Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte 21.06.2018. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Placet Group OÜ-ga 17.06.2017. a laenulepingu nr TL3143750, mille alusel anti kostjale laenu 500 eurot, intressimääraga 36,14% aastas. Kostja kohustus laenusumma koos intressiga tagastama igakuiste osamaksetega vastavalt maksegraafikule, lõpptähtajaga 09.12.2018. a. 22.06.2017. a sõlmis kostja Placet Group OÜga laenulepingu nr 31003147056, mille alusel anti kostjale laenu 100 eurot, intressimääraga 45,16% aastas. Kostja kohustus laenusumma koos intressiga tagastama igakuiste osamaksetega, lõpptähtajaga 21.08.2017. a. Kostja laenulepingutest tulenevat maksekohustust ei täitnud. Esimene laenuleping öeldi kostja rikkumise tõttu 01.10.2017. a ennetähtaegselt üles ja teine laenuleping lõppes 21.08.2017. a tähtaja möödumisega. Kostjal on lepingutest tulenevad kohustused täies ulatuses täitmata. Laenuandja on loovutanud lepingutest tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja nõuab kostjalt tagastamata laenu põhiosa, tasumata intressi ja viivist põhivõlalt hagi esitamise seisuga arvestatuna lepingute järgses intressimääras ja alates 24.04.2018. a VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 832,46 eurot, millest 600 eurot on tagastamata laenu põhiosa, 48,91 eurot intress, 40 eurot võla sissenõudmiskulud ja 143,55 eurot (131,43+12,12) kohtuotsuse tegemise aja, s.o 02.08.2018. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 03.08.2018. a viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2 (3)

Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku 950 eurot, sh 175 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 775 eurot lepingulise esindaja tasu õigusabi eest. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivu summas 175 eurot. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on asjaolusid arvestades lepingulise esindaja tasu summas 775 eurot ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud kohtule hagiavalduse koostamisega. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Tegemist on nn masshagiga, mis sisaldab õiguslikus osas standardteksti. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda 3 tundi. Arvestades asja keerukust ja õigusabi teenuse keskmisi tasumäärasid, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tasu summas 240 eurot, mis kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 415 eurot, millest moodustab 175 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 240 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.