AS-i Magma hagiavaldus AS-i Haljala Soojus vastu võla nõudes
Hagihind
108 950.75 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: AS Magma (registrikood 10168672, asukoht: Puuvilla 19, 10314 Tallinn), seaduslik esindaja: Jevgeni Tšernomorov, esindajad lepinguline esindaja: Maksim Greinoman (e-post: [email protected]); Kostja: AS Haljala Soojus (registrikood 10247300, asukoht: Rakvere mnt 11, 45301 Haljala alevik, Haljala vald), lepingulised esindajad: Jako Laanemägi ja Hannes Toodu (e-post: [email protected]). Istungi toimumise aeg
25. jaanuar 2018 kell 11.00 ja 02. aprill 2018 kell 12.00
Istungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja Jevgeni Tšernomorov ja lepinguline esindaja Maksim Greinoman; Kostja lepingulised esindajad Hannes Toodu ja Liis Roben.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Tasaarvestada hageja AS-i Magma lepingujärgne põhinõue 9 734.20 eurot ja osa viivistest summas 1 946.80 eurot kostja AS-i Haljala Soojus lepptrahvi nõudega summas 11 681 eurot ja välja mõista kostjalt hageja kasuks kokku 4 551 (neli tuhat viissada viiskümmend üks) euro ja 47 senti (s.h lepingujärgsete kohustuste täitmata jätmise eest 1 (21)
2-16-19597 arvestatud viivis 2 913.30 eurot, lisatööde eest põhisummas 1 452 eurot ning sellelt summalt seisuga 07.08.2018 arvestatud viivis 186.17 eurot.
3.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt (1 452 eurolt) alates 08.08.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.
5.Jätta hageja menetluskulud 15% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 85% ulatuses hageja kanda.
6.Saata kohtuotsus poolte esindajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.31. detsembril 2016 esitatud hagiavalduse kohaselt kostja kuulutas riigihanke Haljala katlamaja rekonstrueerimine ja osaline hakkepuidu küttele viimine registreerimisnumbriga 157341. Vastavustingimused p 1 kohaselt pidi pakkuja nõustuma kõikide hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustega, s.t. et pakkujatel ei olnud võimalust muuta või mõjutada riigihanke tulemusena sõlmitava lepingu sisu. Seega on tegemist tüüptingimustega VÕS § 35 lg 1 mõttes. Võitjaks on osutunud hageja ja tema ühispakkuja Läti AS Komforts. Kostja sõlmis hagejaga ja AS-iga Komforts Ehituse Töövõtulepingu nr 2/2014. Lepingu p 2.1. sätestab, et 2.1. lepingu objektiks on Haljala katlamaja rekonstrueerimine ja osaline hakkepuidu küttele viimine peatöövõtu meetodil ning selle üleandmine tellijale vastavalt lepingu tingimustele ja kooskõlas riigihanke hankedokumentide alusel 03.12.2014 aasta esitatud pakkumusega.
2.19.07.2015 teatas hageja kostjale, et ilmnes vajadus lisatööde tegemiseks ja palus kostjal valida, et kas kostja soovib nende tööde tegemist lisatöödena eraldi tasu eest või eelistab ehitamises muudatuste tegemist, mille tulemusena vastab töö lepingutingimustele, kuid katlamaja majandamine on mõnevõrra vähemotstarbekam. 31.07.2015 ja 10.08.2015 vastas kostja, et ei loe loetletud töid lisatöödeks ja nõuab nende tegemist ilma lisatasu maksmata. 12.08.2015 tegi hageja taotluse muudatustöödeks. 18.08.2015 vastas kostja, et on selle küsimusele juba vastanud 10.08.2015 kirjas.
3.06.12.2015 saatis hageja kostjale kirja, milles selgitas, et kuna ehitusprojekt on kostja poolt aktsepteeritud osaliselt, kostja poolt allkirjastatud projekti koopiat ei ole hagejale üle antud, siis ei saa kostja väita, et hageja väljus projektist ette nähtud tööde mahust. Samuti ei keela leping projekti hilisemat muutmist hageja poolt. 06.12.2015 kirjale lisas hageja uue tabeli töödest, mis ei kuulu lepingu töömahtu ja palus kostjal kirjalikult aktsepteerida nende tööde tegemine ja nende eest eraldi tasu maksmise kohustus hiljemalt 10.12.2015. Hageja juhtis kostja tähelepanu, et kirjaliku nõusoleku mittesaamisel võib töövõtja oma äranägemisel jätta tabelis märgitud tööd tegemata või teha kõik või osa nendest ja nõuda tasu sisse kohtu kaudu kas lähtudes VÕS § 13 lg 2 või VÕS § 1018 või mõnel muul seaduslikul alusel. 2 (21)
2-16-19597
4.10.12.2015 vastas kostja, et ei pea hageja 06.12.2015 kirjas märgitud töid lisatöödeks ja nõuab nende tegemist ilma eraldi tasuta. Kostja ei selgitanud, kuidas on projekt muutunud hagejale siduvaks, kui kostja ei ole seda aktsepteerinud. 19.02.2016 saatis hageja kostjale kirja, milles selgitas, miks vaidlusalused tööd on eraldi tasustatavad lisatööd ja miks kostja õiguslik käsitlus on väär. Sellele kirjale kostja vastanud ei ole. 19.09.2016 saatis hageja kostjale pretensiooni, millele kostja vastas, et kohustusi ei tunnista.
5.Pooled ei ole leppinud kokku täpses projekteerimislahenduses. Hankemenetluses avaldas kostja, et projekt on informatiivne; hankes on sätestatud, et töövõtja koostab põhiprojekti ja vastutab seeläbi tehtud tööde sisu eest; töövõtja esitab tehnilised ja konstruktiivsed lahendused põhiprojektis. See tähendab, et hagejal oli õigus teha projektis mistahes enda vajalikuks peetavaid muudatusi, seda nii enne kui ka pärast kostja poolset aktsepteerimist, kui lepingu eesmärk on saavutatud ja tehtav töö on vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1, § 635 lg 1). Teistsugusel tõlgendamisel, mida taotleb kostja, saaks kostja nõuda ükskõik millise töö tegemist või materjali kasutamist oma suva järgi ja selle eest tasu maksmata.
6.Ehituse töövõtuleping nr 2/2014 on tüüptingimusteks VÕS § 35 lg 1 mõttes. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Eelöeldu tähendab, et töövõtulepingu nr 2/2014 ja lepingu p 3 viidatud erinevad dokumendid, mis kohustavad töövõtjat tegema täiendavad tööd (vt nt ETÜ 2005 p 172) ka siis, kui tellija ei ole tasumisega nõus, on tühised VÕS § 42 lg 1 alusel. Isegi, kui selline kokkulepe ei ole tühine VÕS § 42 lg 1 alusel, on see tühine VÕS § 6, § 7 järgi.
7.Samuti tuleb silmas pidada, et kui mõni töö ei ole töövõtulepingu esemeks, siis töövõtuleping nr 2/2014 sellele laieneda ei saa ja tegemist on iseseisva suulise või nt koosolekuprotokollis kajastatud lepinguga. Lepingulise suhte puudumisel kuulub lisatöö tasustamisele VÕS § 1018 järgi.
8.Hageja tegi järgmised tööd, mille tegemise kohustus ei tulene lepingust: 1) Laoruumi olemasoleva laopõranda (passiivse osa) lammutamine 2 523 eurot; 2) Laoruumi passiivse laopõranda killustikaluse ehitamine, armeerimine ja betooniga valamine 7 560 eurot; 3) Välise kanalisatsioonkaevu likvideerimine, lammutamine ja kinniajamine (koos liiva ja roksonitöödega) 980 eurot; 4) Lisasadeveetorustiku ehitus (alates laoruumi seinast kuni demonteeritava kanalisatsioonkaevuni) 600 eurot; 5) Lisaakende paigaldus nõutud paiskpinda saavutamiseks (35,6 m 2 hankeprojekti järgi ning 61,7m2 nõuete järgi) 2 235.47 eurot; 6) Katlaruumi olemasoleva kanalisatsiooni betoonkanali otsa kinniladumine 58.75 eurot; 7) Katlaruumi olemasoleva kanalisatsiooni betoonkanali täitmine killustikuga ning valamine betooniga 1 376.70 eurot; 8) Olemasolevate laeavade kinnitegemine katlaja laoruumis (s.h. mehhanismide rent) 1 975 eurot; 9) Laoruumis kahe ava tegemine ventilatsioonrestide jaoks (koos silluste paigaldusega) 30 eurot; 10) Kahe ventilatsioonresti paigaldus 794 eurot; 11) Katlaruumi seinte survepesu, kohtparandus krohviga, värvimine (hanke pakkumus sisaldab 100m2, ülejäänud mahud on toodud tabelis) 6 300 eurot; 12) Katlaruumi lae survepesu, 3 (21)
2-16-19597 kohtparandus krohviga, värvimine (koos mehhanismidega) 5 400 eurot; 13) Vana aurukatla ökonomaiseri vundamendi lammutustööd 650 eurot; 14) Laoruumi tugiseinte katmine vineerplaadiga (v.a. aktiivse ladu kaldsein ja metallkarkassist tugisein) 6 675 eurot; 15) Laoruumis ja katlaruumis vanade katelde raudbetoonvundamentide lammutus (s.h. roksonitööd) 2 425 eurot; 16) Laoruumi olemasoleva aknaosa lammutamine ja kinniladumine (telje 1 ja 2 vahel) koos mehhanismidega 1 087.50 eurot; 17) Vihmavee terastoru asendamine PVC-110mm aluspõrandas killustikus ja seinale H-10m kinnitatud (osaliselt tõstuki töö) 920 eurot; 18) Trepp esiukse (U2) jaoks 1 250 eurot; 19) Betoonplats esiukse (U2) ees 1 490 eurot; 20) Katlaruumi kanalisatsioontoru ühendamine olemasoleva süsteemiga 450 eurot; 21) UPS-seadme paigaldus videovalve- ja valvesüsteemidele 320 eurot; 22) Maanduse ja piksekaitse süsteemide projekteerimine ja ehitus 3 826 eurot; 23) olemasoleva valvesignalisatsioonsüsteemi ühendamine uue süsteemiga 780 eurot; 24) olemasoleva kontori soojustorustiku ühendamine uue kaugküttetorustikuga 590 eurot; 25) Välisvalgustuse paigaldus 1 320 eurot; 26) Vanade torude ja tugikonstruktsioonide demontaaž 1 440 eurot; 27) Maanduslati ümbertõstmine kilbiruumi 290 eurot; 28) Vana betoonkanali kinnikatmine olemasolevate terasplaatidega ja kinnitamine 2 450 eurot; 29) Avariivalgustuse ühendamine avariidiiselgeneraatori RLA-ga (et valgustus töötaks ka diiselgeneraatoriga) 250 eurot; 30) Täiendava veepehmendi (veeettevalmistuse) ioonvahetusmaterjaliga filtri mahuti tarne koos uue mooduliga 1 390 eurot; 31) Täiendavate vihmavee rennide ja torustiku paigaldus laohoone katusele 850 eurot; 32) Täiendavad turvalülitid katelseadmetele: liikuv põrand, biiterpurusti ja hakkepuidu konveier 1 250 eurot; 33) 5. Õhuvahetuse ja -kvaliteedi mõõdistamine (katlaruumis, laoruumis ja operaatoriruumis) 490 eurot; 34) Laohoone valgustite lülitite ümberpaigaldamine 200 eurot; 35) Katlaruumi paisupaakide ümbertõstmine 160 eurot; 36) Katlaruumis olemasoleva plastikust veetorustiku katmine kivivilla koorikutega 460 eurot; 37) IR-LED-prožektorite paigaldus laoruumi ja välislao kaameratele 960 eurot; 38) Uue hakkepuidu niiskusemõõtja tarne 1 990 eurot; 39) Täiendava (teise) soojusarvesti tarne kaugküttetrassi primaar (katla) sisekontuurile 2 500 eurot; 40) Trassi (2x) ja katlaringi (2x) pumpadele käsijuhtimise võimaluse teostamine elektripeakilbis 790 eurot, kokku 67 086.42 eurot, millele lisandub käibemaks 20% 13 417.28 eurot, kokku koos käibemaksuga 80 503.70 eurot.
9.Kostja ei ole vaidlustanud 06.12.2015 hageja kirjas märgitud hinnaühikuid ega mahtu, mistõttu neid tuleb lugeda kostja poolt aktsepteerituks. Nimetatud eraldi tasustatavate tööde tegemist kinnitavad ehitamise nõupidamise protokollid. Sellepärast tuleb mõista kostjalt välja 80 503.70 eurot, millele lisandub viivis alates hagi kohtusse jõudmisest.
10.Kostja võttis vastu 11.05.2016 need lepingujärgsed tööd vastavalt töövõtulepingule, milles osas pooled ei vaidle, et kas nende eest tuleb eraldi maksta või mitte. Töövõtulepingu p 6.2.9 sätestab, et maksed töövõtjale tasutakse 14 (neliteist) kalendripäeva jooksul arvates päevast, kui tellija poolt aktsepteeritud teostatud tööde akti alusel koostatud arve on Tellijale üle antud. Arve nr 86 summas 88 419.66 eurot oli väljastatud kostjale 26.05.2016. Järelikult on maksetähtajaks 10.06.2016. Arve oli tasutud järgmiselt: 30 309.86 eurot 07.06.2016; 38 866.80 eurot 17.08.2016.
11.Töövõtulepingu p 6.2.5. sätestab, et töövõtja kinnitab, et ta on teadlik asjaolust, et kui KIK nimetatud korra ja tellija/ostjaga sõlmitud sihtfinantseerimise lepingu alusel keeldub tellija/ostja eest raha välja maksmast, on tal nõudeõigus tellija/ostja ja mitte KIKi vastu. Sellepärast vastustab kostja KIKi ebapiisava makse eest. Kuivõrd 17.08.2016 makse oli tehtud 68 päeva peale tähtaega (17.08.2016 - 10.06.2016), siis tulepingu p 8.2.5. kohaselt on töövõtjal õigus nõuda viivist 0,15% päevas, st 3 964.41 eurot (38 866.80 x 68 x 0,15%). Järgijäänud 9 734.20 eurot on kostja ja KIK jätnud tasumata 4 (21)
2-16-19597 viitega leppetrahvile. Kuivõrd leppetrahvi nõudest on kostja loobunud, siis alust leppetrahvi mahaarvamiseks kostjal ei ole. Kostja on jätnud 9 734.20 eurot maksmata ilma seadusliku aluseta. Lepingu p 8.2.5. kohaselt on töövõtjal õigus nõuda viivist 0,15% päevas, alates 10.06.2016. Hagi kohtusse esitamise päevaga (31.12.2016) moodustab viivis 2 978.67 eurot (9 734.20 x 204 x 0,15%).
12.Lähtudes eeltoodust palus hageja kostjalt välja mõista: 1) põhitööde eest: 9 734.20 eurot põhivõlgnevus, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutnud viivis 6 943.08 eurot (3 964.41+2 978.67) ja viivist põhisummalt 9 734.20 eurolt määraga 0,15% päevas alates 01.01.2017 kuni põhinõude täitmiseni; 2) lisatööde eest põhivõlgnevus 80 503.70 eurot ja viivis põhinõudelt 80 503.70 eurolt 8% aastas alates hagi esitamisest.
KOSTJA VASTUVÄITED
13.24. jaanuaril 2017 esitatud vastuses kostja hagiavaldusega ei nõustunud ning palus jätta hagi rahuldamata. Vastuse kohaselt kuulutas kostja välja hanke numbriga 157341. Tegemist oli projekteerimis- ja ehitushankega. Hanketeates sisaldus loetelu töödest, millised töövõtu hulka kuuluvad, st milliste tööde teostamisega pakkumuse esitaja omapoolset pakkumust tehes arvestama pidi. Lisaks tulenes hankedokumentidest põhjalik ülevaade tööde tehnilisest kirjeldusest, tööde mahtudest ja projektdokumentatsiooniga seonduvast. Pakkumuse esitamisel kinnitas kostja, et on tutvunud kõikide hankedokumentide ja kohapealsete tingimustega ning sellest tulenevalt pakkus kõikide töövõttu kuuluvate tööde ja kohustuste sooritamist käibemaksuta hinnaga 486 710 eurot.
14.Kostja ei nõustunud hagiavalduse punktis 7 toodud väitega, et hagejal ei olnud võimalust muuta või mõjutada riigihanke tulemusena sõlmitava lepingu sisu. Kostja arvates riigihanke korraldamine on spetsiifilise olemusega, nt kehtivad hankija tegevuse suhtes sageli avalik-õiguslikud erinõuded, hankemenetluse efektiivseks teostamiseks ja pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks on lepingu sõlmimise vabadus seadusest tulenevalt oluliselt piiratud. Siiski on pakkujatel pakkumuse esitamisele eelnevalt võimalik tutvuda hanketingimuste ja -dokumentidega, samuti kohapealsete tingimustega, esitada küsimusi ja alles seejärel otsustada, kas riigihankes osaleda või mitte. Selliselt on tagatud, et tulevasele töövõtjale ei järgne töövõttu teostama asudes mistahes ootamatusi või üllatusi.
15.Töövõtuleping sätestab tööd ja toimingud, mille teostamine ning teostamise korraldamine on töövõtja kohustuseks lepingu raames. Tööde maht on määratud ja tööd teostatakse vastavalt lepingule ja selle lisadele ning hilisematele muudatustele (töövõtulepingu punkt 3.6). Lepingu punktis 6.3 on lepingupooled kokku leppinud, et muudatused ja lisatööde eest tasumine (tähtajad, summad) lepitakse poolte vahel eraldi kirjalikult kokku. Niisiis tekib lisatasu nõue üksnes juhul, kui pooled on selles eraldi kirjalikult kokku leppinud. Töövõtulepingu punkt 6.5 sätestab, et kui töövõtja ületab lepingu hinda tellijaga kirjalikult kooskõlastamata, ei lasu tellijal kohustust ületatud summat tasuda. Poolte vahel puuduvad mistahes kirjalikud kokkulepped hagiavalduses toodud tabelis nimetatud tööde lisatöödena teostamiseks. Vastupidi, kostja on töövõtu kestel olnud läbivalt seisukohal, et väidetavate lisatööde puhul on tegemist töövõttu kuuluvate töödega. 31.07.2015, 10.08.2015, 18.08.2015 ja 10.12.2015 edastatud seisukohtades kostja on põhjalikult selgitanud, et hageja poolt lisatöödena käsitletavad tööd ei ole mitte lisatööd, vaid töövõtu mahtu kuuluvad tööd. Omanikujärelevalve 08.04.2016 seisukohast tuleneb, et tabelis ridadel 29-33 nimetatud tööde puhul ei ole samuti tegemist lisatöödega.
16.Ka tabelis ridadel 34-40 loetletud tööde puhul ei ole tegemist lisatöödega. Laohoone valgustite lülitid (rida 34) olid paigaldatud valesse kohta, mille tõttu jäid ekspluatatsioonil ette. Valesti 5 (21)
2-16-19597 paigaldatud lülitite ümberpaigaldamine ei ole lisatöö, vaid töövõttu kuuluva töö korrigeerimine. Katlaruumi paisupaagid (rida 35) jäid katla ekspluatatsioonil ette. Ehitaja pidi katelt tarnides teadma, et kohta, kuhu ehitaja paisupaagid paigaldas, neid tegelikult paigaldada ei saa. Seega ei ole paisupaakide ümbertõstmine mitte kuidagi vaadeldav lisatööna. Veetorustiku katmine kivivillaga (rida 36) on Päästeameti nõue, mille tõttu ei kvalifitseeru ka see töö lisatööna. Hageja puhul on tegemist igapäevaselt ehitustegevusega tegutseva ettevõttega, kellele peavad olema tema tegutsemisvaldkonnas esitatavad nõuded hästi teada, st ta pidi teadma, et tuletõkke seinal ei tohi olla katmata veetoru. IRLED-prožektorite paigaldamine (rida 37) ei ole lisatöö. Projekt nägi ette ööpäevaringset videovalvet, AS Magma tarnis esialgu kaamerad, millised pimedas ei näidanud. Uus hakkepuidu niiskusemõõtja (rida 38) on seniajani tarnimata. Ka täiendava soojusarvesti tarne (rida 39) jääb kostjale arusaamatuks, hageja ei ole täiendavat soojusarvestit tarninud. Vastupidi, kostja oli sunnitud täiendava soojusarvesti ise hankima ja paigaldama. Real 40 nimetatud tööd ei ole hageja varasemates tabelites nimetanud. Hageja ei ole paigaldanud releed ega lüliteid, mis võimaldaksid pumbad käsitsi sunduslikult tööle panna ja lülitada pumbad sagedusmuunduritest mööda, mille tõttu jääb arusaamatuks sellegi töö eest tasunõude esitamine. Neljast pumbast kolme saab kostja lülitada läbi sagedusmuundurite, kuid see nõudis sagedusmuundurite häälestust, millise teostas AS Komforts garantii käigus.
17.Lisatasustavate tööde tabelis nimetatud tööd ei ole lisatööd, vaid on töövõtulepingu mahtu kuuluvad tööd. Isegi juhul, kui mõni nimetatud töödest peaks lisatööna kvalifitseeruma, siis ei ole see poolte vahel töövõtulepingu punkti 6.3 järgivalt, so kirjalikult, kokku lepitud, Väärib märkimist, et lepingupooled on 30.04.2015 allkirjastanud lepingulise töö muudatuse nr 1. Sellise kirjaliku kokkuleppe sõlmimine ilmestab, et hageja oli teadlik töövõtulepingust tulenevast muudatus- ja lisatööde kokkuleppimise korrast. Hageja teadmist lisatööde kokku leppimise korrast näitlikustab mh hageja 19.07.2015 taotlus, millises on hageja sõnaselgelt märkinud, et lepingu p 3.3.1, 3.3.4, 4.1.15, 6.3, 6.5 kohaselt tuleb kõik lisatööd leppida kirjalikult kokku, hageja 07.04.2016 kiri nr 53: „Objektil järjekordselt tekkis olukord lisatöödega, mida oleks vaja läbi arutleda ning selles osas kokkuleppele saavutada.“
18.Hageja ei ole tõendanud, et hagiavalduses esitatud tabelis näidatud tööd oleksid lisatööd, samuti lisatööde teostamise eelduseks olevate kirjalike kokkulepete sõlmimist, so iga konkreetse töö puhul eraldi kirjalik kokkulepe. Kostjal on praegusel juhul õigus jääda seisukohale, et kõnesolevad tööd ei ole lisatööd, vaid kuuluvad töövõtu mahtu ja et isegi juhul, kui kõnesolevad tööd oleksid tõepoolest käsitletavad lisatöödena, millega kostja ei nõustu, siis puudub osapooltel töölepingust lähtuv sõnaselge kirjalik kokkulepe lisatööde tegemiseks. Seega ei ole hagiavalduse rahuldamine mitte kuidagi õigustatud, hagejal puudub kostja vastu nõue summas 80 503.70 eurot.
19.Hageja on hagiavalduse p 21 väljendanud, et töövõtulepingu p 3 on VÕS § 42 lg 1 või VÕS § 6, § 7 järgi tühine, kuivõrd selles nimetatud erinevad dokumendid kohustavad töövõtjat tegema täiendavaid töid ka siis, kui tellija ei ole tasumisega nõus. Kostja seisukoha järgi on hageja selline hinnang arusaamatu käsitlus töövõtu teostamisest ja tüüptingimuste regulatsioonist. Ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega on tegemist juhul, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 2 kohaselt ei loeta tüüptingimust ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuse sisu tugineb õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Töövõtja lepinguliseks kohustuseks on teostada töövõtulepingu järgsed tööd, sh tööd, millised olemuslikult kuuluvad töövõtulepingu objektiks oleva 6 (21)
2-16-19597 töö juurde. Töövõtu mahtu kuuluvate tööde teostamise eest ei kohustu tellija mõistetavalt töövõtjale lisatasu maksma, kuivõrd nende tööde eest tasu maksmine on kokkulepitud juba töövõtulepingulises töötasus. Töövõtulepingus kokkulepitud töötasu eest töövõttu kuuluvate tööde teostamise nõue ei ole mitte kuidagi vaadeldav tühise tüüptingimusena.
20.Kostjale jääb arusaamatuks hagiavalduse punktis 22 esitletud käsitlus justkui olukorras, kus mõni töö ei ole töövõtulepingu esemeks, siis on tegemist iseseisva suulise või koosolekuprotokollis kajastatud lepinguga, viitega VÕS § 27, § 28 ja Riigikohtu 03.06.2015 kohtuotsusele tsiviilasjas nr 32-1-63-15 p 12. VÕS § 27 eesmärk on reguleerida olukorda, kus pooled on olulise lepingutingimuse lahtiseks jätnud juhuslikult või ekslikult arvates, et nad on selles tingimuses kokkuleppe saavutanud. Kõnesoleval juhul ei ole osapooled lepingutingimusi juhuslikult või ekslikult lahtiseks jätnud. Töövõtulepinguga seatud eesmärk oli Haljala katlamaja rekonstrueerimine ja osaline hakkepuidu küttele viimine, töövõtja kohustuseks oli teostada lepingu eesmärgist lähtuvad, töövõtu esemeks olevad ja töövõtulepingu objektiks oleva töö juurde olemuslikult kuuluvad tööd. Hageja ülesandeks ei olnud mistahes tööde teostamine. Arusaamatuks jääb ka seisukoht iseseisvast suulisest või koosolekuprotokollist tulenevast lepingust. Lepingupooled fikseerisid töövõtulepingu punktis 6.3 konkreetse lisatööde eest tasumise korra, so kirjalik kokkulepe, st mistahes suulised või koosoleku protokollidest tulenevad kokkulepped ei ole töö eest tasu maksmise aluseks.
21.Hageja on hagiavalduse p 23 märkinud, et lepingulise suhte puudumisel kuulub lisatöö tasustamisele VÕS § 1018 järgi. Käsundita asjaajamise regulatsioon puudutab juhtumeid, kus soodustatud isikul ei ole olnud võimalust oma tahet asjaajamiseks avaldada. Selline lünk püütakse täita käsundita asjaajamise instituudi rakendamisega, selleks, et isikul, kes teise isiku asja ajas tekiks õiguslik alus asjaajamisel kantud kulutused isikult, kelle asju aeti, tagasi nõuda. Praegusel juhul oli hagejal aga võimalus kostja tahte teada saamiseks. Veel enam, hageja oli kostja seisukohast seoses taotletavate lisatöödega teadlik. Vähem oluline ei ole seegi, et kostja seisukoha järgi on hageja väidetud lisatööde puhul tegemist töövõtulepingu mahtu kuuluvate töödega, mille tõttu ei ole tekkinud käsundita asjaajamise eelduseks olevat täiendavat soodustamist. Viimaseks, hageja ei ole oma nõude VÕS § 1018 alusel lahendamise eelduseks olevate seaduses nimetatud eelduste esinemist mingilgi viisil selgitanud ega tõendanud, hagiavalduses on esitatud üksnes paljasõnaline viide seaduse sättele.
22.Hagiavalduse punktis 26 on väljendatud, et kostja ei ole vaidlustanud 06.12.2015 hageja kirjas märgitud hinnaühikuid ega mahtu, mistõttu neid tuleb lugeda kostja poolt aktsepteerituks. Kostjale jääb hageja sellisesisuline seisukoht arusaamatuks. Kostja seisukoht oli ühene – hageja poolt nimetatud tööde puhul ei ole tegemist lisatöödega, vaid töövõtulepingu mahtu kuuluvate töödega. Seetõttu puudus kostjal mistahes vajadus tabelis kajastatud hinnaühikuid või mahtu täiendavalt vaidlustada. Hinnaühikute ja mahu vaidlustamata jätmist ei ole võimalik vaadelda justkui oleks kostja sel viisil loetletud töid lisatöödena aktsepteerinud. Seoses hageja viitega hageja 06.12.2015 kirjale lisatud lisatööde tabeliga märgib kostja sedagi, et kummalisel kombel on tabeli real 2 nimetatud töö (laoruumi passiivse laopõranda killustikaluse ehitamine, armeerimine ja betooniga valamine) puhul märgitud ühiku hinnana 400 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks on ühiku hind tõusnud aga 450 euroni. Ka see ilmestab, et hagiavaldusega nõutav ei lähtu konkreetsetest kokkulepetest, vaid on hageja enese looming.
23.Eraldi tasustavate tööde tegemist kinnitavad hageja hinnangul ehitamise nõupidamise protokollid, millised hageja on esitanud hagiavalduse lisana 23. Hagiavalduse lisa 23 puhul on tegemist mahuka, 7 (21)
2-16-19597 188 leheküljelise, dokumendiga, milline ei ole mõistlikult jälgitav. Kohus ega vastaspool ei pea ebaselgelt esitatud tõenditest asjaolusid otsima. Dokumentaalse tõendi esitanud pool peab tõendi esitamisel konkreetselt selgitama, millist asjaolu ta selle tõendiga tõendada soovib ning konkreetselt viitama, millisest tõendi osast tõendatav asjaolu selgub (seda eriti niivõrd mahuka dokumendi puhul nagu hageja käesoleval juhul hagiavalduse lisana 23 esitanud on). Siinjuures märgib kostja veel sedagi, et hageja esitatud koosoleku protokollidest ei tulene kokkuleppeid lisatöödeks. Kostja märgib kokkuvõtvalt, et hageja ei ole tõendanud, et hageja silmas peetavate tööde puhul oleks tegemist lisatöödega ja et lepingupoolte vahel oleks sõlmitud konkreetsete lisatööde eest tasu nõudmise eelduseks olevad kirjalikud kokkulepped. Hagiavalduses puuduvad asjaolud, mis annaksid aluse nende õigsuse korral hagi rahuldamiseks. Arvestades hageja viiteid erinevatele VÕS sätetele, jääb kostjale arusaamatuks seegi, millisel õiguslikul alusel hageja kostjalt tasu nõuda soovib. Hageja nõue summas 80 503.70 eurot on ilmselgelt põhjendamatu, mille tõttu tuleb jätta see rahuldamata.
24.Kostja vaidleb vastu hageja viivise nõudele summas 3 964.41 eurot, so viivis seoses arve nr 86 osalise hilisema tasumisega. Kostja selgitab, et tööde eest tasumine oli korraldatud selliselt, et osaliselt tasus arvete eest kostja ja osaliselt SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) vastavalt kostja ja KIK vahel sõlmitud sihtfinantseerimise lepingule. Hageja oli sellisest töötasu maksmisest teadlik ja sellega nõus. Arve nr 86 eest 38 866.80 eurot, so summa, milliselt hageja viivist arvutab, tasus hagejale 17.08.2016 KIK. Töövõtulepingu punktiga 6.2.4 kinnitab töövõtja, et ta on tutvunud nimetatud korraga ja tal ei ole selles toodud tingimuste, nõuete ja tähtaegade suhtes pretensioone. KIK finantseerimise korra kohaselt teeb KIK lõppmakse pärast KIKASe kaudu esitatud sihtfinantseerimise lepingu täitmise aruande heaks kiitmist. KIK finantseerimise korra järgi teeb KIK väljamakse hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast toetuse väljamaksetaotluse registreerimist KIK-is. Väljamaksetaotluse ja sellega kaasnevate lisadokumentide täpsustamisel pikeneb maksetähtaeg lisadokumentide esitamiseks kulunud aja võrra. Selline väljamaksete ja lõppmakse teostamise kord oli hagejale teada, mistõttu etteheide arve tasumisega hilinemisest on paljasõnaline. KIK makse teostamine 17.08.2016 on seotud sihtfinantseerimise lepingu täitmise aruande heakskiitmise, selle eelduseks oleva dokumentatsiooni läbitöötamise ja väljamaksete teostamise korra järgimisega, st arve nr 86 tasumine ei toimunud hilinemisega, mille tõttu puudub hagejal viivisenõue summas 3 964.41 eurot. Seoses kõnesoleva viivisenõudega peab kostja vajalikuks märkida veel sedagi, et selline tagantjärgi viivisearvestuse esitamine olukorras, kus põhinõue on pikka aega tagasi täidetud, so kõrvalnõude esitamine ilma selle aluseks oleva põhinõudeta, ei täida viivise nõude esitamisele seatud eesmärki, so võlgniku motiveerimine võlgnevuse tasumiseks, vaid on kantud üksnes võlausaldaja rikastumise motiivist, mille tõttu on vastuolus hea usu põhimõttega.
25.Kostja vaidleb vastu ka hageja nõudele summas 9 734.20 eurot ja sellelt arvestatavale viivisenõudele, hagejal selliseid nõudeid kostja vastu ei ole. Hageja viitab ehituse töövõtulepingu nr 2/2014 lisakokkuleppele, millisega tellija loobus leppetrahvi esitamise nõudest. Kostja selgitab, et leppetrahvi esitamisest loobumise eelduseks oli see, hageja tarnib kostjale soojusmõõtja +(03.06.2016 lisakokkuleppe punkt 2.1). Hageja jättis soojusmõõtja tarnimata, st ei täitnud omapoolset kohustust, milline oli leppetrahvi esitamisest loobumise eeltingimuseks. Arvestades, et hageja jättis oma kokkuleppelise kohustuse täitmata, ei pidanud ka kostja kokkuleppe täitmist enam võimalikuks. AS Haljala Soojus esitas 28.07.2016 uue teate leppetrahvi rakendamisest.
26.AS Magma teostas osad lepingulised tööd puudustega, millised on fikseeritud 23.05.2016 allkirjastatud tööde üleandmis-vastuvõtuaktis. Tööde üleandmis-vastuvõtuaktis on nimetatud 8 (21)
2-16-19597 vaegtööde teostamise tähtajad. Sellele vaatamata on punktis 8.9 nimetatud töö seniajani osaliselt teostamata, punktides 8.14, 8.17, 8.20 ja 8.21 nimetatud tööd on aga täielikult teostamata. Sellega on hageja rikkunud mh töövõtulepingu punkti 4.1.26, mille kohaselt kohustub töövõtja tegema tasuta ümber mittekvaliteetse töö tellijaga kooskõlastatud tähtajaks. 20.04.2016 koostas FILTER AS soojusvaheti ülevaatuse kokkuvõtte, milles on väljendatud, et soojusvaheti ei tööta etteantud parameetritel. Tööde üleandmis-vastuvõtmisaktis on märgitud, et vaatluse all on probleemsete seadmete töö – sekundaarkontuuri võrgupumbad KSB, soojusvaheti Tranter. Vaatluse all olevad pumbad ja soojusvaheti on kostja hinnangul aladimensioneeritud.
27.VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töövõtuleping on konkreetse tulemuse saavutamisele suunatud leping, mille tõttu vastutab töövõtja silmas peetava tulemuse mittesaavutamise või lepingutingimustele mittevastava töö eest. Töövõtulepingu töövõtja poolse täitmata jätmise või täitmisega viivitamise korral on tellijal õigus kasutada õiguskaitsevahendeid. VÕS § 646 lg 5 tuleneb, et kui tellija nõuab õigustatult töö parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Vaatamata sellele, et kostja on hageja tähelepanu vaegtööde tegemise vajadusele ja kohustusele juhtinud, mh 23.05.2016 tööde üleandmis-vastuvõtuaktis ja 24.10.2016 vastuses, ei ole hageja vaegtöid teostanud. Töövõtulepingu punkt 5.2.3 järgi on tellijal õigus keelduda mittekvaliteetselt tehtud töö eest tasumisest kas täielikult või osaliselt kuni töö kvaliteedi nõutavale tasemele viimiseni. Seega isegi juhul, kui hageja nõue 9 734.20 eurot oleks põhjendatud, siis viidatud töövõtulepingu punkt annab kostjale õiguse nõude täitmisest keeldumiseks. Töövõtulepingu punkt 5.2.8 sätestab tellija õigusena tasaarvestada oma mistahes lepingust tulenev nõue töövõtja vastu käesoleva lepingu või mistahes muu õigussuhte alusel töövõtjale maksmisele kuuluvate summadega.
28.Kostjal ei ole hageja ees võlgnevust hageja poolt nõutavas summas, hageja nõue on ebaselge ja tõendamata, mistõttu hageja viivisenõue ja nõue tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks on ilmselgelt põhjendamatu. Kostja viivisenõuet ei tunnista ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.
29.Juhul kui kohus peaks hageja nõuet summas 9 734.20 eurot põhjendatuks pidama, palub kostja arvestada viivise väljamõistmisel töövõtulepingu punktiga 8.2.5, mille kohaselt arvestatakse viivist 0,15% iga tasumisega hilinenud kalendripäeva eest alates tasumise lõpptähtajale järgnenud kalendripäevast, kuid mitte rohkem kui 10% tasumisele kuulunud summast. Nii on summalt 9 734.20 eurot arvestatava viivise maksimaalmäär 973.42 eurot, st hageja viivise nõue on igal juhul ülepaisutatud, mistõttu palub kostja seda vähendada. Seesama kehtib ka hageja viivisenõude summas 3 964.41 eurot puhul, millist hageja arvestab summalt 38 866.80 eurot. Isegi juhul, kui hageja selline viivisenõue oleks põhjendatud, millisele kostja vastu vaidleb, siis summalt 38 866.80 eurot arvestatava viivise maksimaalmäär saaks olla 3 886.68 eurot.
HAGEJA SEISUKOHT
30.08. veebruaril 2017 esitatud seisukohas hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega ning leidis, et need ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Kostja on nõustunud, et töövõtuleping nr 2/2014 on tüüptingimused, mis olid tehtud kostja huvides. Samas leidis kostja ekslikult, et need ei ole tühised. Hageja selgitab, et hagejat kahjustavad tüüptingimused on tühised VÕS § 42 lg 1, lg 3 p 17-18 alusel. Kostja leiab jätkuvalt, et lisatööde puhul on tegemist töövõttu kuuluvate töödega (kostja vastuse p 10, 9 (21)
2-16-19597 14) ning esitab oma tehnilised põhjendused (kostja vastuse p 11-12), millega hageja ei nõustu. Tööde hinda ega nende tegemist kostja ei vaidlusta, kuivõrd leiab, et nende eest eraldi tasuma ei pea ei lepingulisel ega lepinguvälisel alusel. Kostja leiab ekslikult, et tema õigussuhe KIK-iga võimaldab tal jätta oma rahalised kohustused tähtaegselt täitmata (kostja vastuse p 24). Hageja on hagiavalduses märkinud, et lepingu p 6.2.5. tulenevalt vastustab tähtaegselt tasumata summade eest kostja.
31.Oma vastuse p 25-27 leiab kostja, et temal on õigus uuesti nõuda leppetrahvi, mille nõudmisest on ta loobunud. Hageja selgitab, et kostja ei tõendanud lisakokkuleppest p 2/2014 taganemise materiaalsete ja formaalsete aluste esindamist. Hageja arvates ei saa kokkuleppest taganeda. Kostja ei põhjendanud ka uue leppetrahvi esitamise õigeaegsust. Hageja ei nõustu kostja vastuse p 27- 28 osundusega oma väidetavatele vastunõuetele. Kuivõrd sellist nõuete esitamise mõistlik tähtaeg on möödas, siis kostja neid enam esitada ei saa. Hageja ei nõustu kostja vastuse p 29-31 toodud väidetega viivise väljamõistmise piirangutest hagiavalduses toodud põhjustel.
32.Vaidluses on määrava tähendusega see, kas töövõtulepingu eesmärk oli saavutatav VÕS § 77 tulenevale tasemele ilma kostja poolt soovitud töödeta ja kas tegemist ei olnud hankedokumentides märgitud mahtude ületamisega. Hageja hinnangul on tegemist mitteõiguslike (insener-ehituslikke) erititeadmisi nõudva küsimusega. TsMS § 293 lg 1 alusel palus hageja kohtuekspertiisi määramist.
MENETLUSE KÄIK
33.Viru Maakohtu 15.05.2017 kohtumäärusega määrati asjas ehitustehniline ekspertiis ja ekspertiisi teostajaks määrati riiklikult tunnustatud ekspert Margus Sarmet. 30.06.2017 esitas ekspert eksperdiarvamuse.
34.17. oktoobril 2017 esitatud seisukohas hageja leidis, et valminud ekspertiis ei ole nõuetekohane. Eksperdiarvamuses peab olema täpne viide vastava õigusakti või standardi või reeglistiku või siis riigihanke tehniliste tingimuste punktile selgitamaks, miks selline töö on põhitöö vajalik osa. Samuti peab olema selgitus, miks ekspert ühe või teise arvamuseni jõudis. Eksperdiarvamus ei vasta seaduse nõuetele ning ei ole eelkõige osas, kus on märgitud „Nõustun selgitusega, tellija eesmärgi saavutamiseks on vajalik töö teostada.“ või „elementaarne“ vmt., tõendina kasutatav.
35.Hageja soovib tõendada oma väiteid, et vaidlusalused tehtud tööd on olnud lisatööd, mille eest kostja peab eraldi maksma. Kuivõrd vaidluse all olevad asjaolud on ehitustehnilised, mis nõuavad eriteadmisi, siis on kohane tõendada hageja väiteid eriteadmistega isiku ülekuulamisega.
36.19. oktoobril 2017 esitatud seisukohas kostja palus jätta hageja 17.10.2017 taotlus rahuldamata. Hageja taotlus kordab suuresti hageja 26.07.2017 Viru Maakohtu 11.07.2017 määrusele esitatut. Eksperdiarvamuses on esitatud ka hageja esitatud põhjendused miks ühtesid või teisi töid tuleks teostada, st hageja on töövõtjana väga selgelt mõistnud ning seda ka hankijale kirjalikult selgitanud, miks ehitise eesmärgipärasuse tagamiseks oleks vaidlusaluseid töid vajalik teostada. Hageja ei ole tõendanud, et hagiavalduses esitatud tabelis näidatud tööd oleksid lisatööd.
KOHTUISTUNG
37.25. jaanuaril 2018 toimunud kohtuistungil hageja loobus M. K ja O. M ärakuulamise taotlusest. Samuti loobus hageja taotlusest täiendavate tõendite vastuvõtmiseks, paludes vastu võtta ainult asjatundja I. J arvamus. 10 (21)
2-16-19597
38.Kostja taotles istungi edasilükkamist, et saaks esitatuga tutvuda ja esitada omapoolseid tõendid, taotlusi.
39.Kohus määras lükata kohtuistung edasi, määrata järgmine kohtuistungi toimumise aeg 02.04.2018 kell 12.00, TsMS § 69 lg 1 alusel järgmise istungi kulud jätta hageja kanda, seda sõltumata lõpplahendist.
40.Vastavalt tsiviilasjas 2-16-19597 25.01.2018 toimunud kohtuistungi protokollile tagastas kohus 01.02.2018 hageja AS-ile Magma tema poolt esitatud alljärgnevad dokumentaalsed tõendid: 1. V kd t.lk. 20 kuni 210, 191-l lehel; 2. VI kd t.lk. 1-128, 131-200, 198-l lehel; 3. Nummerdamata materjalid, 193-l lehel (158 + 35); 4. OÜ-ga Cargobus saadetud materjalid, 808-l lehel.
KOSTJA SEISUKOHT
41.01.03.2018 esitatud seisukohas kostja teatas, et on jätkuvalt seisukohal, et hageja esitatud asjatundja arvamusel ei ole käimasolevas tsiviilasjas tähtsust, sest vaidluse all olevate asjaolude kohta on juba piisavalt tõendeid esitatud. Hageja taotles oma nõude põhjendamiseks ja tõendamiseks ekspertiisi läbiviimist, milline korraldati. Kui veel ekspertiisi korraldamist põhjendas hageja: „Tööde ehitustehnilist vajadust hoone rekonstrueerimiseks Ehituse töövõtulepinguga nr 2/2014 ette nähtud mahus saab kohus tuvastada üksnes ekspertiisiarvamuse alusel.“, siis pärast eksperdiarvamusega tutvumist, milline ei jaga hageja seisukohta lisatöödest, oli hageja sunnitud eksperdiarvamuse kõrvale genereerima veel ühe arvamuse. Hageja uus seisukoht on, et nüüd peaks lähtuma hoopis hageja esitatud asjatundja arvamusest. Tegelikult on hageja töövõtjana väga selgelt mõistnud ning seda ka kirjalikult selgitanud, miks ehitise eesmärgipärasuse tagamiseks oleks vaidlusaluseid töid vajalik teostada ehk et tegemist on töövõtu mahtu kuuluvate töödega.
42.Asjatundja arvamus ei ole riiklikult tunnustatud eksperdi arvamusega konkureeriv arvamus, vaid kohtu poolt määratud ekspertiis on ikkagi kaalukam poole asjatundja arvamusest. Sellele, et riiklikult tunnustatud eksperdi arvamus on väga usaldusväärne viitab ka TsMS § 294 lg 2 sõnastus, st kui ekspertiisi tegemiseks on olemas riiklikult tunnustatud ekspert, määratakse muu isik eksperdiks üksnes mõjuval põhjusel. Eksperdiarvamusega leidis kinnistust, et väidetavate lisatööde puhul on tegemist töövõttu kuuluvate töödega. I. J ei ole isegi objektil käinud, rääkimata kõigi asjaosaliste selgituste ära kuulamisest. Asjatundja arvamuse puhul ei ole selge, kui palju on asjatundja arvamuse aluseks teadus ja kui palju asjatundja palganud menetlusosalise erahuvi. I. J arvamus on koostatud hageja soovist lähtuvalt, mistõttu tekitab suurt umbusaldust.
43.Hageja loobus asjatundja arvamuse aluseks olevatest materjalidest, neid kõnesoleva tsiviilasja toimikusse ei võetud, vaid tagastati hagejale, mille tulemusel ei ole asjatundja arvamus enam isegi mitte kontrollitav. Asjatundja arvamus ei tõenda, et vaidlusalused tööd on lisatööd. I. J arvamus on kohtukõlbmatu. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit tõendamaks kostja ja hageja vahelisi kokkuleppeid lisatööde teostamiseks, millistega oleks mh kokku lepitud lisatööde teostamise tähtajad ja summad. Kõik tabelis märgitud tööd ei ole isegi mitte teostatud. Hageja on hagiavalduses esitanud mingisuguse tabeli mingisuguste summadega, mis ei ole isegi mitte adekvaatne arvutuskäik lisatööde eest tasu väljamõistmiseks. Tabelis toodud summad on jäänud täielikult tõendamata. Hageja ei ole mitte kuidagi selgitanud ega tõendanud, millel tema arvutus tugineb.
11 (21)
2-16-19597
44.Kostja on mitmeid kordi selgitanud, et leppetrahvi esitamisest loobumise eelduseks oli see, et hageja tarnib kostjale soojusmõõtja. Kostja selgitab, et esitas 01.06.2016 hagejale teate leppetrahvi rakendamisest viitega töövõtulepingu p 8.1.6. Kostja deklareeris, et leppetrahv summas 11 681 eurot arvatakse töövõtjale makstavast summast maha. Pärast 01.06.2016 leppetrahvi teadet edastas kostja 03.06.2016 kell 8:44 hagejale järgmise pakkumise: (1) Magma suhtes soovitakse rakendada leppetrahvi summas 11 500 eurot; (2) Haljala Soojuse nõukogu pakkumine on, et Magma tarnib soojusmõõtja ning leppetrahvi ei rakendada; (3) Magma võit on 9 500 eurot. Pakkumine on jõus 03.06.2016 kella 12:00. 03.06.2016 lisakokkulepe, mille p 2.1 järgi tarnib Magma Haljala Soojusele soojusmõõtja ja p 2.2 järgi loobub Haljala Soojus 01.06.2016 esitatud leppetrahvi nõudest ning igasugustest edasistest nõuetest seoses töövõtu tähtaja ületamisega, on digitaalallkirjastatud Magma esindaja poolt 03.06.2016 kell 10:23 ning Haljala Soojuse esindaja poolt 03.06.2016 kell 10:45. Seega toimus lisakokkuleppe allkirjastamine enne kella 12:00, täpselt nii nagu 03.06.2016 e-kirja teel edastatud pakkumises ettenähtud oli.
45.Leppetrahvi rakendamisega tasaarvestati hageja nõue kostja vastu summas 9 734.20 eurot kostja nõudega hageja vastu summas 11 681.04 eurot kattuvas ulatuses. Seega on kostjal hageja vastu jätkuvalt nõue summas 1 946.84 eurot. Juhul kui kohus peaks leidma, et hagejal on mistahes ulatuses nõue kostja vastu, siis tasaarvestab kostja hageja nõude kostja vastu kattuvas ulatuses. Tasaarvestatud nõuded tuleb lugeda lõppenuks tagasiulatuvalt alates tasaarvestuse tekkimise hetkest, seda tuleb võimalike väljamõistetavate viiviste puhul arvestada. Juhuks kui kohus peaks mingil põhjusel asuma seisukohale, et 28.07.2016 või 01.06.2016 avalduste läbi ei ole tasaarvestamist toimunud, siis soovib Haljala Soojus kasutada enda tasaarvestamise õigust praegu.
HAGEJA SEISUKOHT
46.23. märtsil 2018 esitatud seisukohas hageja teatas, et kostja 01.03.2018 seisukoha lk 8 ülevalt teises lõigus ja lk 15 üleval esimeses lauses on esitatud uus vastuväide, et tabelis esitatud summad olevat täielikult tõendamata. Varem kostja sellist vastuväidet ei esitanud, piirdudes vastuväidetega, et vaidlusalused tööd ei ole lisatööd ja isegi, kui need olid lisatööd, siis kostja nende eest ilma vastava kokkuleppeta tasuma ei pea. Seega esitas kostja täiesti uue vastuväite, peites seda väga mahuka dokumendi sisse. Uut vastuväidet ei ole isegi eraldisesiva punktina välja toodud. Ilmselt lootis kostja, et hageja ei pane uut vastuväidet tähele ja kostja saab hagejat istungil üllatada. TsMS § 330, § 331 tulenevalt palub hageja jätta see kostja vastuväide menetlemata. Vastuväide ei saanud tõusetuda asjatundja arvamusest, kuna nõude suurus oli teada juba hagiavaldusest. Kui kostja soovis esitada vastuväite summa kujundamisele, pidi ta seda tegema algusest peale, juba kostja vastuses. Sellisel juhul oleks saanud kohus esitada vastavad küsimused kohtuliku ekspertiisi teinud eksperdile, hageja aga asjatundjale. Uue vastuväite esitamine antud menetlusetapil tingib tõendite esitamise või kogumise ning nende uurimise. Kui kohus kõnealust vastuväidet siiski menetleb, siis palub hageja määrata tähtaeg tõendite või tõendite kogumise taotluse esitamiseks ja jätta uute tõenditega seotud menetluskulud kostja kanda sõltumata asja tulemusest (TsMS § 169 lg 1).
KOSTJA SEISUKOHT
47.26. märtsil 2018 esitatud seisukohas kostja teatas, et vaidluse eseme moodustavad hageja nõue (hagi ese) ja selle aluseks olevad faktilised asjaolud elusündmuse kohta (hagi alus). See, millised esitatud asjaoludest moodustavad igal konkreetsel juhul hagi aluse, sõltub hageja nõudest. Kui hageja jätab teadlikult või teadmatusest välja toomata mõne asjaolu, mis tegelikult kuulub nõude aluseks olevate asjaolude kogumisse, siis on see tema enda kanda jääv risk. Isegi juhul kui kostja olekski 12 (21)
2-16-19597 01.03.2018 tõesti esmakordselt väljendanud, et tabelis esitatud summad on täielikult tõendamata, siis ka sellisel juhul ei ole kindlasti tegemist hilinenult esitatud vastuväitega TsMS § 330, § 331 mõttes.
KOHTUISTUNG
48.02. aprillil 2018 toimunud kohtuistungil kohus määras lükata asja arutamine edasi, anda hagejale täiendav tähtaeg asjas võimalike tõendite või võimaliku täiendava tõendina I. Ji täiendava arvamuse esitamiseks ka lisatööde punktide osas, millede kohta I. J ei ole varem hinda või tööde maksumust avaldanud kuni 30.04.2018. Seejärel anda kostjale tähtaeg 4 nädalat hageja esitatava täiendava tõendi suhtes seisukoha esitamiseks. Pooled nõustusid asja edasi kirjalikus menetluses lahendamisega ja kohus määras lahendada asi edasi kirjalikus menetluses.
HAGEJA TÄIENDAV TÕEND
49.30. aprillil 2018 esitas hageja asjatundja I. Ji täiendava arvamuse, hagis esitatud tööde maksumuse kohta lähtudes töö tegemise ajal kehtinud turuhindadest; töö teostamist koos viitega algallikale (viimane tulp).
KOSTJA SEISUKOHT
50.24. mail 2018 esitatud seisukohas kostja e nõustunud asjatundja arvamusega, leides, et asjatundja täiendav arvamus on paljasõnaline, mis ei tugine mitte millelgi. Asjatundja on avaldanud arvamust üksnes ühikhinna kohta, kuid seda millele tuginevalt sellise ühikhinnani üldse jõutud on ning millel rajaneb asjatundja arvamus ühikhinna ja selle võrdluse kohta, asjatundja täiendavast arvamusest ei selgu. Kohus selgitas 02.04.2018 kohtuistungil: „Kulude tegemist saab tõendada raamatupidamisarvestuses kajastatud dokumentidega.“ Asjatundja täiendava arvamuse aluseks ega lisaks mingid raamatupidamislikud dokumendid ei ole. Veel, kohus jättis rahuldamata hageja taotluse seadusliku esindaja vande all ülekuulamiseks, millisega hageja soovis väidetavate lisatööde maksumust tõendada. Sellega on kohus hagejale selgitanud, et kellegi üldine seletus lisatööde maksumust ei tõenda, vaid lisatööde maksumus tuleb asjakohaste dokumentaalsete tõenditega eraldi tõendada. Arvestada tuleb sedagi, et töövõtu suhte aluseks on töövõtuleping ja selles kokkulepitu, mille tõttu on täiesti asjakohatu asjatundja arvamus ühikhinnale. Asjatundja ei saa sekkuda pooltevahelisse suhtesse.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
51.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja poolte seisukohtaga, kuulanud ära poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
52.Hagiavalduse juurde lisatud hanketeate kohaselt kuulutas AS Haljala Soojus (hankija, käesolevas menetluses kostja) riigihanke viitenumbriga 157341 Haljala katlamaja rekonstrueerimiseks ja osaliseks hakkepuidu küttele viimiseks. Hanke lühikirjelduse järgi kuuluvad töövõttu ladestusplatsi rajamine, kütusemahutite lammutamine ja utiliseerimine, sissesõidutee rajamine, katlamaja rekonstrueerimine, üldehitustööd, ventilatsioonisüsteem, katla põhiseadmete tarne ja paigaldus, välisvalgustus, haljastus, sademeveekanalisatsioon, elektri-ja ja automaatika tarne ja paigaldus, projekti koostamine, teostusjooniste koostamine, ehituse ametkondliku vastuvõtmise korraldamine ja üleandmine hankijale. Hankija rõhutas, et töövõttu kuuluvad ka kõik eraldi toomata tööd, mis on vajalikud hankija poolt määratud lõpptulemuse saavutamiseks (I kd, t.lk. 14-17). Riigihanke aruande kohaselt paremaks pakkujaks osutus AS Magma (käesolevas menetluses kostja), kes tegi koos AS-iga 13 (21)
2-16-19597 Komforts kaaspakkumuse ja avaldas, et hankelepingu lõplikuks kogusummaks on 486 710 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja kinnitas pakkumises, et olles tutvunud kõikide hankedokumentidega ja kohapealsete tingimustega, pakub ta kõikide peatöövõtu kuuluvate tööde ja kohustuste sooritamist käibemaksuta muutumatu hinnaga 486 710 eurot (I kd, t. lk. 19-21, 36).
53.12.12.2014 sõlmisid hageja kui tellija ning kostja ja AS Komforts kui töövõtjad ehituse töövõtulepingu nr 2/2014 Haljala katlamaja rekonstrueerimiseks ja osaliseks hakkepuidu küttele viimiseks peatöövõtu meetodil ning selle üleandmiseks tellijale vastavalt lepingu tingimuste ja kooskõlas riigihanke nr 157341 hankedokumentide alusel 03.12.2014 esitatud pakkumisega. Lepingu punkti 6.1. kohaselt moodustab lepingu hinna 486.710 eurot, millele lisandub käibemaks 97 342 eurot, kokku 584 052 eurot. Tööde tegemise perioodiks määrati 15.12.2014 kuni 01.11.2015 (I kd, t.lk. 2235). 26.10.2015 muudatusega pikendasid pooled tööde tegemise tähtaega kuni 31.12.2015 (I kd, t.lk. 44).
54.Pooltel ei ole vaidlust eeltoodud asjaolude üle.
55.Hageja väidab, et kuna riigihanke kohaselt pidi pakkuja nõustuma kõikide hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustega ja pakkujatel ei olnud võimalust muuta või mõjutada riigihanke tulemusena sõlmitava lepingu sisu, siis poolte vahel sõlmitud töövõtuleping on tüüptingimus VÕS § 35 lg 1 mõttes ning et lepingu ja selle punktis 3 viidatud erinevad dokumendid, mis kohustavad töövõtjat tegema täiendavad tööd (vt nt ehituse töövõtulepingu tüüptingimused- ETÜ 2005) ka siis, kui tellija ei ole tasumisega nõus, on tühised VÕS § 42 lg 1 alusel või VÕS § 6, § 7 järgi. Hageja võidab, et ta on lepinguväliselt teinud hagiavalduse punkti 25 alapunktides 1-40 loeteletud tööd, mis on käsitletavad lisatöödena, millede eest ei ole kostja nõus maksma ning et kostja on osaliselt jätnud tasumata lepingu alusel teostatud tööde eest.
56.Kostja vaidleb hagile vastu põhjendustel, et: 1) kostja korraldas projekteerimis- ja ehitushanke, mis sisaldas loetelu töödest, millised töövõtu hulka kuuluvad ja millede teostamisega hageja pakkumust tehes pidi arvestama. 2) lepingu punktis 6.3. on pooled kokku leppinud, et muudatused ja lisatööde eest tasumine (tähtajad, summad) lepitakse poolte vahel eraldi kirjalikult kokku; 3) töövõtulepingu p 3 ei ole hagejat ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 2 tulenevalt; 4) kostja on hageja nõude tasaarvestanud; 5) hageja arvestatud viivised ületavad lepingu punktis 8.2.5. sätestatud määra (10%).
57.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas: 1) hageja sai riigihanke tulemusel sõlmitava lepingu tingimusi (hinda) kujundada; 2) kas riigihanke tulemusel sõlmitava lepingu tingimused täielikult või mingis osas võivad muutuda tüüptingimusteks; 3) kui vastus eelmisele küsimusele on jaatav, siis kas tüüptingimus on tühine; 4) kas kostja vaidleb hagile põhjendatult vastu ning kas ja millises ulatuses on hageja nõuded põhjendatud.
58.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) 67 lg 1 sätestab, et tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama seaduse § 69 lg 1 teise lause kohaselt kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 alusel leping sõlmitakse pakkumuse esitamise 14 (21)
2-16-19597 ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 10 lg 1 esimesest lausest tulenevalt enampakkumisel loetakse leping sõlmituks parimale pakkumisele nõustumuse andmisega. Riigihangete seaduse (RHS) § 35 lg 1 esimese lause kohaselt hankelepingu sõlmimiseks dünaamilise hankesüsteemi alusel teeb hankija sellega liitunud kõigile taotlejatele ettepaneku esitada pakkumus. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt leping sõlmitakse pakkujaga, kes on esitanud riigihanke alusdokumentidele vastava ja pakkumuste hindamise kriteeriumide alusel parima pakkumuse. Hageja kinnitas, et ta vastab hankedokumentides nõutud tingimustele ning et omab kõiki võimalusi Haljala katlamaja rekonstrueerimise ja osalise hakkepuidu küttele viimise projekti teostamiseks ja tegi pakkumuse kõikide töövõttu kuuluvate tööde tegemiseks ja kohustuste sooritamiseks hinnaga 478 710 eurot, millele lisandub käibemaks 20% (I kd, t.lk. 36). Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja tegi kostjale tahteavalduse töövõtulepingu sõlmimiseks.
59.Riigikohus on 19.12.2017 otsuse 2-15-15662 punktis 21 leidnud, et ... tulenevalt riigihanke tulemusel lepingu sõlmimise menetluse eripärast, on sel viisil leping üldjuhul sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 mõttes, kui lepingupooled ei ole lepingutingimusi eraldi läbi rääkinud ja hankija kasutab tingimusi teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Seega nõustub kohus hagejaga, et poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 3.1. osas, mille kohaselt on poolte õiguste ja kohustuste aluseks on määratud Ehituse töövõtulepingute üldtingimused (ETÜ 205), Maa RYL 2000, RYL 2000 „ Ehitustööde kvaliteedi nõuded. Pinnase tööd ja alustarindid“ jne on kasutatud tüüptingimused, millede sisu hageja ei saanud mõjutada. Samas kohus ei nõustu hageja väidetega hanketingimustest tingituna töövõtjal hankelepingu (töövõtulepingu) tingimuste mõjutamise võimaluse puudumise kohta. Hageja sisuliselt ei ole nõus lepingu hinnaga (tasu suurusega), mille on ta ise pakkumuse esitamisega määranud. Hagejal oli võimalik töövõtulepingu tingimusi (hinda) mõjutada, tehes 478 710 eurost suurema pakkumuse, mis ilmselt ei oleks parim pakkumine ja millega ilmselt kaasneks hagejaga töövõtulepingu sõlmimata jäämine. VÕS § 6 lg 2 alusel võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Käesolevas vaidluses ei ole väidetud, et kostja korraldas riigihanke riigihangete seaduse kehtestatud nõudmisi rikkudes. Sellepärast ei nõustu kohus hageja väidetega, et kostja käitus hageja suhtes hea usu põhimõtte vastaselt.
60.Töövõtulepingu mõiste on sätestatud VÕS § 635, mille lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte vahelt sõlmitud lepinguga kohustus kostja maksma hagejale viimase poolt tehtud pakkumisest tulenevalt 486 710 eurot, koos käibemaksuga 584 052 eurot.
61.VÕS § 42 lg 1 kohaselt tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Hageja väidab, et leping kahjustab hagejat ebamõislikult, kuna hageja oli sunnitud tegema tööd, millised on lisatööd ja millede eest kostja keeldub maksmast. Maakohus ei nõustu hageja 15 (21)
2-16-19597 väidetega. Hageja loeb hagiavalduse punktis 25 alapunktides 1-40 toodud tööd lisatöödeks, millede eest hageja nõuab ta lisaks lepinguga määratud hinnale veel 80 503.70 eurot. Hageja ei ole välja toonud, kuidas lepingu punkt 3.1. kui tüüptingimus on lepingu hinda määramist ehk pakkumuse tegemist mõjutanud. VÕS § 42 lg 2 tulenevalt tüüptingimust ei loeta ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuse sisu tugineb õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Hageja nõude sisuks (hagiavalduse punkti 25 toodud tööde eest tasu saamine) on oma olemuselt lisaks lepinguga määratud hinna (tasule) veel 13.78% (80 503.70 : 584 052 x 100%) tasu saamine. Kohus nõustub kostja väidetega, et töövõtja lepinguliseks kohustuseks on teostada töövõtulepingu järgsed tööd, sh tööd, millised olemuslikult kuuluvad töövõtulepingu objektiks oleva töö juurde. Maakohus ei leia, et kokkulepitud tasust väidetavalt 13.78% ulatuses lisakulutuste tekkimine hagejat ebamõislikult kahjustas.
62.TsMS § 230 lg 1 tulenvalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna käesolevas menetluses pooled ei ole tõendamiskoormises teisiti kokku leppinud, siis hageja peab tsiviilkohtumenetluses seadustikuga lubatud tõenditega tõendama nii nõude tekkimise kui ka nõude suurust. Hageja arvates hagiavalduse punkti 25 alapunktides 1-40 loeteletud ei kuulu töövõtulepingu nr 2/2014 mahtu, mistõttu esitas hageja 08.02.2017 taotluse tsiviilasjas ekspertiisi määramiseks (II kd, t.lk. 160-162), mille ta 20.03.2017 täiendas (III kd, t.lk. 139-143). TsMS § 229 lg 2 esimesest lausest tulenevalt tõendiks tsiviilasjas võib olla muu hulgas ka eksperdiarvamus. Viru Maakohtu 15.05.2017 kohtumäärusega määrati hageja taotlusel asjas ehitustehniline ekspertiis ja määrati ekspertiisi teostajaks riiklikult tunnustatud ekspert Margus Sarmet (III kd, t.lk. 172-175). 30.06.2017 esitatud eksperdiarvamuse kohaselt vastavalt hankedokumentidele soovis hankija Haljala katlamaja renoveerimise läbi projekteerimis-ehitus töövõtu vormis. Pakkumiste tegemisel muutis olukorra pakkujale segaseks asjaolu, et hankija oli hankedokumentidesse lisanud muuhulgas ka ehitusprojekti, mis vastavalt kirjanurgas märgitule on põhiprojekti staadiumis (tegelikult aga madalamas staadiumis) ja töömahtude tabeli (kululoendi), mis oli koostatud märkimisväärse detailsusega. Lähtuvalt eelnenust võis pakkuja eeldada, et tegemist on pigem ehitustööde hankega ja seega pakkuda tuleb ehitusprojektis antud tehnilisi lahendusi kululoendis esitatud mahtudes. Eelnenust tulenebki põhiline vaidluse sisu ehk kas pakkumusse pidid kuuluma kõik hankija eesmärgi saavutamiseks vajalikud tööd võid pidid pakkumusse kuuluma vaid kululoendis näidatud mahus tööd. Samas järeldas ekspert, et kuivõrd hankija hankis projekteerimis-ehitustöövõtu korras lõppeesmärgi saavutamist ehk katlamaja rekonstrueerimist nn „võtmed kätte meetodil“, siis valdav enamus hagiavalduses punktis 25 nimetatud tööd olid vajalikud hankija eesmärgi saavutamiseks ja seega pidid kuuluma pakkumuse mahtu. Paljude tööde osas, mida pakkuja peab lisatöödeks on ka pakkuja ise oma kirjades põhjendanud, miks sellise töö tegemine on vajalik katlamaja funktsionaalsuse saavutamiseks ( IV kd, t.lk. 2-40). Kohus leiab, et kuivõrd menetluses oli pooltelele tagatud võimalus esitada küsimused eksperdile küsimusi, mida nad on ka menetluslikult realiseerinud, siis eksperdiarvamus on asjas määrava tähendusega tõend.
63.Pärast eksperdiarvamuse saamist esitas hageja 29.12.2017 I. J’i arvamuse tõendamaks, et hagiavalduse punktis 25 alapunktides 1-40 toodud tööd on töövõtulepingu väliselt tehtud lisatööd (IV kd, t.lk. 187-192; V kd, t.lk. 1-19) ning 30.04.2018 I. J’i arvamuse lisatööde maksumuse kohta (V kd, t.lk.118-217). I. J on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli 2009. aastal ehitusinseneri õppealal (tööstus16 (21)
2-16-19597 ja tsiviilehituse õppekava) ja talle on antud tehnikateaduse magistri kraad. Eesti Ehitusinseneride Liidu poolt 06.09.2012 väljastatud kutsetunnistuse kohaselt vastab I. J tööstus- ja vastab diplomeeritud ehitusinseneri V kutsekvalifikatsiooni nõuetele (V kd, t.lk. 218, 219). Sellega on kohus tuvastanud, et I. J’i teadmised võimaldavad tal olla asjatundja tööstus- ja tsiviilehituse alal. Samas sellest ei piisa järeldamaks, et hageja esitatud I. J’i arvamusel on asjatundja arvamuse tähendus. TsMS § 232 lg 3 sätestab, et kohus on seotud vaieldava asjaolu kindlakstegemisel arvamusega, mille on andnud poolte kokkuleppel määratud asjatundja, kui: 1) tegemist on vaidlusega, mis tuleneb mõlema poole majandusvõi kutsetegevuses sõlmitud lepingust, ja 2) puudub asjaolu, mis oleks aluseks asjatundja menetluses eksperdina taandamiseks, ja 3) asjatundja määrati vastavalt kokkuleppele, üht poolt eelistamata ja 4) asjatundja arvamus ei ole ilmselt ebaõige. Kostja ei ole asjatundja arvamuse vastuvõtmisega nõustunud, leides, et olukorras, kus asjas on esitatud eksperdiarvamus, puudub vajadus I. J’i arvamuse kui asjatundja arvamuse vastuvõtmiseks. TsMS § 232 lg 2 tulenevalt ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 232 lg 3 alusel asjatundja arvamusega on kohus seotud üksnes siis, kui on täidetud kõik sama lõike punktides 1-4 toodud tingimused. Maakohus leiab, et käesolevas menetluses kohtul ei ole võimalik I. J’i arvamust kui asjatundja arvamust arvestada TsMS § 232 lg 3 p 3 toodud kohustuslikku tingimuse täitmata jäämise tõttu, sest antud juhul asjatundja ei ole määratud poolte poolt, ta on valitud vaid hageja poolt. Sellest tulenevalt on I. Ji arvamus üksnes dokumentaalne tõend TsMS § 272 lg 2 ja § 293 lg 2 teise lause järgi. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohus 09.03.2011 otsuse nr 3-2-1-169-10 punktis 17.
64.26.05.2016 koostas hageja arve nr 86 kokku summas 88 419.61 eurot, s.h ilma käibemaksuta 73 683.05 eurot ja käibemaks 20% summas 14 736.61 eurot, selgitusega Haljala katlamaja rekonstrueerimine ja osa hakkepuidu küttele viimine vastavalt aktile nr 9 (I kd, t.lk. 103). 07.06.2016 kandis kostja hagejale üle selgitusega arve nr 86 30 309.86 eurot. 17.08.2016 kandis Rahandusministeerium hagejale üle 38 866.80 eurot, selgitusega Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) arve nr 86, Magma AS (I kd, t.lk. 104, 105). Pooltel ei ole vaidlust hagejal töövõtulepingu alusel arvel toodud ulatuses nõudeõiguse tekkimise üle. Eeltooduga on kohus tuvastanud, et tegelikult on kostja jätnud arvest nr 86 tasumata 19 243 eurot (88 419.66 - 30 309.86 - 38 866.80). Samas hagiavalduses ja kogu menetluses väidab hageja, et kostjal on arvest nr 86 tasumata 9 734.20 eurot. TsMS § 439 alusel kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et tegelikult on kostja jätnud tasumata arvest nr 86 9 734.20 eurot.
65.Hageja väidab, et kostja hilines 38 866.80 eurot ülekandmisega, mistõttu hagejal on tekkinud õigus viivise nõudmiseks. Pooled leppisid töövõtulepingu punktis 6.2.1. kokku, et töövõtja poolt teostatud ning tellija poolt aktsepteeritud töö eest tasumine toimub maksegraafiku ja teostatud tööde akti alusel koostatud ja esitatud arvete järgi reeglina üks kord kuus kuu lõpus tehtud tööde seisuga. Pooltel ei ole vaidlust arve nr 86 toodud summa vastavalt lepingu punktile 6.2.1. tasumise vajaduse üle. Kostja on 38 866.80 eurot arvest nr 86 hilinemisega tasumist põhjendanud sellega, et selle osa tasus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ning tasumine venis KIK poolt kehtestud korra järgmise tõttu. Kohus leiab, et VÕS § 637 lg 1 tulenevalt kokkulepitud tulemuse (töö) saavutamise eest tasu maksmise kohustus on tellijal. Ka lepingu punktis 6.2.5. on pooled kokku leppinud, et kui KIK tema nimetatud korra ja tellijaga sõlmitud sihtfinantseerimise lepingu alusel keeldub tellija eest raha välja maksmast, on töövõtjal nõudeõigus tellija, mitte KIK vastu. VÕS § 639 lg 3 tulenevalt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel toimus tööde üleandmine hiljemalt 23.05.2016 (I kd, t.lk. 99-101). VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi rahalise 17 (21)
2-16-19597 kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama lõike kolmanda lause järgi, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu punkti 8.2.5. kohaselt arvete tasumisega viivitamise eest tasub tellija viivist 0.15% tasumisele kuuluvast summast iga tasumisega hilinenud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10 % tasumisele kulunud summast. Hageja on arvestanud summalt 38 866.80 eurolt viivis kuni 17.08.2018 määraga 0,15% päevas summas 3 964.41 eurot. Kostja on menetluses taotlenud viivise vähendamist. Maakohus leiab, et on põhjendatud selle makse tasumisega viivitamise eest kostjalt hageja kasuks viivise väljamõistmine summas 3 886.68 eurot (38 866.80 x 10%).
66.Mis puudutab arvest nr 86 tasumata ülejäänud summat 9 734.20 eurot, siis kostja on arve selles osas tasumata jätmist põhistanud hagejale leppetrahvi määramisega. 01.06.2016 kirjaga nr 582 teatas kostja hagejale, et seoses pikendatud lepingutähtaja 31.12.2015 ületamisega töövõtja poolt üle 10 nädala rakendab töövõtja leppetrahvi vastavalt lepingu punktile 8.1.6. igalt viivitatud täisnädalalt 0.2.% käibemaksuga summast 584 052 eurot 10 nädala eest, mille summa on 11 681 eurot (V kd, t.lk. 91). 03.06.2018 sõlmisid pooled töövõtulepingule lisakokkuleppe, milles leppisid kokku, et töövõtja tarnib tellijale soojusmõõtja (120 m3/h) ja tellija loobub 01.06.2016 kirjas nr 582 toodud leppetrahvi esitamise nõudest ning igasugustest edasistest nõuetest töövõtja vastu seoses lepingu tähtaja ületamisega (I kd, t.lk. 106). Maakohus leiab, et sellise lisakokkuleppe sõlmisega on hageja sisuliselt kinnitanud kostja õigust lepptrahvi määramiseks. 28.07.2016 kirjaga nr 587 teavitas kostja hagejat 01.06.2016 kirjas nr 582 toodud põhjendustel uuesti leppetrahvi määramisest summas 11 6481 eurot (II kd, t.lk. 154). Kohus leiab, et kuni hagejale leppetrahvi määramiseni 28.07.2016, oli hagejal nõudeõigus kostja vastu põhisummas 9 734.20 eurot, millelt peab kostja käesoleva otsuse eelmises punktis toodud põhjenduste kohaselt maksma viivist 10 % summas 973.42 eurot (9 734.20 x 10%). Ka selles osas tuleb hagi rahuldada.
67.Eelmises punktis toodud asjaolu, et kuni 28.07.2018 oli hagejal kostja vastu lepingust tulenev tasunõue põhisummas 9 734.20 eurot saamist, ei võimalda seda nõuet kostja vastu rahuldada, sest kosja on menetluses esitanud taotluse haginõuete tasaarvestamiseks kostja määratud leppetrahviga. VÕS § 158 lg järgi leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Töövõutulepingu punktis 8.1.6. leppisid pooled kokku, et kui töövõtja ei ole tööd tähtaegselt lõpetanud, maksab ta tellijale leppetrahvi igalt viivitatud täisnädalalt 0,2% käibemaksuga töövvõtusummal, maksimaalselt 10 nädala eest. VÕS § 186 p 2 alusel võlasuhe lõpeb tasaarvestusega. VÕS § 198 tulenevalt tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Asjas ei ole tõendatud, et kostja enne hageja poolt hagi esitamist tasaarvestamise avalduse esitas. TsMS § 457 lg 2 tulenevalt, kui kostja on esitanud menetluses haginõude vastu tasaarvestuse vastuväite, seob otsus menetlusosalisi ka ulatuses, milles vastunõude olemasolu ja tasaarvestust ei tunnustata. Eeltoodu alusel kohus tasaarvestab hageja nõude kostja leppetrahviga ja jätab hagi põhinõude 9 734.20 eurot nõudmise osas rahuldamata nõude tasaarvestamisega lõppemise tõttu.
68.Mis puudutab käesoleva otsuse põhjendute punktides 65 ja 66 toodud viiviste kokku 4 860.10 eurot (3 886.68 + 973.42) väljamõistmist, siis nimetatud summa tuleb tasaarvestada kostja määratud leppetrahvi vahe 1 946.80 eurot, s.o leppetrahvi summa 11 681 eurot, millest on maha arvestatud 18 (21)
2-16-19597 9 734.20 eurot, võrra. Seega tasaarvestamise tulemusel kuulub hagi viivise väljamõistmise osas rahuldamisele summas 2 913.10 eurot (4 860.10 - 1 946.80).
69.Maakohus ei nõustu hageja väidetega, et kõik hagiavalduse punktis 25 nimetatud tööd olid lepinguvälised lisatööd. Asjas määratud ehitustehnilise ekspertiisi käigus on ekspert tuvastanud, et oma olemuselt lisatöödeks saab klassifitseerida hagiavalduse punktis 25 nimetatud töödest alapunktides 31, 34 ja 35 nimetatud töid, mis oma olemuselt ei olnud hädavajalikud hankija eesmärgi saavutamiseks (IV kd, t.lk. 2-39). Ekspert on nõustunud hagejaga, et täiendavate vihmavee rennide ja torustiku paigaldus laohoone katusele (hagiavalduse punkt 25.31.) summas 850 eurot, laohoone valgustite lülitite ümberpaigaldamine (hagiavalduse punkt 25.34.) summas 200 eurot ning katlaruumi paisupaakide ümbertõstmine ((hagiavalduse punkt 25.35) summas 160 eurot on tehtud tellija täiendava soovi järgi ja nende tööde tegemata jätmine ei takistaks töövõtulepingu nr 2/2014 eesmärgi saavutamist. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja nende tööde teostamist nõudis. Kostja vastuväiteid, et kostja ei ole nende tööde tegemiseks kirjalikku nõusolekut andnud, et välista selles ulatuses hagi rahuldamist, põhjusel, et eksperdiarvamuse kohaselt ei kuulu need tööd lepingujärgsete tööde hulka, mistõttu nende tööde tegemiseks ei pidanud hageja ka kostjaga töövõtulepingu punktis 6.3. sätestatud korras eraldi kirjalikult kokku leppima. VÕS § 1018 lg 1 alusel, kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Kostjal ei ole vaidlust hageja poolt nende tööde tegemise üle. Kohus peab vajalikuks hagi lisatööde eest rahuldada põhisummas 1 210 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 242 eurot, kokku 1 452 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt põhisummalt 1 452 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määaras alates hagi esitamisest 31.12.2016 kuni otsuse tegemiseni 07.08.2018 summas 186.17 eurot ja edasi kuni põhinõude täitmiseni.
70.Kohus jätab hagi väidetavalt hagiavalduse punkti 25 alapunktides 1-30, 32, 33, 36-40 toodud tööde eest hüvitise nõudmise osas alljärgnevatel põhjendustel. Hanketeate ja riigihanke aruande kohaselt töövõtt tuleb teostada nii, et ehitus on lõplikult valmis ja kasutuskõlblik ning et oleks rahuldatud hankija funktsionaalsed kvaliteedinõuded (I kd, t.lk. 15, 20). Pakkumise tegemisel kinnitas hageja, et ta on tutvunud kõikide hankedokumentidega ja kohapealsete tingimustega I kd, t.lk. 36). Hageja on ehitusealal tegutsev äriühing. Hageja ei ole toonud ühtegi väidet, et väidetavate lisatööde tegemise vajadust ei olnud tal objektiga tutvumiseks kohal käies avastada. Kuna pooled vaidlevad selle üle, kas hagiavalduse punktis 25 nimetatud tööd olid lisatööd või need tööd olid vajalikud hankija eesmärgi saavutamiseks, siis küsiti asjas eksperdiarvamus. Ekspert on järeldanud, et kuna kostja hankis projekteerimis-ehitustöövõtu korras lõppeesmärgi saavutamist ehk katlamaja rekonstrueerimist nn „võtmed kätte meetodil“, siis valdav ülejäänud hagiavalduse punktis 25 nimetatud tööd olid vajalikud hankija eesmärgi saavutamiseks ja seega pidid kuuluma pakkumuse mahtu. Hageja sisuliselt ei nõustunud eksperdi järeldustega. Taotlust eksperdi kohtuistungil täiendavalt küsitlemiseks pooled esitanud ei ole. Hageja on esitanud tema enda tellimusel I. J’i koostatud arvamuse, mis käesoleva otsuse punktis 63 toodud põhjenduste kohaselt ei ole asjatundja arvamus. Seega on menetluses tekkinud olukord, kus tõenduslikust aspektist tulenevalt konkureerivad omavahel eksperdiarvamus ja dokumentaalne tõend. Maakohus leiab, et käesoleva vaidluse lahendamisel ei ole tõendamistähtsust 19 (21)
2-16-19597 hageja tellimusel I. J’i poolt esitatud arvamusel, põhjusel, et arvamust ei saanud mõjutada kostja ega kohus. Ekspertiisi asjas määras kohus hageja tellimusel. Korduva ekspertiisi määramist ei ole hageja taotlenud. Olukorras kus ekspert on valitud riiklikult tunnustatud ekspertide seast, arvestades, et küsimusi eksperdile esitasid nii menetlusosalised kui ka kohus, siis kohtu arvates on eksperdiarvamus tõend, milles vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda. Seega eksperdiarvamusest tulenevalt järeldab kohus, et hagiavalduse punkti 25 alapunktides 1-30, 32, 33, 36-40 loetletud tööd olid vajalikud hankija eesmärgi saavutamiseks ja need tööd pidid kuuluma pakkumuse mahtu. Töövõtulepingu punktis 6.5. kohaselt, kui töövõtja ületab lepingu hinda tellijaga kooskõlastamata, ei lasu tellijal kohustust ületatud summat tasuda. Hageja on teadlikult teinud väiksema (parima) pakkumuse või on jätnud pakkumuse tegemisel kõike võimalike tööde mahtudega arvestamata. Kostja on menetluses esitanud vastuväited, et hageja ei ole tõendanud lisatööde tegemist ning et kostja pole lisatööde tasumise kohustust võtnud. Lepingu punktis 6.3. leppisid pooled, et muudatused ja lisatööde eest tasumine (tähtajad, summad) lepitakse poolte vahel eraldi kirjalikult kokku. Ka hankedokumentide hulka kuuluva töövõtuprogrammi punkti 3.5.3. kohaselt kõik muutus- ja lisatööd tuleb hankijaga kirjalikult kokku leppida enne tööde alustamist ja nende jaoks vajalike materjalide hankimist (II kd, t.lk. 124-142). Pooled ei ole lisatööde tegemises kokku leppinud. Lisatööde kalkulatsioon pidi ilmselt kontrollitava metoodika järgi arvestatud olema enne tööde tegemist. Väidetavatele lisatöödele tegelikult tehtud kulutused pidid olema teada enne hagi esitamist. Hagiavalduses hageja ei suutnud oma nõuet tõendada. Ei suutnud hageja ka üle aasta ja 7 kuud kestnud menetluse kestel tõendada, et ta tegi tööd, mis on käsitletavad lisatöödena ega seda, kas ja kuipalju lisatööde tegemiseks raha kulutas. Kohus on teinud hagejale ettepaneku I. J’i arvamuses toodud lisatööde maksumuse kohta raamatupidamisarvestuses kajastatud dokumentaalsete tõendite esitamise kaalumiseks, mida hageja ei ole täitnud, sest esitas nende asemel I. J’i arvamuse väidetavate lisatööde maksumuse kohta (V kd, t.lk. 148-217). Kohtu arvates ei kinnita I. J’i arvamusest toodud tööde hinnad hagejal tekkinud kulutusi. Lisatööde tegemises kokkuleppe puudumise ja tõendamata jätmise tõttu kohus jätab hagi hagiavalduse punkti 25 alapunktides 1-30, 32, 33, 36-40 toodud lisatööde eest hüvitise väljamõistmise nõudes rahuldamata. Menetluskulud
71.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
72.Hagi rahuldatakse osaliselt. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagejal on tekkinud osaliselt nõudeõigus kostja vastu ja kostja on põhjustanud tema vastu hagi esitamist. Menetluses on tuvastatud, et hagi tuleks rahuldada summas 16 232.47 eurot (s.h lepingujärgne põhinõue 9 734.20 eurot ja viivis 4 860.10 eurot, lisatööde eest põhisummas 1 452 eurot ning sellelt summalt arvestatud viivis 186.17 eurot), mis on 14.90% hagi hinnast (108 950.75 eurost). Kuigi kostja poolt menetluses esitatud avalduse alusel kohus hageja nõude tasaarvestab kostja leppetrahvi 11 681 euroga, peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud maakohtus 15% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 85% ulatuses kostja menetluskulud hageja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 2 tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
20 (21)
2-16-19597
73.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov kohtunik
21 (21)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.