Otsuse tegemise aeg ja koht 23. detsember 2019 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-2969
Tsiviilasi
Amigtex OÜ hagi Protex Balti AS vastu võla nõudes ning Protex Balti AS vastuhagi Amigtex OÜ vastu võla nõudes hagi hind 46 895,38 eurot, vastuhagi hind 36 112,33 eurot
Tsiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende Hageja: Amigtex OÜ (registrikood 12063684, asukoht Oja 19, 13516 Tallinn); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jüri Leppik (Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid, e-post [email protected]); Kostja: Protex Balti AS (registrikood 10081761, asukoht Akadeemia tee 33, 12618 Tallinn, e-post [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Viive Kaur (Advokaadibüroo Cobalt, e-post [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata hageja 15.11.2019 nõue mõista kostjalt välja kahjutasu 26 700 eurot saamata jäänud tuluna.
2.Jätta hageja hagi põhivõlgnevuse 36 547,20 euro, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 7405,41 euro ja hagi esitamisest alates sissenõutavaks muutuva viivise nõudes rahuldamata.
4.Mõista hagejalt Amigtex OÜ-lt (registrikood 12063684) kostja Protex Balti AS (registrikood 10081761) kasuks välja 36 543,31 (kolmkümmend kuus tuhat viissada nelikümmend kolm eurot ja 31 senti) eurot, millest 28 090,80 eurot on põhinõue, 5768,11 eurot hagiavalduse esitamise päevaks (13.10.2018) sissenõutavaks muutunud viivis ja 2684,40 eurot on kohtulahendi tegemise päevaks (23.12.2019) sissenõutavaks muutunud viivis.
5.Mõista hagejalt Amigtex OÜ-lt (registrikood 12063684) kostja Protex Balti AS (registrikood 10081761) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude summalt 28 090,80 eurolt alates kohtulahendi tegemisele järgnevast päevast (24.12.2019) kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Mõista hagejalt Amigtex OÜ-lt (registrikood 12063684) kostja Protex Balti AS (registrikood 10081761) kasuks menetluskuludena välja 23 560,48 (kakskümmend kolm tuhat viissada kuuskümmend eurot ja 48 senti), millest 22 280 eurot on põhinõue, 900 eurot on riigilõiv, 6 eurot on kulud registripäringutele ja 374,48 eurot on tunnistaja tasu.
3.Mõista hagejalt Amigtex OÜ-lt (registrikood 12063684) kostja Protex Balti AS (registrikood 10081761) kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude summalt 23 560,48 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus hagiavalduses mõista kostjalt välja põhivõla 36 547,20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 7405,41 eurot. Hagi esitamisest alates palus hageja välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise seaduses sätestatud määra alusel. Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel andis hageja kostjale juurdepääsu Optitex tarkvara kasutamiseks. Kostja oli kohustatud tasuma Optitex tarkvara kasutamise eest 45 040 eurot, millele pidi lisanduma käibemaks. Samuti pidi kostja tasuma Optitex Cutplan tarkvara kasutamise eest 8825 eurot, millele pidi lisanduma käibemaks. Kokku pidi kostja tasuma 53 865 eurot ilma käibemaksuta ja koos käibemaksuga 64 638 eurot.
2.Hageja andis kostjale juurdepääsu tarkvara kasutamiseks üle 25.02.2015 aktiga. Hageja esitas kostjale tarkavara kasutamise eest litsentsitasu arveid. 04.02.2015 esitas hageja arve nr 1502011 summas 14 045,40 eurot. 04.03.2015 esitas hageja arve nr 1503006 summas 14 045,40 eurot. 24.03.2015 esitas hageja arve nr 1503032 summas 18 727,20 eurot. 29.12.2015 esitas hageja arve nr 1512948 summas 17 820,00 eurot. Arvete alusel pidi kostja kokku tasuma 64 638. Kostja tasus osaliselt 04.02.2015 ja 04.03.2015 arvete alusel 28 090,80 eurot. Kostja on jätnud tasumata tarkvara litsentsitasust 36 547,20 eurot 24.03.2015 ja 29.12.2015 arvete alusel.
3.Kostja teatas 21.03.2016 kirjaga, et ei kavatse Optitex tarkvara ostuhinda tasuda. Kostja väiteil ei vastanud tarkvara tema vajadustele ja nõudmistele, mistõttu tarkvaral puudus tema jaoks väärtus. Hageja pidas ebaselgeks, millistele kostja ootustele tarkvara ei vastanud, kuid kostja oma väiteid ei täpsustanud. Optitex on rõiva-, mööbli-, tehnilise tekstiili jm tööstuses toodete modelleerimisel rakendatav standardne tarkvara, millel on üle maailma üle 29 500 kasutaja.
Tarkvara kvaliteeti ja kasutajate rahulolu kinnitab pidevalt laienev kasutajate ring. Hageja leidis, et kostja väited on ebaõiged. Kostja on oma kodulehel avaldanud, et kasutab Optitex tarkvara. Hageja on teinud väljavõtted kostja veebilehelt 26.03.2016, 26.10.2016 ja 21.02.2018.
4.Hageja viitas VÕS §-le 368 ja § 370 lõikele 1. Hageja on lihtlitsentsilepinguga andnud kostjale õiguse kasutada Optitex tarkvara pakkumises esitatud ulatuses. Kostjale on võimaldatud tarkvara kasutamine. Hagejal on lihtlitsentsilepingust tulenev raha tasumise nõue kostja vastu summas 36 547,20 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivise, arvestades tasumata arvete summasid ja maksetähtaegasid. Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis on 7405,41 eurot. Alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise põhinõude summalt seadusjärgses määras.
5.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Ebaõiged on kostja väited, et ta ei saanud enne lepingu sõlmimist tarkvaraga tutvuda. Kostja on esitanud ebaõigeid väiteid tarkvara puuduste ja selle lukustumise kohta. 23.10.2014 toimus kostja asukohas Optitex tarkvara esitlus. Selle järel algas tarkvara puudutav info vahetus ja tarkvara osade kasutuse välja selgitamine. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus toimus poolte vahel mitmeid kohtumisi, milles töötati läbi tarkvara funktsioonid. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus toimus Optitex tarkvara prooviperiood, mis algas 03.02.2015, kui installeeriti Optitex tarkvara demoversioon. Paralleelselt toimusid Optitex tarkvara koolitused, kus koolitati kostja töötajaid ja vaadati üle funktsioonid. Prooviperioodi käigus pidi kostja saama Optitex tarkvarast tervikliku ülevaate. Kostja on väitnud, et pooltele oli juba prooviperioodil selge, et Cutplan moodul ei vasta tema soovidele ja hageja reklaamile, kuid kostja tasus 16.02.2015 ettemaksu arve.
6.Hageja esitas 25.02.2015 kostjale Optitex tarkvara litsentsitingimused, mille kostja aktsepteeris. Seejärel anti kostjale üle tarkvara kasutamiseks vajalik püsivõti, mille kostja tehnik paigaldas oma serverisse. Lepingu sõlmimise järel tasus kostja teise makse 02.04.2015 ehk pärast kahte kuud kasutamist. Kostjal oleks puudunud igasugune mõistlik põhjus sõlmida tarkvara müügileping, kui oleksid ilmnenud mistahes puudused. Kostja käitumine on vastuolus kohtumenetluses esitatud väidetega.
7.Seoses võimatusega tarkvara kasutada leidis hageja, et tal puudub võimalus iseseisvalt piirata kostja poolt Optitex tarkvara kasutamist. Tarkvara sulgemine kostja jaoks 2015. a mais oli seotud üldise tehase turvameetmega, mis pidi võlgnikku motiveerima arvet tasuma. Vastavalt süsteemile toimub tarkvara sulgemine automaatselt 30 päeva möödudes arve tasumise tähtajast. Kostja ei tasunud 24.03.2015 esitatud arvet, mistõttu sulgus Optitex tarkvara kostja jaoks automaatselt 2015. a mais. Kostja palus võimalust jätkata tarkvara kasutamist. Hageja tuli kostjale vastu ning võimaldas tarkvara kasutamise 2015. a juunis. Tarkvara kasutamine avati lõplikult. Hageja ei saa sulgeda või muul viisil piirata Optitex tarkvara kasutamist ilma füüsilisel kujul võtme tagastamiseta kostja poolt. Kostja ei ole Optitex tarkvara võtit hagejale tagastanud. Ebaõige on kostja väide, et tarkvara on tema jaoks jätkuvalt suletud.
8.Kostja väiteid tarkvara puuduste kohta pidas hageja ebaõigeteks. Kuigi kostja on väitnud, et tarkvara ei võimaldanud konverteerimist Lectra tarkvarast, nähtub kostja esitatud tõendist vastupidine. Ainus etteheide oli seotud Cutplan paberraportite koostamisega, milline lahendus ei olnud kostjale harjumuspärane. Selle tõttu hakati välja töötama kostjale sobivat lahendust. Muid puudusi tarkvaral ei olnud.
9.13.05.2015 saatis kostja juhataja H. A. hagejale teadmiseks kostja töökohas läbi viidud auditi aruande, mis koostati kostja töötajatelt kogutud suulise info alusel. Aruande kokkuvõttes jõuti järeldusele, et töötajatel napib aega programmiga tutvumiseks ja nad unustavad õpitu. Kostja
väited puuduste osas on ebaõiged. Kostja töötajad ei pühendanud piisavalt aega programmi tundma õppimiseks. Cutplan mooduli ebasobivusest sai kostja teada enne ettemaksu tasumist, kuid tasus ettemaksu sellele vaatamata. Lepingu sõlmimine kinnitab, et puudusi ei olnud.
10.Hageja pidas arusaamatuks, miks pidas kostja oluliseks 2015. a märtsis ja aprillis hageja lubatud arendusi, sest selles müügilepingu eelselt ja lepingus kokku ei lepitud. Optitex tarkvaras tehakse pidevalt arendustöid ning programmeeritakse juurde uusi võimalusi. Kostja ei ole tõendanud, et väidetavad märtsis-aprillis lubatud arendustööd olid 25.02.2015 müügilepingu osaks.
11.Kostja hakkas esmakordselt Optitex tarkvara eest tasutud tagasi nõudma 21.03.2016 ehk pärast seda, kui hageja esitas ülejäänud arvete tasumise nõude. Sellist käitumist pidas hageja vastuoluliseks. Kuna hagejal puudub võimalus Optitex tarkvara kostja jaoks sulgeda ning kostjale on üle antud tarkvara püsivõti, on kostja tegelik tarkvara jätkuv kasutamine ostuhinna täielikul tasumata jätmisel. Kogu Optitex tarkvarapakett toimib ühelt võrguvõtmelt, mis on lokaalvõrgus serveri küljes. Kui töötab kas või üks konverteerimise moodul, töötab kogu võrguvõti ehk kogu tarkvara pakett.
12.Hageja viitas VÕS § 220 lõikele 1. Kostja pidi teavitama hagejat tarkvaras olevatest puudustest mõistliku aja jooksul ning neid puudusi piisavalt täpselt kirjeldama. Kostja teavitas hagejat lepingu sõlmimise eel Optitex CutPlan mooduli paberraporite koostamise võimatusest kostjale sobival viisil. Teistest puudustest hagejat teavitatud ei ole. Kostja on 04.01.2016 e-kirjas väitnud, et tarkvara ei vastanud tema oodatud vajadustele, kuid selleks ajaks oli mõistlik aeg möödunud. Puudusi ei kirjeldatud piisavalt täpselt ja seda ei tehtud ka kostja hilisemates pöördumistes. Hageja viitas VÕS § 220 lõikele 3 ja leidis, et kuna kostja ei ole puudustest õigeaegselt teavitanud ega neid piisavalt täpselt kirjeldanud, ei või kostja tugineda muudele puudustele peale Cuplani mooduli. Antud mooduliga seonduvat ei pidanud hageja puuduseks.
13.Kostja vastuhagile vaidles hageja vastu. Hageja andis kostjale 25.02.2015 üleandmise aktiga üle Optitex tarkvara kasutamiseks vajalikud tarkvara võtmed. Akti kohaselt sai kostja tarkvara võtmed V12.3.170 vastavalt hageja 03.02.2015 pakkumisele. Koos Optitex tarkvara üleandmise aktiga allkirjastas kostja 25.02.2015 Optitex tarkvara lõppkasutaja litsentsitingimused. Litsentsitingimuste kohaselt on kostjale antud õigus kasutada Optitex tarkvara vaid kooskõlas litsentsitingimustega.
14.Hageja viitas litsentsitingimuste ehk EULA punktile 9 a, mille kohaselt pakutakse tarkvara olemasolevas seisus ega anta ühtegi garantiid selle kvaliteedi, toimimise ega konkreetseks eesmärgiks sobivuse kohta. Samuti ei antud garantiid, et tarkvara on alati kättesaadav. Tingimuste allkirjastamisel kinnitas kostja, et talle on tarkvara üle antud olemasoleval kujul ning selle suhtes ei ole antud ühtegi garantiid või lubadust. Eeltoodust tulenevalt ei saa kostja tugineda mistahes väidetavatele puudustele Optitex tarkvaras. Tarkvara kasutaja õigus nõuda tarkvara kasutamist on piiratud EULA punktis 6. Selle kohaselt on Optitex tarkvara kättesaadav üksnes tasu maksnud kasutajatele. Puudub vaidlus, et kostja ei tasunud tarkvara eest täielikult.
15.Kuigi kostjal puudus õigus nõuda ligipääsu tarkvarale alates tarkvara osamakse maksetähtaja möödalaskmisest, ei ole hageja Optitex tarkvara kostja jaoks sulgenud ega palunud seda teha. Hagejal puudus tehniline võimalus tarkvara sulgemiseks. Erinevalt varasemast asus hageja väitma, et tegelikkuses 2015. a mais kostjale tarkvara ei suletud. Tarkvara kasutamiseks oli vaja läbida kohustuslik aktiveerimine, mida oli kostjal endal võimalik teha. EULA punkti 2. f. kohaselt oli tarkvara aktiveerimist vaja teha kolmekümne päeva möödudes alates tarkvara esimesest installeerimisest ning ka juhtudel, kui tarkvara kasutaja muudab oma arvuti riistvara
või uuendab tarkvara. Kostja võis teha tarkvara online aktiveerimise, kasutades Optitexi kodulehel olevat kasutusjuhist. Kogu informatsioon edastatakse Optitex tarkvara kasutajatele nende märgitud e-posti aadressile, mis kostja puhul oli xxxx. Kostjal oli võimalik tarkvara aktiveerida hoolimata maksetähtaegadest ning kostja on esitanud valeväite selle kohta, et hageja on tarkvara sulgenud.
16.Hageja ja kostja said kokku 24.05.2015. Kohtumisel lubas kostja tasuda võlgnevused. Kohtumise järel saatis hageja Optitexi võtme püsiva aktiveerimise kinnituse. Kinnituse edastades tehti Optitexi poolt manuaalselt tarkvara aktiveerimine, mis tähendab, et Optitex tarkvara oli kostjale lõplikult kasutamiseks avatud. Optitex saatis 24.06.2015 e-kirjas hagejale teavituse, et uus versioon Optitexist on avatud. 02.07.2015 e-kirjas teavitas Optitex, et uus versioon on avatud kasutamiseks koostööpartnerite klientidele, sealhulgas kostjale (füüsiline võti nr 40918). Hageja vastas Optitexile 02.07.2015 ning soovis kinnitust, et Protex Balti AS võti on avatud kasutamiseks. Optitex vastas 02.07.2015, et võti on aktiveeritud. 24.06.2015 Optitex e-kiri pidi jõudma kostjani hiljemalt 02.07.2015, kui uus versioon kasutajatele kasutamiseks avati.
17.Ebaõiged on kostja väited, et ta ei saanud enne ettemaksu tasumist tarkvara kasutada. Esimene tarkvara tutvustus toimus jaanuaris 2013, millele järgnes septembris 2013 toimunud konsultatsioon, kostja tehaste analüüs ning tarkvara esitlus. Kostja saatis detsembris 2013 hagejale esimesed failid tarkvara testimiseks. 23.10.2014 toimus töötuba, tarkvara esitlus ja kostja ettevõtte analüüs. Kostja on esitanud väite, et 23.10.2014 ei toimunud mitte Optitex tarkvara esitlus, vaid PLM FashionPartner tarkvara esitlus, kuid hageja sellega ei nõustunud. Koos FashionPartner tarkvara esitlusega toimus Optitex tarkvara esitlus.
18.Ebaõige on kostja väide, et esimene tarkvara tutvustus toimus 03.02.2015. Optitex demoversioon on sisuliselt tarkvara täisversioon, mille võti kuulub Optitexile, kuid on antud Optitexi koostööpartneritele tarkvara tutvustamise eesmärgil. Lisaks toimus kostja asukohas pärast 24.10.2014 esitlust veel kaks mahukamat esitlust 09.01.2015 ja 16.01.2015. Hageja väiteid tõendab pooltevaheline e-kirjade vahetus.
19.Kostja tõlgendab arusaamatul põhjusel hageja 05.02.2015 makseplaani kui uut pakkumist. Hageja ei ole andnud nõusolekut 3D mooduli välja jätmiseks pakkumisest, vaid arve hilisemaks esitamiseks. 3D mooduli välja jätmine ei olnud kordagi poolte kirjavahetuse sisuks. Optitex tarkvara 3D moodul on kostjale üle antud võtmel lubatud ja avatud. Hageja on osaliselt läbi viinud 3D mooduli koolituse kostja töötajale K. K.ile, kes oli varasemalt Optitex tarkvaraga tuttav. Kostja 12.05.2015 e-kiri kinnitab, et kostja oli Optitex tarkvara hageja kirjeldatud mahus tellinud ning kostja väide uue pakkumuse osas on ebaõige ja pahatahtlik.
20.Kostja 11.09.2018 esitatud videotõendilt nähtuv veateade ei takista avamast Optitex License manager programmi, millelt on võimalik näha võtme seeriakoodi, võtmel kasutamiseks avatud mooduleid ja arvutisse installeeritud tarkvara versiooni. Ebaõige on kostja väide, et juba selle testimisel jõudsid pooled ühisele arusaamisele, et tarkvara ei vasta kostja ootustele. Kostja mainis puudusi esimest korda 2015. a septembris. Puudusi piisavalt täpselt ei kirjeldatud. Tegelikkuses ei esitanud kostja mitte ühtegi muud pretensiooni peale raportite kujunduse, mida kostja ei soovinud teha Exceli formaadis. Muude kostja esile toodud puudustega hageja ei nõustunud.
21.Kostja viited tarkvara arendustele on arusaamatud. Hageja on Optitex tarkvara ametlik edasimüüja Eestis. Hageja ei tegele arendustöödega ning hagejale ei ole antud pädevust arendustöödes kokku leppida. Alla kirjutatud tingimuste kohaselt on kostja saanud kasutusõiguse Optitex tarkvarale täpselt sellisel kujul, nagu see temale üle anti. Ebaõige on kostja väide, et
2015. a septembris ei saanud Optitex tarkvara koolitust teha, sest kostjal puudus tarkvarale ligipääs. Tegelikult ei lastud hageja koolitajat ilma põhjuseta sisse.
22.Kostja esitas 11.09.2018 videotõendi ning väitis, et kontrollis 03.01.2016 ligipääsu puudumist Optitex tarkvarale. Järelikult oli kostjal 24.09.2015 identne veatõrge, mis fikseeriti videona ja esitati 11.09.2018 kohtule, kuid videofail on filmitud 03.01.2016. Videost nähtub arvutiekraanil olev kuupäev 03.03.2016 ja kellaaeg 12:25. Hageja juhib kohtu tähelepanu kostja esitatud videofaili digitaalse märkmiku väljatrükile, mille andmetest nähtub, et videofail on koostatud arvutis 10.09.2018 kell 19:06. Seega on video filmitud 10.09.2018.
23.Veateade tuleneb sellest, kui Optitex tarkvara on arvutisse installeeritud ja võti on aktiveeritud, kuid mingil põhjusel arvuti füüsilist USB võtit ei tuvasta või ei saa sellega ühendust. Kõige lihtsam viis vastava veateate genereerimiseks on eemaldada arvutist või serverist füüsiline USB võti. Antud veateade on nähtav Optitex veebilehel olevas õpetuses. Kostja videost nähtub, et Optitex tarkvara on kostja arvutisse installeeritud ja tarkvara on aktiveeritud. See tähendab, et tarkvara on kasutamiseks valmis, kui arvutisse ühendatakse füüsiline USB võti. Tõendist ei nähtu, et tarkvara oleks suletud.
24.Tähtsust ei oma kostja väited, kas ta on saanud programmi kasutada või mitte. Optitex litsentsitingimuste kohaselt puudub tarkvara kasutamisel või mitte kasutamisel igasugune tähendust omav õiguslik mõju. Kostja on esitanud tõendi, millelt selgub, et tarkvara on arvutisse installeeritud ning võti on aktiveeritud. Kostja allkirjastatud litsentsitingimuste preambula Litsentsilepingu tähenduses kasutab kostja Optitex tarkvara ebaseaduslikult.
25.Ebaõige on kostja väide, et reaalse juurdepääsu Optitex tarkvarale tagab digitaalse võtme ehk koodi olemasolu. Optitex tarkvara kasutamiseks on vajalik füüsiline võti. Optitexil on kasutusel Sentinel HL füüsiline USB võti. Muuhulgas on Optitexi kodulehel avalikult kättesaadavad õpetused tarkvara aktiveerimiseks erinevat liiki võtmete puhul. Kui tegemist ei oleks füüsilise võtmega, vaid digitaalse koodiga, tuleks lähtuda õpetusest „software key“ ning seejärel vastavalt õpetuses sisalduvale sisestada digitaalne kood. Kostjale on üle antud füüsiline võti ning füüsilise võtme puhul on litsents/kood tarkvara kasutamiseks füüsilise võtme sees. Isegi kui Optitexil oleks võimalus piirata kostja juurdepääsu, puudub neil selleks mõjuv põhjus. Hageja on tarkvara tootjale kostja eest litsentsitasu täies ulatuses tasunud.
26.Kostja 21.03.2016 kirjas ja kohtuvaidluses esitatud põhjused tarkvara kasutamise võimatusest või mittesobivusest on otsitud ja tõendamata. Kostja juhtis 21.03.2016 kirjas tähelepanu puudustele, mis olid kostjale teada juba enne üleandmise akti ja litsentsitingimuste allkirjastamist. Litsentsitingimuste allkirjastamisega on kostja aktsepteerinud võimalikke puuduseid tarkvaras. Lepingust taganemine ei ole puudustele viidates õiguslikult lubatud.
27.25.02.2019 leidis hageja, et tema ja kostja vaheline õigussuhe on kvalifitseeritav kas müügivõi töövõtulepinguna osas, mis puudutab hageja poolt koolituste läbiviibimist, tarkvara paigaldamist, materjalide edastamist jne ehk osades, mis ei puutu litsentsilepingusse. Tarkvara kasutusõiguse ehk litsentsi on kostjale andnud tarkvara tootja. Hageja ei saa asuda tarkvara tootja asemele. Kui kostja soovib tugineda mis tahes väidetele, et tarkvara ei vasta tema ootustele, peab kostja pöörduma selles osas tarkvara tootja vastu vastavate nõuetega kohtualluvuse kokkuleppes märgitud kohtusse.
28.Kostja ei ole lepingust taganenud ega seda üles öelnud. Mis tahes õiguslikul alusel taganemine või ülesütlemine on toimunud hilinemisega, sest kostja on taganemist käsitlenud esimest korda 13.10.2018 vastuhagi punktis 1.17, kuigi leping sõlmiti 25.02.2015. Optitex
tarkvara litsentsilepingu ülesütlemisel tuleb järgida Optitex litsentsitingimuste punkte 5. b. ja c., mis sätestavad ülesütlemisele täiendavad kriteeriumid. Isegi kui kostja on öelnud lepingu üles, tuleb tasuda tarkvara kasutamise õiguse eest. Alates litsentsitingimuste allkirjastamisest ja füüsiliste võtmete üleandmisest (25.02.2015) ei olnud kostjal kasutuses enam demoversioon. Kostjale anti üle tarkvara piiramatut kasutusõigust võimaldavad füüsilised võtmed. Kostjal oli võimalus kasutada tarkvara kuni 2015. a maikuuni. Isegi kui pärast 2015. a maikuud pole kostjal olnud ligipääsu Optitex tarkvarale, on Optitex tarkvara täisversioon olnud kostjale kasutamiseks avatud.
29.Kostjale kasutamiseks antud Optitex tarkvara on tööstustarkvara. Tarkvara kasutamine kätkeb endas kasutaja jaoks kaubanduslikku väärtust. Tarkvara võtmete üleandmisega on kostjale võimaldatud sellise tarkvara kasutamine (vastavalt litsentsitingimustele) oma äritegevuses. Analoogiliselt Optitexiga toimub kõikide teiste tasuliste tarkvarade kasutamine. Litsentsilepingu olemusest tulenevalt peab kostjale olema võimaldatud tarkvara kasutamine. Tähtsust ei oma fakt, kas kostja tarkvara tegelikult kasutas.
30.Hageja andis kostjale üle eestikeelsed materjalid paberkandjal ehk õpetused tarkvaraga ümberkäimiseks lepingu sõlmimisel. Kostja e-posti aadressile xxxx tulevad inglise keeles kõik tootja edastatavad teavitused, sh materjalid ja juhised tarkvara kasutamiseks, installeerimiseks, aktiveerimiseks jne. Kostja pidi olema teadlik õpetustest Optitexi veebilehel. Kostja esitas esmakordselt menetluse käigus videotõendi, millest nähtub veakood. Varasemalt pole kostja sellist teadet hagejale esitanud.
31.Hageja on Optitex tarkvara esindaja Eestis, mida tõendab väljatrükk Optitexi ametlikult veebilehelt. VÕS tüüptingimuste regulatsioon ei kohaldu selliste tööstustarkvara litsentsilepingute suhtes. Litsents antakse tarkvara varaliste õiguste omaja (autori) tingimustel. Kostjal oli võimalus tingimustega tutvudes tarkvara mitte kasutusele võtta ja litsentsilepingut mitte allkirjastada. Isegi kui VÕS tüüptingimuste regulatsioon kohaldub, ei ole kostja nimetatud litsentsilepingu tingimus teda kahjustav. Kostja kasutab Lectra tarkvara, mille litsentsitingimused on samasugused. Pea eranditult kõikides tarkvara litsentsitingimustes on garantiidest lahtiütlemise säte.
32.Ebaõiged on kostja väited, et talle üle antud võtmed on aegunud. Kostja esitatud videotõendist on näha, et füüsilisel tarkvaravõtmel on perpetual license ehk igavene litsents koos kõikide temale üle antud moodulitega. Moodulite juures nähtub, et moodulid on expired ehk mitte-aktiivsed Marko2-PC nimelises arvutis. Kostja on märkinud õigesti, et tarkvara esmase installeerimise tegi hageja seaduslik esindaja R. T.. Samuti selgitab kostja, et ta ei ole ise arvuti riistvara uuendanud ning selleks puudub tal õigus ja tehniline võimalus. Hageja seaduslik esindaja ei ole installeerinud Optitex tarkvara kostja tehnikajuhi Marko2-PC nimelisse arvutisse ega ühendanud sinna Optitex CAD tarkvara võtit. Tõenäoliselt on kostja eemaldanud tarkvaravõtme serverist ning põhjustanud sellega tarkvara uuesti aktiveerimise vajaduse.
33.Kui kostjal ei olnud programmile ligipääsu, oleks ta võinud hageja või tootja käest küsida, mida teha veateate elimineerimiseks. Hageja ei olnud teadlik, et kostjal on veateade. Kostja umbmäärane väide, et tarkvara on suletud, ei võimalda jõuda järeldusele, et kostja on ise tarkvara võtme serverist lahti ühendanud. Kostja väide tarkvara sulgemise kohta 2015. a septembris oli sellel põhjusel hageja jaoks ebaloogiline.
34.11.03.2019 seisukohtades viitas hageja Tallinna Ringkonnakohtu lahendile tsiviilasjas nr 214-53587 ja leidis, et sarnaselt viidatud asjaga on tarkvara tellijal õigus nõuda litsentsitasu tagastamist vaid litsentsilepingu rikkumise korral. Käesolevas asjas on kostja tuginenud
litsentsilepingust tulenevatele puudustele, kuid litsentsilepingust tulenevad õigused ja kohustused ei ole seotud töövõtulepingust tulenevate tarkvara juurutamisega seotud õiguste ja kohustustega. Hageja ei saa asuda litsentsiandja asemele. Kostja ei ole viidanud hageja lepingu rikkumisele. Kostja tasus koolituste ja tarkvara paigaldamise eest.
35.29.04.2019 seisukohtades leidis hageja, et ta on tarkvara turustaja Eestis ja Soomes. Hageja väiteid tõendab ekraanitõmmis Optitex veebilehelt. Hageja esitas kostjale 21.01.2015 pakkumise tarkvara kasutusele võtmiseks. Pakkumises on selgelt eristatavad tasud tarkvara litsentsi ning teenuste eest. Litsentsitasud kokku koos käibemaksuga olid 54 810 eurot. Kõik teenused olid toodud pakkumises. Teenuste eest tuli kostjal tasuda 860 eurot + 3380 eurot + 3950 eurot ehk kokku 8190 eurot, millele lisandus käibemaks. Hageja ülesandeks oli lisaks tarkvara vahendamisele osutada teenuseid, mis olid seotud tarkvara konfigureerimise ja selle koolitustega. Kostja ei ole teenustega seoses etteheiteid teinud.
36.Litsentsilepingus punktist 1 nähtub, et kostja sai lihtlitsentsi tarkvara tootjalt Optitex Ltd-lt. Litsentsilepingu punkti 13 kohaselt tuleks kostja vastuhagi nõue esitada kohtualluvuse kokkuleppe järgi Iisraeli kohtusse Tel Avivis Optitex Ltd vastu. Hageja ei ole vastutav tarkvara puuduste eest.
37.28.06.2019 seisukohtadega koos esitas hageja Optitex tarkvara tootja välja antud sertifikaadid, mis tõendavad hageja õigust turustada, pakkuda tugiteenuseid ja läbi viia koolitusi seonduvalt Optitex tarkvaraga. Lisaks leidis hageja, et ekspertiisiaktist tulenevalt on kostja varjanud uuritavaid ekspertiisiobjekte. Ekspertiisiülesandeks nr 1 oli tuvastada, millistesse kostja arvutitesse ja serveritesse on installeeritud Optitex tarkvara. Ekspert tuvastas kuus arvutit, millistesse on installeeritud Optitex tarkvara. Ekspert ei tuvastanud tegelikke arvuteid. Kostja on esitanud videotõendi, kasutades arvutit M. Kostja on 07.02.2019. e-kirjas selgitanud, et tarkvara oli installeeritud järgmistesse arvutitesse – V, M, M, A, G ja E. Ekspertiisiakti lisas olevas failist „Donglid.xlsx“ nähtub, et USB füüsiline võti oli ühendatud M. V. sülearvuti külge. Seega ei ole kostja esitanud eksperdile arvuteid M, M, M, G ja M. V.i sülearvutit.
38.Ekspert tuvastas, et kostja arvutites on installeeritud Optitex versioon 12. Samas nähtub ekspertiisiakti lisadest, et License Manager on Optitex tarkvara versiooniga 12.0., mis on aastast 2013 ja mida ei ole paigaldatud üheski ekspertiisaktis toodud arvutis. Ebaselge on, milline tarkvara versioon on installeeritud. Ekspert ei ole tuvastanud, millised tarkvara moodulid olid aktiveeritud. Ekspert tegi katse käivitada Optitex tarkvara, kuid see ei õnnestunud. Ekspert on lisanud pildid License Managerist, kust nähtub, et License Manager on tuvastanud tarkvara võtme nr 40918 ja tarkvara versiooni 12.0. Moodulite ja alamoodulite litsents on kehtiv, sest kastide sisse märgitud nö linnuke. Järelikult olid kostjal kehtivad moodulite litsentsid, sealhulgas 3D moodulile. Ekspertiisiaktist ei nähtu, et ekspert proovis käivitada Optitex tarkvara lähtudes Optitex veebilehel vabalt kättesaadavatest juhistest. Kostja on väitnud, et tema töötajad kasutasid Optitex tarkvara selliselt, et võti ühendati ühest arvutist teise vastavalt sellele, kes tarkvara kasutada soovis. Selliselt tarkvara kasutades tuleks igakordselt ümber konfigureerida võtme haldustarkvaras see väli, millelt arvutis olev tarkvara füüsilist võtit otsib.
39.Hoolimata sellest, et ekspert on leidnud Optitex tarkvaraga seonduvaid faile, mis on dateeritud perioodi 2015. a – 2017. a, ei ole ekspert tuvastanud, et nende arvutite külge oleks olnud ühendatud samal ajal USB litsentsivõtmed. Hageja pidas eksperdi arvamust põhjendamatuks.
40.23.10.2019 seisukohas leidis hageja, et tal oli õigus tarkvara vahendada ning seda tõendab tema ja Optitexi vaheline e-kirjade vahetus 02.07.2015. Kirjades kinnitas tootja, et 2015. a
veebruaris kostjale antud litsentsil (võti nr 40918) on õigus hakata kasutama tarkvara uut versiooni. Kostja ei ole põhistanud väidet, et hageja esitatud üldsertifikaat tõendab hageja õigusi alates 19.06.2019. Hageja esitas väljavõtte Optitex.com veebilehelt, mis tõendab, et hagejal oli ka 2015. a veebruaris õigus Optitex tarkvara vahendada. Väljavõte on võetud veebilehelt https://web.archive.org/web/20150211092404/http:/www.optitex.com/en/worldwide-distributors ning kajastab optitex.com veebilehte seisuga 11. veebruar 2015.
41.Hageja leidis, et ta on tarkvara sõltumatu turustaja, kellel on õigus müüa kõiki Optitex tooted ja pakkuda tugiteenuseid. Hageja on sõltumatu tarkvara varaliste õiguste omanikust ega ole antud ettevõtte agent. Hagejal on õigus tarkvara vahendada Eestis ja Soomes. Poolte vahel ei ole kokkulepet selle kohta, et hageja oleks kostjale tarkvara müünud. Litsentsitingimustest nähtub, et see oli sõlmitud kostja ja tarkvara tootja Optitex Ltd vahel. Hagejal on õigus pakkuda Optitex tarkvara tooteid ja tugiteenuseid ning hageja ei asetu litsentsiandja asemele. Hageja ei vastuta tarkvara funktsioonide eest. Hagejal ei ole tarkvara suhtes varalisi õigusi, mis võimaldaksid kostja vastuhagi rahuldada.
42.Hageja ja kostja vahel on sõlmitud teenuse osutamise leping, mille kohaselt hageja kohustus läbi viima koolitusi ja installeerima ning paigaldama kostja asukohas Optitex tarkvara. Kostjale on antud kasutusõigus Optitex tarkvara suhtes. Kostja ei ole ostnud Optitex tarkvara. Optitex tarkvara kasutusõiguse on kostjale andnud Optitex tarkvara tootja. Hageja ei osta Optitex tarkvara kasutusõigust tarkvara tootjalt välja, vaid vahendab seda temale lubatud territooriumitel.
43.Hagejal pole õigust tarkvara müüa. Tarkvara müümise keeld tuleneb ka litsentsilepingust (EULA punkt 2. a. iii.). Optitex tarkvara omand jääb tarkvara tootjale (EULA punkt 4). Hagejal on õigus tarkvara litsentsi vahendada. Hageja õigus nõuda kostjalt tasu tuleneb litsentsilepingu punktist 6, mille kohaselt maksetingimused sätestatakse eraldi ja nende järgimine on litsentsi kehtivuse eeltingimus. Litsentsilepingu tingimuste kohaselt on kostjal korraliselt õigus leping igal ajal üles öelda (EULA punkt 5. b.). Korraline ülesütlemine ei anna õigust nõuda tagasi tasutud litsentsitasu ega keelduda litsentsitasu maksmisest.
44.Pooltel puudub vaidlus, et kostjale oli tagatud litsentsi kehtivus vähemalt kuni 2015. a maikuuni. Kostja on ekslikult asunud seisukohale, et tal on õigus litsentsileping erakorraliselt üles öelda, kuivõrd Optitex tarkvara funktsioonid on puudustega. Kostja oleks võinud tugineda Optitex tarkvara funktsioonide puudulikkusele juhul, kui tegemist oleks olnud spetsiaalselt kostja jaoks valmistatud või kostja tellitud tarkvaraga. Optitex tarkvara kasutavad sama litsentsilepingu alusel mitmed kümned tuhanded litsentsisaajad. Tarkvara tootja saab pakkuda kostjale ja teistele litsentsisaajatele standardiseeritud Optitex tarkvara lahendust, mis ei lähtu üksnes ühe kliendi nõudmistest. Nendel põhjustel ei saa kostja tugineda Optitex tarkvaras väidetavatele puudustele. Viimast kinnitavad litsentsitingimuste punkt 9a.
45.Hageja ja tarkvara tootja on täitnud VÕS § 372 lg 1 tulenevad nõuded kostja ees. Sätte eesmärk on anda üle dokumendid ja teave, mis on vajalikud litsentsilepingus sätestatud õiguse kasutamiseks. Õiguse kasutamiseks on kostjale üle antud tarkvara füüsiline võti, tarkvara failid on paigaldatud kostja arvutitesse ja kostja on saanud Optitex tarkvara lõppkasutaja litsentsitingimused. Lisaks on kostja tellinud koolitusi, mis ei kuulu VÕS § 372 lg 1 alla. Tarkvara litsentsiandjatel ei teki kohustust anda oskusteavet lõppkasutajatele. Õpetused on olemas nii tarkvara siseselt kui ka veebis, kuid need ei ole üheks osaks VÕS § 372 lg 1 sätestatud kohustusest. Hageja on oskusteabe üle andnud koolituste raames, pabermaterjalidel esitatud õpetustega ja tarkvara tootja veebilehel olevate õpetustega. Samuti on programmi siseselt võimalik avada abimenüü, millest avanevad programmi sisene abi, lingid Optitex tarkvara tootja kodulehele ja veebis olevad õpetused.
46.Kostja pidi olema teadlik, et litsentsiandjal on oma veebileht koos abimaterjalidega tarkvara kasutamiseks. Optitex tarkvara litsentsitingimuste ülal on viidatud veebilehele http://www.optitex.com/en/EULA. Järelikult litsentsitingimused viitavad sellele, et Optitex tarkvara on veebist alla laetav ja veebis on olemas tarkvara kasutamiseks erinevaid abidokumente. Kuna hageja ei ole litsentsiandja, ei pea hageja muid asjaolusid tõendama.
47.15.11.2019 esitas hageja koos seisukohaga täiendava nõude. Hageja leidis, et tuleb rakendada kohustuslikku õigust tulenevalt Euroopa Kohtu otsusest C-128/11. Hageja leidis, et vaidlust lahendavale kohtule on tema viidatud Euroopa Kohtu otsus siduv. Hageja asus taas väitma, et ta müüs kostjale arvutiprogrammi. Arvutiprogrammi üleandmisega 25.02.2015 ammendusid kõik müüja levitamisõigused sellele programmile. Müüjal on õigus saada programmi eest tasu. Hageja palus eemaldada toimikust kostja seisukohad, taotlused ja väited ning tühistada vastuhagi. Hageja palus mõista kostjalt kahjutasuna välja 26 700 eurot saamata jäänud tulu, milleks on perioodil 2016 kuni 2020 programmi uuenduspakettide maksumus.
48.Kohtuvaidluse seisukohtades leidis hageja, et ta sõlmis kostjaga 25.02.2015 kokkuleppe, mille kohaselt andis hageja kostjale juurdepääsu tarkvara kasutamiseks ja viis läbi koolitused. Kostja pidi tasuma kokku 54 810 eurot. Koolituste eest pidi kostja eeltoodud summast tasuma koos käibemaksuga 9828 eurot. Hageja võlanõue on litsentsitasu nõue. Kostja tasus 28 090,80 eurot.
49.Kokkuleppe sõlmimise päeval 25.02.2015 andis hageja kostjale üle Optitex tarkvara litsentsivõtmed (ning kostja allkirjastas Optitex tarkvara lõppkasutaja litsentsilepingu. Tarkvara litsentsi andmisel on õiguslikult asjakohased võlaõigusseaduse litsentsilepingu õigusnormid. Kostjale tehti tarkvara kasutamine võimalikuks ja kostjal oli võimalik seda kasutada kuni 2015. a maikuuni. EKEI ekspert tuvastas, et kostja on tarkvara kasutanud ning kostjale on tarkvara kasutamiseks üle antud vajalikud materjalid. Tarkvara on alla laetud kostja arvutisse. Tarkvara kasutamisega loodi faile.
50.Kostja tunnistaja D. S. kinnitas istungil, et paigutajad said programmi kohta paberkandjal materjalid. Tarkvara programmi õpetused ei ole VÕS § 372 lg 1 järgi teabeks, mis on vajalik litsentsilepingu õiguse kasutamiseks. Kostja oli teadlik Optitex tarkvara veebilehest ja õpetustest, mis edastati tema teatatud e-posti aadressile xxxx. Hageja õigus nõuda tasu tuleneb EULA punktist 6, mille kohaselt maksetingimused sätestatakse eraldi ja nende järgimine on litsentsi kehtivuse eeltingimus. Maksetingimused lepiti kokku hageja ja kostja vahel.
51.Ebaõige on kostja väide, et talle ei antud üle Optitex tarkvara 3D moodulit. Kostja juhataja H. A. on 12.05.2015 e-kirja manuses kinnitanud Optitex tarkvara kogumaksumust, mis ühtib hageja esitatud arvete koondsummaga. Asjaolu, et 3D moodul on kostjale üle antud võtmetel aktiveeritud, nähtub 07.06.2019 eksperdiarvamuse punktist 3. Eksperdiarvamusest lähtuvalt on litsentsivõtmega võimalik linnukestega märgitud mooduleid kasutada. Kostja väited seoses puudustega ei ole kooskõlas litsentsitingimuste punktiga 9a.
52.Hageja ei nõustunud, et tüüptingimused kahjustasid kostjat ebamõistlikult. Tüüptingimuste punkt 9 oli lubatav, sest tegu ei olnud spetsiaalselt kostja jaoks tehtud tarkvaraga. Kostja kasutatava Lectra programmi tüüptingimustes on sama säte. Tegemist on tavapärase praktikaga. Kostja ei teavitanud puudustest õigeaegselt ega piisava detailsusega VÕS § 220 lg 2 kohaselt. Ebaõige on kostja väide, et hagejat teavitati puudustest esimest korda 18.02.2015. Tunnistajad on kinnitanud, et tegemist oli näidistellimusega. Kostja 21.03.2016 kiri ei ole taganemisavaldus. Kui kostja 21.03.2016 kirja lugeda taganemisavalduseks, on see tehtud hilinemisega. Kostja
sisustas 21.03.2016 kirja esmakordselt kui taganemisavaldust alles oma vastuhagis. Kostjal oleks olnud õigus leping erakorraliselt üles öelda vaid siis, kui talle ei oleks olnud tagatud litsentsi kehtivus.
53.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 16 994 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi 111,50 tunni ulatuses hinnaga 140 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Kokku kandis hageja õigusabikulusid summas 15 994 eurot ilma käibemaksuta. Lisaks palus hageja välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1000 eurot.
54.Kostja esindaja õigusabikulusid pidas hageja ülepaisutatuteks. Hageja pidas kostja esindaja tunnitasu määra keskmisest kõrgemaks. Kostja esindaja tunnitasu määr oli ajavahemikul 19.03.2018 – 16.08.2019 summas 160 eurot ilma käibemaksuta. Alates 04.09.2019 – 02.12.2019 oli tunnitasu määraks 200 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu määra 120 eurot kuni 153 eurot ilma käibemaksuta. Hageja leidis, et kostja esindaja tunnitasu mõistlikuks määraks oleks 140 eurot. Kostja menetluskulusid pidas hageja ülepaisutatuks ka põhjusel, et hageja esindaja osutas õigusabi 111,50 tunni ulatuses, kuid kostja esindaja 148,25 tunni ulatuses.
55.Lisaks esitas hageja repliigi. Hageja leidis, et kostja on kohtukõne seisukohtades esitanud uusi väiteid ja tuginenud uutele asjaoludele. Kostja on kinnitanud eksperdi järeldust, et ta kasutas tarkvara. Esmakordselt väitis kostja, et tema vastuhagi nõue hõlmab ka koolituste tasu. Kostja väited hageja omaksvõttude kohta on alusetud.
KOSTJA VASTUVÄITED JA VASTUHAGI
56.Kostja vaidles hagile vastu. Kui hageja soovib tugineda litsentsilepingule, tuleks tal tõendada, kuidas ta on oma lepingust tulenevad kohustused täitnud. Enne lepingu sõlmimist lõi hageja kostjale tarkvarast ebaõige ettekujutuse. Lubatud toodet kostja ei saanud. Kostja on alusetult tasunud hagejale ettemaksu 28090,80 eurot, mille arvelt on hageja alusetult rikastunud. Programm on puudustega ja kostjal puudub tänaseni võimalus selle kasutamiseks.
57.21.01.2015 esitas hageja kostjale pakutava tarkvaraprogrammi kirjelduse. Tarkvara pidi koosnema viiest osast: 1) PDS – lõigete konstrueerimine; 2) GRADE – rõivaste mõõtude muutmine; 3) DIGITIZER – rõivaste digitaliseerimine käsitööna; 4) MARK – lõigete paigutus kangale käsitööna; 5) NEST++2 – lõigete paigutus kangale automaatselt. Lisaks saadeti eraldi tutvustus materjaliarvestuse programmi Cutplan kohta. Hageja lubas kostjale, et programm võimaldab kostja tootmisprotsessi paremini organiseerida, kiirendab tellimuste täitmist ja vähendab kulusid. Kostja oli nõus programmiga lähemalt tutvuma ja seda testima, et ostja programm siis, kui see kostjale sobib.
58.Esimesest pakkumisest jäeti poolte kokkuleppel välja moodul 3D ja lisati Cutplan. Teise pakkumise moodulite ja hinna osas esitas hageja kostjale 05.02.2018. Hinnapakkumise kohaselt pidi hageja kokku esitama 3 arvet vastavalt summades 11 704,50 eurot (+km), 11 704,50 eurot (+km) ja 15 606,00 eurot (+km). Tarkvara esitlus toimus kostja juures 1,5 tunni jooksul ja kostjale näidati hageja arvutis asuvast demoversioonist teatud lõike. Selleks, et kostja saaks toodet testida, pidi ta hageja nõudmisel tasuma ettemaksu.
59.Hageja esitas ettemaksu arve nr 1502011 summas 14 045,40 eurot tasumise tähtajaga kaks päeva. Kostja tasus arve. 10.-11.02.2015 toimus esimene koolitus, mis oli mõeldud konstruktoritele. Teine koolitus Cutplani osas toimus 12.-13.02.2015 ja oli mõeldud lõigete paigutamise võimalustega tutvumiseks. Koolituse käigus selgus, et Optitex raames pakutud
Cutplan tõi kaasa käsitsi tööd ega lihtsustanud kostja tegevusi. Toote testimisel jõudsid nii kostja kui hageja ühisele arusaamisele, et pakutav toode ei ole see, mida hageja esimesel demopäeval reklaamis ning mida kostja lootis saada. Cutplan ei toiminud ja materjali arvestamise võimalust ei olnud.
60.Teisel koolitusel osales kostja töötaja A. A., kes pärast koolitust saatis 18.02.2015 väljatrüki varem kostja kasutuses olnud tarkvara funktsioonidest ja tulemustest. 04.03.2015 väljastas hageja kostjale uue ettemaksuarve nr 1503006 summas 14 045,40 eurot, mille kostja 02.04.2015. Kokku tasus kostja hagejale 28 090,80 eurot. Samuti on hageja väljastanud kostjale 24.03.2015 arve nr 1503032 summas 18 727,20 eurot ja 29.12.2015 arve nr 1512048 summas 17 820 eurot. Vaidlus puudub selles, et nimetatud arveid kogusummas 36 547,20 eurot kostja tasunud ei ole.
61.Kostja leidis, et tasumata arvetest on vaid 24.03.2015 arve nr 1503032 esitatud kooskõlas hageja 05.02.2018 hinnapakkumisega. Kostjale 31.12.2015 arve nr 1512048 saatmist pidas kostja aruraamatuks. Koheselt pärast arve saamist saatis kostja hagejale 04.01.2016 e-kirja, milles teatas, et ta arvet ei aktsepteeri. Samuti märkis kostja veel kord hagejale, et alates maist 2015 on olnud Optitexi tarkvara kostjale suletud ja kostja ei ole saanud seda kasutada.
62.2015. a märtsis ja aprillis luba hageja kostjale korduvalt, et tarkvara täiendatakse ja arendatakse. Hageja ei täpsustanud, milliseid arendusi täpselt tehakse. 01.09.2015 teatas hageja, et arendus on tehtud. Kostja nõustus veel ühe koolituspäevaga, et programm uuesti üle vaadata. Hageja saadetud koolitaja E. V. tuli 2015. 39-ndal nädalal kohale, kuid kostja juures selgus, et kostjal ei olnud programmile juurdepääsu ning tema kasutajakonto oli suletud. Hageja selgitas hiljem, et oli juurdepääsu programmile sulgenud kostja võlgnevuse tõttu. Järelikult oli juurdepääsu puudumine hagejale teada, kui uus koolitus kokku lepiti ja hageja oma töötaja koolitama saatis. Koolitust läbi viia ei õnnestunud. Kostja juurdepääsu puudumisest teadlik ei olnud.
63.01.09.2015 lubas hageja oma e-kirjas uuesti täiendatud versiooni Cutplanist. 24.09.2015 teavitas kostja hagejat sellest, et Optitexi vana versiooniga, mida ei ole võimalik ka avada, ei ole kostjal midagi peale hakata. Hageja teatas 25.09.2015, et Optitex on pidevalt arendatav programm. Sisuliselt nõustus hageja tarkvara esmase versiooni puudustega. 06.10.2015 vastuses rääkis hageja uuesti võimalikust uuest CutPlani versioonist. Kostja leidis, et talle püüti müüa mittetoimivat toodet ja lisaarendused ei olnud pakkumise osaks. Kostja ei soovinud oma tootmisprotsessis midagi katsetada. Hageja pakkus kostjale valmisolevat ja toimivat lahendust.
64.Materjaliarvestuse toimimine programmis oli kõige olulisem osa, kuna selle abil oli planeeritav materjalikulu, mis omakorda tagas tootmises kokkuhoiu ja optimaalse kangakasutuse. Probleemi lahendamiseks pakkus hageja kostjale teha osa asju Excelis. See oleks kostjale tähendanud käsitsi tööd. Kostja ei toodet kasutanud, tal puudub sellele ligipääs. 21.03.2016 esitas kostja hagejale koostöö lõpetamise teate ja ettemaksu tagastamise nõude summas 28 090,80 eurot maksetähtajaga 31.03.2016. Hageja vastas 31.03.2016 viivisenõudega summas 78 007,07 eurot.
65.11.04.2016 vastuses selgitas kostja veel kord, et toode ei vasta lubatud tingimustele, sest puuduvad funktsionaalsused, milliseid kostja soovis. Kostja soovis kohtuda, kuid hageja keeldus sellest. CutPlan moodulit algses hageja pakkumises ei olnud. Poolte läbirääkimiste tulemusena tegi hageja 05.02.2058 e-kirjas uuendatud makseplaani, milles sisaldus Cutplan. Toote maksumus kokku oli 39 015,00 eurot (+ km). Hageja seaduslik esindaja R. T. tundis väga hästi Lectra tarkvaraprogrammi funktsioone ja seda, mida on kostjale vaja. Teades, et pakutud Optitex
ei ole sisuliselt kostjale sobiv ega vasta kostja soovitud funktsionaalsustele, tegutses hageja pahatahtlikult, sest pakkus müügiks mitteterviklikku toodet.
66.Hageja ei ole määratlenud, millise lepingu ta kostjaga enda arvates sõlmis. Kui hageja tugineb litsentsilepingule, tuleb leping esitada. Hageja peab tõendama, et tal oli seaduslik õigus kostjale tarkvaraprogrammi müüa või litsentseerida. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks ise tarkvaraprogrammi loonud või oleks tarkvaraprogrammi autoriõiguste omaja. 25.02.2015 üleandmisakti lisaks 2 olnud litsentsilepingus on litsentsiandjaks Optitex Ltd. Vaidlus puudub selle üle, et tarkvaraprogrammi suhtes rakendub autoriõiguse seadus. Hageja peab tõendama, et tal oli õigus anda programmi kostjale kasutamiseks. Hageja peab tõendama, et tal on õigus nõuda kostjalt litsentsitasu.
67.Hageja räägib läbisegi müügihinnast ja litsentsitasust. Kostja leidis, et ta sõlmis hagejaga ostu-müügi lepingu ja seda sõltumata sellest, et toote koopiat füüsilisel kujul talle üle ei antud, vaid anti üle võtmed. Tarkvara installeeriti kostja viide arvutisse. Toote kasutamiseks ei piisanud aga ainult võtmetest, sest hageja avas ja sulges ligipääsu programmile oma süsteemist. 03.02.2015 poolte e-kirjadest nähtub, et hageja pidi tarkvara installeerima. Tarkvara installeerimine on hinnatav koopia tegemise ning müümisega.
68.Hageja esitas kostjale 21.01.2015 e-kirja pakkumisega, milles pakkus müügiks Optitex tarkvaraprogrammi. Toote ehk võtmete üleandmise eelduseks oli ettemaksu tasumine. Sellele pidi järgnema koolitused, mis võimaldaksid tutvuda toote funktsionaalsuse ja kostja jaoks sobivusega. Enne ettemaksu tasumist kahe arve alusel ei olnud kostjal reaalset võimalust isegi programmiga esmaseks tutvumiseks. Koolituse käigus selgitati ajast 90% ulatuses materjalide paigutamist ning vaid 10% ulatuses materjalide arvestust. Kostja saatis koolitajale mitmeid ekirju näidistellimustega ja kostja soovidega selleks, et kostja saaks endale vajaliku toote. Hageja kostja e-kirjadele ei vastanud ja jättis tegemata lubatud arendused.
69.Hageja pakkumise kohaselt pidi Optitex ühilduma kostjale viimase klientidelt saadetud muude programmide alusel saadetud tellimustega (nt Lectra). Konverteerimine suunal OptitexLectra ei toiminud vajalikus ulatuses. Kostja veebilehel on märgitud konstrueerimise alapeatükis programme, milles tehtud ettevalmistustöid on kostja valmis kliendilt vastu võtma ja enda tootmise tarbeks ümber konverteerima. Oma klientide jaoks ei ole kostja Optitex programmi siiski kasutada saanud. Kostja veebilehe uuendamine on jäänud venima.
70.Kostja ei ole tarkvara kasutanud ega saa tõendada negatiivset asjaolu. Kostja soovis lõpetada tootega tutvumise ja testimise perioodi, kuna tarkvara ei võimaldanud soovitult tootmisprotsessi teostada. Hageja müüs kostjale toote, milline ei vastanud lepingutingimustele ning mida kostja ei ole saanud kasutada. Hageja nõue on alusetu ja põhjendamatu.
71.10.09.2018 seisukohtades ei nõustunud kostja hageja väidetega seoses lepingueelsete läbirääkimistega. Esimesel korral ei tutvustatud kostjale mitte Optitex tarkvara, vaid teist tarkvara programmi. Tõendamata on hageja väited, et lepingueelsetel läbirääkimistel töötati läbi tarkvara funktsioonid. Ebaõige on väide, et toimus tarkvara failide vahetus. Demoversioon ei olnud tegelik tarkvara versioon. Tegelikku prooviperioodi ei toimunud. Kostja ei ole saanud ühtegi tarkvara faili.
72.Enne koolitust ei osanud kostja töötajad midagi programmis teha, sest funktsioone ei osatud kasutada ega üles leida. Programmi tegeliku katsetamise eelduseks said olla vaid sisestatud ja kasutamiseks vajalikud andmed. Hageja puudub alus öelda, et paralleelselt koolitustega kostja juba kasutas oma töös tarkavarprogrammi. Hageja esitles demoversiooni alles 03.02.2015.
Ettemaksu esimene arve esitati juba järgmisel päeval 04.02.2015. Kostja tasus arve 13.02.2015, kuid sai sisulist teavet tarkvara kohta alles 12.02.-13.02.2015 koolitusel. 02.04.2015 tasus kostja teise ettemaksu arve uskudes heauskselt, et vajalikud parendused saavad lubatult tehtud. Kostja ei osanud eeldada, et programm ei hakkagi nii tööle nagu kostjale esialgselt oli lubatud.
73.Kuigi kostjal on alles programmi füüsiline võti, ei saanud ta programmi kasutada. Lisaks muudele puudustele ei võimaldanud Cutplan väljatrükki, millel oleksid õigesti kajastunud kõik andmed, sh arvestused värvide, suuruste jm tootmiseks vajalike näitajate kaupa. Sellise väljatrüki ehk raporti eraldi tegemine võtaks kostja tootmisprotsessi arvestades ebamõistlikult palju aega. Hageja oli kostja vajadustest teadlik. Hageja on ise kinnitanud, et ta teadis, milliseid võimalusi pakkus kostjale senine programm Lectra.
74.Ebaõige ja tõendamata on hageja väide, et kostja palus programmile uuesti ligipääsu 2015. a juunis. 2015. septembris kokku lepitud koolitus reaalselt ei toimunud, sest programmile juurdepääsu ei olnud. Hageja on vastuoluliselt väitnud, et tal puudus endal võimalus piirata programmi kasutamist ning samas tuli ta kostjale vastu ja võimaldas ligipääsu. Hageja on samuti vastuoluliselt väitnud, et ilma füüsilise võtme tagastamiseta ei oleks Optitex programmi kasutamise piiramine olnud üldse võimalik.
75.2015. a mais sai kostja teada, et tarkvaraprogrammile ei pääse ligi paigutajad-arvestajad. Kuna konstruktoritel ei olnud otsest vajadust tarkvaraprogrammi testida ning kostja ootas hagejalt lubaduse täitmist, ei olnud kostjal vajadust paluda hagejalt ligipääsu Optitexile. Ebaõige on hageja väide, et ta olevat teavitanud kostjat ligipääsu uuest võimaldamisest. Ligipääsu puudumine ilmnes kostjale 2015. a septembris. Kostja esitas 04.01.2016 hagejale vastuväited 2015. a detsembris esitatud arvetele ja kinnitas, et arvates 2015. aasta maist ei ole tal olnud tarkvaraprogrammile juurdepääsu. Kostja teatas õigeaegselt ja mõistliku aja jooksul hagejale programmi puudustest ja mittevastavusest lepingutingimustele.
76.13.10.2018 esitas kostja vastuhagi. Kostja palus hagejalt välja mõista põhivõlana 28 090,80 eurot, vastuhagi esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivisena 5 768,11 eurot ja sissenõutavaks muutuva viivise alates vastuhagi esitamisest seaduses sätestatud määras. Kostja tõi välja, et hageja esitas talle 21.01.2015 tarkvara kirjelduse ja tarkvara pidi koosnema viiest osast. Lisaks tutvustas hageja materjaliarvestuse programmi Cutplan. Kostja oli nõus toote ostma pärast lähemat tutvumist.
77.Teise pakkumise esitas hageja 05.02.2015, jättes välja 3D mooduli ja lisades Cutplani. Läbirääkimisi
(seonduvalt 3D mooduliga pidid pooled alustama alles pärast seda, kui 05.02.2015 märgitud pakkumises näidatu oli realiseeritud. Kuna esmase pakkumise alusel kokkulepitud toode oli puudustega, siis 3D mooduliga seonduvaid läbirääkimisi pooled isegi ei alustanud. Esmasel esitlusel näidagi kostjale 1,5 tunni ulatuses toode demoversioonist teatud lõike ja kostja sai vaid anda esialgse hinnangu, et toode sobib. Kostja tasus esimese ettemaksu arve.
78.Alles teisel koolitusel Cutplan mooduli osas 12.02.2015 kuni 13.02.2015 selgus kostjale, et moodul ei lihtsusta tema tööd, vaid teeb seda raskemaks. Testimisel said hageja ja kostja aru, et pakutav toode ei ole see, mida hageja lubas ja kostja soovis saada. Kostja on esitanud eraldi kokkuvõtliku ülevaate kostja ootustest ja vajadustest Optitexi suhtes. Kõik kostja pretensioonid olid hagejale teada antud koheselt, kui puudused selgusid. 01.09.2015 teatas hageja, et arendus on tehtud. Kostja nõustus veel ühe koolituspäevaga, et programm uuesti üle vaadata. Koolitusel arendusi näidata ei saanud, sest selgus, et kostjal ei olnud enam programmile ligipääsu.
79.24.09.2015 teavitas kostja hagejat sellest, et Optitexi vana versiooniga, mida ei ole võimalik ka avada, ei ole kostjal midagi peale hakata; uut versiooni, millega ehk võiks kostja rahul olla, ei ole võimalik testida. Oma 25.09.2015 vastuses rääkis hageja vaid sellest, et Optitex on pidevalt arendatav programm. 06.10.2015 vastuses teatas hageja, et tegelikult kostja soovitud muudatusi ei ole tehtud. Kostja sai aru, et Cutplani moodul on mittetoimiv ning kostjale üritati müüa mittetoimivat toodet.
80.Koolitustel ehk testimistel tuvastatu kohaselt puudusid programmil funktsionaalsused selle terviklikuks toimimiseks. Materjaliarvestuse toimimine programmis on kõige olulisem osa, kuna selle abil on planeeritav materjalikulu, mis omakorda tagab tootmises kokkuhoiu ja optimaalse kangakasutuse. Vaidlusalust toodet kostja oma tööprotsessis kordagi kasutada ei saanud. Kostja andis hagejale puuduste kõrvaldamiseks korduvalt uusi tähtaegu. Kirjavahetuses 24.09.2015 kuni 06.10.2015 lubas hageja teada kanda nädala jooksul, kas Cutplani uue versiooni saab kasvõi testkäiku anda, kuid pärast seda lubadust hageja kostjaga ühendust ei võtnud ja puudusteta Cutplani ei esitanud.
81.31.12.2015 esitas hageja kostjale teise arve tarkvara eest. Kostja teatas 04.01.2016, et ta ei ole saanud kasutada moodulit Cutplan selle puuduste tõttu ja kostjal puudub programmile ligipääs. 21.03.2016 esitas kostja hagejale koostöö lõpetamise teate ja ettemaksu tagastamise nõude summas 28 090,80 eurot. Kostja taganes seega lepingust ja nõudis lepingu alusel üleantu tagastamist.
82.11.04.2016 selgitas kostja veel kord, et tarkvara ei vasta lepingutingimustele, sest sel puuduvad funktsionaalsused, milliseid kostja soovis ja mida hageja toote kirjeldamisel oli lubanud. Hageja ei esitanud sisulisi vastuväiteid ega soovinud kohtuda. Hageja pakkus kostjale teadlikult mittesobivat toodet.
83.Kostja leidis, et poolte vahel oli sõlmitud leping, mille objektiks oli tarkvaraprogrammi Optitex müük ja selle kasutamiseks kasutusõiguse andmine. Kostja leidis, et poolte vahel oli sõlmitud ostu-müügi leping, millega hageja 17.08.2018 vastuses nõustus. Kostja viitas VÕS § 208 lõikele 1. Tarkvaraprogrammi loetakse asjaks VÕS § 1063 lg 1 alusel. Kostja viitas VÕS § 217 lõikele 1 ja § 227 lõikele 2. Kokkulepe eseme nõutavate omaduste kohta tuleneb lepingu sõlmimise asjaoludest, hageja poolt lepingu ettevalmistamise, müügipakkumise esitamise käigus kostjatele esitatud asjaoludest ja asja omadusi kirjeldavast informatsioonist ning hageja ühepoolsetest avaldustest müüdava asja omaduste kohta.
84.Kostja viitas VÕS §-le 218. Toote puudused olid olemas juba asja üleminekul ostjale ja need ilmnesid teisel paigaldajatele mõeldud koolitusel. Kostja järgis VÕS § 220 lg 1 sätestatut ja teatas hagejale tarkvaraprogrammi lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta tarkvaraprogrammi mittevastavusest teada sai. Sisuliselt teatas kostja hagejale puudusest moodulis Cutplan koheselt, so koolituse toimumisele järgneval esimesel tööpäeval. Samuti kirjeldas kostja hagejale puudusi üksikasjaliselt ja täpselt.
85.Kokkuleppel hagejaga jäi kostja hagejalt ootama asja parandamist või asendamist ehk toimivat ja kõigi nõutavate funktsionaalsustega moodulit Cutplan. Kostja viitas VÕS § 223 lõigetele 1 ja 3. Kuigi kostja ei pidanud andma täiendavaid tähtaegu, andis ta hagejale mitmeid täiendavaid tähtaegu, kuni selgus, et hageja ei kavatsegi puudusi kõrvaldada. Ilma Cutplan moodulita ei olnud ülejäänud tarkvaraprogrammi Optitex moodulite kasutamine mõeldav, sest tootmisprotsessi seisukohalt eelnes Cutplan ülejäänud moodulitele.
86.Kostja kasutas hageja suhtes õiguskaitsevahendina müügilepingust taganemist. Lepingu oluliseks rikkumiseks on lepingutingimustele mittevastava puudustega asja üleandmine. Kostja teatas 04.01.2016 ja 21.03.2016, et ta taganeb lepingust ja nõuab kahju hüvitamist. Kostja taganes lepingust, sest taganemise ajaks oli ilmne, et hageja oma kohustust täita ei suuda. Taganemise avaldus oli tehtud mõistliku aja jooksul pärast seda, kui VÕS § 114 kohaselt määratud täiendava täitmise tähtaeg oli möödunud (kusjuures kostja oli sisuliselt andnud hagejale mitmeid täiendavaid tähtaegu). Viimati jäi kostja ootama lubatud Cutplani 2015. aasta oktoobris. Hageja ei vastanud pärast kahe ettemaksuarve tasumist.
87.Kuna kostja lepingust taganes, nõudis ta lepingu alusel üleantu tagastamist. Kostja oli tasunud kaks ettemaksuarvet. Kostja oli tasunud 04.02.2015 arve summas 14 045,40 eurot ja 04.03.2015 arve summas 14 045,40 eurot. Samuti nõudis kostja viivist. Viivist nõudis kostja alates 21.03.2016, mil ta esitas hagejale põhjendatud nõude.
88.Kostja taganes lepingust 04.01.2016 ja nõudekirjaga 21.03.2016. Seadus taganemisavalduse vorminõuet ei kehtesta (st et taganemisavalduse võib esitada ka suuliselt), seega on eelmärgitud kuupäevadel esitatud avaldused mõlemad taganemisavaldused. Pöördumistest ilmnes kostja tahe. Kostja oli tasunud hagejale kahe arve alusel kokku 28 090,80 eurot, kuid sai puudustega tarkvaraprogrammi, mida ta oma tootmisprotsessis kordagi ei ole kasutada saanud mooduli Cutplan puuduste tõttu.
89.Hageja võttis omaks, et ta sulges kostja ligipääsu programmile. Seega isegi juhul, kui puudusi ei oleks esinenud, ei oleks kostja programmi kasutada saanud. Ehkki kostjale oli üle antud kaks füüsilises vormis litsentsivõtit, oli ligipääsuks tarkvaraprogrammile vajalik digitaalne võti. Hageja ei ole kostjalt füüsilises vormis litsentsivõtmeid tagasi küsinud ja selleks puudus tal vajadus, sest digitaalse võtme olemasolu kostjale andmine ja äravõtmine oli hageja kontrolli all. Füüsilises vormis litsentsivõtmed on kostja valmis hagejale tagastama. Vastuhagi täienduses palus kostja hagejalt välja mõista põhivõla 28 090,80 eurot, vastuhagi esitamise päevaks 13.10.2018 sissenõutavaks muutunud viivisena 5768,11 eurot ja sissenõutavaks muutuva viivise alates vastuhagi esitamisele järgnevast päevast põhinõude summalt seaduses sätestatud määras.
90.14.01.2019 seisukohtades leidis kostja, et hageja viidatud litsentsitingimuste punkt 9a on tühine. Kostja viitas VÕS § 42 lõikele 1. Kostja allkirjastas lepingu ilma tingimusi kontrollimata ja eeldusel, et tühiseid tingimusi ei ole. Kostja viitas VÕS § 106 lõigetele 1 ja 2. Kostja ostis programmi kasutamiseks. Kostja viitas VÕS § 221 lõikele 2.
91.Hageja on vastuolus varasemate väidetega asunud 14.11.2018 üllatuslikult väitma, et kostjal oli endal võimalik aktiveerida tarkvara online-keskkonnas või Optitexile helistades ning et tarkvara aktiveerimine oli vaja teha 30 päeva möödudes alates tarkvara esimeses installeerimisest või riistvara uuendamisest. Kostja ei ole arvuti riistvara uuendanud. Kostjal puudus õigus ja tehniline võimalus tarkvara uuendamiseks. Kostja arvutitesse tarkvara installeerimisega tegeles hageja esindaja R. T.. Koolituspäevadel 10.-11.02.2015 ja 12.-13.02. oli juurdepääs tarkvarale olemas, mis tähendab, et tarkvara oli hageja poolt aktiveeritud.
92.Hageja kinnitas menetluses varasemalt kahel korral, et kostja juurdepääs oli ära võetud mais 2015 ja hageja avas selle 2015. a juunis. Hageja uued väited on eelnevaga vastuolus. Lepingulistes suhetes kostjaga vastutas hageja. Hageja tugineb ise ostu-müügilepingule ja litsentsitingimustele. Alusetud on hageja väited, et 24.06.2015 kuni 02.07.2015 kirjavahetuses on kostjat õpetatud, kuidas tarkvara uut versiooni installeerida. Viidatud e-kirjavahetus on hageja töötajate vaheline kirjavahetus, klausliga „Amigtexi siseseks kasutamiseks“. Kui hageja väidab, et 02.07.2015 e-kirjast pidavat selguma, et juuli alguses oli kostjal juurdepääs tarkvarale, on see
vastuolus hageja eelnevalt väidetuga, et juurdepääs tarkvarale oli kostjal olemas juba juunikuus. Kostja teavitamist kirjadest ei nähtu.
93.Optitex võtme nr 40918 kohta tehtud videost nähtub, et võti oli aegunud. Sisse logida ei olnud võimalust, sest võtmed olid aegunud. Võtmete uuendamist ei ole kostja teha saanud, sest kostjale ei olnud saadetud ühtegi uuendusfaili. Kostja ei ole saanud ühtegi e-kirja ega suulist selgitust või juhiseid uuenduste tegemiseks. Tarkvara esmase installeerimise teostas R. T. isiklikult ilma kostja tehnikajuhi assisteerimiseta.
94.Ebaõige on hageja väide, et ta esitas esimese pakkumise Optitex tarkvara müümiseks kostjale juba 2013. aasta detsembris ning hageja saatis kostjale esimesed failid konverteerimiseks ja tarkvara testimiseks juba sel ajal. Väide on vastuolus hageja väidetega 17.08.2018 seisukohas, kus hageja on väitnud, et tarkvara esitlus toimus kostja juures 23.10.2014. Programmi testimist võimaldas hageja kostjale alles pärast ettemaksu tasumist.
95.Ebaõige on hageja väide, et kostja töötajatele tehti 3D mooduli koolitus. Hageja ei ole välja toonud, millal ja kus koolitus toimus. Hageja ei ole tõendanud kokkulepet 3D mooduli osas ega selle kostjale üleandmist. Kuigi üleandmise-vastuvõtmise aktis oli viidatud esmase pakkumise kuupäevale, pidas kostja seda eksituseks. Pooled sõlmisid kokkuleppe 05.02.2015 pakkumise alusel.
96.Hageja selgitused kostja tõendatud veateate olemuse ja veateate elimineerimise kohta viitega Optitexi veebilehele ei ole asjakohased. Olukorras, kus tarkvarale oli hageja enda kinnituste kohaselt juurdepääs suletud, puudus kostjal võimalus ja vajadus litsentsivõtmete kasutamiseks. Kostja tõendab, et 2015. aasta septembrikuus, kui oli planeeritud koolitus, ei saanud ka hageja lähetatud koolitaja programmile juurdepääsu.
97.11.03.2019 seisukohtades leidis kostja, et hageja õigus esindada tarkvara tootjat ei ole tõendatud veebilehe väljatrükiga, millelt ei nähtu kuupäeva ega esindatava isiku ärinime. Hageja esitatud väljatrüki all paremal servas on märge autoriõiguse kuuluvuse kohta seotud aastaarvuga 2018 ja nimega EFI Optitex. Hageja on tuginenud tüüplitsentsilepingule, millelt nähtub „Optitex Ltd“. Litsentsivõtmete üleandmine toimus 25.02.2015.
98.Tarkvaraprogrammi Lectra tarkvaralitsentsi üldtingimused ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Tühiste tingimustega tüüplepinguid võivad sõlmida lugematul arvul isikuid, seda nii IP kui mistahes muus valdkonnas. Tüüplepingu tühisusele saab tugineda konkreetses vaidluses ja konkR.se tüüplepingu konkreetse tingimuse suhtes.
99.Hageja on esitanud vastuolulisi seisukohti selle kohta, kas tema arvates oli poolte leping ostu-müügileping või litsentsileping. 25.02.2019 on hageja esitanud täiesti uue väite ja on leidnud, et hageja ja kostja vahel oli töövõtuleping koolituste läbiviimise, tarkvara paigaldamise ja materjalide edastamise kohta, mitte litsentsileping. Sisuliselt räägib hageja nüüd erineva lepingu sõlmimisest. Hageja ei ole põhjendanud, millisel alusel ta hageja ja kostja vahelise õigussuhte lahutab kaheks erinevaks lepinguks.
100.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja ei ole ise tarkvara programmeerimisega tegelev ettevõtja ning hageja pakkus kostjale müügiks teise isiku valmistoodet – tarkvaraprogrammi Optitex. Kostja ei ole tellinud hagejalt ühegi töö valmistamist, muutmist ega ka teenuse osutamisena ühtegi tööd. Kostja ei ole sõlminud hagejaga töövõtulepingut. Koolituste läbiviimine oli tingimuseks, mis otseselt seondus hageja huviga tarkvaraprogramm kostjale müüa. Kostja ei saanud oma tootmist ümber korraldada ilma programmi tutvustamise ja
koolitusteta. Niisugune tegevus on tööstuses kasutatavate tarkvaraprogrammide müümiselostmisel tavapärane. Tarkvara installeerimine kostja arvutitesse saigi toimuda vaid hageja poolt, sest hageja andis kostjale üle vaid litsentsivõtmed, mitte aga andmekandja, millelt oleks kostja saanud ise tarkvaraprogrammi oma arvutitesse installeerida. Tarkvaraprogrammist koopiate tegemine kostja arvutitesse oli müüja kontrolli all. Mingeid materjale ei ole kostja hagejalt saanud.
101.Kostja leidis jätkuvalt, et ta on hagejaga sõlminud ostu-müügilepingu ja on lepingust taganenud. Poolte vahel ei olnud sõlmitud kestvuslepinguna litsentsilepingut ning poolte vahel ei olnud korduvaid või perioodilisi kohustusi. Kostja pidi maksma ühekordse tasu. Lepingu objektiks oli tarkvaraprogrammi müümine ja ostmine, mille tõttu oli kostjal vajalik saada teose kasutamise luba ehk litsents. Tegu oli ühekordse väljaostuga. Hageja sõlmis kostjaga ühekordse ostu-müügi lepingu, millega kaasnes tasuta tähtajatu litsents, mille ainsaks piiranguks oli kasutajate arv.
102.Hageja tegi kostjale pakkumise programmi müügiks ja esitas kostjale litsentsilepingu tingimused. Hageja väidab ekslikult, et VÕS § 42 lg 1 ei kohaldu tööstustarkvara litsentsilepingutele. Alusetu on väita vaid viitega ühele Lectra lepingule, et tegemist ei ole kostjat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. Iga konkreetset tüüplepingut tuleb vaadelda eraldi ja lähtudes vastava lepingulise suhte asjaoludest. Hageja teadis, millist programmi kostja kasutas ja millised on kostja vajadused. Hageja lubas kostjale programmi, mis viimase ootustele ei vastanud ning sellises olukorras on tingimus ebamõistlikult kahjustav.
103.Hageja ei ole tõendanud kostjale tarkvara kasutamiseks materjalide ja juhiste üleandmist. Tarkvara tootjaga kostjal suhet ei olnud, kostjal puudusid tootjaga ühenduse võtmiseks kontaktid ja vajadus, sest leping oli sõlmitud hageja ja kostja vahel.
104.21.03.2019 seisukohtades pidas kostja asjakohatuteks hageja viiteid Tallinna Ringkonnakohtu otsusele tsiviilasjas nr 2-14-53587. Ainuüksi asjaolu, et teise vaidluse esemeks oli tarkvaraprogrammi puutuv, ei tee teist kohtuvaidlust analoogiliseks. Viidatud kohtuasjas oli sõlmitud kaks erinevat lepingut kahe erineva kostjaga, samuti esinesid teised faktilised alused. Hageja ei ole öelnud, millisel kuupäeval ja millistel tingimustel ning millise sisuga töövõtuleping poolte vahel sõlmiti. Hageja väited on tõendamata. Poolte vahel oli sõlmitud ainult üks leping. Puudus mistahes kokkulepe korduvates kohustustes, sh müüja poolt hooldus- ja tugiteenuste osutamises ja ostja poolt perioodilistes rahalistes maksetes.
105.Ühtlasi leidis kostja, et kui ka poolte vahel oli sõlmitud kestvuslepinguna litsentsileping, oli kostjal õigus see erakorraliselt üles öelda TsMS § 196 lg 1 alusel. Olukorras, kus litsentsisaaja ei saa tarkvaraprogrammi kasutada nii tulenevalt mittevastavusest lepingutingimusele kui lisaks sellele juurdepääsu mittevõimaldamisest, on alust rääkida vastaspoole kohustuste olulisest rikkumisest ja kostja võimalusest leping erakorraliselt üles öelda.
106.16.08.2019 seisukohtades viitas kostja, et hageja esitatud üldsertifikaat on välja antud 19.06.2019 ning sellest ei nähtu kinnitust varasema perioodi või ajahetke kohta. Üldsertifikaat tõendab olukorda alates 19.06.2019 ning pole seega käesolevas vaidluses asjakohane. Kui üldsertifikaat on asjakohane, tõendab see, et hageja on sõltumatu turustaja, kellel on õigus müüa kõiki Optitex tooteid ja pakkuda tugiteenuseid, mis lükkab ümber hageja väited tema kui vahendaja rollist.
107.Hageja 10.10.2016 kutsetunnistus tõendab, et hagejal on õigus pakkuda Eestis Optitex toodete koolitust ja kasutada selliste koolituste tunnistustel Optitexi kaubamärki. Vaidlusalused
koolitused toimusid 2015. aastal. Hageja väidet nagu oleks kostja ekspertiisiobjekte varjanud, pidas kostja ebaõigeks. Hageja seaduslik esindaja installeeris ise programmi arvutitesse ning ta teab, millistesse. Arvutite arvus ei ole varem olnud vaidlust. Kõik arvutid on esitatud eksperdile. Kostjal endal puudub Optitex programmi installeerimiseks vajalik andmekandja. Kostja edastas eksperdile nimekirja arvutitest, millesse R. T. tarkvaraprogrammi 2015. aastal installeeris.
108.Kohtuvaidluse seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Hageja ei ole vastu vaielnud, et lubas kostjale, et viimase tootmist on tarkvaraprogrammi abil võimalik senisest paremini organiseerida. Kostja võttis vastu hageja täiendatud pakkumise 05.02.2015. Kostja väidet tõendab 25.02.2015 üleandmise aruanne, milles on märgitud, et kostja kinnitas pakkumise e-kirja teel 13.02.2015. Hageja pole tõendanud, et leping hõlmas 3D moodulit. Hageja esitatud arved vastavad hageja 05.02.2015 pakkumisele.
109.Hageja on väitnud, et arve nr 1512048 esitati Otpitex mooduli 3D eest, kuid pole tõendanud arve esitamise aluseks olevat kokkulepet ega muid arve esitamise aluseks olevaid asjaolusid. Kuna kokkulepe puudus, tuleb ainuüksi seetõttu jätta rahuldamata hageja nõue 29.12.2015 arve nr 1512048 alusel summas 17 820 eurot. Poolte 05.02.2015 kokkuleppest väljuvale 29.12.2015 arvele nr 1512048 on kostja korduvalt vastu vaielnud juba kohtueelses menetluses. Poolte kokkuleppe kohaselt pidi kostja kokku tasuma 39 015 eurot.
110.Tunnistajate ütlustega on tõendanud, et 2015. a veebruari alguses toimus Skype vahendusel koolitus, kus hageja näitas vaid teatud lõike programmi demoversioonist. Tegu oli esmase tutvustusega, kus tegelikke võimalusi ei näinud. Programmiga lähemaks tutvumiseks pidi kostja tasuma ettemaksu. Hageja nendele asjaoludele vastu ei vaielnud. Ülevaate programmist sai kostja alles pärast ettemaksu tasumist toimunud koolitustel. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et teise koolituse päeva lõpuks selgus, et pakutud Cutplan tõi kaasa käsitsi töö, mitte ei lihtsustanud senist tööd. Hageja lubas teha arendusi ja viia uue CutPlan koolituse läbi märtsis, kuid teatas 18.03.2015, et arendused ei ole valmis ja koolitus lükkub edasi.
111.01.09.2015 teatas hageja, et arendus on tehtud, kuid hageja saadetud koolitaja pidi tõdema, et kostja ligipääs programmile oli suletud. Koolitaja samas kinnitas, et hageja lubatud funktsionaalsusi programmile tehtud ei olnud. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et hageja seaduslik esindaja pakkus lahendusena välja Exceli tabeli kasutamist. 24.09.2015 teatas kostja, et programmi ei ole võimalik avada ega testida. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks kostjale pakkunud midagi muud peale toimiva terviklahenduse, mida kostja ei saanud. Kostja andis hagejale puuduste kõrvaldamiseks korduvalt uusi tähtaegu.
112.Kostja leidis, et ekspertarvamuse ja eksperdi istungil antud ütlustega on tõendatud, et kostjal ligipääs programmile puudus. Eksperdil ei õnnestunud programmi kostja litsentsivõtmega käivitada. Ekspert ei tuvastanud tarkvara aktiveeritust. Logifailides olevad kuupäevad näitavad, et on toimunud tarkvara käivitamine, kuid need ei tõenda, kas käivitamine õnnestus. Eksperdil ei õnnestunud tarkvara käivitada, kuigi litsentsivõti oli loetav ning ühenduses endas probleeme ei olnud. Programmi kasutamist ekspert ei tuvastanud.
113.Ekspertarvamuse lisal Milos PDS näidatud logifailid perioodil 26.02-17.03.2015 on seotud ühe kliendi tellimuse katsetamisega. Lisal 19E-IA0002A logifailid on hiljemalt seisuga 09.03.2015. 2 logi on tehtud aprillis-mais 2019, mis olid seotud kohtumenetlusega. Lisal 19EIA0002B on failid loodud 03.03.2015 ning neid püütud avada 23.09.2015 koolituse läbiviimiseks. Lisal 19E-IA0002E on 2 logifaili, neist esimene 21.11.2016 ja teine 29.03.2019 (M), mis on tulnud kliendilt meili teel. Lisal 19E-IA0002F on perioodil 26.02.-15.04.2015 tehtud veidi enam kui 2 kuu jooksul kokku vaid 32 korral sisselogimist. Logifailide loojana on enamikel
juhtudel näidatud R., kes oli konstruktor ning kuna kõige esimesel koolitusel toimunud konstruktoritele mõeldud mooduliga probleeme ei olnud, siis aeg-ajalt üritati teha katsetusi vaid esimese mooduli piires, et mitte unustada õpitut. Nimetatu ei tähenda, et programmi Optitex oleks olnud kostja tootmises kasutusel. Kostja hinnangul on leidnud tõendamist, et tal puudus ligipääs programmile alates maist 2015.
114.Hageja nõuab kostjalt litsentsitasu maksmist ning seega oli vaatamata hageja vastuolulistele väidetele sõlmitud litsentsileping. Hageja andis kostjale üle litsentsivõtmed. Üleandmisaruande allkirjastasid hageja seaduslik esindaja ja kostja volitatud esindaja. Aruande lisades on viidatud hageja andmetele. Kuna hageja esitas hagi Harju Maakohtule, on hageja ise pidanud tühiseks litsentsitingimuste sätet kohtualluvuse kohta. Litsentsitingimuste punkt 13 oli ebamõistlikult kahjustav tingimus.
115.Hageja on menetluse käigus asunud väitma, et ta sõlmis kostjaga hoopis teenuse osutamise lepingu, kuid ta ei ole välja toonud lepingu tingimusi ega suutnud ise välja tuua, kui suurt tasu ja mille eest pidi kostja seoses koolitustega maksma. Hageja esindaja väitis istungil, et koolitused toimusid veebruaris ja märtsis 2015, kuid tunnistajate ütlustega on tõendatud vaid kahe koolituse toimumine ehk 2 päevane koolitus konstruktoritele ja 2-päevane koolitus paigutajatelearvestajatele (veebruarikuu keskel 2015). Algselt mooduli CutPlan tutvustamiseks ja tarkvaraprogrammi testimiseks märtsikuus toimuma pidanud koolitus jäi ära ning septembris ei olnud võimalik koolitust läbi viia, sest juurdepääs tarkvaraprogrammile puudus. Hageja esindaja on seejuures eksitavalt väitnud, et koolitus jäi septembris ära, kuna tema koolitajat ei lastud sisse.
116.Kostja leidis, et teenuse osutamise lepingut hagejaga ei olnud sõlmitud ning tarkvaraprogrammi testimine ja tutvustamine olid pooltevahelise lepingu hinna sees. Eraldi kirjeid hageja 05.02.2015 pakkumine ei sisaldanud. Pakkumine ei sisaldanud ka koolitusmaterjale. Seda, millised koolitusmaterjalid hageja kostjale üle andis, ei ole hageja tõendanud. Koolitusmaterjalideks ei saa lugeda tarkvaraprogrammi testimise ja tutvustamise käigus tehtavaid väljatrükke. Alusetud on hageja viited 21.02.2015 pakkumisele, sest kokkulepe sõlmiti hageja 05.02.2018 pakkumise alusel.
117.Hageja on viidanud litsentsitingimuste punktile 9a ja leidnud, et see välistab kostja õiguse tugineda puudustele tarkvaras. Hageja on jätnud tähelepanuta tingimuste punkti 9 alapunkti d, mis nägi ette, et kui mõnes jurisdiktsioonis ei ole mõned p-s 9 sätestatud välistused lubatud, ei pruugi mõned neist välistustest teie suhtes kehtida. Seega tuleb lähtuda Eesti õigusest. Eesti õiguse alusel on tegu tühise tüüptingimusega.
118.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 25 980,48 eurot, mis koosneb lepingulise esindaja kuludest 24 700 eurot ilma käibemaksuta, vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust 900 eurot, registripäringutest summas 6 eurot ja tunnistaja tasust 374,48 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt seadusjärgses määras. Esindaja osutas kostjale õigusabi tunnitasuga 160 eurot ja 200 eurot. Kostjale osutati õigusabi 148,25 tunni ulatuses. Registripäringuid tegi esindaja 31.10.2018 ja 31.05.2019. Kostja palus menetluskulude väljamõistmisel arvestada, et hageja tegevusest tingituna on menetlus käesolevas asjas olnud põhjendamatult koormav ja tinginud seetõttu nii menetluse venimise kui ka kostja kulude suurenemise.
119.Hageja menetluskuludele esitas kostja vastuväiteid. 07.02.2018 nõupidamise ja 13.02.2018 memo koostamise kulud on tehtud enne kohtumenetluse algust, mistõttu ei ole need menetluskuludeks. 11.04.2018 menetlusdokument oli 1,5 lk pikkune ja selles asjaolusid ei täpsustatud, mistõttu ei ole põhjendatud ajakulu 2,75 h. 04.06.218 kuni 20.06.2018 on esindajal
kulunud tõendite kogumiseks ja vastuse koostamiseks kokku 13 tundi, kuid on ebaselge, millise menetlusdokumendiga on tegu. Seisukoha esitas hageja kohtule 17.08.2018. Vastuhagile vastamiseks kulunud aeg 16,75 h on põhjendamatult suur. Kohtu osundatud puuduste kõrvaldamiseks on hageja esindajal alusetult aega kulunud 4 tundi. Ajakulu 6,25 tundi seoses eksperdi ülekuulamisega ei ole põhjendatud, sest enamik küsimusi on koostanud IT-spetsialistist hagejaseaduslik esindaja. Hageja on esitanud kohtu tegevusele viiel korral alusetuid vastuväiteid, milliste koostamise ajakulu on põhjendamatu.
KOHTU PÕHJENDUSED
120.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Vastuhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
121.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et nad allkirjastasid 25.02.2015 akti, mille alusel andis hageja kostjale üle Optitex tarkvara kasutamist võimaldavad füüsilised võtmed. Pooled ei vaidle selle üle, et koos aktiga allkirjastas kostja litsentsitingimused ning tasus kahe hageja esitatud arve alusel kokku 28 090,80 eurot. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja ei tasunud hageja 24.03.2015 arve nr 1503032 alusel 18 727,20 eurot ja 29.12.2015 arve nr 1512048 alusel 17 820 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt tasumata arvete alusel võlgnevuse väljamõistmist või kas kostja on lepingust kehtivalt taganenud, mis annab talle õiguse nõuda hagejalt tagasi tasutud summat.
122.Käesolevas asjas määras kohus 29.04.2019 istungil järgmiseks eel- ja põhiistungi ajaks 06.11.2019. Seoses kohtuniku välislähetusega muudeti istungi ajaks 15.11.2019 ning pooltele oli teada, et nimetatud istungil planeerib kohus ära kuulata tunnistajad ja eksperdi ning lahendada vaidlus sisuliselt. Samal istungil andis kohus hagejale aega nõude aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks ja seisukohtade esitamiseks kuni 28.06.2019.
123.15.11.2019 istungil esitas hageja uue menetlusdokumendi koos täiendava nõudega. Hageja palus kostjalt välja mõista kahjutasuna saamata jäänud tulu 26 700 eurot. Saamata jäänud tuluks pidas hageja ajavahemikul 2016 kuni 2020 programmi uuenduspakettide maksumust. Hageja ei olnud tasunud täiendavalt nõudelt riigilõivu. Menetlusdokument ei sisaldanud täiendava nõude põhistusi.
124.Kohus selgitas hagejale 15.11.2019 istungil, et menetlusdokument koos uue nõudega on esitatud hilinemisega ning selle menetlemine tooks kaasa asja lahendamise viibimise. Lisaks oleks tegemist olnud hagi eseme ja aluse muutmisega, sest hageja nõudis kostjalt uut rahasummat hagiga võrreldes uuel alusel. Kui kohus oleks täiendavat nõuet menetlenud, oleks see kaasa toonud asja lahendamise viibimise, sest hagejale oleks tulnud anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Uue nõude esitamisel ei olnud välja toonud nõude faktilisi põhjendusi ega nõuet tõendavaid tõendeid. Samuti oli tasumata riigilõiv. Lisaks oleks kohus pidanud andma kostjale täiendavat aega uuele nõudele vastamiseks.
125.TsMS § 330 lg 1 sätestab, et avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. Kohus andis hagejale 29.04.2019 eelistungil aega oma nõude täpsustamiseks kuni 28.06.2019. Seega esitas hageja uue nõude 15.11.2019 istungil hilinemisega ning kohtu antud tähtaega eirates. Uue nõude esitamine oli üllatuslik kohtule ja vastaspoolele. TsMS § 331 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes
juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Hageja täiendava nõude menetlemine oleks kaasa toonud asja lahendamise viibimise ning hilinemiseks ei põhistanud hageja ühegi mõjuva põhjuse olemasolu. Järelikult puudus kohtul alus menetleda hilinemisega esitatud nõuet.
126.Hageja täiendava nõude menetlemine oleks kaasa toonud asja lahendamise viibimise, sest nõudeavaldus oli esitatud puudustega. TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt tuleb nõude esitamisel välja tuua selle aluseks olevad faktilised asjaolud. Hageja avaldusest ei nähtunud, milliste asjaolude esinemise tõttu ta esitab kostja vastu täiendava nõude. Hageja ei olnud tasunud riigilõivu. TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Kooskõlas TsMS § 371 lg 1 punktiga 10 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse ka siis, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Eeltoodut kokku võttes jätab kohus läbi vaatamata hageja 15.11.2019 nõude mõista kostjalt välja 26 700 eurot saamata jäänud tuluna.
127.Menetlusse võetud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevusena 36 547,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisena 7405,41 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras. Hageja leidis, et kostjal on tema ees lepinguline võlgnevus, sest kostja jättis kaks hageja arvet tasumata. Kostja palus vastuhagis omakorda hagejalt välja mõista 28 090,80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 5768,11 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras. Kostja leidis, et ta on hagejaga sõlmitud lepingust kehtivalt taganenud lepingu eseme puuduste tõttu, millest tulevalt on tal õigus nõuda tagasi lepingu alusel tasutud summa.
128.Pooltevahelise vaidluse lahendamisel hindab kohus esmalt seda, millise lepingu pooled sõlmisid ja milles nad kokku leppisid. Seejärel hindab kohus, kas lepingu ese oli puudustega, kas kostjal oli õigus puudustele tugineda ning kas kostjal oli õigus sellest tulenevalt lepingust taganeda.
129.Hageja väited selle kohta, millise lepingu ta kostjaga sõlmis, muutusid menetluse kestel korduvalt ja olid ebajärjekindlad. TsMS § 235 sätestab, et väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Olukorras, kus hageja korduvalt ja varasemaga vastuolus olevalt oma väiteid muudab, ei saa kohus muudetud väiteid lugeda usutavateks. Tegemist ei ole menetlusõiguste heauskse kasutamisega.
130.Algses hagiavalduses väitis hageja, et ta sõlmis kostjaga lihtlitsentsilepingu, mille alusel ta andis kostjale kasutada Optitex tarkvara. Kuna kostjale võimaldati tarkvara kasutamist, oli hagejal kostja vastu enda hinnangul põhjendatud litsentsitasu nõue. 25.02.2019 menetlusdokumendis asus hageja erinevalt varasemast väitma, et litsentsilepingu oli kostja sõlminud hoopis tarkvara tootjaga ning hageja ja kostja vahel oli sõlmitud müügi- või töövõtuleping koolituste läbiviimiseks, tarkvara paigaldamiseks ja materjalide edastamiseks. Hageja leidis, et kuna tema ei ole tarkvara tootja, ei saa kostja lepingulistes suhetes hagejaga viidata tarkvara puudustele. 29.04.2019 seisukohtades leidis hageja, et ta on tarkvara turustaja Eestis ja Soomes. Vastuolus eelnevaga väitis hageja 23.10.2019 seisukohas, et tal on õigus tarkvara turustada ja müüa, kuid hageja ja kostja vahel ei ole kokkulepet tarkvara müümise kohta, vaid hageja vahendas litsentsi. Seejärel asus hageja 15.11.2019 menetlusdokumendis taas väitma, et ta müüs kostjale tarkvara ning hagejal kui müüjal on õigus saada müügi eest tasu. Kostja väitis kogu menetluse kestel läbivalt, et ta sõlmis hagejaga tarkvara müügilepingu.
131.AutÕS § 4 lg 3 p 3 kohaselt on arvutiprogrammid autoriõigusega kaitstud teosteks, milliseid tuleb kaitsta nagu kirjandusteoseid. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et vaidlusalune Optitex tarkvara on autoriõigusega kaitstud teoseks. AutÕS § 13 lg 1 kohaselt kuulub autorile ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest, välja arvatud AutÕS IV peatükis ettenähtud juhud. Sealhulgas kuulub autorile AutÕS § 13 lg 1 p 1 alusel õigus lubada ja keelata oma teose reprodutseerimist, milleks loetakse teosest või teose osast ühe või mitme ajutise või alalise koopia otsest või kaudset tegemist mis tahes vormis või mis tahes viisil. Lisaks tuleneb AutÕS §-st 132, et arvutiprogrammi autorile kuuluvad lisaks AutÕS §–s 13 nimetatud varalistele õigustele ainuõigus arvutiprogrammi füüsiliseks kasutamiseks ja valdamiseks ärilisel eesmärgil. Eeltoodust tuleneb, et arvutiprogrammi seaduspäraseks kasutamiseks on vajalik teose autori luba.
132.AutÕS § 46 lg 1 näeb ette, et teose kasutamist teiste isikute poolt ei lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel, välja arvatud AutÕS IV peatükis ettenähtud juhud. AutÕS § 47 näeb ette, et teose kasutamiseks loa saanud isik võib lubada kolmandal isikul teost kasutada (anda all-litsentsi) ainult autori eelneval nõusolekul. AutÕS § 48 lg 1 sätestab, et autorileping on autori või tema õigusjärglase ja teost kasutada sooviva isiku vaheline kokkulepe teose kasutamiseks, mille alusel autor või tema õigusjärglane annab teisele poolele üle oma varalised õigused või loa teose kasutamiseks lepingu tingimustega ettenähtud ulatuses ja korras. AutÕS § 48 lõikest 3 tuleneb, et olemasoleva teose kasutamise korral litsentsilepingu alusel kohaldatakse autorilepingule võlaõigusseaduses litsentsilepingu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et arvutitarkvara seaduslikuks kasutamiseks on vajalik autoriõiguste omaniku luba ehk litsents.
133.VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Eeltoodust lähtudes tuleb hinnata seda, millised isikud on tahteavaldusi vahetanud selleks, et lepingut sõlmida. Lepingut saab lugeda sõlmituks nende isikute vahel, kes on omavahel tahteavaldusi vahetanud.
134.VÕS § 208 defineerib, milliseid lepinguid saab pidada müügilepinguteks. VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Eeltoodust tuleneb, et müüja ei pea olema müüdava objekti omanikuks. Müüja peab tegema omandi ülemineku ostjale võimalikuks. VÕS § 208 lg 3 sätestab, et asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. Eeltoodust tuleneb, et müüja saab müüa ostjale ka sellist tarkvaraprogrammi ja selle kasutamiseks vajalikku litsentsi, mis ei ole müüja enda loodud.
135.VÕS § 368 sätestab, et litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Selleks, et tarkvara kasutada, ei piisa ostjale üksnes tarkvara füüsilise koopia üleandmisest, vaid ostjal on vajalik saada autoriõiguste omanikuks litsents tarkvara kasutamiseks. Litsents on oma
olemuselt õigus, mida on võimalik müüa. Eeltoodud sätteid arvestades leiab kohus, et leping, kus müüja müüb ostjale tarkvara füüsilise koopia koos õigusega tarkvara kasutada, on leping, mis sisaldab endas nii ostu-müügi lepingu kui ka litsentsilepingu tingimusi. Hageja on iseenesest põhjendatult viidanud Euroopa Kohtu lahenditele, milliste kohaselt on arvutiprogrammi alla laadimine kasutu, kui selle valdaja ei saa koopiat kasutada ning seega hõlmab arvutiprogrammi seaduslik müük litsentsi andmist programmi kasutamiseks (C-128/11, p 44, C-145/08 p 48, 49). Kohtu hinnangul nähtub asjas kogutud tõenditest, et hageja sõlmis kostjaga ostu-müügi lepingu, mille esemeks oli arvutiprogrammi füüsilise koopia ja litsentsivõtmega koos programmi kasutamise litsentsi võõrandamine. Litsentsi sai hageja müüjana võõrandada tarkvara omaniku loal. Hageja on ise väitnud, et tal oli tarkvara omaniku luba kostjale litsentsi andmiseks.
136.Hageja esitas kostjale 21.01.2015 tarkvara pakkumise (koos osalise tõlkega toimiku 1. kd, lk 6-8, terviklik tõlge 1. kd, lk 44-47). Pakkumise kohaselt pidi tarkvara sisaldama lõigete kujundamise moodulit PDS, tekstiili markeerimise moodulit, konvertereid ja 3D tööriistakomplekti. Tarkvara erinevate osade eest tuli kokku tasuda 36 850 eurot. Lisaks sisaldas pakkumine tarkvara installeerimise ja konfigureerimise teenust 860 eurot ja täielikku väljaõpet kokku 10 päeva ulatuses, mille eest tuli tasuda 3380 eurot ja 3950 eurot. 50% tasust tuli tasuda ettemaksuna. Teenuste osutamine pidi toimuma 14 päeva jooksul pärast installeerimist. Hinnapakkumine sisaldas selgeid viiteid vaid hagejale endale. Pakkumise saatis hageja ja selles puudusid viited asjaolule, et kostja peaks sõlmima lepingu kellegi teisega peale hageja.
137.03.02.2015 saatis kostja hagejale e-kirja (koos tõlkega toimiku 1. kd, lk 9), milles ta teatas, millal soovib koolituste läbiviimist. Samuti teatas kostja, et ta kiidab heaks Optitex Cutplani hinnaga 8825 eurot, millele lisandub käibemaks ning jätab NetPro uuenduse tegemata. Kostja palus hagejal koostada oma vastuse alusel tervikhinnapakkumise ja teatada, millal mille eest tasuda tuleb. Hageja kinnitas 03.02.2015, et Netpro lahenduse võib lisada hiljem ja lubas teha uue maksegraafiku (e-kirjad koos tõlgetega toimiku 1. kd, lk 60-64). 04.02.2015 saatis kostja hagejale teise e-kirja, milles palus pakkumisest välja jätta 3D mooduli hinnaga 10 900 eurot ja selle koolituse 3950 eurot (e-kirjad koos tõlgetega toimiku 1. kd, lk 58-59). Seega ei nõustunud kostja hageja pakkumisega 3D mooduli osas.
138.Hageja saatiski kostjale 05.02.2015 uue pakkumise (e-kirjad koos tõlgetega toimiku 1. kd, lk 58-59). Pakkumisse oli lisatud Cutplan ja pakkumise kogusumma oli koos sellega 39 015 eurot, millele pidi lisanduma käibemaks. Kostja pidi tasuma 30% 06.02.2015 ettemaksuna, seejärel 27.02.2015 30% ning 31.03.2015 40%. Pakkumisest ei nähtunud, et kostja oleks pidanud tasuma täiendavalt 31.12.2015 veel 17 820 eurot 3D mooduli eest. Samal päeval saatis hageja kostjale esimese arve. Seega tegi hageja kostjale vastavalt viimase soovile uue pakkumise, mis sisaldas Cutplani. Uuest hinnapakkumisest ei saa tasu suurust arvestades järeldada, et see oleks sisaldanud 3D moodulit.
139.29.12.2015 esitas hageja kostjale arve nr 1512048 (toimiku 1. kd, lk 12 pöördel) summas 17 820 eurot viitega tellimusele 1613-2015. 04.01.2016 saatis kostja vastusena hageja saadetud arvele e-kirja (toimiku 1. kd, lk 74, lk 96 pöördel), milles ta muuhulgas pidas arusamatuks, mille eest on arve esitatud. Hageja ei ole tõendanud, et ta sõlmis kostjaga muuhulgas lepingu 3D mooduli kohta, mille alusel pidi kostja talle tasuma 17 820 eurot. Vastupidiselt hageja väidetele nähtub tõenditest, et kostja soovil jäeti antud moodul lepingust välja. 15.11.2019 istungil tunnistajana ütlusi andnud D. S. (toimiku 2. kd, lk 181 pöördel – 182) kinnitas, et hageja tegi kostjale kaks pakkumist ning teisest pakkumisest veebruaris 2015 jäeti välja 3D ning lisati Cutplan. Kuna kostja ei soovinud 3D moodulit osta, ei saa hageja järelikult kostjalt selle eest tasu nõuda ning seda sõltumata sellest, kas hageja omal algatusel vastava mooduli kostja arvutitesse installeeris või mitte. Kohus leiab, et sõltumata muudest väidetest ei kuulu hageja nõue 17 820
euro ulatuses rahuldamisele juba ainuüksi seetõttu, et hageja ei ole tõendanud kostja lepingulist kohustust sellist summat maksta.
140.25.05.2015 allkirjastasid hageja ja kostja üleandmise raporti (koos tõlkega toimiku 1. kd, lk 10). Raportis on hagejat nimetatud üleandjaks ja müüjaks ning kostjat vastuvõtjaks ja ostjaks. Raportis on viidatud hageja 03.02.2015 tellimusele ja selle kinnitusele kostja poolt 13.02.2015. Raporti järgi anti üle programm Optitex tellimuse järgi ja Sentinel Networki võti ning Nest++2 võti. Iseenesest ei nähtu raportist, et hageja oleks kostjale üle andnud 3D mooduli. Raportis on märgitud, et risk läheb kostjale kui ostjale üle kauba üleandmise hetkel ning omandiõigus siis, kui müüjale on laekunud kogutasu. Antud raportist nähtub kohtu hinnangul selgelt, et lepingu olid omavahel sõlminud hageja ja kostja. Lepingu alusel andis hageja kostjale üle arvutitarkvara koos füüsiliste võtmetega ning litsentsid tarkvara kasutamiseks.
141.Hageja esitas kohtule ka tarkvara võtme garantiitingimused ja Optitexi litsentsitingimused (koos tõlkega toimiku 1. kd, lk 163-170), millised on kostja esindaja poolt allkirjastatud ja mille igal lehel on viidatud hagejale ja tema kontaktandmetele. Garantiitingimuste kohaselt oli füüsilistele tarkvaravõtmetele antud garantii, mis kestis kuus kuud aktiveerimisest või kolm kuud pärast saatmist.
142.Lõppkasutaja litsentsilepingu tingimuste järgi pidi litsentsileping olema kehtiv Optitex Ltd ja sealhulgas tema sidusettevõtjate, õigusjärglaste ja tema nimetatud isikute ning lõppkasutaja vahel. Tingimuste punkti 1 alusel anti lõppkasutajale piiratud lihtlitsentsi Optitex tarkvara jaoks. Seega võib hageja enda esitatud tingimustest järeldada, et tema kui tarkvara tootja nimetatud isik oli samuti litsentsilepingu pooleks ning hagejal oli õigus anda kostjale litsents tarkvara kasutamiseks. Teistsuguseid järeldusi asjas kogutud tõenditest teha ei saa.
143.Hageja esitas kohtule väljavõtte Optitex kodulehelt (toimiku 2. kd, lk 35), millest võib järeldada, et antud ettevõtte tooteid võib Eestis osta hagejalt. Väljavõtte alumises nurgas on viide 2018. aastale. Lisaks esitas hageja kohtule Optitex Ltd sertifikaadi (toimiku 2. kd, lk 114, tõlge lk 115), mille kohaselt on hageja Optitex sõltumatu turustaja Eestis, kellel on õigus müüa kõiki Optitex tooteid ja pakkuda tugiteenuseid. Sertifikaadi kuupäev on 19.06.2019. 10.10.2016 väljastatud kutsetunnistus (koos tõlkega toimiku 2. kd, lk 116-117) tõendab, et hagejal kui Optitexi volitatud partneril on õigus pakkuda Eesti koolitust ja kasutada selleks Optitex logo. Hageja esitas ka väljavõtte Optitex kodulehelt 2015. aastast (toimiku 2. kd, lk 155-160), kus ta oli märgitud edasimüüjate hulka. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodud tõenditest kogumis, et hageja ei ole ise tarkvara tootja, kuid hageja on tarkvara tootja nimetatud isik, kellel on õigus Eestis tarkvara koos selle kasutamist võimaldavate litsentsidega müüa. Vastav õigus oli hagejal olemas kostjaga lepingu sõlmimise ajal.
144.Kohtu hinnangul järeldas hageja ekslikult asjaolust, et ta ei olnud tarkvara õiguste algne omanik seda, et ta ei vastuta müügilepingu alusel müüdud toote puuduste eest. Erinevalt hageja menetluse käigus esitatud vastuolulistest väidetest ei nähtu asjas kogutud tõenditest, et hageja oleks kostjaga sõlminud vaid töövõtulepingut koolituste tegemise ja tarkvara paigaldamise eest. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et kostja oleks litsentsilepingu sõlminud kellegi teisega. Ainuüksi asjaolust, et tarkvara tootja lubas hagejal kostjale litsentsi müüa, ei tulene lepingu sõlmimist kostja ja tootja vahel. Hageja on ekslikult viidanud teises tsiviilasjas tehtud lahendile ja leidnud, et kuna teises tsiviilasjas oli sõlmitud mitmete isikute vahel mitu lepingut, esinevad samad faktilised asjaolud automaatselt käesolevas asjas. Mitme lepingu olemasolu ei põhista ka hageja viide litsentsitingimuste punktile 6, mille kohaselt tuli maksetingimused eraldi kokku leppida. Hageja ja kostja sõlmisidki eraldiseisva kokkuleppe tasu kohta, mis ei tõenda, et kostja oleks sõlminud mõne lepingu otseselt tootjaga.
145.Kohtu hinnangul on hageja ekslikult järeldanud, et kui müüakse toodet, mida müüja ise ei ole loonud, ei saa müüja toote puuduste eest vastutada. Selliseid erisusi õigusaktid ette ei näe. Selle eest, et müüdud toode vastaks lepingus kokku lepitud tingimustele, vastutab ostja ees müügilepingu teine pool ehk müüja. Üksnes erandlikel asjaoludel ehk surma või kehavigastuse tekitamise puhul vastutab kannatanu ees otse toote tootja kooskõlas VÕS §-ga 1061. Kohus osundab, et hageja on ise menetluses siiski korduvalt leidnud, et ta oli kostjaga sõlmitud müügilepingu ja litsentsilepingu pooleks. Hageja nõuab kostjalt lepingu alusel maksmata litsentsitasu väljamõistmist enda kasuks ning sellise nõude esitamine on iseenesest vastuolus hageja väidetega, et ta on sõlminud kostjaga lepingu üksnes töövõtulepingu koolituste tegemiseks ja tarkvara paigaldamiseks. Kohus juhtis menetluses korduvalt hageja tähelepanu vastuoludele tema väidetes (sealhulgas 29.04.2019 eelistungil, toimiku 2. kd, lk 93-94).
146.Kohus nõustub kostja väidetega, et hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingule lisatud litsentsitingimuste sätted, mis välistasid kostja õiguse tugineda tarkvara puudustele, nägid ette välisriigi õiguse kohaldamise ja vajaduse pöörduda välisriigi kohtusse, olid kostjat ebamõistlikult kahjustavad ja seetõttu tühised tüüptingimused. Lepingule lisatud tingimuste (koos tõlkega toimiku 1. kd, lk 163-170) punktis 9a on märgitud, et Optitex tarkvara ja teenuseid pakutakse nende olemasolevas seisus ning Optitex ei anna ühtegi garantiid kvaliteedi, toimimise, turustatavuse või konkreetseks eesmärgiks sobivuse kohta. Samuti ei antud garantiid, et tarkvara on alati kättesaadav ja juurdepääsetav. Samas nähti tingimuste punktis 9d ette, et kuna mõnes jurisdiktsioonis ei ole mõned punktis 9 toodud välistused lubatud, ei pruugi mõned välistused lõppkasutaja suhtes kehtida. Tingimuste punktis 13 on ette nähtud, et lepingu suhtes kehtivad Iisraeli õigusaktid ning kõik vaidlused oli allutatud Iisraeli Tel Avivi kohtute pädevusse.
147.VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et kostja allkirjastatud litsentsitingimusi pooled eelnevalt läbi ei rääkinud. Seega on tegemist tüüptingimustega.
148.VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.
149.Kohus leiab, et tüüptingimus, mis kaldub kõrvale võlaõigusseadusest tulenevatest olulistest põhimõtetest, mis võimaldavad ostjal tugineda lepingueseme puudustele, on ebamõistlikult kahjustav. Sellise tingimusega kahjustatakse oluliselt ostja õigusi. Iseenesest on asjakohane kostja viide, et litsentsitingimuste endi punkti 9d kohaselt ei ole punktis 9a toodud vastutuse piirang Eesti õigusaktide kohaselt kehtiv.
150.VÕS § 42 lg 3 p 2 kohaselt loetakse ebamõistlikult kahjustavaks ka tüüptingimust, millega välistatakse teise lepingupoole õiguskaitsevahendite kasutamine tingimuse kasutaja suhtes, sealhulgas võimalus tasaarvestada nõudeid, või piiratakse nende kasutamist ebamõistlikult juhuks, kui tingimuse kasutaja jätab lepingust tuleneva kohustuse täitmata või täidab kohustuse
mittekohaselt, sealhulgas viivitab täitmisega. Kohus leiab, et tüüptingimus, millega välistatakse ostja õigus tugineda lepingu eseme puudustele olukorras, kus müüja on lepingut rikkunud, on ostja õigusi ebamõistlikult kahjustav ja tühine.
151.VÕS § 42 lg 3 p 10 kohaselt loetakse ebamõistlikult kahjustavaks tüüptingimust, millega võetakse teiselt lepingupoolelt võimalus kaitsta oma õigusi kohtus või raskendatakse ebamõistlikult selle võimaluse kasutamist. Hageja ja kostja on sõlminud lepingu Eestis ning nad on lepingut täitnud Eestis. Kohus leiab, et sellises olukorras on ostja õigusi ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, mis näeb ette sellise riigi õiguse kohaldamist, millel puudub lepingulise suhtega igasugune seos ning mis on pooltele tundmatu. Samuti on ostja õigusi ebamõistlikult kahjustav tingimus, millega piiratakse ostja õigusi kohtusse pöördumisel ebamõistlikult ehk nähakse talle ette kohustus pöörduda sellise välisriigi kohtusse, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, mis ei ole lepingu sõlmimise ega täitmise kohaks ega poolte asukohariigiks.
152.Eeltoodut kokku võttes loeb kohus tühisteks tüüptingimusteks litsentsilepingu punkte 9a ja
13.Hageja väited, et kostja vaidlustatud tüüptingimused on tavapärased tarkvara litsentside andmisel, on kohtu hinnangul tõendamata. Hageja esitas kohtule tarkvaraprogrammi Lectra litsentsitingimused (toimiku 2. kd, lk 33-34) ja viitas nende tingimuste punktidele 13 ja 14. Punktist 13 nähtub, et litsents eeldab tasu maksmist vastavalt eritingimustes sätestatule. Enne maksete tegemist oli kliendil ajutine litsents ning pärast maksete täielikku teostamist püsilitsents. Tingimuste punkt 14 andis Lectrale õiguse litsents peatada või tühistada, kui klient tasu tähtaegselt ei maksa. Lepingu selline lõpetamine ei vabastanud klienti tasu maksmise kohustusest.
153.Erinevalt hageja väidetest ei tulene antud tingimustest, et kui klient lepingu üles ütleb või sellest taganeb teise lepingupoole rikkumise tõttu, on kliendil endiselt kohustus tasuda litsentsitasu. Samuti ei tulene Lectra tüüptingimustest, et need välistaksid litsentsi andja mistahes lepingulise vastutuse toote puuduste eest. Seega ei ole hageja tõendanud väide, et ostjat ebamõistlikult kahjustavad tüüptingimused oleks vastavas majandusvaldkonnas tavapärased. Kohus nõustub kostja väitega, et hageja ise ei ole tüüptingimusi pidanud kehtivaks, sest on nõude kostja vastu esitanud Eesti kohtusse ja on tuginenud Eesti õigusele. Muuhulgas on hageja kostja väidetele vastu vaieldes väitnud, et kostja ei kirjeldanud puudusi piisavalt täpselt ega teavitanud nendest õigeaegselt. Selliste väidete esitamisega on hageja nõustunud, et ostjal on iseenesest õigus puudustele tugineda. Hageja on nõustunud, et lepingu osas kuulub kohaldamisele Eesti õigus.
154.Kohus leiab täiendavalt, et litsentsitingimustest ei tulene hageja väidetu, et nõudeid lepingu eseme puuduste osas saaks kostja kui lepingu teine pool esitada üksnes tarkvara tootja Optitex vastu, mitte hageja kui müüja vastu. Kui aga sellist kohustust võiks tüüptingimustest järeldada, oleks samuti tegemist ostjat ebamõistlikult kahjustava ja tühise tüüptingimusega. VÕS § 42 lg 3 p 7 kohaselt loetakse ebamõistlikult kahjustavaks tingimus, milles nähakse ette, et tingimuse kasutaja asemel vastutab tingimuse kasutaja kohustuse rikkumise eest kolmas isik. Seega on hageja kui lepingu pool kohtu hinnangul vastutav juhul, kui ta oma lepingulisi kohustusi rikkus ning lepingu ese ei vastanud lepingutingimustele. Järgnevalt asub kohus hindama, kas kostja väited lepingu eseme puuduste kohta on põhjendatud.
155.VÕS 209 lg 1 sätestab, et kui asi tuleb ostjale üle anda määratud kohas, peab müüja asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis panema ja ostjale valmispanekust teatama. Asja üleandmise kohustus on müüja põhikohustus. Müüja peab tagama, et ostja saab ostetud eseme.
156.VÕS § 217 lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Kokkulepped müüdava asja omaduste kohta võivad tuleneda ka lepingueelsetest läbirääkimistest ja sellest teabest, mida müüja ostjale enne lepingu sõlmimist eseme kohta avaldas. VÕS § 217 lg 2 p 2 sätestab, et asi ei vasta lepingu tingimustele kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta siis, kui asi ei sobi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.
157.VÕS § 218 lg 1 sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 218 lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Seega vabaneks müüja vastutusest müüdud eseme puuduste eest vaid siis, kui ta tõendab, et ostja oli puudusest teadlik, kuid sõlmis lepingu sellele vaatamata.
158.VÕS § 220 lg 1 näeb ette, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 220 lg 2 sätestab, et oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 222 lg kohaselt võib ostja juhul, kui asi ei vasta lepingutingimustele, nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga.
159.VÕS § 223 lg 1 järgi loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Sellisel juhul ei pea ostja VÕS § 223 lg 3 järgi määrama müüjale tema kohustuse täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda.
160.Kohus leiab asjas kogutud tõendite pinnalt, et kostjale müüdud tarkvara ei vastanud hageja kui müüja enne lepingu sõlmimist antud lubadustele. Hageja teadis selgelt, milliseks otstarbeks kostja tarkvara vajas ning hageja oli teadlik sellest, millist tarkvara kostja varem kasutas. Kostjal ei olnud võimalik enne lepingu sõlmimist sisuliselt teada saada, kuidas tarkvara toimib. Kostja teatas tarkvara olulisest puudusest hagejale koheselt pärast seda, kui ta puudustest teada sai. Hageja lubas puuduse kõrvaldada, kuid ei teinud seda. Lisaks ilmnes kostjale, et tema ligipääs tarkvara kasutamisele on suletud.
161.Hageja väitis, et kostjal oli juba alates 2014. aasta oktoobrist võimalik tarkvaraga tutvuda ja lepingueelsete läbirääkimiste käigus töötati tarkvara erinevad funktsioonid läbi. Need hageja väited on jäänud paljasõnalisteks. Hageja esitas kohtule kellegi J. L.si e-kirja kostja seaduslikule esindajale 23.10.2014 (toimiku 1. kd, lk 124, tõlge 2. kd, lk 55), millega koos on saadetud Fashion Partner nimelise programmi kirjeldus (toimiku 1 kd, lk 125-126, tõlge 2. kd, lk 55 pöördel). Kas samal ajal esitles hageja ka Optitex programmi kostjale, ei saa esitatud tõenditest
järeldada. Tõendid ei tõenda, et kostja oleks saanud 2014. aasta oktoobris sisuliselt tutvuda Optitex tarkvaraga.
162.17.12.2104 saatis kostja esindaja vastuseks hageja pöördumisele viimasele e-kirja, milles teatas, et soovib Optitex programmiga edasi minna (toimiku 1. kd, lk 174, tõlge lk 175). Seda, kas või kui palju oli kostja selleks ajaks programmiga sisuliselt tutvuda saanud, tõendist järeldada ei saa. Hageja esindaja ja kostja töötajate vahelistest e-kirjadest 2015. aasta jaanuaris (toimiku 1. kd, lk 176-177) nähtub, et kostja selgitas hagejale viimase palvel, milliseid funktsioone ostetav tarkvara täitma peab ja millisteks eesmärkideks seda kasutatakse. E-kirjadest hageja ja kostja töötajate vahel samast ajast (toimiku 1. kd, lk 178) nähtub, et hageja töötaja selgitas kostjale, milliseid väljatrükke on võimalik koos paigutusega saada. Seega teadis hageja enne lepingu sõlmimist, milliseks otstarbeks kostja tarkvara vajab.
163.Poolte e-kirjade vahetusest 03.02.2015 (koos tõlgetega toimiku 1. kd, lk 60-64) nähtub, et hageja selgitas kostjale, et tema tarkvara pakkumine on vähem kui 1/3 Lectra lahenduse kuludest. Samuti selgitas hageja, et tema pakutud lahendus on kõige arenenum ja parem maailmas ning aitab kangast säästa võrreldes Lectra lahendusega. Seega võib järeldada, et hageja pakkus kostjale toimivat lahendust, mida ta pidas senisest kostja kasutuses olnud lahendusest arenenumaks ja paremaks, samuti soodsamaks ja säästlikumaks. 03.02.2015 saadetud teises ekirjas teatas hageja, et saab tarkvara installeerimist alustada sama nädala neljapäeval ning seejärel alustatakse koolitustega. Kogu tasu tuli kostjal ära maksta 2015. aasta märtsi lõpuks. Tõenditest võib kokkuvõttes järeldada, et kostjal tekkis võimalus tarkvara tegeliku võimekusega tutvumiseks alles pärast ettemaksu tasumist ja tarkvara installeerimist.
164.15.11.2019 istungil tunnistajana ütlusi andnud kostja töötaja A. A. (toimiku 2. kd, lk 181) avaldas, et 2015. aasta veebruaris presenteeris hageja temale ja teistele kostja töötajatele Optitex programmi, mille käigus näidati neile arvuti kaudu slaide ja anti üldist teavet. Hageja avaldas presentatsioonil, et programm on kõrge efektiivsusega ja sobib kostja tööprotsessi jaoks. Seega nähtub tunnistaja ütlustest, et hageja teadis, milleks kostja tarkvara vajab ning lubas kostjale toimivat ja senisest paremat lahendust.
165.Tunnistaja A. A. ütluste kohaselt toimusid pärast presentatsiooni kahes osas koolitused. Tunnistaja sõnul ei saanud kostja töötajad oma töös hakata programmi kasutama, sest tarkvara osa Cutplan ei sobinud kostja protsessi jaoks. Seda ütles tunnistaja kohe hageja koolitajale. Tunnistaja selgitas, et ta näitas järgmisel päeval koolitajale raporteid ja koolitaja nõustus, et selle järgi ei saa kostja tööd edasi teha. Tunnistaja saatis hageja koolitajale näidise, mis oli tehtud kostja kasutuses olnud varasemas programmis. Hageja esindaja lubas teha muudatused ja tagasi saata. Tunnistaja kinnitas, et ta saatis toimikus olevad failid.
166.Asjas kogutud tõenditest nimelt nähtub, et 18.02.2015 saatis kostja töötaja A. A. hageja koolitajale E.le e-kirja, millega koos ta saatis materjali plaanid, milliseid sai välja trükkida kostjal senises kasutuses olnud programmi abil ( toimiku 1. kd, lk 64 pöördel – 73, tõlge 2. kd, lk 46-54). Tunnistaja selgitas istungil, et saatis näidised varasemate lademekaartide koha ja nendel kaartidel oli info, mille järgi sai tööd teha. Hageja lubas probleemiga tegelda. 18.03.2015 saatis hageja töötaja kostja töötajatele e-kirja (toimiku 2. kd, lk 169), milles teatas, et kuna uued Excel raportid CutPlanis ei ole valmis, peab hageja Cutplani koolituse edasi lükkama.
167.Kostja esitas kohtule tabelina vormistatud ja tema töötajate koostatud selgitused (toimiku 1. kd, lk 75-77) selle kohta, milliseid lisatoiminguid võrreldes varasemaga hageja programm kostja jaoks kaasa tõi. Tabeli kohaselt ei toiminud Cutplan lahendus üldse vastavalt kostja vajadustele. Tunnistaja A. A. kinnitas, et kostja esitatud tabel (va esimese lahtri osas) vastab tegelikkusele ja
kajastab tegelikke tarkvara puudusi. Tunnistaja osundas, et kõige olulisem puudus seisnes selles, et Optitex programmis ei olnud andmebaasi ja planeerimisel ning paigutamisel tuli kõike uuesti alustada. Cutplani kasutamine oleks olnud ebamugav nimelt seetõttu, et puudus andmebaas. Samuti puudus Optitex programmis kostjale vajalik lademekaart. Infot oleks tulnud käsitsi kirjutada, mis oleks võtnud aega. Tunnistaja kinnitas, et puudustest teavitati ka kohtumisel hageja seaduslikku esindajat, kes lubas küsimustega tegeleda.
168.Samal istungil tunnistajana ära kuulatud D. S. (toimiku 2. kd, lk 181 pöördel – 182) kinnitas, et veebruaris 2015 esitles hageja kostjale programmi demoversiooni, mille käigus näidati arvutist tarkvara osasid lõike. Tunnistaja D. S.i ütluste kohaselt täpsemat esitlust ei toimunud. Tunnistaja kinnitas, et enne programmi testimist pidi kostja tegema ettemaksu. Koolitusel öeldi hageja esindajale, et tarkvara ei sobi kostjale. Kostjale lubati, et tehakse muudatusi, mis pidid valmis olema suveks 2015. Tunnistajale teadaolevalt mingeid muudatusi ei tulnud. Hageja seaduslik esindaja soovitas kostjal kasutada Excelit, kuid see oleks olnud kostja jaoks tagasiminek.
169.Tunnistajate ütlused tõendavad, et hageja müüdud toode ei sobinud kostjale tema tootmisprotsessis ning sellest ehk Cutplaniga seotud olulistest puudustest teavitati hagejat koheselt, kui puudus kostja jaoks ilmnes. Hageja lubas puuduse kõrvaldada, kuid ei teinud seda. Tunnistajate ütlused on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Nii nähtub tõenditest, et 18.03.2015 saatis hageja töötaja kostja töötajatele e-kirja (toimiku 2. kd, lk 169), milles teatas, et kuna uued Excel raportid CutPlanis ei ole valmis, peab hageja Cutplani koolituse edasi lükkama. Järelikult oli hageja teadlik puudusest ja oli lubanud selle kõrvaldada.
170.01.09.2015 saatis hageja seaduslik esindaja kostjale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 77 pöördel – 78), milles teatas, et uus versioon Cutplanist, mis sisaldab puuduolevaid funktsioone ja uusi, peaks tulema kirja saatmise nädala lõpus või järgmise nädala alguses. Eeltoodust nähtuvalt nõustus hageja sellega, et tarkvaraprogrammi Cutplan moodul oli puudustega, mis vajasid parandamist. Hageja seaduslik esindaja avaldas lootust, et enne koolitust on vajalikud osad olemas. Kostja vastas sellele samal päeval (toimiku 1. kd, lk 77 pöördel) ja avaldas lootust, et saab paranduste kohta rohkem teavet koolituse käigus. Kostja rõhutas, et ta ei soovi hakata midagi käsitsi tegema, sest see oleks mitteaktsepteeritav tagasiminek.
171.24.09.2016 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku 1. k, lk 79 pöördel -80), milles ta teatas, et pooled on jõudnud ummikseisu, sest vana versiooniga, mida kostjal ei ole võimalik avada, ei ole kostjal midagi teha. Uut versiooni, millega võiks rahul olla, ei olnud kostjal võimalik testida. Kostja leidis, et tal võiks olla enne kalli asja soetamist võimalik saada kindlust, et programm on piisav. Kostja soovis teada, kas uut versiooni oleks võimalik näha töötamas Eestis või mõne lähiriigi tootmisettevõtte juures.
172.Hageja seaduslik esindaja vastas sellele 25.09.2015 (toimiku 1. kd, lk 79) ja leidis, et Optitex on pidevalt arenev tarkvara ning kostjal on võimalik lasta teha selles muudatusi vastavalt oma soovidele. Antud e-kirjas toodud väited on vastuolus hageja menetluses esitatud vastuväidetega, milliste kohaselt ei tehtud tarkvara vastavalt iga kasutaja soovile ning kostja pidi tarkvara ostma üksnes sellisena nagu see on, ilma võimaluseta esitada nõudmisi. Samas e-kirjas teatas hageja, et Exceli osa jääb alati Cutplani juurde. Samuti leidis hageja, et uus versioon avaldatakse lähiajal.
173.05.10.2015 e-kirjas kordas kostja oma palvet külastada mõnda ettevõtet, kes kasutab Optitexi ja Cutplani, et kostja saaks veenduda programmi toimimises (toimiku 1. kd, lk 78 pöördel). Hageja vastas seepeale, et sellist ettevõtet ei olegi ja lubas nädala jooksul teada anda,
kas saaks Cutplani testkäiku anda (toimiku 1. kd, lk 78 pöördel). Seda, et pärast antud e-kirja saatmist oleks Cutplan moodulis kõrvaldatud puudused uue versiooni loomisega, ei ole hageja tõendanud. Asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks pärast 05.10.2015 kostjat teavitanud puuduste kõrvaldamisest. Seega võib järeldada, et kostja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, hageja lubas korduvalt puudusi kõrvaldada, kuid ei teinud seda.
174.Hageja esitas kohtule kostja esindaja 13.05.2015 e-kirja (toimiku 1. kd, lk 98), milles viitas raporti saatmisele. E-kirjast võib järeldada, et sellega koos saadeti diagnostiline audit (toimiku 1 kd, lk 99-104). Auditist ei nähtu, kes on selle koostanud, kuid selles märgitu alusel on see koostatud kostja töötajatelt kogutud suulise info ja tõendusdokumentide hindamisel põhjal. Kohus ei nõustu hageja väidetega, et audit tõendab tarkvaras puuduste mitteilmnemist. Teiste asjas kogutud tõenditega on tõendatud, milline oluline puudus tarkvaras oli ning et hageja oli puuduse olemasolust teadlik. Kostja on väitnud, et tegemist oli olulise puudusega, sest Cutplan mooduli kasutamine eelnes teistele toimingutele. Hageja ei ole antud väite osas vastuväiteid esitanud ega neid tõendanud. Seega järeldab kohus, et puudused, mis olid seotud Cutplan mooduliga, olid sedavõrd olulised, et nende tõttu ei saanud kostja tarkvara soovitud otstarbeks kasutada. Hageja rikkus oluliselt müügilepingut, sest ta ei kõrvaldanud puudusi lubatud ajaks. Hageja oluline rikkumine VÕS § 223 lg 1 mõistes andis kostjale õiguse lepingust taganeda ilma täiendavat tähtaega andmata VÕS § 223 lg 3 alusel.
175.Kohus leiab, et teiseks oluliseks puuduseks, mis samuti andis kostjale õiguse lepingust taganeda, oli juurdepääsu puudumine tarkvarale. Millal täpselt kostja juurdepääs tarkvarale katkestati, asjas kogutud tõenditest selgelt järeldada ei saa.
176.15.11.2019 üle kuulatud tunnistajad A. A. (toimiku 2. kd, lk 181) ja D. S. (toimiku 2. kd, lk 181 pöördel – 182) kinnitasid, et 2015. aasta sügisel, kui hageja koolitaja kostja juurde tuli, ei saanud ta midagi teha, sest kostja jaoks oli suletud juurdepääs programmile. D. S.i ütluste kohaselt võttis kostja ühendust hageja seadusliku esindajaga, kes teatas, et kuna kostjal olid arved maksmata, suleti ligipääs. Pärast seda kostja tunnistaja S.i kinnituse kohaselt programmi enam ei kasutanud. Lisaks nähtub kostja 04.01.2016 e-kirjast hagejale (toimiku 1. kd, lk 74, lk 96 pöördel) seoses viimase arvega, et Optitex tarkvara oli kostja töötajatele olnud suletud juba alates maist 2015 ja keegi ole saanud seda kasutada.
177.Hageja väited seoses sellega, kes ja millisel põhjusel ning millal kostjale ligipääsu sulges, on menetluse käigus korduvalt muutunud ja vastuolulised. Algselt väitis hageja, et tarkvara suleti kostja jaoks 2015. a mais, et sundida teda võlgnevust tasuma. Sulgemine toimus hageja väidete kohaselt automaatselt 30 päeva möödumisel arve tasumise tähtajast. Kuna kostja olevat palunud juurdepääs taastada, olevat hageja tulnud kostjale vastu ja avas alaliselt juurdepääsu. Vastuhagile vastu vaieldes asus hageja erinevalt varasemast väitma, et ta ei ole kostja jaoks juurdepääsu tarkvarale sulgenud, sest tal puudusid selleks tehnilised võimalused. Kostja pidi ise tegema tarkvara kohustusliku aktiveerimise on-line teel, kasutades selleks Optitex kodulehel olevat kasutujuhist. Samuti väitis hageja, et kogu teave edastati kostja e-posti aadressile. Kohus osundab, et hageja ei ole ühtegi eeltoodud väidetest tõendanud.
178.Hageja ei ole tõendanud, et kostja juurdepääs tarkvarale suleti võlgnevuse tõttu. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks teatanud kostjale sellisest sulgemisest ja VÕS §-s 111 toodud õiguskaitsevahendi kasutamisest. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks ligipääsu kostjale vastu tulles taastanud. Hageja ei ole sama moodi tõendanud väidet, et kostja oleks pidanud kuidagi ise tarkvara aktiveerima või kostja oleks saanud ligipääsu ise taastada Optitex kodulehel olevate juhiste abil. Nende juhiste olemasolu ei ole hageja tõendanud.
179.Oma väidete tõendamiseks esitas hageja kohtule üksnes e-kirjade vahetuse hageja töötajate ja isiku vahel, kes kasutas e-posti aadressi xxxx 2015. aasta juulist (toimiku 1. kd, lk 171-173, osaline tõlge toimiku 2. kd, lk 8). Hagejale saadeti e-kiri, milles teatati programmi uuesti versioonist. Selles e-kirjas oli viidatud kostjale kui kliendile, kellel on õigus uut versiooni kasutada. Samas e-kirjas on hageja esindajatele teatatud, et uus versioon on alla laetav ainult ettevõtte siseseks kasutamiseks. Seda, et mistahes uuest versioonist oleks teavitatud kostjat või et kostjal oleks olnud olemas teave tarkvara aktiveerimise või taasavamise võimaluste kohta Optitex kodulehel avaldatud juhiste abil, e-kirjadest ei nähtu. Lisaks esitas hageja kohtule väljavõtte kostja kodulehelt (toimiku 1. kd, lk 19-27), milles on muuhulgas viidatud programmi Optitex kasutamisele. Kohtu hinnangul ei saa ainuüksi kostja kodulehel avaldatuga tõendada, et kostjal oli tegelik juurdepääs tarkvarale. Veebilehed on sageli suunatud ettevõtte tegevuse reklaamimisele ja võivad kajastada infot, mis aja jooksul muutub ebaõigeks või ebatäpseks. Kohus loeb usutavaks kostja väiteid, et kodulehel avaldatud info jäi muutmata pärast seda, kui kostja tegeliku juurdepääsu tarkvarale kaotas.
180.Asjas kogutud tõendid tõendavad, et kostjal ei olnud võimalik tarkava kasutada. Kostja esitas kohtule video (video nähtav kohtute infosüsteemi vahendusel, ekraanitõmmised koos tõlgetega toimiku 2. kd, lk 56-59), milles on kujutatud kostja arvutit. Arvutis ei õnnestu käivitada Optitex tarkvara ja ekraanil avaneb veateade, millest võib järeldada, et litsentside kehtivus on lõppenud.
181.Hageja esitas ekraanitõmmise kostja tehtud videost, millel on kuupäevaks 03.03.2016 (toimiku 1. kd, lk 181). Hageja seaduslik esindaja esitas kohtule dokumendi (toimiku 1. kd, lk 182-183), mis on hinnatav mitte tõendi, vaid poole seletusena. Hageja leidis, et kostja on tahtlikult varjanud video tegeliku salvestamise aega. Lisaks esitas hageja kohtule teise ekraanitõmmise kostja videost ja leidis, et kuna veateate kohaselt on moodulid mitteaktiivsed, on kostja järelikult eemaldanud tarkvaravõtme serverist ja põhjustanud sellega tarkvara uue aktiveerimise võimaluse, kuid selliseid järeldusi esitatud tõenditest teha ei ole võimalik.
182.Ekspertiisiaktist nr 194-IA0002 (toimiku 2. kd, lk 96-100, lisad andmekandjal, toimiku 2. kd, lk 102) nähtub, et ekspertiisi käigus vaatles ekspert esmalt kahte füüsilist litsentsivõtit: Optitex Net Time ja Sentinel MAX PX MN. Litsentsivõtmed ei olnud ühegi arvuti külge ühendatud ja neid testiti vabal arvutil. Litsentsitarkvara käivitus esimese võtmega ühendamisel, misjärel kuvati 29 erinevat moodulit (loetletud ekspertarvamuses). Pärast seda käivitati Optitex tarkvara, kuid arvuti kuvas veateadet. Sama veateade oli kuvatud ilma litsentsivõtmeta.
183.Ekspertarvamuses on loetletud lauaarvutid, mida uuriti ja kuhu oli Optitex tarkvara paigaldatud. Üheski lauaarvutis ei õnnestunud Optitex tarkvara käivitada. Ekspert tuvastas, et paigaldatud tarkvara versiooninumbriks oli 12, mis muuhulgas sisaldas 3D moodulit. Tarkvara oli paigaldatud 25.02.2015, 26.02.2015 ja 03.03.2015. Järgnevalt hindas ekspert tarkvara kasutamist ja koostas eraldi loetelu viidetest tarkvara käivitamise ja failide kohta. Ekspert märkis, et viiteid rakenduse kasutamise õnnestumise või ebaõnnestumise kohta ei leitud.
184.Nimekirjast „avatud rakendused“ (ekspertiisiakti lisa) nähtub, et rakendusi oli avatud arvutites 2015. aasta veebruaris, märtsis ja septembris ning seejärel juba kohtumenetluse ajal 2019. a jaanuaris. Ühes arvutis on rakendusi avatud 2018. a mais ja septembris, teises arvutis 2018. a aprillis ja kolmandas juulis 2017. Nimekirjast JumpList nähtub, et enamikes arvutites on faile avatud 2015. aasta veebruaris ja märtsis, aprillis, juulis ja septembris ning 2019. aastal kohtumenetluse ajal. Ühes arvutis on kajastatud failiga seonduv 21.11.2016 ja ühes 31.08.2017. Nimekirjast MilosPDS nähtub kasutamine ainult 2015. aasta märtsis ja veebruaris.
185.Nimekirjast PDS failid nähtub, millal on faile loodud ja viimati muudetud. Üks muutmine on toimunud 29.06.2016, üks 01.02.2017 ning muudatusi on tehtud ka 22.02.2019 ning 29.03.2019. Ülejäänud muudatused kõik tehtud 2015. aasta veebruaris ja märtsis. Kaustast „kirjad“ on näha, et kostjale on saadetud PDS failiga kiri ning ka üks kalenderkutse 2016. a märtsis. Kokkuvõttes võib ekspertarvamusest ja selle lisadest järeldada, et ligipääsu tarkvarale ei olnud ning pärast 2015. aastat kostja tarkvara ei kasutanud. Kostja on küll teinud hiljem katseid tarkvara käivitada, kuid seda, kas ta tarkvara avada sai, ekspert ei tuvastanud.
186.EKEI selgitas vastuses hageja esindaja pretensioonile (toimiku 2. kd, lk 106-108), et ühtegi hageja viidatud arvutit tegelikult ekspertiisi tegemisel välja ei jäetud. Pärnu ja Hummuli osakondade arvuteid ekspertiisiks ei esitatud ning läbiotsimine ei kuulunud eksperdi ülesannete hulka. Lisaks selgitati hagejale, kuidas arvestati arvutiketaste uuendamisi ja sellega seotud andmete ümbertõstmisi. EKEI selgitas hagejale, et kuigi ekspertarvamuses oli viidatud Optitex tarkvara versioonile 12, ei muuda ekspertarvamuse sisu alamversiooni puudumine numbrist, sest 12 jääb ikka versiooninumbriks. Lisaks selgitati, et kuna tarkvara ei kuvanud litsentsi kehtivusaega, tehti katse, kas tarkvara läheb litsentsivõtmega tööle, mis ei õnnestunud, kuigi License Manager suutis litsentsivõtme tuvastada.
187.15.11.2019 istungil selgitas ekspert O. O. täiendavalt (toimiku 2. kd, lk 179-180), et kostja arvutites Optitex tarkvara käivitada ei õnnestunud, kuigi ekspert proovis seda erinevatel viisidel teha. Ekspert selgitas, et tema kogutud andmetest ei saanud järeldada, kas kostjal õnnestus tarkvara käivitada või ta üksnes proovis seda teha. Pidevat tarkvara kasutust ekspert ei tuvastanud. Kui tarkvara kasutada, pidi eksperdi sõnul sellest alles jääma mingi tulem, kuid seda ekspert pärast 2016. a ei leidnud, millest ta järeldas, et tarkvara rohkem ei kasutatud. Antud seisukoht on kooskõlas tunnistaja A. A. ütlustega, milliste kohaselt loodi tootmistegevuses igapäevaselt ligikaudu 50 faili. Kui kostja oleks Optitex tarkvara oma tegevuses kasutanud, oleks ekspert pidanud leidma hulgaliselt antud tarkvara abil loodud faile.
188.Ekspert ühtlasi leidis, et kui on olemas võti ja paigaldatud tarkvara, peaks olema kõik vajalik selleks, et tarkvara käivituks. Eksperdi sõnul ainult võtmega tarkvara ei käivitunud. Serveri seadistusi järgi vaadates ei leidnud ekspert tarkvara aktiveerimise infot ega viidet, kas või millal on litsents aktiveeritud. Kuigi litsentsid pidid andma õiguse installeeritud mooduleid kasutada, siis faktiliselt ei õnnestunud ühtegi moodulit kasutada. Veateade teatas, et tarkvara ei leidnud sobivat litsentsi. Seega nähtub ekspertarvamusest, EKEI vastusest hageja pretensioonile ja eksperdi istungil antud ütlustest, et kostjal puudub tänaseni tegelik ligipääs tarkvarale ja kostja ei ole tarkvara tegelikult kasutanud. Olukorras, kus ostja ei saa tegelikult ostetud eset vallata ega kasutada müüjast tulenevatel põhjustel, on kohtu hinnangul tegemist müüja lepinguliste kohustuste olulise rikkumisega.
189.Hageja on esitanud üksnes vastuolulisi ja tõendamata väiteid selle kohta, miks kostjal puudus juurdepääs tarkvarale. Alusetud on hageja väited, et ta ei olnud teadlik juurdepääsu puudumisest, sest sellest sai tema töötaja teada hiljemalt 2015. aasta septembris. Asjas kogutud tõenditest võib järeldada, et hageja töötaja ei avanud kostja jaoks juurdepääsu väidetavalt Optitex kodulehel avaldatud kasutusjuhise abil ega selgitanud kostjale vastava juhise olemasolu. Seetõttu on kohtu jaoks ebausutavad hageja väited, et tarkvarale juurdepääsu oleks kostja ise saanud kergesti taastada. Need väited on ebausutavad kohtu jaoks ka seetõttu, et need on vastuolus hageja varasemate väidetega, milliste kohaselt olevat hageja ise 2015. a juunis kostjale juurdepääsu uuesti ja lõplikult avanud.
190.Kohus leiab, et isegi juhul, kui kostja oleks saanud mõne kasutusjuhise abil juurdepääsu tarkvarale taastada, ei ole hageja tõendanud, et ta oleks kostjat mistahes viisil sellisest
võimalusest teavitanud. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale viidatud kasutusjuhise üle andnud, selle kättesaadavaks teinud või viidanud selle olemasolule. VÕS § 211 lg 1 sätestab, et müüja peab ostjale asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid) lepingus ettenähtud vormis üle andma asja üleandmise kohas asja üleandmise ajal. Lisaks tuleneb VÕS § 372 lõikest 1, et litsentsiandja peab mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist andma litsentsisaajale üle dokumendid ja teabe, mis on vajalikud õiguse kasutamiseks lepingu alusel. Eeltoodust tuleneb, et kui kostjal oli endal vaja teha tehnilisi toiminguid tarkvarale juurdepääsemiseks ja järgida seejuures mingeid aktiveerimise juhiseid, oleks hagejal kui müüjal olnud kohustus need koos tarkvara installeerimisega kostjale üle anda. Seda ei ole hageja tõendanud.
191.Kohus leiab, et kuna hageja ei kõrvaldanud Cutplan moodulis esinenud olulisi puudusi ega teinud midagi pärast 2015. aasta septembrit selleks, et kostjale ligipääsu tarkvarale taastada, on hageja kui müüja müügilepingut oluliselt rikkunud VÕS § 223 lg 1 mõistes, mis andis kostjale õiguse lepingust taganeda VÕS § 223 lg 3 alusel ilma täiendavat tähtaega andmata.
192.VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 p 1 kohaselt on olulise lepingu rikkumisega eelkõige tegemist siis, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. Kohtu hinnangul jäi kostja hageja kohustuste rikkumise tõttu olulisel määral ilma sellest, mida ta lootis. Kostja ei saanud tarkvara, mis oleks olnud terviklik ja koheselt kasutatav kostja tootmisprotsessis. Lisaks puudus kostjal üldse juurdepääs tarkvarale. Alusetu on hageja väide, et kostja pidi talle tasu maksma sõltumata sellest, kas ta tarkvara tegelikult kasutada sai või mitte. Lisaks leiab kohus, et pooled ei sõlminud kestvuslepingut. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et pooled sõlmisid ühekordse müügilepingu, mille alusel pidi kostja saama tähtajatu õiguse tarkvara kasutada. Sellisest lepingust võis kostja taganeda.
193.VÕS § 188 lg 1 sätestab, et lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 188 lõikest 2 tuleneb, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 189 lg 1 näeb ette, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.
194.Kostja saatis hagejale 21.03.2016 kirja (toimiku 1. kd, lk 13-14), milles leidis, et pakutav toode oli poolik ega vastanud tema ootustele. Kostja leidis, et tootel puudub tema jaoks väärtus. Kostja teatas, et ta soovib lõpetada tootega tutvumist ja palus tagastada tasutud ettemaksu 10 päeva jooksul. 11.04.2016 saatis kostja hagejale teise kirja (toimiku 1. kd, lk 15-16). Kostja leidis, et talle reklaamiti programmi kui ühtset tervikut koos kõigi funktsionaalsustega, kuid tegelikkuses süsteem ei töötanud. Puuduste kohta on teave müüjale edastatud. Müüja lubas teha arendusi, kuid kostjale ei olnud teada, kas või kuidas on need tehtud. Kirja saatmise ajaks oli möödunud 12 kuud ning kostjale ei olnud teada, mis on arendustest saanud. Kohus leiab, et kuna kostja palus ettemaksu tagastada, võib eelviidatud kostja avaldusi, eeskätt 21.03.2016 avaldust pidada lepingust taganemise avalduseks.
195.Hageja vastas kostja pöördumistele 31.03.2016 ja 13.04.2016 (toimiku 1. kd, lk 80 pöördel – 81, 1. kd, lk 17-18), milles ta kostja väidetega ei nõustunud. Hageja vastustest võib siiski järeldada, et ta oli kostja pöördumised kätte saanud ning kostja tahe lepinguline suhe lõpetada ja ettemaks tagasi saada olid hagejale arusaadavad. Kuna hageja oli lepingut oluliselt rikkunud, on kostja kohtu hinnangul lepingust kehtivalt taganenud. Lepingust taganemine vabastas kostja kohustustest seda täita ja teha hagejale lepingulisi makseid. Kostjal tekkis õigus saada tagasi lepingu alusel makstud ettemaks.
196.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 04.02.2015 esitas hageja kostjale arve nr 1502011 summas 14 045,40 eurot (toimiku 1. kd, lk 11) 30% ettemaksu eest. Kostja tasus arve 13.02.2015 (toimiku 1. kd, lk 126 pöördel). 04.03.2015 esitas hageja kostjale arve nr 1503006 (toimiku 1. kd, lk 11 pöördel) summas 14 045,40 eurot teise 30% makse eest. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tasus hagejale kokku 28 090,80 eurot. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esitas kostjale 24.03.2015 ka arve nr 1503032 (toimiku 1. kd, lk 12) summas 18 727,20 eurot ja 29.12.2015 arve nr 1512048 (toimiku 1. kd, lk 12 pöördel) summas 17 820 eurot, milliseid kostja ei tasunud.
197.Kuna kostja taganes kohtu hinnangul õiguspäraselt lepingust, tuleb kohtu hinnangul hagi jätta rahuldamata. Lepingust taganemise tõttu ei ole kostjal enam kohustust lepingut täita. Lisaks on kohus tuvastanud, et pooltevaheline leping ei andnud hagejale õigust esitada 29.12.2015 arvet summas 17 820 eurot. Seega tuleb hagi põhivõlgnevuse nõudes 36 547,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes 7405,41 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõudes jätta rahuldamata. Kuna kostjal oli õigus lepingust taganeda, on kostjal õigus tagasi nõuda lepingu alusel makstud summat. Seega kuulub vastuhagi rahuldamisele. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista põhinõudena 28 090,80 eurot, hagiavalduse esitamise päevaks (13.10.2018) sissenõutavaks muutunud viivisena 5768,11 eurot, ajavahemikul hagiavalduse esitamisele järgnenud päevast (14.10.2018) kuni kohtulahendi tegemise päevani (23.12.2019) sissenõutavaks muutunud viivisena 2684,40 eurot. Alates kohtulahendi tegemise päevale järgnevast päevast (24.12.2019) tuleb hagejalt välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt 28 090,80 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
198.Täiendavalt osundab kohus, et kohustas hagejat 02.04.2018 esitama kõigi võõrkeelsete tõendite täielikud tõlked (toimiku 1. kd, lk 40), kuid hageja kõigi tõendite tõlkeid ei esitanud. Kohus jätab tähelepanuta need hageja tõendid, milliste kohta hageja täielikke tõlkeid ei esitanud.
199.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
200.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 25 980,48 eurot, mis koosneb lepingulise esindaja kuludest 24 700 eurot ilma käibemaksuta, vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust 900 eurot, registripäringutest summas 6 eurot ja tunnistaja tasust 374,48 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt seadusjärgses määras. Esindaja
osutas kostjale õigusabi tunnitasuga 160 eurot ja 200 eurot. Kostjale osutati õigusabi 148,25 tunni ulatuses. Registripäringuid tegi esindaja 31.10.2018 ja 31.05.2019. Kostja palus menetluskulude väljamõistmisel arvestada, et hageja tegevusest tingituna on menetlus käesolevas asjas olnud põhjendamatult koormav ja tinginud seetõttu nii menetluse venimise kui ka kostja kulude suurenemise.
201.Hageja pidas kostja kulusid ülepaisutatuks. Hageja pidas mõistlikuks tunnitasu määraks 153 eurot ilma käibemaksuta. Kostja menetluskulusid pidas hageja ülepaisutatuks ka põhjusel, et hageja esindaja osutas õigusabi 111,50 tunni ulatuses, kuid kostja esindaja 148,25 tunni ulatuses.
202.Kohus peab mõistlikuks ja vaidluse keerukusega kooskõlas olevaks kostja tunnitasu suuruseks 160 eurot. Lisaks loeb kohus ülepaisutatuks aega, mis on kostja esindajal kulunud korduvateks nõupidamisteks kliendiga. Kuigi kohus loeb nõupidamisi vajalikuks, ei ole kohtu toimiku pinnalt võimalik tuvastada, kas kohtumised kliendiga toimusid ja kui kaua need kestsid. Vaidluse sisu arvestades võis esindajal mõistlikult aega kuluda kõigis küsimusteks kliendiga nõupidamiseks kokku 3 tunni ulatuses. Kostja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindaja pidas kliendiga nõu kokku 12 tunni ulatuses. Seega on menetluskulud ülepaisutatud 9 tunni ulatuses. Muus osas peab kohus kostja esindaja ajakulu põhjendatuks ja kooskõlas olevaks esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga ning teostatud menetlustoimingute ajalise kestvusega. Kohus nõustub, et kostja menetluskulud olid osaliselt põhjustatud hageja vastuolulistest väidetest ja vajadusest neile vastata. Seega loeb kohus kostja esindaja kulusid põhjendatuks 148,25 tundi – 9 tundi = 139,25 tunni ulatuses. Arvestades kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnitasu suurust 160 eurot, on kostja põhjendatud lepingulise esindaja kulud 22 280 eurot.
203.Kostja kulusid riigilõivu tasumisele 900 eurot, registripäringutele summas 6 eurot ja tunnistajatasule 374,48 eurot loeb kohus põhjendatuks. Kogumis on kostja menetluskulud põhjendatud summas 22 280 eurot + 900 eurot + 6 eurot + 374,48 eurot = 23 560,48 euro ulatuses. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 23 560,48 eurot. Samuti tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis menetluskulude summalt 23 560,48 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.