Estover Piimatööstus OÜ hagi Optiman Ehitus OÜ vastu 7627 euro 60 sendi saamiseks
Tsiviilasja hind
7627 eurot 60 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Estover Piimatööstus OÜ (registrikood 10585935; Kaarlijärve küla Rannu vald Tartumaa 61104) Hageja lepinguline esindaja Andres Kurg (e-post [email protected])
Kostja Optiman Ehitus OÜ (registrikood 11286399; Põllu 11 Kambja alevik Kambja vald Tartumaa 62034) Kostja lepinguline esindaja Tõnis Veltman (epost [email protected])
Viimane istung
18. juuli 2018
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Estover Piimatööstus OÜ hagi Optiman Ehitus OÜ vastu 7627 euro 60 sendi saamiseks.
2.Mõista Optiman Ehitus OÜ-lt Estover Piimatööstus OÜ kasuks välja 7627 eurot 60 senti.
3.Jätta menetluskulud Optiman Ehitus OÜ kanda.
4.Mõista Optiman Ehitus OÜ-lt Estover Piimatööstus OÜ kasuks välja menetluskulu 2397 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Estover Piimatööstus OÜ (hageja) esitas Tartu Maakohtule Optiman Ehitus OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 7627,6 eurot. Hagi kohaselt sõlmisid pooled 1. augustil 2014 töövõtulepingu hagejale kuuluva korteri ümberehitamiseks. Lepingu kohaselt andis kostja 2-aastase töövõtugarantii. 14. augustil 2015 toimus korteris tarbevee torustiku läbijooks, mille tulemusena said kahjustada kaks allpool asuvat korterit. Veeavarii põhjuseks oli torustiku liitmikust lahtitulek, mille põhjustas kas valede töövahendite kasutamine torude liitmisel ja/või erinevate firmade omavahel kokkusobimatute torude ja liitmike kasutamisest. 6. septembril 2015 toimus ka teine leke. Hageja hüvitas alumistele korteritele tekkinud kahju. Hageja asendas kõik kostja paigaldatud erinevate tootjate torudest ja liitmikest kokkupandud koostid, kuna uute avariide tekkimise oht oli suur. Hageja kogukahju on 7627,6 eurot.
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja tunnistab asjaolu, et pooled olid sõlminud töövõtulepingu ning kostja paigutas nimetatud torud. Samas ei ole veeavarii põhjuseks kostja ebakvaliteetne töö. Torud tulid ühenduskohtadest lahti neile osutatud füüsilise jõu tagajärjel. Hageja oli kostja tehtud tööd pretensioonideta vastu võtnud. Torustiku survestamisel lekkeid ei tuvastatud. Kui hageja väited vastaksid tõele, oleksid lekked ilmnenud torustiku survestamisel kohe. Kahju tekkis osaliselt hagejast tingituna, kuna hageja ei kontrollinud peale esimest avariid kõiki toruühendusi üle. Seega tuleks võlaõigusseaduse (VÕS) § 139 alusel kahju hüvitist vähendada. Ei ole selge, milline veeavarii kahjustas alumisi kortereid. Samuti ei ole selge kahju suurus.
KOHTU SEISUKOHT
3.Hageja on esitanud kostja vastu nõude töövõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Hageja soovib, et kostja hüvitaks talle veetorustiku väljavahetamisega seotud kulu ning hageja poolt alumise korruse korterite omanikele hüvitatud veekahju kõrvaldamise kulu. Nimetatud nõude esitamise eelduseks on asjaolu, et pooled on sõlminud lepingu, kostja on lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud ning kohustuste rikkumine on põhjustanud hagejale kahju. Lisaks peab VÕS § 127 lg-te 2 ja 3 kohaselt olema kahju ärahoidmine rikutud lepingulise kohustuse eesmärgiks ning kohustuse rikkumisega kahju tekkimise võimalus ettenähtav.
4.Kohtule on esitatud poolte sõlmitud töövõtuleping korteri renoveerimiseks. Lepingu sõlmimise asjaolu üle pooled ka ei vaidle. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et
2/5
töövõtulepingu osaks oli torutööde tegemine, nimetatud asjaolu nähtub ka töövõtulepingu lisast. Pooled ei vaidle ka asjaolu üle, et kostja paigaldatud veetorustikust toimus kaks leket. Kohus leiab, et olukorras, kus töövõtulepingu alusel paigaldatud torustik lekib, saab seda pidada töö lepingutingimustele mittevastavuseks VÕS § 641 lg 2 p 2 järgi.
5.Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas töö lepingutingimustele mittevastavus, oli olemas töö üleandmise ajal või tekkis see torudele kasutamise käigus rakendatud füüsilise jõu tagajärjel. Seejuures tugineb hageja mh ka töövõtulepingu p-s 4.2 kokku lepitud garantiile. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et arvestades asjaolu, et töövõtulepingu sõlmimise ajal kehtinud ehistusseaduse (EhS) § 4 reguleeris ehitise garantii sisu ning kostja töövõtulepingu järgsed kohustused vastasid EhS § 2 lg-s 6 sisalduvale ehitamise mõistele, tuleb poolte kokku lepitud garantii sisustamisel, mh lähtuda EhS-s sätestatust. EhS § 4 lg 1 kohaselt on garantii ehitusettevõtja poolt võetud kohustus tagada, et tema tehtud ehitustöö vastab lepingu tingimustele ning ehitustöö tulemusena ehitatud ehitisel või selle osal säilivad määratud aja jooksul sihipärase kasutamise ja hooldamise korral ehitise või selle osa kasutamiseks vajalikud ohutuse ja kasutamise omadused ning kvaliteet. Seega tuleneb poolte sõlmitud garantii kokkuleppest kostja kohustus tagada, et kahe aasta jooksul alates tööde lõpetamisest säiliks tehtud tööde kasutatavus ja kvaliteet. Seejuures sätestab EhS § 4 lg 4 teine lause, et garantiitähtaja jooksul ilmnenud lepingutingimustele mittevastavuse puhul eeldatakse, et see oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega, st töövõtjal on kohustus tõendada, et lepingutingimustele mittevastavus tekkis pärast tööde üleandmist. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul selline eeldus vastuolus puuduse olemusega.
6.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud asjaolu, et torustiku lepingutingimustele mittevastavus ilmnes pärast tööde üleandmist. Kostja ei ole esitanud ühtki tõendit, mis kinnitaks, et torustikule oleks kasutamise käigus rakendatud ülemäärast jõudu. Kohtule esitatud DG Evolution OÜ arvamuses on küll leitud, et segisti ebaloomulikult suurt liikumist sai põhjustada ainult asjaolu, et keegi on sellele tugevalt toetanud, kuid see järeldus lähtus eeldusest, et kostja kinnitas segisti nõuetekohaselt. Millel selline eeldus põhineb, asjatundja arvamusest aga ei nähtu. Samas nähtub hageja esitatud Strucoprojekt OÜ arvamusest, et veetorustik ei olnud kinnitatud jäigalt ja kraani kinnitusdetailid olid kinnitatud ebapiisava tugevusega. Sellele, et ei ole põhjust eeldada, et torustik ja segisti olid kinnitatud nõuetekohaselt, viitab ka kohtule hageja esitatud fotomaterjal torustiku kinnituste kohta, kust näiteks nähtub, et osades kinnitustes oli kasutatud kolme kruvi asemel kahte, ning tunnistajate Aivar Tammiku ja Mati Miileni ütlused, mis viitavad tehtud tööde halvale kvaliteedile. Kohtu hinnangul nähtub Strucoprojekt OÜ arvamusest ja tunnistaja A. Tammiku ütlustest, et torustiku lekke põhjuseks oli kostja poolt ebakvaliteetselt paigaldatud torustik. Arvamusest ja tunnistaja ütlustest nähtub kolm võimalikku põhjust torustiku lekkeks: torud on kokku pressitud liiga nõrgalt, torude kokkupressimiseks on kasutatud sobimatuid presstange või presstangide tööorgan on olnud kulunud. Kohtu hinnangul on nii kirjalikus arvamuses toodu kui ka tunnistaja ütlustest nähtuv eluliselt usutav. Seejuures tõi tunnistaja välja, et kraanile rakendatud jõud saab põhjustada liitmike lahtimineku ainult juhul, kui ühendus on nõrk. Isegi, kui eeldada, et kostja esitas DG Evolution OÜ-le samad presstangid, mida ta kasutas töövõtulepingu alusel tööde tegemiseks peaaegu neli aastat varem, lükkab DG Evolution OÜ arvamus ümber üksnes presstangide ja nende tööorgani sobimatuse võimaliku lekke põhjusena. Arvamuses on küll märgitud, et ei ole loogiline, et osad liitmikud suruti kokku nõrgemini, kuid arvamusest ei nähtu
3/5
kuidagi, millel selline järeldus põhineb. DG Evolution OÜ arvamuses on leitud, et teine leke oli põhjustatud esimese lekke järel lekkinud koha väljalõikamisel torustikule rakendatud liigsest survest, kuid arvamusest ei nähtu, millel põhineb järeldus, et liigset jõudu rakendati, mistõttu on ka see arvamus kohtu hinnangul spekulatiivne. Seega leiab kohus, et on tõendatud, et torustiku lekke põhjustas kostja poolt toruliitmike liiga nõrk kokkupressimine, st tegemist oli tehtud tööde puudusega, mis oli olemas tööde üleandmisel hagejale. Vastupidisele järeldusele ei anna põhjust asuda ka kostja väide, et hageja vaatas tööd enne vastuvõtmist üle. Toruliitmike liiga nõrk kokkusurumine ei ole selliseks puuduseks, mida hagejal oli võimalik palja silmaga ülevaadates avastada. Tegemist oli varjatud puudusega. Kohus märgib, et käsitleb nii kohtule esitatud DG Evolution OÜ kui ka Sturcoproject OÜ arvamust tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272 lg 2 mõttes dokumentaalse tõendina. Arvestades tunnistaja A. Tammiku antud ütlusi enda hariduse ja erialase pädevuse kohta, mh selle kohta, et tal on projekteerimise ja omanikujärelevalve osas vesi, küte, kanalisatsioon pädevus, ei ole kohtul põhjus kahelda temal eriteadmiste olemasolus.
7.Kostja ei vaielnud 18. juulil 2018 toimunud kohtuistungil vastu kahju suurusele, sellele, et kahju ärahoidmine oli kostja lepingulise kohustuse eesmärgiks, kahju ettenähtavusele ega põhjuslikule seosele. Seega on täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused. Kostja leiab, et kahjuhüvitist tuleks VÕS § 139 alusel vähendada. Kostja leiab nimelt, et hageja oleks pidanud pärast esimest leket kontrollima ka kõiki teisi toruühendusi, kuna ta jättis selle tegemata, siis on teise lekkega seotud kahju põhjustatud ka hageja tegevusest. Sisuliselt vastab kostja vastuväide VÕS § 139 lg-le 2, mille kohaselt vähendatakse kahjuhüvitist, kui kahjustatud isik jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Kohus leiab, et ühe toruliitmiku lekkimise korral ei saanud hagejalt mõistlikult oodata, et ta vahetaks koheselt välja kogu kostja paigutatud torustiku. Tegemist on suuremahulise ja kuluka tööga, mistõttu kohtu hinnangul ei saa sellist kohustust hagejale panna olukorras, kus ta ei saanud olla veendunud teiste ühenduste puudulikkuses, mh oli kostja ise pärast esimest leket eitanud puudusi enda tehtud töös.
8.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 7627,6 eurot.
9.Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta hagi rahuldamise tõttu kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 475 eurot ning esindajatasu 1850 eurot, millele lisandub esindajatasu istungitel osalemise eest 422 eurot (istungite kestus 2h ja 2h 13 min). TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus menetlusosaliselt teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja ajakulu lisaks istungitele kulunud ajale 18,5 tundi ja tunnihind 100 eurot. Seejuures on hagi koostamisega seonduv ajakulu 7,5 tundi ning 15. detsembri 2017. a menetlusdokumendi koostamisega seonduv ajakulu 11 tundi. Arvestades nimetatud dokumentide sisu, mahtu ja õiguslikku keerukust, võib hagiavalduse koostamisele kulunud ajakulu pidada põhjendatuks, kuid kohtu hinnangul ei saa kuidagi olla
4/5
põhjendatud, et 15. detsembri 2017. a menetlusdokumendi koostamisega seoses oli ajakulu suurem. Tegemist on nii mahult kui ka sisult vähem aeganõudva dokumendiga. Isegi kui eeldada, et ajakulu sisaldab ka kostja vastusega tutvumist, mida kohtule esitatud arvel ei ole märgitud, kuid mis on menetlusdokumendi koostamiseks vajalik, ei saa põhjendatuks pidada hagi esitamisele kulunud ajast suuremat kulu. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks esindajakuluks seega kokku 1922 eurot. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista menetluskulu 2397 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.