma kinnistul 1416 m2 ja Kopli kinnistul 1812 m2 ning avaldaja arvestuse kohaselt nõustus ta maamaksu tasuma aastas vastavalt 3,61 eurot, 5,42 eurot ja 6,93 eurot vaatamata sellele, et alates 01.01.2024 on Taga-Muraja tee aluse maa eest tasumisele kuuluv maamaks vähenenud. Puudutatud isik I nõustus sellises suuruses maamaksu hüvitisega.
9.2.Maakohus tuvastas, et Maa-ameti geoportaali andmetel on Taga-Muraja tee pikkuseks alates Muraja teest kuni Jaagu kinnistuni kokku 4277 meetrit ning sellest paikneb Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistutel 1369 meetri pikkune osa, mis on ca 32% tee kogupikkusest. Maakohus märkis, et avaldaja on aastase keskmise ruutmeetri rendihinna arvestamisel (0,0023 eurot = 1 m2) lähtunud sellest, milliste rendihindadega antud piirkonnas on maid riigivara osas rendile antud. Maakohus pidas põhjendatuks lähtuda puudutatud isiku I esitatud maarendilepingust, millest nähtub, et puudutatud isik I on andnud 18.04.2019 rendile Silma ja Koplimetsa kinnistutel asuva loopealse pindalaga 20,1 ha loomade karjatamiseks rendihinnaga 1005 eurot aastas. See teeb 2019. a 1 m 2 rendihinnaks 0,005 eurot aastas ning Koplimetsa kinnistu puhul olnuks sel juhul hüvitise suuruseks omandiõiguse riive eest 4,74 eurot aastas, Silma kinnistu puhul 7,08 eurot aastas ja Kopli kinnistu puhul 9,06 eurot aastas. Ilmselgelt võib eraomanduses oleva loopealse rendihind võrreldes 2019. a olla suurem ning seetõttu määras maakohus puudutatud isikule I kasutuseelise hüvitise suuruseks Koplimetsa kinnistu puhul 10 eurot, Silma kinnistu puhul 15 eurot ja Kopli kinnistu puhul 20 eurot aastas. Maakohus ei pidanud põhjendatuks seada omandiõiguse riive eest makstava hüvitise suurust sõltuvusse tarbijahinnaindeksi muudatustest (RKTKm 20.03.2019, 2-16-7011, p 16).
9
2-22-7058
9.3.Maakohus tuvastas 06.09.2023 vaatluse käigus, et Taga-Muraja tee seisukord ei ole hea. Avaldaja esitatud teedeinsener M.K arvamusest nähtub, et Taga-Muraja tee ca 1380 meetri pikkuse lõigu seisukord oli ca 90% ulatuses rahuldav või hea, 10% ulatuses mitterahuldav. Maakohus leidis avaldaja ning puudutatud isiku II selgituste ning tunnistaja ütluste põhjal, et avaldaja kasutab Taga-Muraja teed teistest kasutajatest enam ning eelkõige on avaldaja loomadega koormatud rasketehnika (ca 12 500 kg) Taga-Muraja tee seisukorrale ka enam mõju avaldanud. Kuna loomi veetakse reeglina varakevadel ja hilissügisel liigniiskel ajal ca 10 korda edasi/tagasi, siis muudab see ära vajunud teelõikude seisukorra veelgi halvemaks ning lihtne rööbaste (pori) silumine ei ole piisav. Eksperdi arvamuse kohaselt tuleb need kohad remontida lisamaterjaliga. See oli maakohtu hinnangul vajalik tee säilimise ja kasutamise ka väikesõidukitega liiklejatele, kes vajavad juurdepääsu enda kinnistutele. Seega leidis maakohus, et avaldaja peabki tee säilimise tagama ja panustama tee korrashoidu senisest enam. Võttes endale ise riigi ees kohustuse teostada Taga-Muraja poolsaarel poollooduslike niitude hooldamis- ja taastamistöid loomade ja rasketehnikaga, pidi avaldama arvestama mh ka sellega, et selleks on vaja juurdepääsu üle eraomanike kinnistute ning juurdepääsu tuleb kasutada ilmastikuolusid arvestades heaperemehelikult ning seda ka korras hoida. Avaldajal on võimalik seda teha loodushoiutoetuste arvelt. Vaatlusel nähtus, et avaldaja ei ole tee korrashoidu ja hooldusesse piisavalt panustanud, vaatamata 30.05.2022, 24.04.2023 ja 01.04.2024 esialgse õiguskaitse määrustes talle pandud kohustusele (tee peab olema liigeldav ka väikesõidukitega) ning seetõttu ei saanud kohus Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistul asuva juurdepääsu korrashoiukohustust avaldajale panna, vaid see tuleb panna eelnimetatud kinnistute omanikule ning avaldajal tuleb maksta korrashoiukulude hüvitist.
9.4.Maakohus möönis, et avaldajal ei lasu kohustust ehitada olemasoleva Taga-Muraja tee asemele välja uus kvalitatiivselt parem tee vastavalt 18.11.2022 tee-ehituse maksumuse kalkulatsioonile. Teedeinsener M.K arvamuse kohaselt tuleks tee remonti lisamaterjaliga teha lokaalselt ja seda kohtades, kus tee on oma kandevõime kaotanud ning ära vajunud (lombikohad) ja et esmase remondi maksumus on 3257,40 eurot (sh käibemaks). Edaspidi on hoolduse eeldatavaks maksumuseks 1070,55 eurot (sh käibemaks). Maakohus ei pidanud erinevalt teedeinseneri arvamusest põhjendatuks edaspidist hoolduskulu vähendamist 85 euro võrra (killustiku koguse vähenemise tõttu), kuna pikemas perspektiivis materjali maksumus ja tehnika kasutamise kulud pigem suurenevad kui vähenevad. Maakohus ei pidanud põhjendatuks eelnimetatud korrashoiukulude maksumust vähendada ka mingi koefitsiendi (avaldaja pakutud 0,5) võrra põhjusel, et välistada Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistute omaniku väidetava rikastumise. Maakohus märkis, et vaatamata sellele, et avaldaja ei ole ainus Taga-Muraja tee kasutaja, kasutab ta seda teistest kasutajatest rohkem mh liigniiskel ajal just rasketehnikaga, mis avaldab tee seisukorrale ka enam negatiivset mõju. Puudutatud isiku I esmane huvi on hoida teed normaalses seisundis, et sellel oleks võimalik sõita ka väikesõidukitega.
10.Maakohus asendas puudutatud isiku I nõusoleku kinnistusraamatusse märkuste kandmiseks AÕS § 641 kohaselt kohtumäärusega.
11.Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 kohaselt menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides ning tema esitatud avalduse alusel, kuid puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu ja avaldus kuulus juurdepääsu osas rahuldamisele. Kindlaksmääratavad menetluskulud seetõttu puudusid.
10
2-22-7058 Määruskaebus
12.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud maakohtu määruse ulatuses, millega Jaagu kinnistu igakordset omanikku kohustati tasuma Koplimetsa kinnistu igakordsele omanikule hüvitist omandiõiguse riive eest 10 eurot aastas ja Taga-Muraja tee hooldamise eest hüvitist esimesel aastal 716,63 eurot ning iga järgmise aasta eest 235,52 eurot, Silma kinnistu igakordsele omanikule hüvitist omandiõiguse riive eest 15 eurot aastas ja Taga-Muraja tee hooldamise eest hüvitist esimesel aastal 1140,09 eurot ning iga järgmise aasta eest 374,69 eurot, Kopli kinnistu igakordsele omanikule hüvitist omandiõiguse riive eest 20 eurot aastas ja Taga-Muraja tee hooldamise eest hüvitist esimesel aastal 1400,68 eurot ning igal järgmisel aastal 460,33 eurot ning menetlusosaliste menetluskulud jäeti menetlusosaliste endi kanda. Avaldaja palub teha tühistatud osas uue kohtumääruse asja uueks arutamiseks maakohtule saatmata, millega: -
mõistetakse Jaagu kinnistu igakordselt omanikult välja iga-aastane hüvitis omandiõiguse riive eest 2,17 eurot, Silma kinnistu igakordse omaniku kasuks 3,26 eurot ning Kopli kinnistu igakordse omaniku kasuks 4,17 eurot;
-
sätestatakse, et Jaagu kinnistu igakordne omanik peab Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistut läbiva Taga-Muraja tee osa puhul esimesel aastal alates kohtumääruse jõustumisest likvideerima tee osa keskel oleva murumätta, kasutades selleks ekskavaatorit ja kallurit, teehöövli abil tee osa profileerima ja viborulli abil tee osa tihendama, tooma tee osa remonti vajavatesse kohtadesse killustiku, selle teehöövliga laiali lükkama ja viborulliga tihendama ning järgnevatel aastatel tee osa teehöövliga profileerima ja viborulliga tihendama ning vastavalt vajadusele killustikku juurde tooma ja laiali lükkama;
-
alternatiivselt, et Jaagu kinnistu igakordne omanik tasub iga-aastase hüvitisena TagaMuraja teelõigu korrashoiu eest Koplimetsa kinnistu omanikule 92 eurot, Silma kinnistu igakordsele omanikule 138 eurot, Kopli kinnistu omanikule 230 eurot;
-
alternatiivselt, et Jaagu kinnistu igakordne omanik tasub Koplimetsa kinnistu omanikule Taga-Muraja teelõigu mahukamate remonttööde maksumuse hüvitisena esimesel aastal 358,31 eurot ja Taga-Muraja teelõigu hooldustööde hüvitisena järgnevalt igal aastal 117,76 eurot, Silma kinnistu omanikule Taga-Muraja teelõigu mahukamate remonttööde maksmuse hüvitisena esimesel aastal 570,05 eurot ja TagaMuraja teelõigu hooldustööde hüvitisena järgnevalt igal aastal 187,34 eurot, Kopli kinnistu omanikule Taga-Muraja teelõigu mahukamate remonttööde maksumuse hüvitisena esimesel aastal 700,34 eurot ja Taga-Muraja teelõigu hooldustööde hüvitisena järgnevalt igal aastal 230,17 eurot;
-
jätta avaldaja ja puudutatud isiku I menetluskulud puudutatud isiku I kanda.
13.Avaldaja leiab, et maakohus on ebaõigesti määranud kindlaks Jaagu kinnistu igakordse omaniku poolt Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistute igakordsele omanikule omandiõiguse riive eest iga-aastaselt makstavate hüvitiste suurused. Maakohus on jätnud käsitlemata asjaolu, et puudutatud isiku I 05.09.2023 maakohtule esitatud maarendileping on allkirjastatud ainult puudutatud isiku I kui maaomaniku poolt ning sellel lepingul puudub rentniku allkiri. Seetõttu on meelevaldne maakohtu seisukoht, et puudutatud isik I olevat eelmises lauses nimetatud lepingu alusel andnud rendile Silma ja Koplimetsa kinnistute loopealse rendihinnaga 1005 eurot aastas. Puudutatud isiku I esitatu näol saab tegemist olla üksnes maarendilepingu projektiga. Maakohus jättis tähelepanuta avaldaja 11.05.2022 esitatud avalduse lisadeks nr 32 ja 33 ning 29.08.2023 menetlusdokumendi lisadeks nr 78–81 olevad 11
2-22-7058 väljatrükid riigi kinnisvararegistrist. Arvutades välja keskmise rendihinna aastas ühe ruutmeetri kohta katastriüksuste nr 63401:005:0013, 38601:002:0045, 63401:005:0065, 63401:005:0171, 55001:001:0656 ja osas 38601:002:0045, on tulemuseks 0,0023 eurot. Seega hüvitise suuruseks omandiõiguse riive eest on Koplimetsa maaüksuse puhul 2,17 eurot, Silma maaüksuse puhul 3,26 eurot ning Kopli maaüksuse puhul 4,17 eurot aastas. Arusaamatuks jääb maakohtu käsitlus, et ilmselgelt võib eraomanduses oleva loopealse rendihind võrreldes 2019. a 5 aastat hiljem s.o 2024. a olla suurem ning seetõttu määras maakohus puudutatud isikule I kasutuseelise hüvitise suuruseks Koplimetsa kinnistu puhul 10 eurot, Silma kinnistu puhul 15 eurot ja Kopli kinnistu puhul 20 eurot aastas. Tegemist on kohtu oletusega, mis ei tugine ühelegi käesoleva kohtuasja materjalide hulgas olevale tõendile. See on käsitletav TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud kohtulahendi seaduslikkuse ja põhjendatuse nõude rikkumisena.
14.Avaldaja hinnangul on maakohus ebaõigesti leidnud, nagu ei saaks Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistuid läbiva Taga-Muraja tee osa korrashoiukohustust avaldajale panna. Vaatlus toimus 06.09.2023. Seisuga 06.09.2023 ei saanud maakohus ette näha, kas ja millise sisuga esialgse õiguskaitse määruse teeb kohus 01.04.2024. Vaatluse ajal ei olnud maakohtul võimalik hinnata, kas avaldaja on esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal taganud Taga-Muraja tee liigeldavuse väikesõidukitega. Vaatluse protokollist ei ilmne, et vaatluse käigus oleks vaatlusel osalenud proovinud sõita mööda Taga-Muraja teed sõiduautoga. Avaldaja on 28.09.2023 menetlusdokumendi p-s 1 märkinud, et vaatluse protokollist on välja jäänud vaatluse alguses kogetud asjaolu, kus vaatlusel osalenutele tuli Muraja poolsaare poolt vastu valget värvi mikrobuss. See tõik kinnitab, et Taga-Muraja tee on sõidetav ka tavaliste sõidukitega (ja mitte ainult maastikuautodega). 26.03.2024 kohtuistungil tunnistaja ütlustest ilmneb, et märtsist oktoobrini kasutab ta Muraja poolsaarele sõiduautoga pääsemiseks TagaMuraja teed ning selle tee seisukord ei ole muutunud. Avaldaja on esitanud mitmeid tõendeid selle kohta, et Taga-Muraja teed on korrastatud. Käesoleva kohtuasja materjalide juures puuduvad tõendid, millest ilmneks, nagu oleks väikesõidukiga Taga-Muraja tee läbimine välistatud.
15.Avaldaja on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti määranud kindlaks hüvitise suuruse, mille Jaagu kinnistu igakordne omanik peab seonduvalt Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistuid läbiva tee osa hooldamisega nende kinnistute igakordsetele omanikele igal aastal tasuma. Kui lähtuda M.T arvamusest, siis läheks 20 tonni suurusest maksimaalsest killustikukogusest aastas selle ostmine Tagavere karjäärist koos kallurile laadimisega, vedamine karjäärist TagaMuraja teele ning Taga-Muraja teel laiali lükkamine maksma kuni 460 eurot. Kuivõrd M. T arvamuse kohaselt on Kopli kinnistul asuva Taga-Muraja tee lõigu korrashoiuks, kõrvaldamaks avaldaja poolt selle tee kasutaisest tingitud mõjusid teele, vajalik kokku kuni 10 tonni killustikku, siis langeb nimetatud 460 euro suurusest rahasummast Kopli kinnistule pool ehk kuni 230 eurot. Koplimetsa kinnistul ja Silma kinnistul asuva taga Muraja tee lõigu korrashoiuks, kõrvaldamaks avaldaja poolt selle tee kasutamisest tingitud mõjusid teele, kulub kokku kuni 10 tonni killustikku. Kokku maksab Koplimetsa ja Silma kinnistuid läbivale TagaMuraja tee lõigule 10 tonni killustiku ostmine, kohale toimetamine ja laiali lükkamine kuni 230 eurot. Kuivõrd Koplimetsa kinnistul asub 40% Koplimetsa ja Silma kinnistul asuva TagaMuraja tee lõigu pikkusest, siis järelikult on Koplimetsa kinnistul tööde maksumuseks 40% ehk maksimaalselt 92 eurot. Kuivõrd Silma kinnistul asub 60% Koplimetsa ja Silma kinnistul asuva Taga-Muraja tee lõigu pikkusest, siis järelikult on Silma kinnistul tööde maksumuseks 60% ehk maksimaalselt 138 eurot.
12
2-22-7058
15.1.Maakohus ei ole analüüsinud, miks pidas kohus 7. taseme teedeinseneri ja teedeehituse registreeritud eraeksperdi M.K asjatundjaarvamust usaldusväärsemaks tõendiks, kui seda on
6.taseme teedeinseneri M.T asjatundjaarvamus. Oluliseks erinevuseks on see, et M.T on välja toonud, kui palju läheks maksma üksnes avaldaja poolt Taga-Muraja tee osa kasutamisest tingitud Taga-Muraja tee osa korrastamine. Seevastu M.K on toonud esile, kui palju läheks maksma Taga-Muraja tee osa korrastamine johtuvalt selle tee osa kasutamisest kõikide kasutajate poolt. Seega, kui ringkonnakohus peab õigemaks lähtuda M.K asjatundjaarvamusest, siis tuleks M.K poolt esile toodud Taga-Muraja tee osa remondi ja korrashoidmise maksumuse puhul pidada silmas ka teed kasutavate isikute arvu. Vastupidisele seisukohale asumine tooks kaasa teiste teekasutajate põhjendamatu rikastumise.
15.2.26.03.2024 kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud tunnistaja ütluste kohaselt kasutab Taga-Muraja teed umbes kümmekond inimest. Seetõttu tuleks lähtuda koefitsiendist 0,5. See tähendaks, et mahukamate remonttööde maksumuse hüvitisena Taga-Muraja tee osa suhtes peaks Jaagu kinnistu igakordne omanik esimesel aastal tasuma Kopli kinnistu omanikule 700,34 eurot, Silma kinnistu omanikule 570,05 eurot ning Koplimetsa kinnistu omanikule 358,31 eurot. Samuti tähendaks see seda, et järgmise aastaste korrashoiutööde maksumuse hüvitisena Taga-Muraja tee osa suhtes peaks Jaagu kinnistu igakordne omanik tasuma igaaastaselt Kopli kinnistu omanikule 230,17 eurot, Silma kinnistu omanikule 187,34 eurot ning Koplimetsa kinnistu omanikule 117,76 eurot. Olukorras, kus avaldaja kasutab rasketehnikaga liigeldes Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistuid läbivat Taga-Muraja tee osa regulaarselt sisuliselt kaks korda aastas – kevadeti 1–2 päeva loomade Jaagu kinnistule vedamisel ja sügiseti 1–2 päeva loomade Jaagu kinnistult ära vedamisele – on tegemist väikese intensiivsusega Taga-Muraja tee kasutamisega. Seevastu teiste isikute poolt Taga-Muraja tee kasutamine on tõenäoliselt tunduvalt sagedam.
16.Maakohus on ebaõigesti jätnud iga menetlusosalise menetluskulu tema enda kanda. Johtuvalt avalduse rahuldamisest oleks maakohus pidanud jätma avaldaja ning puudutatud isiku I menetluskulud puudutatud isiku I kanda. Riigikohus on leidnud, et avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asjades võib poolte vahel tekkida sisuline vaidlusmenetlus. Kui aga konkreetses juurdepääsutee asjas poolte vahel sisulist vaidlust ei ole, tuleb vaidluse puudumist menetluskulude suuruse ja põhjendatuse hindamisel arvesse võtta (RKTKm 19.10.2016, 3-2-1-86-16, p 12). Lisaks on Riigikohus leidnud, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359, p 14). Maakohus on jätnud põhjendamata, miks on praegusel juhul õiglane kalduda kõrvale TsMS § 172 lg 1 teises lauses sätestatust, mille kohaselt kannab mitme menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul see menetlusosaline, kes avaldusele põhjendamatult vastu vaidles. Selle, et puudutatud isik I avaldusele vastu vaidles, on maakohus vaidlustatud määruse p-s 26 tuvastanud. Menetlusosaliste seisukohad
17.Puudutatud isik I palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
17.1.Asjaolu, et maarendilepingul, millele kohus tugines, puudub rentniku allkiri, ei oma mingit sisulist tähtsust. Leping kehtis vaatamata allkirja puudumisele sellisena, nagu seal kirjas, sh tasus rentnik rendileandjale renti vastavalt lepingus toodule. Maakohus tuvastas asjas tähtsust omava rendi suuruse õigesti, vaatamata lepingus esinevale vormipuudusele. Avaldaja võrdlusena toodud kinnistute rendihinnad ei ole tegelikult võrreldavad, kuna maatükid asuvad teistes asukohtades ja on antud kasutada muudel tingimustel. Põhjendatud ja 13
2-22-7058 õige on maakohtu hinnang, et viie aastaga on maa rendihind tõusnud. Loopealne karjamaa on taastatud, ligipääs tagatud, tarad ehitatud ja kõik tingimused loodud, et uus rentnik saaks kohe maad kasutama ja tulu teenima hakata.
17.2.Väikeautoga saab Taga-Muraja tee peal sõita küll, aga mõistlik inimene niiviisi oma autot ei lõhuks, et vältida hilisemaid suuri remondiarveid. Tunnistaja ütlused ei olnud usaldusväärsed ega asjakohased. Kui kohus veendus vaatluse käigus kohapeal, et tee seisukord on halb, siis tunnistaja vastupidine subjektiivne arvamus ei lähe arvesse. Puudutatud isik I kordab üle, et tunnistajal on tema vastu isiklik vimm seoses varasema kohtuasjaga, mis seletab ka tunnistaja ütluste kallutatuse avaldaja positsiooni kaitseks. Pealegi ei käi tunnistaja oma sõiduautoga seal regulaarselt märtsist oktoobrini (tänavu pole puudutatud isik I teda näiteks kohapeal üldse näinud).
17.3.Erinevalt avaldajast on puudutatud isikul I Taga-Muraja tee ehitamise ja remontimise kogemus. Aastal 2010 ehitas puudutatud isik I ca 300 m pikkuse juurdepääsutee oma majani. Teele väljastati kasutusluba ja see on siiani sõidetav ning heas korras. Eelöeldu näitab, et puudutatud isik I on suuteline teed korrastama ja hoidma, avaldajal aga sellist usalduskrediiti ette näidata ei ole. Tegemist on loodushoiualal paikneva pinnasteega, mille parandamisel on seadusest tulenevad nõuded. Nendega ei ole arvestanud eksperdid, kelle arvamused avaldaja kohtule esitas. Lisaks ei lähtunud avaldaja eksperdid ette antud ülesandest ega analüüsinud teehoolduse vajadust Riigikohtu lahendist pärineva valemi järgi. Asjatundjad esitavad küll nägemuse MTÜ iga-aastasest teekasutusest tuleneva hoolduse vajaduse kohta, aga jätavad arvestamata MTÜ teekasutuse seitsme eelneva aasta jooksul, mil tee lõhuti intensiivsete taastamistööde käigus ja millest vaidlus ka alguse sai.
17.4.Kui lähtuda avaldaja esitatud arvetest tee remondi kohta, mis ületavad asjatundja M.T pakutava remondi vajaduse maksumuse, siis peaks tulemus olema silmaga nähtav või tee väikeautoga sõidetav. Kahjuks ei lähe avaldaja tõendid ka selles küsimuses kokku faktilise olukorraga, sest tee tegelik seisund on kohtule teada. Teedeinsener M.K soovitab tee remondi ja hoolduse võtteid, mis võivad sobida kruusateele, aga mitte loodushoiualal paiknevale pinnasteele. Maakohus on õigesti kaalunud ja leidnud, et teiste teed kasutavate inimeste osa on kaduvväike võrreldes avaldaja tehtud kahjuga, mistõttu on ka õige, et maakohus ei pidanud põhjendatuks korrashoiukulude maksumuse vähendamist mingi koefitsiendi võrra. Lisaks on asja materjalide hulgas eratee kasutamise kokkuleppe projekt, kus on kirjas, et tee kasutamise eest tuleks maksta tasu aastas 50 eurot ja tuua aastas koorem kruusa. Selline leping ei saanud avaldajale kuidagi koormav olla, ometi keeldus ta seda kokkulepet sõlmimast ja otsustas esitada hoopis avalduse kohtule.
18.Puudutatud isik II on seisukohal, et määruskaebus ei ole põhjendatud. Maakohus on piisava põhjalikkusega kaalunud kõiki asjaolusid, mille alusel on kohtumäärus tehtud. Määruskaebuses välja toodud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Menetluse edasine käik
19.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
20.Ringkonnakohus andis 31.03.2025 kohtunõudega puudutatud isikule I tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks selle kohta, et maarendileping oli selles toodud tingimustel sõlmitud ning puudutatud isik I sai selle eest tasu maarendilepingu p-s 4.9 toodud summas. Lisaks andis ringkonnakohus võimaluse avaldajale esitada täiendavaid tõendeid Silma, Koplimetsa ja 14
2-22-7058 Kopli kinnistutega sarnaste maatükkide kasutusõiguse väärtuse kohta, s.o keskmise ruutmeetri rendihinna kohta aastas.
21.Puudutatud isik I esitas 02.04.2025 vastuse kohtunõudele, milles esitas tõenditena kolm maksekorraldust maa rendi eest saadud tasu kohta.
22.Avaldaja esitas 10.04.2025 vastuse kohtunõudele, milles esitas tõenditena väljatrükid riigi kinnisvararegistrist saadud rendilepingutele ning Maa- ja Ruumiameti maainfo veebilehelt maaüksuste asukoha kohta.
23.Avaldaja esitas 15.04.2025 esialgse õiguskaitse taotluse, millega soovib juurdepääsu tagamist läbi puudutatud isiku I kinnistute Taga-Muraja teed mööda, sest rohumaaveised on vaja transportida Jaagu kinnistule, kus nende abil hooldatakse poollooduslikke kooslusi Muraja poolsaarel.
23.1.Ringkonnakohus andis 23.04.2025 kohtunõudega puudutatud isikutele võimaluse esitada seisukoht avaldaja 15.04.2025 esialgse õiguskaitse taotluse osas.
23.2.Puudutatud isik II esitas 25.04.2025 vastuse kohtunõudele, milles leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldada. Avaldaja on veenvalt põhistanud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise vajalikkust ning on võimalik, et puudutatud isik I takistab juurdepääsu avaldajale kuuluvale kinnistule ka edaspidi. Puudutatud isikule II ei ole teada, et oleks võimalik kasutada mõnda alternatiivset juurdepääsu.
23.3.Puudutatud isik I esitas 29.04.2025 vastuse kohtunõudele, milles leiab, et avaldaja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata või selle rahuldamisel kohaldada maakohtu poolt ette nähtud juurdepääsutasu tingimusi, s.o määrata juurdepääsutasu samas suuruses ehk esimese aasta tasud kogusummas 4218,36 eurot (Koplimetsa 730,24 eurot, Silma 1160,51 eurot ja Kopli 2327,61 eurot) ja kohustada avaldajat selle tasuma käesoleva aasta 31. maiks. Nii oleks võimalik teostada vähemalt tee esmane remont, mis on käesoleva kohtuvaidluse tõttu olnud pikalt takistatud. Esialgset õiguskaitset taotleb isik, kes seda tegelikult ei vaja ehk tegu on menetlusõiguste pahatahtliku kasutamisega avaldaja poolt. Kui avaldaja ei oleks vaidlustanud Pärnu Maakohtu 03.05.2024 määrust, siis see oleks jõustunud ja puuduks igasugune vajadus praegu õiguskaitse üle vaielda. Juurdepääs avalikult teelt Jaagu kinnistule on olnud alati tagatud, puudutatud isik I ei ole kordagi takistanud avaldaja loomade transporti üle tema kinnistute. Vaidlusküsimus on vaid selles, kes teed hooldab ning rikutud teed remondib, täpsemalt, kes nende tegevuste eest maksab.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada (resolutsiooni p 3) ning muuta maakohtu määratud juurdepääsutasu suurust omandiõiguse riive eest tasumisele kuuluva hüvitise ning tee korrashoiukulude hüvitise suuruse osas (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2). Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata ning ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Avaldaja määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
25.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 659 ja § 651 lg 1). Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust osas, milles määrati kindlaks juurdepääsutasu suurus (resolutsiooni p 3) 15
2-22-7058 ning menetluskulude jaotust (resolutsiooni p 7). Ülejäänud osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud.
26.Ringkonnakohus rahuldab osaliselt avaldaja 15.04.2025 esialgse õiguskaitse taotluse. Kuigi maakohtu määrust ei ole vaidlustatud juurdepääsu määramise ning juurdepääsu tingimuste, v.a juurdepääsutasu suuruse osas, ei saa maakohtu määrust lugeda selles osas jõustunuks. Nii juurdepääsu talumise kohustus kui ka selle eest hüvitise (juurdepääsutasu) maksmise kohustus saab tekkida ajast, mil sellekohane kohtulahend jõustub (st kohtulahend juurdepääsu talumise kohustuse kohta ei saa jõustuda enne, kui on lahendatud ka vaidlus juurdepääsu talumise eest määratava hüvitise üle [RKTKm 15.03.2023, 2-19-517, p 14]). Puudutatud isik II on esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist toetanud. Puudutatud isik I leiab, et taotlus tuleks jätta rahuldamata või selle rahuldamisel kohaldada maakohtu poolt ette nähtud juurdepääsu tingimusi, s.o määrata juurdepääsutasu esialgse õiguskaitse korras maakohtu määratud suuruses. Ringkonnakohtu hinnangul on esialgse õiguskaitse kohaldamine praegusel juhul põhjendatud, et hoida ära kahju tekkimine avaldajale seoses Muraja poolsaarel asuvate poollooduslike koosluste hooldamata jätmisega juurdepääsuga seonduvate võimalike takistuste tekkimisel. Praegusel juhul on kolleegiumi hinnangul põhjendatud kohaldada esialgse õiguskaitsega samu juurdepääsutingimusi, mis kehtiksid käesolevas asjas lõpplahendi jõustumisel, kuid juurdepääsutasust 2025. a eest tuleb avaldajal puudutatud isikule I esialgse õiguskaitse korras tasuda hiljemalt 31.05.2025 osamaksena juurdepääsu kasutamise eest Koplimetsa kinnistu osas 28,95 eurot (3,61 eurot maamaks + 2,74 eurot omandiõiguse riive + 22,6 eurot tee hooldus), Silma kinnistu osas 43,42 eurot (5,42 eurot maamaks + 4,1 eurot omandiõiguse riive + 33,9 eurot tee hooldus) ning Kopli kinnistu osas 55,68 eurot (6,93 eurot maamaks + 5,25 eurot omandiõiguse riive + 43,5 eurot tee hooldus). Avaldaja on selliselt juurdepääsutasu esialgse õiguskaitse korras tasumisega nõustunud. Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjendatud esialgse õiguskaitse korras kohustada avaldajat tasuma maakohtu määrusega määratud juurdepääsutasu, kuivõrd ringkonnakohus on selles osas maakohtu määruse käesoleva määrusega tühistanud ning tasumisele kuuluvat juurdepääsutasu suurust vähendanud. Esialgse õiguskaitse korras osamaksena maksmisele kuuluva juurdepääsutasu tasumisega tuleb lugeda käesoleva määruse resolutsiooni p-is 3.3 määratud juurdepääsu tasumise kohustus vastavalt makstud osale täidetuks.
27.Avaldaja on seisukohal, et maakohus määras ebaõigesti kindlaks hüvitise suuruse omandiõiguse riive eest, sest maakohus tugines puudutatud isiku I esitatud allkirjastamata maarendilepingule ning suurendas hüvitist oletuslikult. Ringkonnakohus andis menetlusosalistele võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks. Puudutatud isik I on esitanud ringkonnakohtule kolm maksekorraldust, millest nähtub, et puudutatud isik I on saanud maarendilepingu (dtl 697–698) alusel renditasu maa kasutusse andmise eest 2019. a eest 1005 eurot, 2020. a eest 1005 eurot ja 2021. a eest 1005 eurot (dtl 985–987). Avaldaja on aastase keskmise ruutmeetri rendihinna arvestamisel lähtunud ka ringkonnakohtus sellest, milliste rendihindadega antud piirkonnas on maid riigivara osas rendile antud (dtl 993–1025). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegusel juhul tuleb lähtuda puudutatud isiku I poolt esitatud maarendilepingu p-s 4.9 kajastatud rendihinnast. Riigikohus on leidnud, et kasutuseelise suuruse määramisel tuleb silmas pidada konkreetse kinnisasjaga võimalikult sarnaste maatükkide kasutusõiguse väärtust (RKTKm 03.10.2018, 2-16-3663, p 19). Maarendilepingu esemeks on samad kinnisasjad, v.a Kopli kinnistu, läbi mille on praegusel juhul juurdepääs määratud. Puudutatud isik I on tõendanud, et on saanud Silma ja Koplimetsa kinnistute karjatamiseks andmisel renditasu maarendilepingus märgitud suuruses. See annab alust järeldada, et kasutuseelise objektiivne väärtus on võrdne rendilepingus märgitud renditasu suurusega, s.o selles ulatuses on puudutatud isiku I omandiõigust läbi tema kinnistute juurdepääsu määramisega riivatud. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga aga selles, 16
2-22-7058 et maakohus on ebaõigesti hüvitist omandiõiguse riive eest suurendanud ilma ühelegi tõendile tuginemata, mistõttu tuleb maakohtu määratud hüvitise suurust selle võrra vähendada. Lähtudes maarendilepingust on 1m2 rendihind 0,005 eurot aastas (1005/201000). Sellest tulenevalt on Koplimetsa kinnistu puhul hüvitise suuruseks omandiõiguse riive eest 4,73 eurot aastas (0,005x945), Silma kinnistu puhul 7,08 eurot aastas (0,005x1416) ja Kopli kinnistu puhul 9,06 eurot aastas (0,005x1812).
28.Avaldaja hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistuid läbiva Taga-Muraja tee osa korrashoiukohustust ei saa avaldajale panna. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus on 06.09.2023 vaatluse käigus tuvastanud, et Taga-Muraja tee seisukord ei ole hea. Maakohus on õigesti leidnud, et avaldaja ei ole tee korrashoidu ja hooldusesse piisavalt panustanud, vaatamata 30.05.2022, 24.04.2023 ja 01.04.2024 esialgse õiguskaitse määrustes talle pandud vastavale kohustusele (tee peab olema liigeldav ka väikesõidukitega), mistõttu ei ole korrashoiukohustuse avaldajale panemine põhjendatud. 26.03.2024 kohtuistungil avaldas tunnistaja küll, et kasutab Taga-Muraja teed enda sõiduautoga, kuid tema kasutab tee lõpuosa, mille on RMK korda teinud (dtl 878 ajamärge 00:25:59). Seega ei saa ütlustest järeldada, et sõiduautoga on tee läbitav. Maakohtu 06.09.2023 vaatluse käigus tehtud fotodest (dtl 706–721) saab kolleegiumi hinnangul mõistlikult järeldada, et tee ei ole täies ulatuses väikesõidukitega läbitav selliselt, et sõiduautot mingil viisil ei kahjustataks. Asjaolu, et vaatluse käigus Taga-Muraja teel sõiduautoga sõita ei proovitud (võttes riski sõiduauto kahjustamiseks), ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Avaldajal on olnud võimalus esialgse õiguskaitse määruste täitmise käigus näidata, et ta suudab korrashoiukohustust täita, kuid avaldaja seda ei teinud. Seega pole kolleegiumi hinnangul alust panna korrashoiukohustust käesoleval juhul avaldajale.
29.Avaldaja leiab, et maakohus on ebaõigesti määranud kindlaks tee korrashoiukulude hüvitise suuruse. Avaldaja on esitanud menetluse käigus kaks asjatundja arvamust – 6. taseme teedeinseneri M.T asjatundja arvamuse (dtl 385–400) ning 7. taseme teedeinseneri ja teedeehituse registreeritud eraeksperdi M.K asjatundja arvamuse (dtl 741–754). Maakohus on korrashoiukulude hüvitise suuruse määramisel aluseks võtnud M.K asjatundja arvamuse. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et maakohus on jätnud põhjendamata, miks tuleb lähtuda just M.K asjatundja arvamusest. M.T arvamusest nähtuvalt on arvamuse andmisel lähtutud sellest, milline on Taga-Muraja tee osa, mis läbib Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistuid, iga-aastase hooldamise ja/või remondi maksumus, mille vajaduse teostamine on tingitud avaldaja tegevusest (dtl 385). M.K asjatundja arvamusest nähtuvalt ei ole võimalik kindlaks määrata, kui palju kulutab Taga-Muraja tee uuritud lõiku, selle kasutamine ainuüksi avaldaja poolt küsimuses kirjeldatud intensiivsusega (dtl 745). Kolleegium leiab, et kuivõrd avaldaja osa tee kasutamisel ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata, siis tuleb lähtuda korrashoiukulude hüvitise suuruse kindlaks tegemiseks M.K asjatundja arvamusest, kuid arvesse tuleb võtta asjaolu, et Taga-Muraja teed kasutavad ka teised isikud. See, et TagaMuraja teed kasutavad ka teised isikud nähtub tunnistaja ütlustest, mille kohaselt TagaMuraja teed kasutab umbes kümmekond inimest (dtl 879). Kuigi avaldaja on toimiku materjalidest nähtuvalt ainuke, kes kasutab teed rasketehnikaga, ei anna ainuüksi see alust mõista avaldajalt välja hüvitist, mis hõlmab tervikuna ka teiste isikute poolt tee kasutamisel teele avaldatavat mõju. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud lähtuda koefitsiendist 0,5, nagu on avaldaja välja toonud. Selliselt koefitsiendi rakendamisel panustab avaldaja siiski suuremal määral Taga-Muraja teelõigu korrashoidmisesse arvestades, et avaldaja kasutab ainsana teed rasketehnikaga.
30.Eeltoodust tulenevalt tuleb Jaagu kinnistu igakordsel omanikul esimesel aastal tasuda Koplimetsa kinnistu igakordsele omanikule 358,31 eurot (716,63x0,5), Silma kinnistu 17
2-22-7058 igakordsele omanikule 570,05 eurot (1140,09x0,5) ning Kopli kinnistu igakordsele omanikule 700,34 eurot (1400,68x0,5). Järgnevatel aastatel tuleb Jaagu kinnistu igakordsel omanikul tasuda Koplimetsa kinnistu igakordsele omanikule 117,76 eurot (232,52x0,5), Silma kinnistu igakordsele omanikule 187,35 eurot (374,69x0,5) ning Kopli kinnistu igakordsele omanikule 230,17 eurot (232,52x0,5).
31.Avaldaja hinnangul on maakohus jaotanud ebaõigesti ka menetluskulud. Maakohus on jätnud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, sest menetlus on küll toimunud avaldaja huvides ning tema esitatud avalduse alusel, kuid puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu ning avaldus kuulus juurdepääsu osas rahuldamisele. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Viidatud sätte kohaldamine on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm 07.10.2020, 2-1811359, p 14 ja seal viidatud varasem praktika). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole menetluskulude jaotamisel diskretsioonipiire ületanud. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel on üldjuhul õiglane jätta küll menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti, kuid kohtul on võimalik õigluse põhimõtte alusel jaotada kulud muul viisil. Avaldaja avaldus juurdepääsu määramiseks rahuldati ning puudutatud isiku I kasuks määrati juurdepääsu tasu. Juurdepääsu määramise avalduse rahuldamine teenib eelduslikult esmajoones avaldaja huve. Asjaolu, et koormatava kinnisasja omaniku kasuks mõistetakse juurdepääsu talumise eest välja tasu, ei anna iseenesest veel alust pidada juurdepääsu määramist ühtlasi ka puudutatud isiku huve teenivaks (RKTKm 20.12.2023, 2-19-6901, p 17). Arvestades praeguse asja olemust, menetlusosaliste seisukohti ja puudutatud isiku I soovimatust võimaldada avaldajal juurdepääsu üle tema kinnisasja, on kohtumenetluse osaliselt põhjustanud ka puudutatud isik I. Seetõttu on kolleegiumi hinnangul maakohus põhjendatult jätnud maakohtu menetluses menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
32.Eeltoodust tulenevalt muudab ringkonnakohus maakohtu määrust osas, milles maakohus määras kindlaks omandiõiguse riive eest tasumisele kuuluva hüvitise ning tee korrashoiukulude hüvitise suuruse, kuid mitte menetluskulude jaotuse osas.
33.Avaldaja määruskaebus rahuldatakse küll osaliselt, kuid määruskaebus jääb rahuldamata üksnes omandiõiguse riive eest tasumisele kuuluva hüvitise suuruse ning menetluskulude jaotuse osas, mistõttu pole põhjendatud jätta avaldaja menetluskulusid määruskaebemenetluses tervikuna tema enda kanda. Avaldaja menetluskulusid ei ole põhjendatud jätta puudutatud isiku II kanda. Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul TsMS § 172 lg 1 ls 2 alusel õiglane jätta avaldaja määruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskuludest 2/3 puudutatud isiku I kanda ning 1/3 avaldaja enda kanda. Puudutatud isikute menetluskulud jäävad nende endi kanda.
34.Ringkonnakohus määrab alljärgnevalt kindlaks avaldaja menetluskulu. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja lepinguline esindaja esitas 15.04.2025 menetluskulude nimekirja. Avaldajale on osutatud õigusabi 11 tunni ja 45 minuti ulatuses tasumääraga 130 eurot/t (käibemaksuta), s.o kogusummas 1527,50 eurot (käibemaksuta). Avaldaja lepinguline esindaja on teinud järgmisi toiminguid:
18
2-22-7058 -
08.05.2024 Pärnu Maakohtu 03.05.2024 kohtumääruse läbi töötamine, olukorra ja kohtupraktika analüüs ning telefoninõupidamine kliendiga – 1 tund;
-
20.05.2024 määruskaebuse koostamine Pärnu Maakohtu 03.05.2024 kohtumäärusele – 6 tundi;
-
09.04.2025 ja 10.04.2025 vastuse koostamine Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2025 kohtunõudele – 3 tundi;
15.04.2025 tutvumine kliendi poolt edastatud dokumentidega, õigussuhte esialgse reguleerimise taotluse täiendamine, lõplik vormistamine ja Tallinna Ringkonnakohtule esitamine – 30 minutit.
taotluse
koostamine
Tallinna
35.Puudutatud isikud avaldaja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Ringkonnakohus loeb avaldaja lepingulise esindaja kulu täies ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Avaldaja lepingulise esindaja ajakulu vastab tehtud toimingutele ning on kooskõlas asja menetlusega.
36.Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Avaldaja esindaja on vandeadvokaat. Avaldaja esindaja tunnitasumäär on kohane ja ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära sarnase keerukusega asja puhul.
37.Avaldaja menetluskulude nimekirjast nähtub, et avaldaja on tasunud määruskaebuselt riigilõivu summas 70 eurot ja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluselt 70 eurot, kokku 140 eurot. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Seega on nimetatud kulu põhjendatud ja vajalik.
38.Eeltoodust tulenevalt on avaldaja õigusabikulud ringkonnakohtus põhjendatud kokku 1667,50 euro ulatuses (11,75x130+140). Kuivõrd avaldaja menetluskuludest jääb 2/3 puudutatud isiku I kanda, siis tuleb puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja mõista menetluskulud 1111,67 euro ulatuses.
39.Avaldaja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada puudutatud isikut I hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus rahuldab taotluse.
(allkirjastatud digitaalselt)
19
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.