Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Liis Arrak ja Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
31. juuli 2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-53587
Tsiviilasi
Scandagra Eesti Aktsiaseltsi hagi Osaühingu Epicor Software Estonia ja Epicor Software Poland Sp.z.o.o. vastu lepingute rikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12. aprilli 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Scandagra Eesti Aktsiaseltsi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja): Scandagra Eesti Aktsiaselts (registrikood 10188677), lepinguline esindaja vandeadvokaat Priit Lätt Kostjad (vastustajad määruskaebemenetluses): Osaühing Epicor Software Estonia (registrikood 10393070) ja Epicor Software Poland Sp. z.o.o. (Poola Vabariigi registrikood KRS 0000039801), ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Toomela
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 12. aprilli 2018 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Põhimenetluses jättis Harju Maakohus 30. novembri 2016 otsusega Scandagra Eesti Aktsiaseltsi (hageja) hagi Osaühing Epicor Software Estonia (kostja I) ja Epicor Software Poland Sp. z.o.o. (kostja II, koos „kostjad“) vastu lepingute rikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamise ja viivise nõuetes rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. septembri 2017 otsusega hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus jättis 18. detsembri 2017 määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Seega jõustus Harju Maakohtu 30. novembri 2016 otsus
18.detsembril 2017.
2.Kostjad esitasid põhimenetluses maakohtule
14.oktoobril 2016 menetluskulude nimekirja ja täiendasid seda 21. oktoobril 2016. Kostja I menetluskulud on õigusabikulud 19 006,56 eurot (käibemaksuta) ja tõlkekulud 1 901,06 eurot. Kostja II menetluskulud on samuti õigusabikulud 19 006,56 eurot ja tõlkekulud 1 901,06 eurot, aga lisaks veel majutuskulud 566 eurot, sõidukulud 1 230 zlotti (sõltuvalt kursist 285 – 290 eurot), tunnistaja sõidukulud 1 230 zlotti (sõltuvalt kursist 285 – 290 eurot) ja tõendi saamise kulu 17 232,46 eurot. Tallinna Ringkonnakohtule esitasid kostjad 14. septembril 2017 taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks, mille kohaselt on kostja I menetluskulu õigusabikulu 6 154,17 eurot ja kostjal II samuti 6 154,17 eurot (käibemaksuta). Täiendava menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjate menetluskulu 14. septembril 2017 istungiga seonduv õigusabikulu 1 190 eurot (käibemaksuta).
3.Hageja hinnangul ei ole kostjate menetluskulud maakohtus osaliselt põhjendatud ja vajalikud. Põhjendatud pole kahe vandeadvokaadist esindaja kasutamine ega õigusabikulu menetluskulude nimekirja koostamise eest. Kostjate lepingulise esindaja kulud on hageja omadest ligi poole võrra suuremad. Kostjad ei esitanud kuludokumente ega täpsemaid selgitusi tõlkekulude jagunemise kohta. Tõendi saamise kulu ei kuulu hüvitamisele, sest vastav taotlus esitati pärast kohtu määratud tähtaega. Kui kohus peaks tõendi saamise kulu siiski arvestama, siis palub hageja seda vähendada 9 089,26 euroni, mis oli hageja samaväärse eriteadmistega isiku arvamuse saamise kulu. Apellatsioonmenetluses hageja kuludele vastuväiteid ei esitanud.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Harju Maakohus rahuldas 12. aprilli 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) kostjate avalduse osaliselt. Kohus mõistis hagejalt välja kostja I kasuks 17 747,66 eurot ja kostja II kasuks 36 121,12 eurot. Ühtlasi kohustas maakohus hagejat tasuma väljamõistetud summadelt lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist. 2 (7)
5.Maakohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 3 ja leidis, et tulenevalt asja keerukusest ja mahust tuleb hüvitada kostjatele kahe lepingulise esindaja (vandeadvokaadi) õigusabikulud. Kostja II on välismaa äriühing. Hüvitamisele kuulub vandeadvokaatide ajakulu ja kolmanda esindaja (vandeadvokaadi abi) kulu hüvitamine pole põhjendatud.
6.Kostjate õigusabikulud maakohtu menetluses on põhjendatud 183,04 t ulatuses. Arvestades asja sisu ja keerukust on kostjate lepinguliste esindajate tunnitasu 140 eurot põhjendatud ja vajalik. Seega on õigusabikulude rahaline suurus maakohtu menetluses 25 625,60 eurot ( = 183,04 × 140), millest hageja peab kummalegi kostjale hüvitama pool ehk 12 812,80 eurot.
7.TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks mh ka tõlgikulud. Kostja II on Poola äriühing. Välisriigi menetlusosalisega seoses tekivad menetluses ka tõlkekulud. Kostjate nõutav tõlkekulude hüvitis on mõistlik. Kuna kostjad palusid tõlkekulud jagada võrdses ulatuses mõlema kostja vahel, puudub vajadus neid teisiti hüvitamisele määrata. Seega on kostjate põhjendatud ja vajalik tõlkekulude suurus 3 802,12 eurot, millest hageja peab kummalegi kostjale hüvitama 1 901,06 eurot.
8.Tulenevalt TsMS § 143 pst 1 kuuluvad asja läbivaatamise kulude alla ka tunnistajakulud. Maakohus ei kohustanud menetlusosalisi tunnistaja kulude hüvitist eelnevalt tasuma. Tunnistajal on siiski ka sel juhul õigus saada tehtud kulutuste mõistlik hüvitis ja vastav kulu jääb kohtuvaidluse kaotanud poole kanda. Tulenevalt TsMS § 156 lgst 1 hüvitatakse tunnistajale menetlusega seotud sõidukulud mõistlikus ulatuses ning TsMS § 157 alusel hüvitatakse ka muud vajalikud kulud, eelkõige majutus- ja toitlustuskulud. TsMS § 144 lg 2 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Lennupiletite maksumus 285 – 290 eurot suunal Poola-Eesti-Poola on mõistlik ja põhjendatud. Seega on tunnistaja ning seadusliku esindaja sõidukulude hüvitise suuruseks kummagi puhul 287,50 eurot. Ka majutuskulud 566 eurot (kolme öö eest) ei ole liiga suured ja tuleb hüvitada.
9.Tulenevalt TsMS § 143 pst 2 on asja läbivaatamise kuludeks ka dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Kostja II põhjendas, et tõendi saamise kulu andmed jõudsid temani alles pärast menetluskulude nimekirjade esitamiseks määratud tähtaega. Hageja sai võimaluse täiendatud menetluskulude nimekirjaga tutvuda ja esitada selle osas seisukoht. Seetõttu ei ole põhjendatud jätta tõendi saamise kulu arvesse võtmata. Kostja II esitatud tõend võeti asja juurde ja kohus hindas seda lahendi tegemisel. Arvestades dokumentaalse tõendi sisu ja mahtu, samuti kuludokumentidest nähtuvaid teostatud 3 (7)
toiminguid (sh ajakulu) tõendi koostamiseks, on tõendi saamise kulu 17 232,46 eurot põhjendatud.
10.Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtu menetluses kostja I osas 14 713,86 eurot ( = 12 812,80 + 1901,06) ning kostja II osas 33 087,32 eurot ( = 12 812,80 + 1901,06 + 575 + 566 + 17 232,46).
11.Kostjate õigusabikulud apellatsioonmenetluses on põhjendatud 43,34 t ulatuses. Kostjate lepinguliste esindajate põhjendatud tunnitasu on 140 eurot ja seega kujuneb kostjate õigusabikulu rahaliseks suuruseks apellatsioonmenetluses 6 067,60 eurot ( = 43,34 × 140), millest hageja peab kummalegi kostjale hüvitama poole ehk 3 033,80 eurot.
12.Kokku kuulub hagejalt väljamõistmisele kostja I kasuks 17 747,66 eurot (= 14 713,86 + 3 033,80) ja kostja II kasuks 36 121,12 eurot (33 087,32 + 3 033,80).
MÄÄRUSKAEBUS
13.Hageja esitas 18. mail 2018 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osaliselt, vähendades kostjate kasuks välja mõistetud menetluskulude suurust. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised: − põhjendatud ei ole kahe vandeadvokaadist lepingulise esindaja kulude hüvitamine. Kohtuasi ei olnud olemuselt nii keerukas ega ka hinnalt sedavõrd suur, et oleks eeldanud kahe vandeadvokaadi osalemist. Seega ei tohiks arvestada tervikuna Tambet Toomela kulu, kuivõrd tema kaasamine ja kasutamine ei olnud vajalik; − hagejale ei saanud olla mõistlikult ettenähtav kostjate lepinguliste esindajate kulude suurus maakohtu kindlaksmääratud mahus. Hageja esindaja kulu oli poole väiksem. Nõuded olid õiguslikult seotud, kostjad kuuluvad samasse kontserni ja esitasid läbivalt ühiseid menetlusdokumente, mistõttu ei saa kahe kostja esindamine õigustada nii suurt erinevust kuludes. Samuti õigusta seda tõsiasi, et kostja II on välismaa äriühing. Hageja esindaja pidi hageja juhtkonnale menetluse käigust aru andma samuti inglise keeles; − dokumentaalse tõendi kulu andmed esitati pärast kohtu määratud tähtaega, mistõttu ei saanud maakohus seda kulu arvesse võtta menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel; − dokumentaalse tõendi kulu suurus on ebamõistlik.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
14.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjatele tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Kostjad vaidlesid kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 4. juunil 2018 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
4 (7)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vastavalt kaebuse ulatusele, st lähtudes eespool ps 13 refereeritud väidetest. Maakohtu määrus on kostjate õigusabikulu suuruse ja dokumentaalse tõendi kulu hüvitamise otsustamise osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.
16.Ringkonnakohus märgib, et hagejal puudub huvi vaidlustada maakohtu määrust osas, milles kostjate avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks jäi rahuldamata. Kuna kostjad määrust ei vaidlustanud, siis on avalduse rahuldamata jätmise osas maakohtu määrus TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
17.Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
18.Põhimenetluses tuvastas maakohus, et hageja ja kostja I sõlmisid
15.märtsil 2012 Eesti õigusele alluva litsentsilepingu ettevõtte ressursside planeerimise majandustarkvara kasutamiseks ning samal päeval sõlmisid hageja ja kostja II California õigusele alluva tarkvara juurutamise lepingu. Seega oli hagejal kummagi kostja vastu eraldi lepingust tulenev nõue, mille suhtes kehtisid vastavalt Eesti õigusest ja California õigusest tulenevad eeldused. Kummagi lepingu puhul tuli kostjatel eraldi analüüsida nõude aluseks olevaid asjaolusid ja esitada põhjendatud vastuväited, sh tuli tõlgendada erinevaid õigusakte ja kohaldada välisriigi õigust. Kostjad pidid ka tutvuma hagi lisadega, mis nähtuvalt toimikust on üpriski mahukad (toimiku esimesed 7 köidet sisaldavad vaid hagi, selle täpsustust ning tõendeid ja tõlkeid). Seega leidis maakohus põhjendatult, et käesoleval juhul kuulub hüvitamisele kahe lepingulise esindaja ajakulu. Tegemist on tavapärasest keerukama ja mahukama kohtuvaidlusega ning pole põhjust arvata, et ühe lepingulise esindaja olemasolul oleks materjalidega tutvumise või menetlusdokumentide koostamise ajakulu väiksem.
19.Hagejale oli hagi esitamise ajal ettenähtav, et TsMS § 162 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Menetluskulude kindlaksmääramist ja teiselt menetlusosaliselt väljamõistmist ei mõjuta iseenesest menetluskulusid hüvitama kohustatud menetlusosalise majanduslik olukord ega teise menetlusosalise tegevusala (vt Riigikohtu 27. veebruari 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1143-11, p 14 kolmas lõik). Hageja oleks saanud vältida kohustust hüvitada kostjate menetluskulud, kui ta oleks sõlminud kostjatega kohtuliku kokkuleppe. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Toimikust 5 (7)
nähtuvalt arutasid pooled ringkonnakohtu istungil kompromissi sõlmimise võimalikkust, kuid hiljem teatas just hageja, et kompromiss ei ole võimalik. Samuti on ekslik hageja arusaam, et poolte menetluskulud peavad olema võrdsed. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lgga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga (vt Riigikohtu 18. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 17). Menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel ei ületanud maakohus diskretsioonipiire ega rikkunud TsMS § 175 lg 1. Maakohtu järeldus hagejalt väljamõistetava vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb kostjatele osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu
23.märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostjate lepinguliste esindajate õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud.
20.Samuti on õiged maakohtu põhjendused kostja II esitatud dokumentaalse tõendi saamise kulu hüvitamise kohta. Nähtuvalt hageja 21. oktoobri 2016 menetlusdokumendist sai hageja esitada seisukoha kõnealuse kulu kohta. Vaidlustatud määruses vastas maakohus hageja väidetele ja põhjendas, miks ta leiab, et ka selle kuluga tuleb arvestada menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus hageja väidetele ammendavalt vastanud. Maakohus arvestas otsuse tegemisel kostjate esitatud dokumentaalse tõendiga, seega ei saa seda pidada asjakohatuks tõendiks, mille hankimise kulu ei peaks menetluskulude kandmiseks kohustatud isik vastaspoolele hüvitama. Maakohus kontrollis esitatud kuludokumentide alusel dokumentaalse tõendi hankimise kulu suurust ja leidis põhjendatult, et hagejal tuleb tervikuna kulu kostjale II hüvitada. Menetluskulude vähendamise põhjuseks ei saa olla üksnes hageja seisukoht, et kulu on liiga suur. Hageja ei ole põhjendanud, miks tuleb aluseks võtta tema esitatud arvamuse saamise kulu, kui kohtule esitatud arvetest nähtub konkreetselt California advokaadibüroo tehtud töö maht ja tunnitasu. Hageja ei ole selgelt esile toonud, et mõni kuludokumendis kajastatud töö on ebavajalik või advokaadi tunnitasu ülemäärane.
21.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
22.Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Liis Arrak
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 6 (7)
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.