lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-5915/16

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Rapla kohtumaja · 06.08.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-5915/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.08.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
785
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anne Randjärv

Otsuse teatavakstegemise

06.08.2018 Rapla kohtumaja kantselei kaudu

aeg ja koht Tsiviilasja number

2-18-5915

Hagi ese

Rahalise kohustuse täitmise nõue

Hagi hind

58 854.84 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Luminor Bank AS (endine Nordea Bank AB Eesti Filiaal) 11315936 asukoht: Tallinn, Liivalaia 45 Esindaja: Darja Sudarinen e-post: [email protected] Kostja: Veiko Prints xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxx, xxxxxxx xx, e-post: xxx@xxx

Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista Veiko Printsilt OÜ Luminor Bank AS kasuks põhivõlg 40 631 (nelikümmend tuhat kuussada kolmkümmend üks) eurot 75 senti, tasumata intress 1804 (üks tuhat kaheksasada neli) eurot ja 29 senti ja viivis 22 (kakskümmend kaks) eurot ja 91 senti. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannab kostja, kellelt tuleb hageja kasuks välja mõista 1100 (üks tuhat ükssada) eurot.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Hagi asjaolud ja nõue

1.Hageja ja kostja sõlmisid 08.08.2008 laenulepingu nr 0922013497000 ja 09.03.2012 laenulepingu nr 0922013497002, mille alusel sai kostja hagejalt laenu vastavalt 50 792 eurot ja 84 701.34 eurot. 02.11.2012 sõlmisid pooled laenulepingute 1 ja 2 muudatused, mille alusel muudeti laenulepingute numbriks 0932013497000. Laenulepingu p 7 ja tagatislepingu alusel seati hageja kasuks hüpoteegid laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks kinnistule xxxxxx, asukohaga xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx ja kinnistule xxxxxxxxxxx xx xx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx. Laenuleping lõpetati võlgnevuse tõttu 12.02.2015.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Tagatis 1, s.o xxxxxx kinnistu müüdi kohtutäituri poolt 08.11.2017 hinnaga 21 000 eurot, millest laekus hagejale 19 155.67 eurot. Tagatis 2, s.o xxx-xxxxxxxx xx kinnistu, müüdi kohtutäituri poolt 28.01.2016 hinnaga 75 000 eurot, millest laekus hagejale 68 130.14 eurot. Saadud summad ei olnud piisavad, et katta kostja võlgnevust hageja ees. Hageja nõue seisuga 17.04.2018 on: põhivõlg 40 631.75 eurot, intressi võlg 1804.29 eurot ja viivis 16 418.80 eurot. Kostja seisukoht
3.21.06.2018 vastuses kohtule selgitab kostja, et laenu tagatised realiseeriti sundmüügi korras tunduvalt madalama hinnaga, mistõttu jäi laenuvõlg üles. Võlgnevus tekkis seoses kostja töötuks jäämise ja pere lagunemisega. Kostja hinnangul oli tegemist panga äririkiga, mistõttu peaks kohus jätma hagi läbi vaatamata ja menetluse lõpetama. 30.07.2018 vastuses kohtule palub kostja jätta asja läbivaatamise kulud hageja kanda ning vähendada intresse ja viiviseid, kuna põhivõla osa on väga suur. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4.VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja kvaliteedis. TsMS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- ja kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja sai hagejalt kinnisvara tagatisel laenu. Kuna kostja jäi laenu ja intressi tasumisega viivitusse, ütles hageja laenulepingu üles. Tagatisvara realiseerimisest saadud vahendid ei katnud kostja koguvõlgnevust ja hageja nõue pärast tagatisvara realiseerimist on põhivõla osas 40 631.75 eurot ja tasumata intressi osas 1804.29 eurot. Pooled ei vaidle ka laenulepingu ülesütlemise, tagatisvara realiseerimise ja võla jäägi suuruse üle. Kostja on avaldanud arvamust, et tagatisvara väärtuse vähenemise riske peaks kandma ka laenuandja ja taotlenud kohtult intressi ja viivise vähendamist, kuna tasumata põhivõla jääk on suur.
5.VÕS § 113 lg 1 järgi on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldajal õigus nõuda viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepingus on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepingus ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud kostjale viivist Laenulepingu p 11 kokkulepitud määras, s.o perioodil 01.07.2017 kuni 27.08.2014 8,15%, 01.01.2015-25.11.2015 8,05% ja alates 01.01.2016 8%. Laenulepingu kehtivuse ajal kogunenud viivise suuruseks oli 22.91

eurot.

6.VÕS § 113 lg 8 järgi võib viivist maksma kohustatud isik nõuda viivise vähendamist vastavalt VÕS § 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 järgi võib kohus leppetrahvi maksma kohustatud lepingupoole nõudmisel leppetrahvi vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuste täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kõnesoleval juhul peab kohus põhjendatuks viivisenõuet olulisel vähendada, kuna viivis on kujunenud peamiselt tagatisvara realiseerimise perioodil, seega võlgnikust mitteolenevatel põhjustel. Intressi, mida kostja oli vastavalt Laenulepingule ja seadusele (VÕS § 397 lg 1) kohustatud tasuma, vähendamist kohus põhjendatuks ei pea. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja tasumata võlasumma 40 631.75 eurot, intressi 1804.29 eurot ja viivise summas 22.91.eurot.
7.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kannab menetluskulud kostja. Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust 1100 eurot. Kohus leiab, et vaatamata hagi osalisele rahuladmisele seoses viivise vähendamisega kohtu poolt, peab menetluskulud kandma kostja. Menetluskulude vähendamine riigilõigu 1⁄2 tagastamise teel olnuks võimalik, kui pooled oleksid kohtumenetluses sõlminud kompromissi. Pooled sellekohast soovi kohtumenetluses ei avaldanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Randjärv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja