O.J-i hagi P.J vastu müügilepingust tuleneva kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Vaidlustatud otsus
Pärnu Maakohtu 01.04.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
P.J apellatsioonkaebus
Asja hind ringkonnakohtus
13 147,83 €
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) O.J (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo Kostja (apellant) P.J (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaire Aus
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 11.04.2025, millel osalesid pooled ja nende lepingulised esindajad
I.
RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON
I.1. Tühistada Pärnu Maakohtu 01.04.2024 otsus osas, milles hagi rahuldati põhivõlast enam kui 8101,34 € ja seda ületavalt summalt ka viivise saamiseks. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hageja nõuded eelmises lauses märgitud ulatust ületavas osas rahuldamata. I.2. Tühistada p-s I.1 viidatud otsus osas, milles menetluskuludest jäi enam kui 73% kostja kanda ja jätta 27% maakohtu menetluskuludest hageja kanda. I.3. Tühistada p-s I.1 viidatud otsus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise kohta ja saata asi selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. I.4. Ülejäänud osas jätta p-s I.1 viidatud otsus muutmata. I.5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. I.6. Menetluskuludest ringkonnakohtus jätta 27% hageja ja 73% kostja kanda. I.7. Muuta tsiviilasja hinda ja määrata selleks 13 147,83 €.
II.
KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS II.1. Hagi rahuldada osaliselt. II.2. Mõista kostjalt P.J-ilt hageja O.J-i kasuks välja põhivõlg 8101,34 € ja sellelt summalt viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras alates 31.03.2021. II.3. Menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus jätta 27% hageja ja 73% kostja
kanda. Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast lahendi jõustumist.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.O.J (hageja) esitas 31.03.2021 Pärnu Maakohtule hagi P.J (kostja) vastu 6860 € ja sellelt summalt alates hagi esitamisest VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras viivise saamiseks. Hageja esitas 30.08.2023 nõuete muutmise avalduse (hagi täienduse), millega suurendas nõudeid kokku summani 11 167,70 € ja nõudis suurendatud summalt viivist.
1.1.Hageja ostjana ja kostja müüjana sõlmisid 17.04.2018 müügilepingu (edaspidi leping), mille ese oli korteriomand Pärnus Suur-Sepa tn 10-4 (registriosa nr 2295805, edaspidi korter).
1.2.Lepingu p-ga 4.1 kohustus kostja hiljemalt ühe aasta jooksul arvates lepingu sõlmimisest esitama riikliku ehitisregistri pidajale teatise ning vajalikud dokumendid ehitisregistri andmebaasi kantud andmete vastavusse viimiseks tegelikkusele ning nimetatud andmete kandmiseks riikliku ehitisregistri andmebaasi. Pooled leppisid kokku, et nimetatud toimingutega seotud kulud jäävad kostja kanda. Kostja oma kohustust ei täitnud, kuigi hageja tuletas seda korduvalt meelde ja kostja ka lubas kohustuse täitmist. Algses hagis märkis hageja kõnealuse kohustuse rikkumisel rajaneva kahju hüvitamise nõude summana 2450 €, mida vähendas nõudeid muutes summani 2396,66 €. Hageja põhjendas nõude suurust sellega, et kogu elamuga seotud dokumenteerimise kulud on 7190 €, millest iga korter peab kandma 1⁄3.
1.3.Korteris ilmnesid varjatud puudused: duširuumi seintele tekkisid praod, boiler läbis konstruktsiooni, avastati niiskuskahjustus ja ehitusspetsialisti hinnangul ei olnud duširuum nõuetekohaselt ehitatud, mh puudus ruumi nurkades hüdroisolatsioon. Kahjustus pidi olemas olema vannitoa seinte konstruktsioonide all juba müügi ajal, aga hageja avastas puudused 2020. a detsembris. Ta teatas neist kostjale 04. ja 15.01.2021 e-kirjades, samuti 11.02.2021 pretensioonis. Neile puudustele tuginedes nõudis hageja algses hagis kahju 3990 € hüvitamist.
1.4.Maakohtu määratud eksperdi arvamusega tutvumise järel tugines hageja alates 30.08.2023 hagi täiendusest veel puudustele seoses elektrikilbi, seinakarkassi paigalduse, aluspõranda konstruktsiooni teabe, torustike jätkamise ja hallituse jälgedega. Nõudeid muutes asus hageja nõudma korteri ehitustehniliste puuduste eest kokku 8351,04 € hüvitamist, mis vastas eksperdi esitatud kalkulatsioonile kõigi puuduste kõrvaldamiseks.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Korteri algset hinda vähendati just kasutusloa puudumise tõttu. Kostja arusaamist mööda oli tal vaid kohustus hagejat dokumenteerimisel abistada. Praod jm puudused võivad olla tekkinud maja vanuse tõttu. Kostja kinnitas, et tegi remondi enne müüki oma parema äranägemise järgi, aga on valmis sellest tingitud puudused kõrvaldama. Hiljem täiendas kostja oma vastuväiteid: korter vastab lepingutingimustele (keskmisele kvaliteedile), hageja vaatas korteri üle ja pidi selle võimalikest puudustest teadma või saama teada hiljemalt kasutamise käigus, hageja teatas puudustest hilinenult ning hüpoteetiliste (veel tegemata) paranduste hüvitamist ei saa nõuda. Viivist tuleks arvestada alates hagiavalduse täiendusest.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus rahuldas hagi 01.04.2024 otsusega (vaidlustatud otsus), mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 11 167,70 € ja sellelt summalt viivise alates 31.03.2021. Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja maakohus määras kindlaks kulud rahaliselt. Ühtlasi otsustas maakohus, et hagejale tuleb tagastada ekspertiisikulu ettemaksest 1200 €.
3.1.Maakohus tuvastas lepingu sõlmimise ja selle p-s 4.1 kokku lepitud kostja kohustuse rikkumise vaidlustamata asjaoludena.
3.2.Lepingu p-ga 4.1 kohustus kostja hiljemalt ühe aasta jooksul lepingu sõlmimisest esitama riikliku ehitisregistri pidajale teatise ning vajalikud dokumendid ehitisregistri andmebaasi kantud andmete vastavusse viimiseks tegelikkusele. Nende toimingute kulu pidi kandma kostja. Kokkulepe sõlmiti põhjusel, et ehitisregistrisse kantud korteri eluruumi pindala ei vastanud tegelikkusele. Kostja dokumente ei esitanud. Kohustuse täitmise tähtpäev saabus 17.04.2019. Kostja rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg-d 1 ja 2). Kostja pidi kohustuse täitma olenemata sellest, et dokumentide vormistamine ei sõltunud ainult temast või tema arvates pidanuks hoone ehitusluba laienema ka korterile või kõrvalhoonet veel ehitati või ta ei saanud kohustust täita üksi. Samuti ei vabanda rikkumist kostja eraelulised põhjused ega rikkumise puhuks leppetrahvi kokku leppimata jätmine. Maakohus leidis, et tõenditest nähtub pigem kostja soovimatus oma kohustus täita. Hageja andis täitmiseks täiendava tähtaja (VÕS § 115 lg 2, § 114 lg 1), aga kostja ei täitnud kohustust ka selle jooksul. Neil kaalutlustel saab hageja nõuda kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist (VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1).
3.3.Hageja taotleb kahju hüvitamist, mis avaldub korteri seadustamise kuludes – st lepingu p-s 4.1 kokku lepitud kostja kohustuse täitmise kuludes. Hagejale tekkis kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), sest ilma vajaliku dokumentatsioonita pole võimalik korterit enam müüa. Asjaomase kahju tekkimist sooviti lepingu p-ga 4.1 vältida (VÕS § 127 lg 2). Kahju tekkimine oli kostjale ettenähtav (VÕS § 127 lg 3) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
3.4.Menetluses on esitatud erinevaid hinnapäringuid, kuid maakohtu hinnangul on eksperdi arvamus kõnealuses osas kõige täpsem. Ehitustehnilise ekspertiisi kohaselt on korteri seadustamiseks vajalik kogu hoonet hõlmavat projekti ja kulud järgmised: esiteks riigilõiv 30 € või 500 € ning teiseks kasutusloa protsessi kulud 5575 € (lisandub käibemaks, sh ehitise audit 1500 €, elektripaigaldise audit 1100 €, küttesüsteemide ekspertiis 825 €, korteri mõõdistus ja hoone ehitusjärgne mõõdistus 950 €, mõõdistusprojekti vormistus muudatusprojektina 200 €, arhitekti lõppallkiri projektile 200 €, projektijuhtimise /seadustamise tasu 800 €). Kulu jaguneb kolme korteri vahel, mistõttu on korteri seadustamise kulu on 1858,33 € (= 5575 : 3), millele lisandub käibemaks – kokku 2267,16 €. Lisaks riigilõiv 500 €, st ühe korteri kohta 166,67 € (= 500 : 3). Seega kokku on korteri seadustamise kulud 2433,83 € (= 2267,16 + 166,67). Hageja nõutud 2396,66 € ei ületa põhjendatud summat, mistõttu saab selles osas hagi rahuldada. 3 (11)
3.5.Lisaks vaidlevad pooled, kas korter vastas lepingutingimustele (VÕS § 217 lg 1). Pooled ei leppinud kokku konkreetseid tingimusi, millele korter peab vastama, mistõttu tuleb lähtuda otstarbest, milleks tavaliselt seda liiki asju kasutatakse ehk vähemalt keskmisest kvaliteedist (VÕS § 217 lg 2 p 2, § 77 lg 1). Kostja kinnitas lepingu p-s 1.6.7, et temale teadaolevalt ei ole korteril eritunnuseid ega varjatud puudusi, millest müüja oleks teadlikult või tahtlikult osjale teatamata jätnud või mida ostja ei saanud märgata lepingu eseme ülevaatuse teostamisel. Samas lepingupunktis avaldas kostja, et korteris olev ahi ei ole töökorras. Samas kinnitab aga ehitustehniline ekspertiis, et korteri duširuum ei vastanud lepingutingimustele (VÕS § 217 lg 2 p 2, § 77 lg 1), sest seda ei saa sihipäraselt kasutada (ei kannata niiskust ega vett).
3.6.Maakohus tuvastas, et duširuumil on järgmised puudused (edaspidi puudused (a)–(h)): (a) elektrikilp on paigaldatud niiskesse ruumi ja ei vasta nõuetele; (b) seinad on täis pragusid ja mõrasid; (c) puudub nõuetekohane hüdroisolatsioon; (d) veeboiler on kahjustanud seinakonstruktsiooni; (e) seina paigaldatud magnesiitplaadi karkass on ebapiisav (samm liiga väike, puuduvad toestused horisontaal- ja vertikaalvuukidel); (f) puudub teave aluspõranda konstruktsiooni kohta; (g) konstruktsiooni sees on jätkatud torustikke; (h) hallituse jäljed. Loetletud puudused saavad tekkida vaid ehituse käigus ja takistavad duširuumi kasutamist. Ekspert leidis, et kõik puudused olid olemas 17.04.2018 lepingu sõlmimisel. Kostja väitel tegi ta duširuumi renoveerimistööd lähtudes enda vajadustest, aga hagejat ta sellisest tingimusest ei teavitanud. Järelikult vastutab ta korteris ilmnenud varjatud puuduste eest (VÕS § 218 lg 1).
3.7.Korteri lepingutingimustele mittevastavuse tõttu on kostja lepingut rikkunud (VÕS § 100) ja hageja saab nõuda kahju hüvitamist (VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115). Rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103) ja kostja vastutab rikkumise eest (VÕS § 218 lg 1). Hageja andis kostjale täiendava tähtaja (VÕS § 115 lg 2) mh duširuumi puuduste kõrvaldamiseks 11.02.2021 kirjaga, millest kostja sisuliselt keeldus 12.03.2021. Eelneva põhjal on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist kohustuste täitmise asemel (VÕS § 115 lg 1).
3.8.Kahju seisneb mh duširuumi ümberehituse kulutustes (VÕS § 127 lg 1, § 128). Kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga, sest kostja pidi arvestama, et ehitamisel norme mitte järgides ja sellest hagejat mitte teavitades võivad tekkida kahjustused, mis avalduvad hageja kahjuna (VÕS § 127 lg 2). Asjaomane kahju pidi olema kostjale tema rikkumise võimaliku tagajärjena lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Kostja oli ise korterit renoveerinud ja laiendanud. Seega oli ta teadlik ehituslikest vigadest ja kindlasti ka sellest, et ehituslikud puudujäägid tekitavad või võivad tekitada peagi kahjustusi. Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
3.9.Hageja nõuab puuduste kõrvaldamisega seotud kahjuna 8351,04 €, tuginedes eksperdi arvamuse lisaks olevale hinnapakkumisele. Pakkumine sisaldab küll kogu korteri remonti, aga kõik puudused ongi duširuumis, millest tingitud kahju on hageja algusest peale nõudnud. Ekspert märkis, et duširuumi parandamise kulu on sisuliselt sama, mis kogu korteri kulu. Eksperdi arvamuse kohaselt on ehitushinna indeks 27,8%, mida tuleb kahju hüvitamise eesmärki – asetada hageja olukorda, kus ta oleks olnud kui kahju poleks olnud (VÕS § 127 lg 1) – silmas pidades arvesse võtta. Nii oleks põhjendatud kahjuhüvitis 8490,22 €, millest hageja nõuab 8351,04 € maksmist. Selles summas saab hagi rahuldada. 4 (11)
3.10.Samuti on põhjendatud kohtuväliste kulude kui kahju hüvitamine summas 420 €, mis on seotud kohtuvälise nõustamise ja nõudekirja koostamisega. Asjaomane varaline kahju (VÕS § 128 lg 3) on tõendatud ega ole ülemäära suur. Kõik eespool juba käsitletud kahju hüvitamise eeldused on ka selle nõudeosa puhul täidetud (sh VÕS § 127 lg-d 3 ja 4).
3.11.Kokku on kostjalt hageja kasuks välja mõistetav kahju hüvitis 11 167,70 € (= 2396,66 + 8351,04 + 420).
3.12.Hageja nõuab kahjuhüvitiselt viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras alates hagi esitamisest kuni nõude täieliku täitmiseni. Maakohus ei nõustunud kostja vastuväitega, et viivist tuleks arvestada alates hagi täiendusest. Viivise nõue alates hagi esitamisest (31.03.2021) on põhjendatud (VÕS § 113 lg 2). Kahju hüvitamise nõude esitamise ajaks ei olnud hageja kahju suurust täpselt kindlaks tehtud, vaid koos hagiga esitati ekspertiisitaotlus.
3.13.Kostjal tuleb hagejale hüvitada menetluskuluna 11 039,60 € (sh riigilõiv 910 €, esindajakulu 4129,60 € ja ekspertiisikulu 6000 €). Hageja tasus ekspertiisikulu ettemakse 7200 € (otsuses ekslikult 17 200 €), millest eksperdile maksti välja 6000 €. Ülejäänud summa tuleb hagejale tema taotlusel tagastada.
POOLTE SEISUKOHAD
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kostja leiab, et maakohus eksis tõendite hindamisel ja asjaolude tuvastamisel, samuti materiaalõiguse (VÕS § 220 lg 1, § 77 lg 1, § 115 lg 1) kohaldamisel. Selgitamiskohustust täitis maakohus vaid osaliselt.
4.1.Maakohus selgitas 24.11.2021 istungil korteri dokumentatsiooniga seonduvat, kuid muus osas kohus selgitusi ei jaganud. Kostja arvates pidi kohus selgitama ka väidetavate varjatud puudustega seotud asjaolusid ja osundama, mida pooltel tuleb oma seisukohtade tõendamiseks täiendavalt esitada ja millisest õigusnormidest kohus juhindub asja lahendamisel.
4.2.Hageja ei teavitanud kostjat puudustest mõistliku aja jooksul (VÕS § 220 lg-d 1 ja 3). Hageja vaatas korteri üle ja saatis kostjale e-kirju, milles ei märkinud korteri puuduseid. Alles 11.02.2021 saatis hageja pretensiooni, milles märkis, et „tekkinud on suured praod seintel, boiler on läbinud konstruktsiooni. Ruumi nurkades puudub hüdroisolatsioon, mis võib olla tekitanud kahju kandekonstruktsioonidele. Esinevad ehitusvead, mille tõttu on tekkinud vannitoa kahjustused.” Seega sai kostja alles kolm aastat pärast korteri müüki teate võimalike puuduste kohta. Maakohus ei käsitlenud kostja vastuväiteid teatamise hilinemise kohta.
4.3.Korter paikneb vanas puumajas, mistõttu esineb pidevalt kliimamuutusest tulenevaid vajumisi ja kerkimisi. Kui müügilepingu ese on kümneid aastaid vana elamuna kasutatav maja, ei ole õige VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 alusel lepingutingimustele vastavuse hindamisel lähtuda kaasaegsete elamute ja muude hoonete lepingutingimustele vastavust käsitlevast kohtupraktikast. Selliselt vanalt majalt ei saa eeldada nt projektdokumentatsiooni või kaasaegsetele ehitusnõuetele vastamist (RKTKo, 30.11.2005, 3-2-1-131-05, p 12; RKTKo 19.11.2012, 3-2-1-129-12, p 23). Vanas puumajas asuvalt korterilt ei saa nõuda, et see on ja jääb kaasaegsesse seisukorda. Duširuumi väidetavad puudused ei tähenda, et korter ei vasta elementaarsetele elamistingimustele. Lisaks on korteri eripäraks, et kõik korteriomanikud koos saavad ühiselt seadustada terve elamu dokumentatsiooni ja see ei sõltu üksnes kostja tahtest.
4.4.Maakohus jättis hindamata ülejäänud hinnapakkumised ega põhjendanud piisavalt, miks tuleb lähtuda just kõige kallimast. Otsuses aluseks võetud hinnapakkumistest ei nähtu kasutatavate materjalide nimetusi, koguseid ja maksumusi, mistõttu ei ole võimalik kontrollida, kui palju maksab väidetavate varjatud puuduste kõrvaldamine eraldi tööjõu- ja materjalikulu osas. See takistab ka töömahu hindamist (TlnRnKo 02.04.2018, 2-14-62660, p 5 (11)
12.1). Maakohus ei põhjendanud, miks on kõik hinnapakkumises loetletud tööd ja sellises mahus vajalikud.
4.5.Kostja vaidlustas ka menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise. Selles osas viitas ta oma 06.03.2024 maakohtule esitatud vastuväidetele.
5.Hageja vaidles kaebusele vastu.
6.Vastuseks ringkonnakohtu küsimustele täpsustasid ja täiendasid pooled oma väiteid.
6.1.Hageja tõi 04.11.2024 menetlusdokumendi p 15 tabelis (hageja tabel) esile, kuidas jaotuvad eksperdi arvamuse lisana esitatud hinnapakkumise ridades 1–14 kajastatud summad iga puuduse (a)–(h) kõrvaldamise kuluna. Ühtlasi eristas hageja, millistest puudustest teatas ta kostjale 2021. a algul (probleemid vannitoa seinte konstruktsiooni ja niiskusega) ning millistest 30.08.2023 hagi täienduses (eksperdi arvamusest selgunud täiendavad probleemid). Hageja hinnangul ei olnud siiski vaja viimati märgitud puudustest eraldi üldse teatada, sest kostjale olid samad puudused teada alates eksperdi arvamusega tutvumisest. Igast puudusest teadasaamise ajana tuleb hageja arvates lähtuda faktilisest ajast, mis peab jääma aegumistähtaja piiridesse. Puudusest teatamise mõistlik aeg on 3,5 kuud.
6.2.Kostja ei esitanud oma nägemust, kuidas jaotub kõrvaldamise kulu puuduste (a)–(h) kaupa, aga märkis, et tal ei ole hageja tabelile arvutuslikke vastuväiteid. Kostja sai algsetest puudustest teate 11.02.2021 pretensioonis ja ülejäänute kohta alles 30.08.2023 hagi täienduses. Kõigist puudustest oli vaja eraldi teatada, kusjuures hageja pidi puudustest saama teada kohe korteriga tutvumisel (st need ei olnud varjatud) ja teatamise mõistlik aeg on 1–2 kuud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati suuremas summas kui põhivõlg 8101,34 € ja sellelt arvutatud viivis. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab eelnimetatud summat ületava põhivõla ja sellelt viivise nõuded rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ühtlasi muutub menetluskulude jaotus, järgides hagi rahuldamise ulatust. Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine tuleb maakohtul uuesti otsustada (TsMS § 657 lg 1 p 3). Kaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus muudab ka asja hinda.
8.Poolte väidete põhjal saab kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest lepingu sõlmimise ja selle p-s 4.1 kokku lepitud kostja kohustuse (dokumenteerimiskohustus) täitmata jätmise kohta (vaidlustatud otsuse p 2 esimene ja teine lõik, TsMS § 652 lg 1 p 1).
9.Pooled ei vaidle ja ringkonnakohus nõustub, et leping tuleb õiguslikult kvalifitseerida müügilepinguks (VÕS § 208 lg 1). Kostja müüjana täitis oma põhikohustuse, aga vaidluse all on, kas lepingu p-s 4.1 kokku lepitud lisakohustuse täitmata jätmine on vabandatav ja kas lepingu ese (korter) vastas lepingutingimustele (VÕS § 217 lg-d 1 ja 2). Kostja kohustuste rikkumise korral saab hageja nõuda kahju hüvitamist (VÕS § 115 lg 1), kui täidetud on kõik kahju hüvitamise eeldused: kostja vastutab rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
10.Lepingu p-st 4.1 tuleneva dokumenteerimiskohustuse rikkumise osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega vaidlustatud otsuse p-s 2 ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
10.1.Kaebuse kohaselt ei rikkunud kohus selles osas selgitamiskohustust ega muid menetlusnorme, vaid kostja etteheide seisneb viites täitmise takistusele – dokumentatsiooni lõplikuks vormistamiseks on vajalik elamu kõigi kolme korteriomaniku ühine tegevus. 6 (11)
10.2.Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, v.a, kui rikkumine on vabandatav, kusjuures eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1). Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu, st sellise asjaolu tõttu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal sellega arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks (VÕS § 103 lg 2). Käesoleval juhul oli dokumenteerimiskohustuse täitmise seotus teiste korteriomanike tegevuse ja tahteavaldustega kostjale lepingu sõlmimisel mõistlikult ettenähtav. Järelikult ei vabasta VÕS § 103 lg 2 teda lepingulisest vastutusest. Muid vastutusest vabastamise aluseid ei esine.
10.3.Hageja (korteri ostjana) võib VÕS § 115 lg 1 teise alternatiivi alusel nõuda kahju hüvitamist ka siis, kui ta lepingust ei tagane. Kui kahju hüvitamist nõutakse täitmise asemel, asendub täitmata põhikohustus VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise kohustusega ulatuses, mis võimaldab panna hageja olukorda, milles ta oleks olnud, kui kostja (korteri müüjana) ei oleks oma kohustust rikkunud. Hageja nõue 2396,66 € saamiseks vastab neile ja teistele eespool p-s 9 loetletud tingimustele ning maakohus rahuldas selle õigesti.
11.Korteri lepingutingimustele mittevastavuse osas nõustub ringkonnakohus samuti maakohtu põhjendustega.
11.1.Puuduste (a)–(h) esinemist kostja ei vaidlusta. Maakohus tuvastas otsuse p 3 esimeses lõigus ja pooled ei vaidle, et lepingus korteri (sh duširuumi) omadusi kokku ei lepitud. Õige on maakohtu järeldus, et sel juhul pidi korter vastama otstarbele, milleks tavaliselt seda liiki asju kasutatakse ehk vähemalt keskmisele kvaliteedile (VÕS § 217 lg 2 p 2, § 77 lg 1). Vaidlus on küsimuses, milline on see keskmine kvaliteet ehk täpsemalt, kas keskmise kvaliteediga korteril ei tohiks olla puuduseid (a)–(h).
11.2.VÕS § 217 lg 2 p-s 2 nimetatud „seda liiki asjade“ kindlaksmääratlemisel tuleb arvesse võtta ka asja vanust ja senist kasutust ning sellest lähtuvalt hinnata, kas asi sobib otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Vanemate asjade puhul võib olla keeruline määrata ühtset kvaliteedikriteeriumi, vaid kohtul tuleb iga kord välja selgitada, millised on mõistlikud ootused vaidlusalusele esemele. Näiteks ei saa vanade majade puhul lepingutingimustele vastavuse hindamiseks võtta aluseks kaasaegseid ehitusstandardeid, küll aga saab arvesse võtta kasutusotstarvet ja senist tegelikku kasutust. Üksnes juhul, kui müügilepingu eseme seisukord on halvem sellest, mida ostja võis mõistlikult oodata, võib tegemist olla müügilepingu eseme lepingutingimustele mittevastavusega VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 tähenduses (RKTKKo 31.03.2023, 2-19-19586/85, p-d 13 ja 16 ning RKTKo 14.02.2024, 2-21-1758/64, p 10.2).
11.3.Korter oli enne hagejale võõrandamist kasutusel eluruumina ja kostja teadis hageja soovi jätkata sama kasutusviisi. Eluruumina kasutatava korteri puhul võib ostja alati mõistlikult oodata, et selles on kohane pesemisvõimalus, st vannituba või duširuum võimaldab sihipärast kasutamist. Korteri müügikuulutuses (II kd tl 89–90, dtl 437–439) märgiti, et sanitaarruumis on uus torustik, dušš, boiler ja pesumasin ning kuulutusele oli lisatud renoveeritud duširuumi foto. Ühtlasi sisaldas kuulutus teavet, et korter on renoveeritud. Kostja tugineb elamu vanusele, aga ringkonnakohtu hinnangul saab ka vanema maja puhul ostja eeldada, et renoveeritud duširuum vastab elementaarsetele nõuetele, sh seinad on piisava kandevõimega ja ruum on niiskuskindel. Ühtlasi saab eluruumina kasutatavate vanemate ehitiste puhul mõistlikult eeldada nende ohutust, sh elektriseadmete paigaldamist vähemalt paigaldamise ajal kehtinud standardite ja nõuete kohaselt ning tervisele ilmselt kahjulike mõjurite (sh hallitus) puudumist. Seetõttu pole elamu vanus käesoleval juhul oluline, vaid ka vanas majas paikneval keskmise kvaliteediga (VÕS § 217 lg 2 p-s 2 ja § 77 lg 1 tähenduses) korteril ei tohiks olla puuduseid (a)–(h). Järelikult tuvastas maakohus õigesti, et korter ei vastanud nende puuduste tõttu lepingutingimustele. 7 (11)
11.4.Kostja ei tõendanud, et duširuum ja selles kasutatud tehnilised lahendused vastasid selle renoveerimise aja (2016. a) tingimustele. Samuti pole tõendatud kostja väide, et pragunemine, boilerit kandva konstruktsiooni kahjustumine, liigne niiskus ja hallitus oleks tingitud elamu vanusest või normaalsest kulumisest. Poolte esile toodud asjaolud ei viita sellele, et hageja oleks korterit kasutanud ebakohaselt.
12.Kostja väitel pidanuks hageja vähemalt osaliselt puuduseid märkama kas korterit enne müüki üle vaadates või vähemalt seda kasutama hakates. See väide on põhjendatud üksnes puudusena (a) tuvastatud elektrikilbi asukoha osas.
12.1.Eristada tuleb asja tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi ja varjatud puudusi. Varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Sealjuures saab asjaolust, et võimalikule puudusele viitas spetsialist, üldjuhul järeldada, et puudus oli varjatud (RKTKo 10.10.2018, 2-14-37663/54, p 13).
12.2.Vaidlustamata asjaoludel oli elektrikilbi paiknemine vannitoas nähtav ja hiljemalt korterit kasutama hakates pidi hageja seda märkama. Hageja leiab, et talle ei pidanud olema arusaadav paigutuse lubamatus. Ringkonnakohtu hinnangul on üldtuntud TsMS § 231 lg 1 tähenduses, et elektrikilpe ei paigaldata niisketesse ruumidesse, sh duširuumi. Elektrikilbi sobimatus duširuumi on sedavõrd ilmne, et iga mõistlik isik sellise paigutuse kohasuses vähemalt kahtleb. Hageja väitel pöördus ta 2020/2021. a vahetuse ajal asjatundja poole, aga ta ei toonud esile, et oleks tundnud huvi, kas kilp on paigaldatud korrektselt. Kuigi asjaomasele puudusele juhtis tähelepanu alles kohtu määratud ekspert, ei õigusta see käesoleval juhul järeldust puuduse varjatuse kohta. Puudus oli ilmne, aga hageja ei pööranud sellele eelnevalt tähelepanu ega soovinud käsitleda sama asjaolu korteri puudusena. Neil kaalutlustel ei ole puudus (a) varjatud.
12.3.Ülejäänud puuduseid (b)–(h) ei saanud hageja avastada korterit temalt eeldatava hoolsusega väliselt üle vaadates ega kasutades enne seintes pragude ilmnemist, boileri asukoha muutust ja niiskuse jälgede ilmnemist. Kostja ei tõendanud, et need asjaolud saanuks olla hagejale nähtavad enne 2020. a detsembrit. Järelikult olid puudused (b)–(h) varjatud.
13.Osaliselt on põhjendatud kostja väide, et hageja ei teatanud kõigist hagi alusena nimetatud ja maakohtu tuvastatud puudustest (a)–(h) kostjale mõistliku aja jooksul. See toob kaasa vaidlustatud otsuse osalise muutmise.
13.1.Ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama (VÕS § 220 lg 1 ls 1). Mõistlik aeg selles tähenduses saab hakata kulgema puudusest teadasaamisel. Lisaks võib vähemalt teatavatel juhtudel olla vajalik hinnata aega, mille jooksul ostja mõistlikult toimides pidi puudusest teada saama. Ilmsest puudusest peab ostja müüjale üldjuhul teatama kohe pärast asja enda valdusse saamist, kuid sellisest puudusest, mille avastamine eeldab asja kasutamist (varjatud puudus), peab ostja teavitama müüjat siis, kui tal oli mõistlik võimalus puudus avastada (RKTKo 17.01.2024, 2-20-9824/111, p 20.2).
13.2.Maakohus ei tuvastanud selgelt, millal hageja puudustest teada sai ja kostjale neist teatas. Vaidlustatud otsuse p 3 kaheksanda lõigu tõendiviitest ja hageja väidetest on aru saada, et nii hageja kui ka maakohtu arvates oli piisav osadest puudustest teatamine 04. ja 15.01.2021 e-kirjadega (I kd tl 18–21, dtl 19–20). Kostja möönis 15.12.2021 täiendava vastuse p-s 4 vähemalt esimese kirja kättesaamist, aga ka teise osas ei ole ta esitanud kirja kätte saamata jäämise vastuväidet. Lisaks saatis hageja esindaja kostjale 11.02.2021 nõudekirja (I kd tl 26–27, dtl 27–31), millele kostja ka vastas (I kd tl 28, dtl 24–25). Hageja kirjade kohaselt teatas ta kostjale, et duširuumi seintes on praod, puudub hüdroisolatsioon täielikult ja pahtlilint liitekohtades, boileril puudub tugi ja boiler on tunginud läbi seina, ruumis on niiskuskahjustus. Nii kirjeldas hageja piisavalt puuduseid (b)–(e) ja (h). Puuduste 8 (11)
(b)–(d) osas on ilmne kirjelduse vastavus praegu hagi alusena esitatud puudusele. Puuduste (e) ja (h) sisu (seinaplaadi karkassi ebapiisavus, hallitus) on hageja teadetega mõistlikult hõlmatud, sest need seonduvad otseselt teadetes kirjeldatuga (praod seintes, boileri vajumine, niiskus). Poolte väidete järgi ei tegutsenud hageja korterit ostes majandus- ega kutsetegevuses, st talle ei laiene VÕS § 220 lg 2 järgne puuduse täpse kirjeldamise kohustus. Vastavalt eespool p-s 12.3 märgitule saab lähtuda sellest, et hageja sai kõnelustest puudustest teada 2020. a detsembris.
13.3.Hageja väitel sai ta ülejäänud puudustest (a), (f) ja (g) teada eksperdi 22.05.2023 arvamusest (I kd tl 142a–202, dtl 172–285). Toimiku andmetel sai hageja eksperdi arvamuse kätte 24.05.2023 ja teatas puudustest kostjale 30.08.2023 hagi täienduses. Neid kuupäevi pooled kahtluse alla ei seadnud. Hageja leiab, et tal ei olnud vaja arvamuses märgitust kostjat eraldi teavitada, sest menetlusosalisena sai kostja arvamusega tutvuda samal ajal ja kostjale oli juba varasemalt teada, et hageja nõuab kohtus korteri varjatud puudustest tingitud kahju hüvitamist. Ringkonnakohus hageja käsitlusega ei nõustu. VÕS § 220 lg 1 ls 1 järgne teavitamiskohustus ei olene otseselt sellest, kas müüja puudusest teadis või teadma pidi, samuti pole tähtis, kas müüjal oli võimalik tutvuda sama dokumendiga, millest ostja sai puudustest teada. Müüja teadmisest sõltumatut puudusest teatamise kohustust ilmestavad VÕS § 221 sätted, eelkõige lg 1 p 2 ja lg 2. Nimelt näevad need ette müüja vastutuse erijuhu puhuks, kui müüja (müügi ajal) puudusest teadis või teadma pidi, aga seda ostjale ei avaldanud. Seadusandja ei ole sätestanud muid piiranguid ostja teavitamiskohustusele, sh olukorraks, kus müüja saab puudusest teada pärast müügilepingu sõlmimist. Lisaks tuleneb eespool p 12 alapunktide põhjendustest, et puudus (a) oli ilmne (mitte varjatud), mistõttu sellest teatamise mõistlik tähtaeg hakkas kulgema veelgi varem.
13.4.Eelneva põhjal on vaja hinnata, milline oli mõistlik aeg puudusest teada saamisest kuni teatamiseni. Senises kohtupraktikas on leitud, et siseviimistluse rikkumisest tulenevate kui ilmsete puuduste korral on mõistlik aeg kolm kuud (küll teises õiguslikus tähenduses, RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-6-17, p 14). Ringkonnakohtus on otsustanud, et korteri ehitustehnilisest puudusest teadasaamise, aga ka teatamise mõistlik aeg on kumbki kaks kuud (TlnRnKo, 23.02.2024, 2-21-20244, p 10.3). Seadusandja eeldab, et tarbijal on võimalik teatada asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada (VÕS § 220 lg 1 ls 2).
13.5.Detsembris 2020 avastatud puudustest teatas hageja kostjale esmalt 04.01.2021 e-kirjas ja nimetas 11.02.2021 pretensioonis lisaks niiskuskahjustust. Kõnealustest tehnilistest puudustest teatamise mõistlik aeg on ringkonnakohtu hinnangul kaks kuud, aga kohane aeg nähtavatest probleemidest niiskuskahjustuse kohta järelduse tegemiseks üks kuu. Kokkuvõttes olid hageja teated puuduste (b)–(e) ja (h) kohta tähtaegsed.
13.6.Eksperdi arvamuses kajastatud täiendavatest puudustest teatas hageja kostjale 30.08.2023 hagi täienduses. Ühest küljest on asjatundja arvamus puuduse tuvastamise allikana selgem kui asja ülevaatamise võimalus. Teisalt vajab see sisulist tutvumist ja võib olla tehniliselt keerukas. Neil kaalutlustel otsustab ringkonnakohus, et mõistlik aeg kohtu määratud eksperdi arvamuses loetletud puudustest teadasaamiseks on üks kuu ja neist kohustatud isikule teatamiseks kaks kuud. Eelnevas tuvastatud asjaoludel sai hageja eksperdi arvamuse kätte 24.05.2023, st kokku kolme kuu pikkune tähtaeg (üks kuu arvamusega tutvumine + kaks kuud puudustest kostjale teatamine) möödus 24.08.2023. Hageja 30.08.2023 hagi täienduses sisaldunud teated puuduste (a), (f) ja (g) kohta olid hilinenud, st hageja ei teatanud neist mõistliku aja jooksul VÕS § 220 lg 1 ls 1 tähenduses. Seetõttu pole vaja eraldi enam hinnata puudusest (a) teatamise tähtaega selle varem ilmnemise tõttu.
13.7.Ostja võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest 9 (11)
ja ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2). Hageja ei tugine kostja varasemale teadmisele ühestki puudusest (a)–(h). Samuti ei toonud hageja esile asjaolusid, mille järgi võiks lugeda teatamata jätmise mõistlikult vabandatavaks (VÕS § 220 lg 3 ls 2), ega tuginenud kostja tahtlusele või raskele hooletusele puuduste põhjustamisel (VÕS § 221 lg 1 p 1). Järelikult ei saa hageja edukalt tugineda puudustele (a), (f) ja (g).
14.Järgmiseks käsitleb ringkonnakohus hüvitatava kahju suurust ja kõnealuses osas hageja nõude põhjendatuse ulatust.
14.1.Maakohus tuvastas kahju suuruse asjakohaselt eksperdi arvamusele lisatud ja selles ka viidatud hinnapakkumise alusel. Kostja vaidlustas nii üldistava ja teisi tõendeid kõrvale jätva käsitluse, mistõttu ringkonnakohus kontrollib välja mõistetud kahjuhüvitise suurust. Selleks tegi kohus pooltele ettepaneku esitada selged seisukohad ja vajadusel ka põhjendatud arvutused, kui suur on iga puuduse (a)–(h) kõrvaldamise kulu. Vastava arvutuse esitas ainult hageja. Kostja avaldas ringkonnakohtu istungil, et tal ei ole hageja tabelile arvutuslikke vastuväiteid, aga ei esitanud ise sarnast arvutust ühegi teise tõendi põhjal. Nii on praeguseks puuduste kaupa eristatud kahju suurusega seotud asjaolud esile toonud ainult hageja. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, kusjuures pool määrab ise, mis asjaolud ta esitab ja kuidas neid tõendab (TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 ls 2). Kohus ei otsi asjaolusid tõenditest, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb (RKTKo 21.10.2020, 2-17-18305/45, p 17). Kirjeldatud olukorras ei ole ringkonnakohtul muud menetluslikku võimalust, kui kontrollida hageja nimetatud asjaolusid tema väidetega seotud tõendi ehk eksperdi arvamusele lisatud hinnapakkumise (I kd tl 202, dtl 284–285) põhjal.
14.2.Lisaks märgib ringkonnakohus, et tal ei ole maakohtule menetluslikke etteheiteid kahju suuruse tuvastamisel just viidatud hinnapakkumise põhjal. Tõendeid kahju suuruse kohta esitas ainult hageja. Eelmises alapunktis viidatud menetluspõhimõtete kohaselt oli hageja vaba valima, millise tõendiga soovib kahju suurust tõendada. Hageja 30.08.2023 hagi täiendusest alates on selgelt aru saada, et ta soovib tugineda kahju suuruse (puuduste kõrvaldamise kulu) osas eksperdi arvamusele ja selle lisale. Kostja ei esitanud tõendeid kahju teistsuguse suuruse kohta. Niisugusel juhul lähtus maakohus kahju suuruse tuvastamisel õigesti hageja viimati valitud tõendist. Poolte väiteid arvestades on tõend piisava detailsusega. Hageja ülejäänud tõendid puuduste kõrvaldamise maksumuse kohta (I kd tl 30–32, dtl 26, 32– 33, 50) on ajaliselt oluliselt varasemad.
14.3.Õigeaegselt teatatud puuduste (b)–(e) ja (h) kõrvaldamisega on hageja tabeli väidete kohaselt seotud hinnapakkumise ridadel 1, 3, 4, 8 ja 11–14 kajastatud kulu. Kostja hageja neid väiteid ei vaidlustanud. Siiski kirjeldab rida 13 üldist tööd, mis tuleneb kõigist ülejäänud töödest. Seetõttu saab rea 13 summat võtta arvesse vaid osaliselt. Ilma rea 13 summata on pakutud hind (ilma käibemaksuta) 6749,20 € (= 6959,20 – 210) ja kõigi eelnevas loetletud asjakohaste tööde maksumus 4271,60 € (= 446,40 + 2050 + 555 + 409,20 + 95 + 465 + 250). Nii saab rea 13 summast võtta arvesse 132,30 € (≈ 210 × 4271,60 : 6749,20). Puuduste (b)–(e) kõrvaldamise hinnaks kujuneb 4403,90 € (= 4271,60 + 132,30). Pakkumise kohaselt tuleb lisada käibemaks 20% – sellest suurema määraga käibemaksu hüvitamist hageja maakohtus ei nõudnud ega esitanud ringkonnakohtule nõude suurendamise avaldust. Kokku kujuneb varjatud puudustest tingitud kahjuhüvitise summaks 5284,68 € (= 4403,90 + 20%).
14.4.Maakohus kontrollis õigesti kahju hüvitamise kõiki aluseid. Ringkonnakohus nõustub vastavate põhjendustega. Maakohus ei rikkunud oluliselt selgitamiskohustust, sest poolte väidete ja taotluste põhjal oli vaidluse ese piisavalt selge. Ainsa etteheitena maakohtule saab märkida puudustest (a)–(h) teatamise aegade ja nende kõrvaldamise kulude eristamiseks vajalike poolte seisukohtade küsimata jätmist, aga need toimingud sai ringkonnakohus teha. Isegi kui maakohtu õiguskäsitlus oli kostja jaoks mingis osas üllatav, sai kostja vastavad 10 (11)
seisukohad esitada apellatsioonimenetluses. Eespool p-s 9 kokkuvõtvalt esitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on kõik täidetud. Järelikult saab hageja kostjalt nõuda korteri varjatud puuduste tõttu 5284,68 € hüvitamist.
15.Kohtueelse õigusabi nõude lahendas maakohus õigesti, selles osas ei ole kaebuses ka eraldi väiteid. Käesoleval juhul ei mõjuta kõnealuse kahju suurust ega hüvitamise ulatust hagi rahuldamise ulatus. Hageja esindaja 11.02.2021 nõudekiri ei sisaldanud konkreetset summat, mille tasumist hageja kostjalt nõuab. Algselt esitatud haginõue oli väiksem praegu kostjalt välja mõistetavast summast. Ringkonnakohus nõustub maakohtu õiguslike põhjendustega ja rahuldab kõnealuse nõude eeltoodud kaalutlustel summas 420 €.
16.Vahekokkuvõttena saab märkida, et hageja põhinõudest rahuldatakse kokku 8101,34 € (= 2396,66 + 5284,68 + 420).
17.Hageja nõuab viivise maksmist, selle nõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1. Kostja ei esitanud viivise nõudele muid vastuväiteid peale selle arvutamise algusaja. Hageja soovis viivist alates hagi esitamisest, mis on kooskõlas VÕS § 113 lg 2 ls-ga 1. Maakohus ei eksinud viidatud sätte kohaldamisel, kui mõistis viivise välja alates algse hagi esitamisest. Kahju hüvitamise nõude sisulisel muutmisel menetluses ei saa sellelt viivist nõuda VÕS § 113 lg 2 ls 1 järgi enne nõude esitamist (RKTKo 08.12.2016, 3-2-1-116-16, p 55). Käesoleval juhul ei muutnud hageja oma nõuet 30.08.2021 sisuliselt, vaid üksnes suurendas, mis TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi ei ole hagi muutmine. Kahju hüvitamise nõude alus on jätkuvalt need puudused, millest hageja teatas kostjale juba enne hagi esitamist. Neil kaalutlustel tuleb eelmises p-s 16 vahekokkuvõttena märgitud põhivõla summalt mõista välja viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras alates 31.03.2021.
18.Kokkuvõttes rahuldatakse hagi osaliselt. Rahuldamata jäävad põhivõla 3066,36 € (= 11 167,70 – 8101,34) ja sellelt viivise saamise nõuded. Rahaliste nõuete puhul pole nende rahuldamata osa vaja resolutsioonis eraldi kajastada.
19.Kõik senised menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Hageja nõudis kokku põhivõla 11 167,70 € maksmist, millest tänase otsusega rahuldatakse 8101,34 € ehk ligikaudu 73%. Viivise nõuete rahuldamise ulatus oleneb põhivõla nõude edukusest. Neil kaalutlustel on põhjendatud, et kostja kannab 73% kuludest mõlemas kohtuastmes ja hageja kanda jääb ülejäänud 27%. Maakohus ei määranud kostja kulusid rahaliselt kindlaks, mistõttu tuleb kõik kulud uuesti kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist (TsMS § 177 lg 2, vt nt RKTKo 22.05.2024, 2-2210813/50, p 16). Tänases otsuses ei ole vaja käsitleda kaebuse väidet kulude ebaõige kindlaksmääramise kohta.
20.Asja hind on maakohtus määratud ebatäpselt. Ringkonnakohtu hinnangul on asja hind TsMS § 124 lg 1, § 133 lg-te 1 ja 2 ning § 134 lg 1 järgi 13 147,83 € (= 6860 + 6860 × 8% + 4307,70 + 914,41 + 4307,70 × 12%). Loetletud summadest 914,41 € on alates algse hagi esitamisest (31.03.2021) kuni nõude suurendamiseni (30.08.2021) arvutatud viivis täiendavalt nõudelt 4307,70 €. Ringkonnakohus muudab asja hinda (TsMS § 136 lg 4, § 137 lg 11). Hagilt ega kaebuselt tasutud riigilõivu suurust hinna muutus ei mõjuta.
21.Ringkonnakohus koostab kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 22) ja kajastab selles kõigi seniste menetluskulude jaotuse (TsMS § 173 lg 1 ls 2). Viivise nõude osas järgib ringkonnakohus maakohtu valitud sõnastust, märkides vastava põhinõude summa ja viivise arvutamise algusaja. Tervikresolutsioonis pole vaja korrata maakohtu otsuse resolutsiooni p 7 ekspertiisitasu ettemakse hagejale osalise tagastamise kohta, sest kohtute infosüsteemi andmetel on kohtu menetluslik korraldus juba täidetud. (allkirjastatud digitaalselt) 11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.