Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 22.augustil 2018 tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus 2-17-130575
Kohtuasi
If P&C Insurance AS-i hagi V Ki vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1038 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: If P&C Insurance AS (registrikood 10100168, asukoht Lõõtsa 8a 11415 Tallinn); lepinguline esindaja Gregori Palm Kostja: V K (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)
Menetluse liik
Lihtmenetlus, kirjalik
Resolutsioon
1.If P&C Insurance AS-i hagi V Ki vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldada
2.Välja mõista V Kilt põhivõlgnevus 797,60 eurot (seitsesada üheksakümmend seitse eurot ja 60 senti), võla sissenõudmiskulu 40 (nelikümmend) eurot, 23.03.2018 seisuga põhinõudelt 797,60 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 136,89 (ükssada kolmkümmend kuus eurot ja 89 senti), alates 23.03.2018 viivis tasumata põhinõudelt 797,60 eurot kuni põhivõla kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras If P&C Insurance AS-i kasuks
Menetluskulude jaotus
1.Hagimenetluse kulud jätta V Ki kanda
2.Välja mõista V Kilt menetluskulu 365 (kolmsada kuuskümmend viis) eurot If P&C Insurance AS-i kasuks
Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel
Hageja nõue ja hagiavalduse asjaolud
1.If P&C Insurance AS (edaspidi hageja) esitas kohtule hagiavalduse, milles palus V Kilt (edaspidi kostja) välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse 797,60 eurot, seisuga 23.03.2018 sissenõutavaks muutunud seadusjärgsed viivised 136,89 eurot, edaspidi viivised alates 23.03.2018 tasumata põhinõudelt 797,60 eurolt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemääras ja võla sissenõudmise kulud 40 eurot ning menetluskulud.
2.Hagiavalduse kohaselt toimus 24.11.2015 xxxx juures liiklusõnnetus, milles sai kannatada xxxx kuuluv sõiduk xxxx reg.nr xxxx (edaspidi sõiduk, xxxx). Kahju põhjustas kostjale kuuluv ja tema poolt juhitud sõiduk xxxx reg.nr xxxx (edaspidi sõiduk, xxxx), kuna kostja ei hoidnud ohutut külgvahet ja sõitis otsa vastassuunast otse liikunud sõidukile. Pärast õnnetuse toimumist lahkus kostja sündmuskohalt politseile nõuetekohaselt teatamata. Kostja lahkumine sündmuskohalt on täiendavalt fikseeritud ka Eesti Liikluskindlustuste Fondi andmebaasis. Kahjujuhtum fikseeriti xxxx Eesti filiaali volitatud esindaja xxxx OÜ poolt, kes esitas selle 24.11.2015 hagejale. 14.01.2016 tehti liiklusõnnetuses kannatanu autole ülevaatus ettevõttes xxxx AS, kes hindas kahjude kõrvaldamise kogumaksumuseks 797,60 eurot ja väljastas arve hagejale. Hageja tasus tekkinud kahjude kõrvaldamise eest ning algatas liikluskahju käsitlemiseks liikluskahju juhtumi nr E43150132L.
3.Kostja suhtes algatas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri (edaspidi PPA) korrakaitsebüroo väärteomenetluse ja tuvastas, et kostja on toimunud õnnetuses süüdi. PPA tunnistas 28.12.2015 kostja süüdi liiklusseaduse (LS) § 223 lõike 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises. Otsus jõustus 13.01.2016. PPA ei mõistnud kostjat süüdi LS § 236 lõikes 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos, s.o liiklusõnnetusest mitteteatamise eest. Samas on PPA xxxx J P oma otsuses kirjutanud, et kostja süüdi mõistmata jätmine LS § 236 nimetatud väärteo eest on tingitud sellest, et kostja täiendav karistamine pole tema hinnangul otstarbekas. Samas otsuses kirjutab J P, et kostja sündmuskohalt lahkumine on väärteoasjas tõendatud tunnistajate ja menetlusaluse isiku enda ütlustega. Otsusest nähtub, et kostja on enda süüd ka tunnistanud. Hageja pöördus 21.11.2016 kostja poole nõudega, et kostja kannaks hageja poolt liikluskahjude hüvitamiseks kantud kulud. Kostja on hageja poolt esitatud nõude jätnud täitmata.
4.Hageja on seisukohal, et LKindlS § 53 lõikes 1 nimetatud tagasinõude eeldused on täidetud, kuna kostja on põhjustanud kindlustusjuhtumi ning seejärel lahkunud õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Hageja teavitas kostjat sellest, et tal on tagasinõue kostja vastu 21.11.2016 ja andis kümne päeva pikkuse tähtaja tagasinõude tasumiseks. Sellest tulenevalt on hageja seisukohal, et nõue muutus sissenõutavaks 31.11.2016 ning hagiavalduse esitamise seisuga 23.03.2018 on sissenõutavaks muutunud seadusjärgsete viiviste summa 136,89 eurot. TsMS § 367 alusel taotleb hageja viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud väljamõistmist kohtult protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
5.VÕS § 1132 lõike 2 punkti 2 kohaselt võib võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist kuni 40 eurot. Hageja nõue on olnud aktiivses sissenõudmises üle kahe aasta. Hageja on mitmel korral kostjaga ühendust võtnud, sh saatnud enam kui ühe meeldetuletuskirja. Alates 5.09.2016 on hageja pöördunud võla
sissenõudmiseks ettevõtte xxxx AS poole, kes on kostjaga korduvalt kontakteerunud e-kirja ja telefoni teel. Sellest tulenevalt on hageja kandnud kostjalt sissenõudmiskulusid summas 40 eurot.
6.Hageja poolt nõutud summad saab kostja tasuda xxxx AS arveldusarvele nr xxxx, selgitusena märkida: xxxx, V K, tsiviilasi nr 2-17-130575. Kostja vastuväited
7.Kostja hagiavalduses esitatud nõudeid ei tunnista. Vastuväidete kohaselt on hageja esitatud nõude aluseks olevad faktilised asjaolud õiged selles osas, et 24.11.2015 toimus xxxx tänaval kokkupuude (riive) tema poolt juhitud sõiduki xxxx ja sõiduki xxxx vahel. PPA otsusega väärteoasjas nr 2302,15,018058 28.12.2015 on see kvalifitseeritud liiklusnõuete rikkumisena, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju (LS § 223 lg 1) ning vastavalt on kostjat väärteomenetluse korras karistatud rahatrahviga.
8.Hageja nõue LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel on alusetu, sest hageja eirab faktilisi asjaolusid nende tervikus ning tõlgendab vääralt ja meelevaldselt ülalmainitud PPA otsust. Kostja on väärteomenetluse käigus kui ka hilisemas suhtluses hagejaga selgitanud, et kindlustusjuhtumi (riive) toimumise järel mõlemad sõidukid peatusid ja juhid kontrollisid, kas sõidukitel on kahjustusi. Esmapilgul nähtavaid kahjustusi kummalgi sõidukil ei olnud ning xxxx juht ei andnud millegagi märku, et tema sõidukil on kahjustused ja on vajalik juhtumiga seotud asjaolud vormistada. Kostja parkis oma sõiduki kõrvalasuvas parklas (xxxx, ca 80 meetri kaugusel sündmuskohast). Hagiavalduse lisas 2 nõustub ka teise sõiduki juht, et kostja väljus ja kontrollis sõidukite olukorda.
9.Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-97-05 selgitab, et sündmuskohalt lahkumise fakt ise ei tähenda LS § 236 (toonases redaktsioonis LE § 227) rikkumist, vaid hageja peab tõendama, et sõidukijuht rikkus lahkumisega liiklusõnnetuse toimumiskohalt õigusakte (p 5). Riigikohus jõudis antud kohtuasjas järeldusele, et isegi kui sõidukijuht faktiliselt lahkub sündmuskohalt politseid teavitamata, ei saa olla süüd, kui sõidukijuht ei saanud aru, et on põhjustanud kahjujuhtumi, s.t on toimunud liiklusõnnetus (p 10). Hageja on süülise ja õigusvastase käitumise alusena viidanud väärteootsuses fikseeritule ja kahjuteates väljatoodud asjaolule, et juht lahkus sündmuskohalt ettenähtud korras politseid teavitamata, mis hageja väitel tõendab käitumise õigusvastasust LS § 169 lg 5 mõttes. Hageja ei ole aga näidanud faktilisi asjaolusid ega menetlusotsuseid, mis osutaks käitumise süülisusele. LS § 169 lg 5 rikkumine eeldab teadlikku otsust isiku poolt mitte järgida seaduses kehtestatud nõudeid. See omakorda on võimalik vaid olukorras, kus isik teab, et ta on põhjustanud kahjujuhtumi (antud juhul LS § 223 mõttes). Kostja leiab, et faktilised asjaolud ei tõenda mingil moel teadlikku ja süülist käitumist tema poolt. Kostja auto edasisel parkimisel oli tegemist heauskse käitumisega ning mingit süülist ja õigusvastast lahkumist aset ei leidnud. Kohtuotsuse põhjendused
10.Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et 24.11.2015 toimus xxxx juures liiklusõnnetus, milles sai kannatada xxxx kuuluv sõiduk xxxx, et kahju põhjustas kostjale kuuluv ja tema poolt juhitud sõiduk xxxx, kuna kostja ei hoidnud ohutut külgvahet ja sõitis otsa vastassuunast otse liikunud sõidukile, et PPA otsusega väärteoasjas nr 2302,15,018058 28.12.2015 on see
kvalifitseeritud liiklusnõuete rikkumisena, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju (LS § 223 lg 1) ning vastavalt on kostjat väärteomenetluse korras karistatud rahatrahviga, et hageja algatas liikluskahju käsitlemiseks liikluskahju juhtumi nr E43150132L ja tasus tekkinud kahjude kõrvaldamise eest.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on põhjustanud kindlustusjuhtumi ning seejärel lahkunud õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt ning kas hageja LKindlS § 53 lõikes 1 nimetatud tagasinõude eeldused on täidetud.
12.Liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 2 alusel on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt.
13.LS § 169 lg 4 p-d 1-5 sätestavad, et liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.
14.LS § 169 lg 5 sätestab, et lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele.
15.Hagiavalduses esile toodud asjaolu, mille kohaselt kostja lahkus pärast vastassuunast otse liikunud xxxx otsasõitu ja liiklusõnnetuse põhjustamist sündmuskohalt politseile nõuetekohaselt teatamata, on tõendatud otsusega väärteoasjas nr 2302,15,018058, 28.12.2015 (lk 28-29), milles on tuvastatud kostja lahkumine sündmuskohalt ettenähtud korras politseile teatamata ja kahjuteatega 0000136004 24.11.2015 (lk 30), milles xxxx juht kirjeldab juhtumi asjaolusid ja märgib, et:“...Teise sõiduki juht peatus, vaatas oma sõiduki vigastusi ning lahkus sündmuskohast.“ Kostja lahkumine sündmuskohalt on fikseeritud ka Eesti Liikluskindlustuste Fondi andmebaasis (lk 31) ja kahjujuhtumi fikseerinud xxx Eesti filiaali volitatud esindaja xxxx OÜ 24.11.2015 e-kirjas hagejale (lk 32).
16.Sündmuskohalt lahkudes ja jättes täitmata LS § 169 lg 4 p 5 nõuded, rikkus kostja LS § 169 lg 5 nimetatud nõudeid. Järelikult lahkus kostja sündmuskohalt õigusvastaselt. Kostja süü on tõendatud väärteomenetluse otsusega, millest nähtub, et kostja on süüd tunnistanud ja kahjuteatega, milles xxxx juht märkis, et kostja lahkus sündmuskohalt. Asjaolu, et kostjat ei ole väärteomenetluses karistatud LS § 236 lg 1 alusel, vaid selles osas lõpetati väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku § 30 lõike 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel, ei oma antud tsiviilasja seisukohalt tähendust ega välista hageja nõuet.
17.Kohus on seisukohal, et kostja lahkus 24.11.2015 toimunud liiklusõnnetuse sündmuskohalt
teadlikult ja tahtlikult, sest ta sai aru, et on toimunud liiklusõnnetus. See nähtub ka tema vastusest hagile, milles ta on märkinud, et pärast kahjujuhtumit (riivet) väljusid mõlemad juhid sõidukitest ja kontrollisid sõidukite olukorda. Kostja väited, et ta esmapilgul ei näinud, et liiklusõnnetusega oleks teisele sõidukile mingi kahju tekkinud või ka asjaolu, et teise sõiduki juht ei andnud talle märku sõiduki kahjustamisest, ei välista seda. Xxxx juhi selgitusest nähtuvalt kontrollis kostja ainult oma sõiduki vigastusi ja lahkus sündmuskohalt. Järelikult ei ole antud vaidluse asjaolud samasugused, kui viidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses nr 3-2-1-97-05. Eelnevast lähtudes asub kohus seisukohale, et LKindlS § 53 lg 1 p 2 eeldused on täidetud, sest kostja on põhjustanud kindlustusjuhtumi ja seejärel sündmuskohalt süüliselt ja õigusvastaselt lahkunud.
18.Xxxx AS-i esitatud arvega nr 464291 14.01.2016 hagejale (lk 33) on tõendatud, et kahjude kõrvaldamise maksumus on 797,60 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lõige 1 sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Sellest tulenevalt on hageja õigustatud nõudma kostjalt hüvitatud kahju 797,60 euro tasumist.
19.VÕS §-de 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Vastavalt VÕS § 82 lgle 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuivõrd kostja ei ole omapoolset kohustust täitnud nõuetekohaselt ka täiendava tähtaja jooksul, on tegemist kohustuste rikkumisega VÕS § 100 mõistes. VÕS § 101 lõike 1 punkt 1 lubab kohustuse rikkumise korral nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral lubab VÕS § 101 lõike 1 punkt 6 nõuda võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud väljamõistmist taotleda kohtult protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
20.Hageja 21.01.2016 nõudega on tõendatud, et hageja pöördus kostja poole nõudega, et kostja kannaks hageja poolt liikluskahjude hüvitamiseks kantud kulud ja andis kostjale kümne päeva pikkuse tähtaja tagasinõude tasumiseks (lk 34). Seega muutus nõue sissenõutavaks 31.01.2016. Hagiavalduse esitamise seisuga 23.03.2018 pole kostja võlgnevust tasunud, järelikult on sissenõutavaks muutunud seadusjärgsete viiviste summa 136,89 eurot. Hageja on taotlenud viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud väljamõistmist kohtult TsMS § 367 alusel protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
21.VÕS § 1132 lõike 2 punkti 2 kohaselt võib võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist kuni 40 eurot. E-kirjadega on tõendatud, et hageja ja Lindorff Eesti AS on mitmel korral kostjaga ühendust võtnud, sh saatnud enam kui ühe meeldetuletuskirja (lk 35, 47-48). Seega on hageja sissenõudmiskulu 40 euro nõue põhjendatud ja tõendatud.
22.Eelnevast tulenevalt on hagi põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele täies
ulatuses. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 797,60 eurot, seisuga 23.03.2018 sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis 136,89 eurot, viivis alates 23.03.2018 tasumata põhinõudelt 797,60 eurolt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemääras ning nõude sissenõudmise kulu 40 eurot. Menetluskulude jaotus
23.Kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
24.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 144 p 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ja menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega.
25.Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja ja palus kostjalt välja mõista kokku 320 eurot. Nimekirja järgi koosneb menetluskulu hagi esitamisel tasutud riigilõivust 155 eurot ja õigusabi kulust 165 eurot (käibemaksuga), mis hõlmas hagiavalduse aluseks olevate materjalidega tutvumist ning analüüsi 30 minuti ulatuses ning hagiavalduse koostamist 2 tundi 30 minutit. Õigusabi tunnihind on 55,00 eurot (käibemaksuga) Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 45 eurot (lk 1, 6), mis kuulub samuti kostjalt väljamõistmisele.
26.Kostjal ei ole menetluskulusid, sh õigusabikulusid tekkinud, sest ta esindas ennast kohtumenetluses ise. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid kohtu määratud tähtaja jooksul ei esitanud.
27.Kohus on seisukohal, et hageja tasutud riigilõiv 200 eurot ja kulud esindaja õigusabile kokku 3 tundi ja õigusabi osutanud esindaja tunnihind 55 eurot (käibemaksuga), on antud asja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalikud ning on vastaspoolelt väljamõistmiseks esitatud mõistlikus suuruses. Järelikult kuulub menetluskulu kostjalt väljamõistmisele kokku 365 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.