Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD
1.Juri Rikas (avaldaja) esitas 26. veebruaril 2018 Viru Maakohtule kaebuse kohtutäitur Krista Järveti (kohtutäitur) 14. veebruari 2018 otsuse peale täiteasjas nr 167/2008/921. Avaldaja palub tühistada 13. detsembri 2017 arestimise akt. Kaebuse kohaselt ei oma avaldaja regulaarset sissetulekut, mistõttu tasub avaldaja Ljudmila Rikasele (sissenõudja) elatise võlgnevust 50 euro kaupa kuus. Lapsed, kelle kasuks oli elatis välja mõistetud, on täisealised. Kohtutäitur arestis 13. detsembril 2017 avaldajale kuuluva korteriomandi asukohaga XXX Narva. Kinnisasja arestimisest avaldajat ei teavitatud, mistõttu ei saanud avaldaja osaleda korteriomandi arestimisel ega avaldada oma seisukohta korteriomandi arestimise hinna osas. Avaldaja sai 14. jaanuaril 2018 postkastist kätte 13. detsembri 2017 arestimise akti. Avaldaja esitas 23. jaanuaril 2018 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, mille kohtutäitur jättis
14.veebruari 2018 otsusega rahuldamata. Kohtutäitur ei ole avaldajale kätte toimetanud teadet kinnisvara arestimisest ega kinnisvara arestimise akti. Vale on kohtutäituri väide, et arestitud korteriomand ei ole avaldaja ainus elukoht.
2.Kohtutäitur kaebusega ei nõustunud ja palus jätta avaldaja kaebus rahuldamata. Arestimise teade ei kuulu nende dokumentide hulka, mis tuleb täitemenetluse seadustiku (TMS) § 10 kohaselt võlgnikule kätte toimetada allkirja vastu. TMS § 10 lg 4 kohaselt teade või muu dokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, edastatakse menetlusosalisele kohtutäituri poolt valitud viisil. Teade arestimise kohta on edastatud avaldajale lihtkirjaga. Kinnisasja arestimise akt on avaldajale kätte toimetatud kooskõlas TMS §-ga 10.
3.Sissenõudja kaebusega ei nõustunud ja kinnitas, et arestitud korteriomand ei ole avaldaja ainus elukoht.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Viru Maakohus jättis 25. aprilli 2018 määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri 14. veebruari 2018 otsuse peale täiteasjas nr 167/2008/921 rahuldamata ning jättis menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus tuvastas, et avaldaja suhtes alustati täitemenetlust 14. märtsil 2008 sissenõudja avalduse ja Viru Maakohtu 22. veebruari 2008 otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-07-45347. Elatise võlgnevus on summas 11 535 eurot 39 senti, millele lisandub täitekulu summas 303 eurot 91 senti. Täitmisteate on võlgnik kätte saanud 18. märtsil 2008. Maakohus leidis, et teade arestimise kohta ei kuulu dokumentide hulka, mis tuleb TMS § 10 lg 1 alusel kätte toimetada allkirja vastu. Täitemenetluse seadustiku normid ei näe ette vara arestimisest teatamist. Kohtutäitur on võlgnikku teavitanud kirjaga, et korteri arestimine toimub
13.detsembril 2017. Kinnisasja arestimise akt on koostatud 13. detsembril 2017. Täitetoimiku materjalide alusel on kohtutäitur edastanud teate kinnisasja arestimise kohta võlgnikule võlgniku elukohajärgsesse postkasti panekuga TsMS § 325 alusel, sest võlgnik keeldus dokumentide vastu võtmisest.
Maakohus oli seisukohal, et kohtutäitur ei rikkunud TMS §-s 10 toodud nõudeid dokumentide edastamisel. Kohtutäitur on edastanud võlgnikule täitmisteate, teate toimuva täitetoimingu ja selle sisu kohta ning kinnisasja arestimisakti TMS § 10 lg 1 alusel, mistõttu pidi avaldaja olema piisavalt informeeritud oma õigustest täitemenetluses. Käesoleval juhul ei esine TMS §-s 55 lgs 2 ja 4 sätestatud arestimise tühisuse aluseid. Maakohus ei tuvastanud kohtutäituri poolt täitemenetluse normide rikkumist. Maakohus leidis, et kohtutäituri 14. veebruari 2018 otsus, millega kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse rahuldamata, on seaduslik ja põhjendatud, ning jättis avaldaja kaebuse kohtutäituri otsusele täies ulatuses jätta rahuldamata.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus. Määruskaebuse kohaselt ei ole arestimise teadet avaldajale edastatud. Samuti ei ole avaldajale arestimise akti kätte toimetatud. Kohtutäitur ei teavitanud avaldajat korteri arestimisest ja hindas vara oma äranägemisel. Sellega on rikutud avaldaja õigust viibida vara arestimise juures. Korter on avaldaja ainuke elukoht ja avaldaja on huvitatud korteri hinna kokku leppimisest. Arestimine on TMS § 55 p-de 2 ja 4 alusel tühine.
6.Kohtutäitur määruskaebusega ei nõustunud ja palus jätta see rahuldamata. Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohtutäitur jäi enda 14. veebruari 2018 otsuses toodud seisukohtade juurde. Avaldaja on määruskaebuses väitnud, et kinnisasja arestimise akti ei ole avaldajale kätte toimetatud. Maakohtule esitatud kaebuses on avaldaja väitnud, et sai kinnisasja arestimise akti kätte 14. jaanuaril 2018. Arestimise akti kättesaamise kohta vaidlust käesolevas asjas ei ole.
7.Sissenõudja oma vastuses määruskaebusele nõustus kohtutäituri seisukohaga.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Maakohtu järeldused on kooskõlas tsiviilasja materjalidega. Ringkonnakohus ei korda TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel kõiki maakohtu põhjendusi. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud jätab ringkonnakohus avaldaja kanda. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde avaldaja kaebuse kohtutäituri 13. detsembri 2017 arestimise akti peale.
9.Käesolevas asjas on avaldaja vaidlustanud kohtutäituri 14. veebruari 2018 otsuse täiteasjas nr 167/2008/921, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri
13.detsembri 2017 arestimisakti peale. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäitur ei ole avaldajale edastanud teadet kinnisasja arestimisest. Määruskaebuse kohaselt ei ole kohtutäitur avaldajale kätte toimetanud kinnisasja arestimise akti, mistõttu on kinnisasja arestimine tühine. Kaebuses kohtutäiturile ja maakohtule on avaldaja kinnitanud, et sai kinnisasja arestimise akti kätte
14.jaanuaril 2018 postkastist. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et TMS § 10 lg 1 kohaselt peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta
ning muud seaduses sätestatud dokumendid. TMS § 10 lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui täitemenetluse seadustikust ei tulene teisiti. Kohtutäitur võib dokumendi ka ise kätte toimetada. TsMS § 325 kohaselt kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest. Dokument jäetakse sel juhul saaja elu- või äriruumi või pannakse saaja postkasti (vt ka Riigikohtu 28. septembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p 13).
11.Ringkonnakohus selgitab, et TMS § 10 lg 1 kohaselt ei ole arestimise teade selliseks menetlusdokumendiks, mida kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetamata. Riigikohus on selgitanud, et isegi siis kui kinnisasja arestimine toimub enne täitmisteate kättetoimetamist, ei kaasne sellega automaatselt arestimise tühisust TMS § 55 p 2 alusel, kuna TMS § 145 lg 4 kohaselt võib kinnistu arestida ka enne täitmisteate kättetoimetamist (vt Riigikohtu
29.septembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15, p 25, 6. aprilli 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-10, p-d 12-16). Seega ei olnud kohtutäituril kohustust teadet kinnisasja arestimisest avaldajale edastada ja/või kätte toimetada. Käesolevalt puudub vaidlus, et täitmisteate on avaldaja kätte saanud 18. märtsil 2008. Kohtutäitur on 14. veebruari 2018 otsuses selgitanud, et avaldaja keeldus arestimisakti vastu võtmisest 14. jaanuaril 2018, misjärel pandi arestimise akt avaldaja elukohajärgsesse postkasti (tl 8, 33). Avaldaja on kinnitanud, et sai arestimise akti kätte postkastist 14. jaanuaril 2018 (tl 2). Kohtutäitur on teinud kohtu jaoks usutavaks, et ta on nõutekohaselt edastanud avaldajale arestimisakti (vt ka Riigikohtu 28. septembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p 12). Avaldaja ei ole tõendanud, et kohtutäitur ei ole talle arestimisakti edastanud, vaid on kinnitanud, et on arestimisakti kätte saanud (tl 2). Avaldaja tugineb formaalsele puudusele, s.o et arestimisakti ei ole talle vahetult kätte toimetatud, mis ei saa olla aresti tühisuse aluseks (vt ka Riigikohtu 29. septembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15, p-d 25, 27). Käesoleval juhul ei esine TMS §-s 55 sätestatud arestimise tühisuse aluseid.
12.Avaldaja kaebusest võib tuletada, et avaldaja ei nõustu kohtutäituri poolt määratud korteriomandi hinnaga summas 25 000 eurot (tl 5, 8, 46), kuid avaldaja ei ole otsesõnu määratud hinda vaidlustanud. Avaldaja 23. jaanuri 2018 kaebusest kohtutäituri 13. detsembri 2017 arestimisakti peale nähtub, et avaldaja ei nõustu kinnisasja arestimisega, kuid avaldaja ei ole vaidlustanud kohtutäituri poolt määratud kinniasja hinda. Riigikohus on selgitanud, et hinna vaidlustamise soov peab kaebusest selgelt nähtuma, kuna kohtutäitur peab TMS § 74 lg 8 kohaselt sellisel juhul taotlema kohtult eksperdi määramist (vt ka Riigikohtu 28. septembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p 13).
13.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.