Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht
13.08.2018, Tallinn
Kohtuasja number
2-18-8625
Kohtuasi
XX (X) hagi YY (Y) vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.06.2018 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XX (ik XXXXXXXXXXX), esindaja Maksim Fedotov Kostja YY (ik XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
ühingu vara arvel. Samuti on õige seisukoht, et hagis kirjeldatud asjaolud ei toeta hageja seisukohta nagu oleks praegusel juhul toimunud 26.01.2017 ettevõtte üleminek. Ettevõtte üleminekuna ei ole käsitletav olukord, kus ühingu osanikud vahetuvad. Seda ka mitte juhul kui vahetub ühingu ainus osanik. Ettevõte läheb üle, kui muutub ettevõtte õiguste ja kohustuste kandja. Olgu taaskord selgitatud, et ettevõtte õigusi ja kohustusi ei kanna ühingu osanikud või juhatuse liikmed, neid kannab ühing ise ja vastutab kogu oma varaga. Praegusel juhul jäi Osaühing R õigusi ja kohustusi kandma ka pärast osanikeringi vahetust 26.01.2017 Osaühing R ise. Samas jättis kohus tähelepanuta, et sõltumata hagi õiguslikust põhjendusest kohaldab kohus õigust iseseisvalt, s.t kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7). Hagi saab jätta menetlusse võtmata üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja rahalist nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõigluslikul alusel. Kui hagis esitatud asjaoludel saaks hageja nõude rahuldada muul õiguslikul alusel, tuleb asja menetleda (vt ka Riigikohtu 03.03.2014 määrust asjas nr 3-2-1-193-13, p 12). Hageja on hagis põgusalt kirjeldanud kostja tegevust Osaühing R juhtimisel, märkides, et kostja tegevuse tõttu on osaühing raskes majanduslikus olukorras. Maakohus küll märkas eelnevat, kuid leidis ebaõigesti, et võlausaldajad saavad sellistel puhkudel nõuda kahju hüvitamist üksnes ühingule. Ringkonnakohus selgitab, et juhatuse liikme otsevastutus võlausaldajate ees on võrdlemisi piiratud, kuid mitte võimatu. See seondub juhatuse liikme poolt lepinguvälise õigusvastase kahju tekitamisega osaühingu võlausaldale ehk deliktilise kahju tekitamisega. Siinkohal on keskne küsimus teo (tegevuse või tegevusetuse) määratlemises, mille sooritamine võib tekitada juhatuse liikme ja osaühingu võlausaldaja vahel eraldiseisva suhte. Õiguskirjanduses ja kohtupraktikas on selgitatud, et juhatuse liikme poolt osaühingu võlausaldaja suhtes toimepandud õigusvastane tegu võib seisneda (1) seadusest tuleneva kohustuse (kaitsenormi) rikkumises (VÕS § 1045 lg 1 p 7) või (2) heade kommete vastases tahtlikus käitumises (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kaasneb juhatuse liikme otsevastutus osaühingu võlausaldaja ees vaid juhul, kui rikutud normi eesmärk oli kaitsta osaühingu võlausaldajat vastava kahju eest, s.t juhatuse liige peab olema rikkunud mõnda seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või muu hulgas ühingu võlausaldajate kaitseks (vt nt Riigikohtu 25.02.2013 otsust asjas nr 3-2-1-188-12, p 12; 31.03.2010 otsust asjas nr 3-2-1-7-10, p 30). Juhatuse liikme seadusest tulenevad kohustused, mis on suunatud muu hulgas kaitsma osaühingu võlausaldajat, on eelkõige alljärgnevad: pankrotiavalduse esitamise kohustus, raamatupidamise korraldamise kohustus, võlausaldajate teavitamiskohustus, lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevad kohustused ja maksuseadustest tulenevad kohustused. Eelnevale lisaks võib osaühingu võlausaldaja nõuda juhatuse liikmelt kahju hüvitamist, mis on põhjustatud juhatuse liikme poolsest heade kommete vastasest tahtlikust käitumisest, eelkõige kui juhatuse liikme tegevuse eesmärgiks ongi võlausaldajale sellise kahju tekitamine või kui sellise kahju tekitamine on kahju tekitamisega tõenäoliselt kaasnev ja juhatuse liikmele seetõttu ettenähtav (vt nt Riigikohtu 31.03.2010 otsust asjas nr 3-2-1-7-10, p 39). Sellega võib olla tegu nt juhul, kui juhatuse liige võõrandab osaühingu põhilise vara kolmandale isikule eesmärgiga vältida selle vara arvel osaühingu võlausaldaja nõude sissenõudmist (vt nt Riigikohtu 04.05.2010 otsus asjas nr 3-2-1-33-10, p 17). Osaühingu osaniku otsevastutus võlausaldaja ees on võimalik näiteks juhul, kui osanik võtab endale lepinguga kohustuse vastutada osaühingu kohustuste eest (käendab ühingu kohustust),
peab lepingueelseid läbirääkimisi, tekitab ühingu kaudu või abil tahtlikult heade kommete vastase käitumisega kahju või rikub mõnda kaitsenormi vms. Eelnevat tulnuks maakohtul asja menetlusse võtmisel otsustamisel hagejale selgitada ja anda võimalus asjaolude täiendamiseks ning täpsustamiseks. Kuivõrd maakohus seda ei teinud, tühistab ringkonnakohus maakohtu lahendi ja saadab asja menetlusse võtmise uueks otsustamiseks tagasi maakohtule. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.