TSÜS › Isiku paigutamine hoolekandeasutusse

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

Tallinna linn (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu, avaldaja) esitas 11. aprillil 2018 Harju Maakohtule avalduse täisealise isiku XX (X, puudutatud isik) kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamiseks. Avalduse kohaselt on puudutatud isik tulenevalt oma vaimsest tervisest vajanud ravi psühhiaatriahaiglas alates 1992. aastast ja tema suhtes on korduvalt rakendatud tahtest olenematut ravi. Puudutatud isik ei ole haiglaravi lõppedes mõistnud ravivajadust ega jälginud arsti määratud raviskeemi, mistõttu vaimse tervise probleemid on süvenenud. Puudutatud isik on raske puudega, tal on diagnoositud skisofreenia ja alkoholisõltuvus. Tervisliku seisundi halvenemise tõttu muutub ta agressiivseks. Puudutatud isiku võimetust oma käitumisest aru saada või seda juhtida näitab tema tekitatud tulekahju oma eluruumis, eakate naabrite ähvardamine ja nende suhtes vägivalla kasutamine ning tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamine tema suhtes nii Eestis kui ka välismaal. Puudutatud isik vajab pikaaegset stabiilset keskkonda, kus talle oleks tagatud vajalikud ravi- ja hooldusteenused. Tal puudub haiguskriitika, ravimeid võtab ainult kontrollimisel. Tema käitumine on psühhootilistest elamustest tulenevalt ettearvamatu ja ohtlik ning püsivate skisofreenia luulude ja alkoholisõltuvuse tõttu võib ta seada ohtu nii enda kui ka teiste inimeste elu ja tervise. Puudutatud isiku käitumist ja tervislikku seisundit on võimalik kontrolli all hoida vaid tugevdatud järelevalvega tingimustes, sest pakutavatest sotsiaalteenustest ta keeldub. Oma olukorda ta ei mõista, mistõttu vajab paigutamist kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele. Psühhiaatri arvamusest nähtub puudutatud isiku haigestumise ja haiguse kulgemise kohta, et puudutatud isik põeb rasket kroonilise kuluga psüühikahäiret (paranoidset skisofreeniat), mis piirab tema võimet kestvalt ümbritsevast aru saada ja oma käitumist juhtida. Ta vajab pidevat psühhiaatrilist ravi, milleta jäämisel tema tervislik seisund halveneb. Haiguse ägenemisehalvenemise foonil on tal korduvalt esinenud käitumist, mille tõttu on ta olnud ohtlik endale ja ümbritsevale. Sisuline haiguskriitika isikul puudub, ravivajadust adekvaatselt ei mõista. Puudutatud isik vajab viibimist hoolekandeteenusel, kus on talle tagatud sotsiaalabi (turvaline elukeskkond, abi igapäevatoimingutes jms) ning järjepidev psühhiaatriline ravi ja selle jälgimisvõimalust. Isiku ööpäevaringse järelevalvega hooldusteenuse määramata jätmisel võib ta olla ohtlik endale ja teistele. Arvestades puudutatud isikul esineva häire iseloomu ja tervislikku seisundit, vajab ta esialgu ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunamist. Puudutatud isikule määratud esindaja toetas avaldust, kuna isik võib tavatingimustes olla ohtlik. Puudub alus prognoosida isiku tervisliku seisundi ja sotsiaalse toimetuleku paranemist. Isik vajab pikaajalist viibimist keskkonnas, kus on talle tagatud sotsiaalne ja meditsiiniline abi. Teenuse osutamise vältel on võimalik kaaluda teisi võimalikke teenuseid. AS HOOLEKANDETEENUSED (edaspidi „hoolekandeasutus“), kelle üksusele Valkla Kodu maakohus saatis avalduse menetlusse võtmise määruse, leidis, et tegemist võib olla erihooldusteenust vajava kliendiga. Hoolekandeasutus esitas arvamuse ainult kohtult saadetud dokumentide, mitte aga puudututud isikule hooldusteenuse osutamise põhjal. 2 (7)

Sotsiaalkindlustusamet toetas avaldust. Pärast rehabilitatsiooniplaani koostamist on asjaolude muutumisel võimalik isik paigutada kergemale teenusele. Maakohus kuulas 10. mail 2018 ära puudutatud isiku, kes orienteerus ajas, kohas ja isikus. Ta selgitas loogiliselt viimaseid sündmusi. Isik kinnitas, et tal ei ole viimasel ajal olnud erimeelsusi kaaskodanikega, ta ei ole kedagi ähvardanud ega kellegagi kakelnud. Ta tarvitab ravimeid ja kinnitas, et jätkab raviplaani järgmist haiglast vabanedes. Puudutatud isiku raviarst lisas, et isikuga on koostöö nõrk. Puudutatud isikule sobiks raviarsti sõnul erihooldekodu. Viimane ohtlik sündmus oli tulekahju, haiglas on isik olnud rahulik ja allunud ravile.

MAAKOHTU MÄÄRUS

Maakohus jättis 22. mai 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja kulud ning tasu kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamise eest, mis jäid Eesti Vabariigi kanda. Maakohus tugines sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105 lg-le 1 ja Riigikohtu

MÄÄRUSKAEBUS

Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega avalduse rahuldada. Menetluskulud palub avaldaja panna riigi kanda. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Esiteks hindas maakohus tõendeid ja asjaolusid valikuliselt ja ebaõigesti, mistõttu jäid tuvastamata isiku kinnisesse asutusse paigutamise eeldused. Tervisliku seisundi halvenedes muutub puudutatud isiku käitumine agressiivseks. Kohus ei arvestanud ega hinnanud seda väidet ega teisi avaldaja esile toodud asjaolusid: puudutatud isiku suhtes on algatatud kriminaalmenetlus, teiste isikute ähvardamised, tema eluruumis toimus 2018. aastal põleng. Teiseks jättis maakohus põhjendamatult kõrvale spetsialistide arvamused ja lähtus ainult oma siseveendumusest. Kohus kuulas puudutatud isiku ära 10. mail 2018 psühhiaatriakliinikus. Menetlustoiming kestis 30 minutit ja selle käigus vestles kohtunik nii puudutatud isiku kui ka raviarstiga. Järelikult kujundas kohus arvamuse pelgalt 10–15 minutilise kohtumise pinnalt, mis on lühike aeg andmaks adekvaatset hinnangut psüühiliselt haige isiku ohtlikkusele lähitulevikus. Kuigi vestluse käigus kinnitas arst, et puudutatud isikuga on koostöö nõrk, olid kohtu jaoks piisavalt usutavad puudutatud isiku lubadused jätkata ravimite võtmist ja loobuda alkoholist. Puudutatud isik kinnitas kohtule, et pole viimase ajal kedagi ähvardanud. Puudutatud isik viibib statsionaarsel ravil alates 31. jaanuarist 2018, kus talle on tagatud igapäevane hooldus, turvaline keskkond, ravimite kasutamine, alkoholi tarbimise keeld ja tugevdatud järelevalve, mille tulemusel tervisesesund ajutiselt paranes. Aega enne ravil viibimist kohus arvesse ei võtnud, kuigi avalduse lahendamise seisukohalt on see määrava tähendusega. Kolmandaks ei võtnud kohus arvesse, et puudutatud isikule on korduvalt kohaldatud tahtest olenematut ravi. See kinnitab puudutatud isiku ohtlikkuse suurt tõenäosust iseendale ja teistele, mis võib avalduda lähitulevikus, kui puudutatud isik enam ei viibi kontrollitud keskkonnas. 3 (7)

MENETLUSE EDASINE KÄIK

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isiku esindajale tähtaja sellele vastamiseks. Puudutatud isiku esindaja nõustus kaebusega. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 12. juunil 2018 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 14. juunil 2018.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud ning vaidlustatud määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2, § 659 ja § 667 lg 2 kohaselt tühistada avalduse rahuldamata jätmise osas. Ringkonnakohus saab teha ise uue määruse, millega määrab paigutada puudutatud isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta tähtajaga üks aasta. Menetluskulude jaotuse osas jääb vaidlustatud määrus muutmata ja määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Avaldaja esitas 4. juunil 2018 koos määruskaebusega taotlused tõendite vastuvõtmiseks. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 178 ega vaidlustatud määrust ei ole vaja võtta toimikusse, sest need on juba varasemalt olemas (tl 14–17 ja 54–55). Viidatud dokumente ei ole nende elektroonilise esitamise tõttu vaja tagastada. Ringkonnakohus võtab täiendavate tõenditena vastu Harju Maakohtu 18. aprilli 2018 e-kirja, vandeadvokaadi Annemarie Kunila 16. aprilli 2018 arvamuse tsiviilasjas nr 2-18-4245 ja korteri fotod. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid, mistõttu puudub ringkonnakohtul alus keelduda nende vastuvõtmisest. Avaldaja märkis kaebuse lisana ka 29. märtsi 2018 kohtupsühhiaatriaekspertiisi, kuid kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole seda tegelikult esitatud. Seetõttu ei ole taotlust vaja lahendada. Avaldaja taotleb täisealise puudutatud isiku paigutamist kinnisesse asutusse (erihooldekodu) ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega erihoolekandeteenusele. TsMS § 475 lg 1 p 6 ja ptk 54 järgi vaatab kohus avalduse läbi hagita asjana. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 533 lg 1 p 1 näeb ette, et kohus otsustab isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avalduse alusel psüühiliselt haige isiku paigutamise tema tahteta või tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamise. Seaduses on sätestatud sarnased alused isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks nii hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele SHS § 105 alusel kui tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile psühhiaatrilise abi seaduse § 11 alusel. Kuna SHS näeb ette hoolekandeasutusse paigutamise tingimused ja avaldaja taotleb puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamist sel alusel, siis tuleb avaldust käsitleda taotlusena paigutada puudutatud isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta. Tingimused, mille esinemisel paigutatakse täisealine isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta, on sätestatud SHS § 105 lg-s 1 järgmistena: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama; 3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik. Maakohus tuvastas õigesti, et praegusel juhul esineb SHS § 105 lg 1 p-s 1 toodud tingimus. Puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Nimelt põeb puudutatud isik rasket kroonilise kuluga psüühikahäiret püsikululist paranoidset skisofreeniat, millele on iseloomulik paranoidsete- ja suurusmõtete 4 (7)

esinemine, mõttekäiguhäired, perioodilised meelepetted ning aastatega süvenenud defekt tunde- ja tahteelus. Samuti kuritarvitab puudutatud isik alkoholi, mille tõttu on haigus korduvalt ägenenud. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega korda neid. Samas leidis maakohus ebaõigesti, et puudutatud isik ei ole endale ega teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama ja tema suhtes on võimalik muude abimeetmete kasutamine (SHS § 105 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud eeldus). See tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isik võib osutuda käesoleval ajal ja lähemas tulevikus ohtlikuks eelkõige endale. Riigikohus on selgitanud, et isiku ohtlikkusele võib viidata mh puudulik haiguskriitika, st olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt

Maakohtule esitatud avalduse ja ekspertiisiakti kohaselt toimus puudutatud isiku eluruumis

Kõikide sotsiaalteenuste saamiseks, v.a kohtu poolt ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamine, on vajalik isiku nõusolek (taotlus). Isikule on võimalik pakkuda ravi väljaspool kinnist asutust juhul, kui isik oma ravivajadusest aru saab, kuna sellisel juhul toimub ravi vabatahtlikkuse alusel (rohtude võtmine, arsti külastamine). Samuti on toetatud elamise teenuse ja kogukonnas elamise teenuse eeldusena sätestatud see, et isik suudab ise enda eest hoolitseda (SHS § 95 p 2 ja § 98 p 2). Käesoleval juhul ei saa puudutatud isik enda ravivajadusest aru. Samuti nähtub puudutatud isiku käitumisest, et tal puudub tahe sotsiaalteenuste saamiseks. Puudutatud isik on keeldunud talle osutatavast nii meditsiinilisest kui ka sotsiaalsest abist. Kuna puudutatud isik ei saa aru enda ravivajadusest, sh ei soovi ka sotsiaalteenuste osutamist ega suuda enda eest ise hoolitseda, ei ole võimalik alternatiivseid meetmeid rakendada. Eelnevast tuleneb, et puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise eeldused on täidetud. Seega rahuldab ringkonnakohus avalduse SHS§ 105 lg-s 1 toodud sõnastuses (vt eespool p 13). SHS § 105 lg 5 järgi võib kohus paigutada isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse hooldamisele kuni üheks aastaks kohtumääruse tegemisest arvates. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud SHS § 105 lg-s 1 loetletud asjaolud, võib kohus valla- või linnavalitsuse või isiku seadusliku esindaja taotluse alusel pikendada isiku hoolekandeasutuses nõusolekuta hooldamise tähtaega kuni ühe aasta kaupa. Ka TsMS § 538 lg 2 järgi ei või isikut kinnisesse asutusse paigutada kauemaks kui üheks aastaks määruse tegemisest arvates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega määrab ringkonnakohus paigutada puudutatud isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta üheks aastaks. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis tingiksid lühema tähtaja määramise. TsMS § 541 lg 4 alusel võib kohus tunnistada isiku kinnisesesse asutusse paigutamise määruse täitmisele kuuluvaks määruse kättetoimetamisega isiku eestkostjale. Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isikule erihooldusteenuse kohene osutamine eelkõige isiku enda huvides. Harju Maakohtu 19. aprilli 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-4245 määrati puudutatud isiku eestkostjaks Tallinna Linnavalitsus (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu). Neil kaalutlustel tuleb määrus tunnistada viidatud sätte ja TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva § 467 lg 1 alusel viivitamata täidetavaks alates selle avaldajale kättetoimetamisest. TsMS § 542 lg 1 alusel tuleb määrus saata täitmiseks hoolekandeasutusele, keda maakohus pidas sobivaks teenuse osutajaks ja kes andis ka arvamuse puudutatud isiku kohta. TsMS § 172 lg 3 esimese lause järgi kannab isiku kinnisesse asutusse paigutamise ja sellega seotud menetluse kulud riik, kui kohus ei jäta neid täielikult või osaliselt isiku enda või tema eestkostja kanda, kuna see on kohtu arvates õiglane ja isik suudab kulusid eeldatavasti kanda. Menetlusosaliste kohtuvälised kulud võib TsMS § 172 lg 8 järgi jätta riigi kanda üksnes juhul, kui kohtuväliste kulude kandmiseks anti isikule menetlusabi (Riigikohtu 14. veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662, p 16 teine lõik). Seega tuleb vaatamata avaldusel rahuldamisele jaotada menetluskulud nii nagu seda tegi maakohus. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Puudutatud isiku esindaja tasutaotluse lahendab kohus täna eraldi määrusega. TsMS § 543 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. Lisaks menetlusosalistele on kaebeõigus ka selle kinnise asutuse juhil, kuhu puudutatud isik paigutatakse. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing

/ allkirjastatud digitaalselt / Liis Arrak

/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.