Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue

tarnete vastuvõtmiseks; (5) projektiplaanis eelarvestas kostja II hageja tööde mahtu ebarealistlikult väiksena. Lisaks puudusid projektiplaanis hageja tööde teostajate nimed ja tööde omavahelised seosed, mistõttu ei olnud võimalik planeerida ühe inimese töökoormust kindlas ajaperioodis; (6) kostja II projektijuht teavitas projekti juhtrühma projekti kriitilisest staatusest liiga hilja; (7) kostja II konsultandid ei omanud piisavat kompetentsi Epicori tarkvara juurutamiseks ja ei sooritanud osa tööst piisava hoolsusega, mistõttu ei valminud hageja vajadustele vastav tarkvara analüüs ja disain; (8) nõuete läbivaatuse ja analüüsi faasi tulemusena loodud dokumendid ei olnud loetavad ja tellijale arusaadavad. Dokumendid sisaldasid liiga palju lõpuni käsitlemata teemasid, mistõttu ei saanud analüüsi faas lugeda lõpetatuks ja tulemused tarnituks; (9) kostja II juurutas Epicori tarkvara, teades professionaalse ettevõtjana, et vilja ostmise protsessi kui hageja tähtsaima äriprotsessi juurutamiseks tuli juurutatavat süsteemi ebamõistlikult suurel määral muuta, mis muutis kaheldavaks kogu muude kulutuste tegemise ja Epicori tarkvara juurutamise mõttekuse. Hageja kandis kostja II rikkumiste tulemusena kahju 154 454 eurot, mis koosnes järgmistest artiklitest: kostja II konsultatsiooni-, reisi- ja majutuskulud, McLean & Laneman OÜ konsultatsioonikulud ning Elion Ettevõtted AS serverite rent, mis oli vajalik üksnes Epicori tarkvara majutamiseks. Konsultatsioonile, s.o juurutamis-, konsultatsiooni ja nendega kaasnevatele reisikuludele kulus 123 985,15 eurot, majutuskulud moodustasid kogukuludest 1 622,92 eurot ja serveri rent maksis 28 846,16 eurot. Eelnevate rikkumiste ja tekkinud kahju tõttu saatis hageja 04.02.2014 kostjatele teate lepingute ülesütlemise kohta, milles märkis, et ütleb lepingud üles, kui 30 päeva jooksul teate saamisest kostja I ei tagasta hageja poolt makstud litsentsi- ning hooldus- ja tugiteenuste tasusid kogusummas 123 400 eurot ning hageja II ei vii lõpule Epicori tarkvara juurutamist töövõtulepingu kohaselt. Kostjad I ja II teates märgitud nõudmisi tähtaegselt ei teostanud, mistõttu öeldi litsentsileping VÕS § 196 lg-te 1 ja 2 alusel ja töövõtuleping sellele lisatud tingimuste artikkel 6 (b) alusel kehtivalt üles. Vastuväitena kostjate poolt avaldatule, et hageja ei olnud hea partner, märkis hageja järgmist. Kostjad oleksid pidanud rahvusvahelise professionaalse tarkvaraarendajana juhtima hageja tähelepanu probleemidele või leppima kokku põhjaliku kodukorra. Alternatiivselt oleksid nad võinud ka hoiatada hagejat juurutusprotsessi peatamisest ning seejärel seda ka teha. Kostjad jätsid eelneva pahauskselt täitmata. Väär oli ka kostjate väide, et koostöötahte puudumist kinnitas hageja töötajate koolitustel mitteosalemine. Esiteks oli tegu paljasõnalise väitega ja teiseks olid teemad niivõrd spetsiifilised, et koolitsutel osalemine oligi põhjendatud vaid mõne töötaja puhul. Samuti oli koolituste graafik väga tihe ja lähtus tihti kostja II vastavate spetsialistide ajagraafikust, mitte teemade loogilisest järgnevusest. Esmalt kavandatud mitmepäevane „Data migration“ koolitus kestis vaid ühe tunni Skype’i vahendusel. Selliselt ei olnud hageja töötajatel võimalust õpitut kinnistada. Kostjate I ja II vastus

eelnimetatud dokumentides ette ootuspärased etapid süsteemi kasutusele võtmiseks, s.h planeerimiseks, analüüsimiseks, juurutamiseks, andmete migratsiooniks, välisliideste loomiseks, süsteemi testimiseks ja vastuvõtmiseks, tootmiskeskkonnas käivitamiseks ning koolituseks. Sama e-kirjaga edastas hageja ka enda nõuete tabeli, mida arutati pakkujatega. Arutelu käigus esitati küsimusi, millele hageja andis 24.10.2011 vastused. Seejärel esitas 31.10.2011 McLean & Laneman OÜ hagejale 28.10.2011 koostatud tarkvara Epicor 9 pakkumise, mille kohaselt hinnati hageja koguinvesteeringu kuluks ilma käibemaksuta 404 000 eurot ja aastaseks hoolduskuluks 40 000 eurot ning märgiti, et täpsemaks kuluhinnanguks on vajalikud edasised arutelud ning läbirääkimised. Lisaks märgiti pakkumises eraldi, et tegemist on Epicori programmiga Shared Benefits, milline on riskihüvitistel põhinev juurutusmeetod ja eeldab kostjate ja hageja vahelist head partnerlussuhet. Koos kirjeldatud pakkumisega edastati hagejale ka eraldi täidetud hageja nõuete tabel, mis sisaldas pakkuja kommentaare standardtarkvaraga kaasneva ja võimalike täienduste kohta ning vastava arvestusliku ajakulu kohta, samuti täpsustavaid küsimusi hageja ootuste ning võimaluste kohta. Tabelist nähtus, et tarkvaralahenduse juurutamine eeldas mõlema poole panust. Pärast kirjeldatud dokumentide vahetamist toimus hageja ruumides Tallinnas ja Viljandis mitmeid kohtumisi. Samuti toimusid kohtumised Rootsis, kus hageja vestles sama tarkvara kasutavate teiste ettevõtjatega ja Leedus, kus hageja tutvus tarkvara toimimisega seal asuvas ettevõttes. Hagejale selgitati kohtumistel tarkvara juurutusprotsessi ning hageja pidi aru saama, et talle pakutav tarkvaralahendus eeldab hageja lõplike eesmärkide saavutamiseks märkimisväärset hagejapoolset panust. Kohtumistel lepiti kokku hindades, et tarkvara litsents maksab 100 000 eurot ja tarkvara juurutamine 138 000 eurot. Kohtumiste järel, s.o 15.02.2012 esitati hagejale esimene töövõtulepingu projekt. Pärast lepinguprojektide edastamist juhiti hageja organisatsiooni siseselt hageja projektijuhi ML tähelepanu sellele, et kostjal II puuduvad lepingu järgi kohustused korraldada tarkvara, serverite, arvutite, printerite, võrgu ostmist, installeerimist, veaotsinguid ja tagada tarkvarasse hagejaspetsiifiliste täienduste loomist, lõppkasutajate koolitust, testimist, informatsiooni ülekandmist. Hageja pidi eelkirjeldatust olema teadlik hiljemalt 28.02.2012. Läbirääkimised ja kohtumised päädisid 15.03.2012 hageja ja kostja I vahel litsentsilepingu sõlmimisega ning 15.03.2012 hageja ja 29.03.2012 kostja II poolt allkirjastatud töövõtulepingu sõlmimisega. Pärast lepingute sõlmimist kohtusid pooled veel kahel korral (10.05.2012 ja 11.05.2012), et selgitada projekti juurutamise etappe ja panna paika vastav plaan. Hageja juhtkonna vahetumisel hageja tähelepanu projektilt hajus ning eesmärkide saavutamise asemel hakkas hageja tegutsema projektist loobumise nimel. Juurutusprojekti edukus sõltus juhtide toetusest ja osalusest, informeeritud ja aktiivsest juhtkomiteest, hästi määratletud rollidest ja vastutustest, piisavatest vahenditest, kohaselt määratletud ja koolitatud projektimeeskonnast, hästi määratletud tööde ulatusest ja äri eesmärkidest, lühiajalistest teetähistest ja ülevaadetest, põhjalikest simulatsioonidest ja katsetest, ülesannete ja lahtiste küsimuste jälgimisest. Projekti kiireks õnnestumiseks olid vajalikud mõlemalt poolelt motiveeritud ja oskustega meeskonnad. Hagejapoolse projektimeeskonna liikmed finantsjuht UP, logistikajuht ML ja IT-spetsialist TL ei osalenud projekti sujuvaks läbiviimiseks vajalikel iganädalastel kohtumistel ning vähene aktiivsus iseloomustas ka harvem toimuvaid kõrgemate juhtide arutelusid, kus hageja poolt oli stabiilselt esindatud vaid projektijuht ML. Lisaks oli hageja töötajatel madal koolitustel osalemise aktiivsus, kuigi koolituste sisu, järjestus ja graafik olid poolte vahel eelnevalt läbi arutatud. Ühel koolitusel osales kuus hageja töötajat, järgneval kolm ja kolmandal vaid üks hageja töötaja. Kokku korraldati hagejale 15 koolitust. Hageja vähene huvi projekti vastu väljendus ka selles, et kostja II koostatud küsimustikule saadeti vastus neli nädalat hiljem pärast meeldetuletuse saatmist. Kuigi hagejal oli lepingujärgne

kohustus omada süsteemi juurutamiseks vajalikke servereid, ei olnud hagejal veel kahe kuu möödumisel lepingute sõlmimisest vajalikke servereid. Hageja ei saanud lepinguid üles öelda, põhjendades seda kostjate poolse lepingute rikkumisega, sest kostjad täitsid lepinguid korrektselt. Epicori tarkvara oli saavutanud kokkulepitud funktsionaalsuse, mida kinnitas asjaolu, et hageja võttis 02.01.2013 kasutusele Agri osa tarkvarast. Hagiavaldusele lisatud Osaühingu ASA Quality Services juhatuse liikme EO koostatud Epicori juurutusprojekti analüüsi ei saanud pidada sõltumatu, erapooletu ja pädeva isiku poolt antuks. Analüüsis jäeti avaldamata, missugune on väidetava asjatundja California õiguse alane pädevus. Samuti tugines analüüs eeldusel, et töövõtuleping jäi sõlmimata. Arvamuse andja ei pöördunud informatsiooni kogumiseks kostjate poole, mistõttu võis see baseeruda valikulisel informatsioonil ja olla kallutatud. Ebatäpne oli analüüsis avaldatu, nagu oleks kostja II ülesandeks olnud kogu süsteemi konfigureerimine. Pooled keskendusid tarkvara Agri osale ning muude osade juurde soovis hageja tulla pärast Agri kasutuselevõttu. Samuti selgusid analüüsi käigus hageja kohanduste soovid ning lepiti kokku, et hageja tegeleb kohandustega ise, tellides need McLean & Laneman OÜ-lt. Veel enam, konfigureerimise töö anti üle hagejale. Kostja II ei rikkunud kohustust koolitada hageja töötajaid süsteemi konfigureerimiseks. Pooled leppisid kokku, et kostja II koolitab süsteemi põhikasutajaid tehnilistes aspektides. Koolituste eesmärgiks ei olnud õpetada hagejat süsteemi muutma ehk koolitada hageja samale tasemele, kui olid kostja enda koolitajad. Tõenditega vastuolus oli analüüsis avaldatu, et kostja II rikkus kohustust korraldada töökoosolekuid, kus oleks arutatud konfigureerimise küsimusi. Hageja projektimeeskond ise ignoreeris iganädalasi töökoosolekuid ja hageja IT-spetsialist TL ei osalenud kõrgematasemelistes nõupidamistes. Asjaolu, et hageja ei võtnud teadlikult vastu ega allkirjastanud ühtegi etapi läbimist, ei saa olla käsitletav kostja II poolse rikkumisena. Vale on ka analüüsis avaldatud mõte, nagu oleks hageja projektimeeskond olnuks projekti algfaasis piisavalt kaasamata. Vastupidi, enne lepingute sõlmimist selgitati põhjalikult projekti läbiviimise käiku, samuti selgitati seda põhjalikult pärast lepingute sõlmimist ja hageja oli sellistel kohtumistel esindatud. Kohatu oli pidada kostja II ülesandeks hageja töötajate identifitseerimist ja nende omavaheliste seoste kirjeldamist. Hageja projektijuhiks oli ML, kelle ülesandeks oli juhtida hageja meeskonna tegevust, et saavutada projekti teetähised ja valmistada koostöös teenuseosutajaga detailne projekti plaan. Kostja II projektijuhi ülesandeks oli juhtida projektiks vajalikke kostja II ressursse. Hageja juhatust teavitati läbivalt projekti staatusest, sest kõik nõupidamise protokollid saadeti alati hageja finantsjuhile UP-le. Analüüsis avaldatud väide, et hagejale üle antud dokumentatsioon oli liialt pealiskaudne ning kostja II konsultandid ei tundnud juurutatavat Epicori tarkvara, oli paljasõnaline. Viimaks märkisid kostjad vastuväitena analüüsi p-le 9, et hagejale oli teadlik hiljemalt lepinguid allkirjastades, et kostjad võimaldavad tarkvara standardlahenduse ja selle kohandused jäävad väljapoole kostja II kohustusi. Hagejal puudus alus lepingute ülesütlemiseks kostjate rikkumise kaalutlusel, sest hageja eiras lepingute täitmisel koostöökohustust. Koostöö vajalikkust rõhutati mõlemas lepingus (litsentsilepingu p-s 12 f ja töövõtulepingu artiklis 10). Sellest hoolimata eiras hageja koostöökohustust. Märkimisväärne oli asjaolu, et hageja täitis pretensioonideta oma rahalisi kohustusi, kuid mitte koostöökohustust. Eelnevale lisaks välistas hageja 16.05.2013 avaldus erakorralise ülesütlemise kehtivuse. Hageja loobus 16.05.2013 teenusest, mistõttu ei olnud kostjal II kohustust ega võimalust hagejale teenuste osutamist jätkata. Peale loobumist ei saanud hageja aga kostja II kohustusi ainuüksi ühepoolse avaldusega uuesti kehtestada. Kuivõrd hageja poolt kostjale II suunatud tahteavaldused olid vastuolulised, kuid selge oli hageja soov lepinguline suhe lõpetada ja puudus kostja II rikkumine, sai hageja 16.05.2013 avaldusega lugeda töövõtuleping lõpetatuks selle p-i 6 (c) alusel, mitte p-i 6 (b) alusel.

Alusetu oli hageja nõue kostja I vastu lepingu alusel saadu tagastamiseks. Kuivõrd hagejal puudus alus tugineda kostjate rikkumisele, tuli ka litsentsilepingust taganemist pidada teostatuks korraliselt vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 195 lg-tele 1 kuni 3, mitte erakorraliselt § 196 lg-te 1 ja 2 alusel. Isegi kui hagejal oleks esinenud alus tugineda kostja II poolsele lepingu rikkumisele, ei olnud sellisel rikkumisel seost kostja I poolt lepingu täitmisega. Litsentsiga tarkvara juurutamine oli võimalik ka teise ettevõtte poolt (nt McLean & Laneman OÜ), mistõttu ei olnud litsentsileping ja töövõtuleping omavahel lahutamatult seotud ja töövõtulepingu rikkumisel puudus kohene seos litsentsilepingu rikkumisega. Täiendavalt märkisid kostjad, et litsentsileping andis lisaks õiguse tarkvara erinevatel viisidel kasutamiseks, sh reprodutseerimiseks, mida sai hageja teha sõltumata sellest, kas töövõtulepingut oli rikutud või mitte. Eelnev ilmestas samuti asjaolu, et litsentsitav tarkvara oli kasutatav ka ilma töövõtuta. Lepingu ülesütlemisel tuleb tagastada üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu (VÕS § 195 lg 5). Tähtajatu korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu korralisest ülesütlemisest tuleb teatada mõistlikul ajal ette (VÕS § 195 lg 3). Tähtajatu litsentsilepingu ülesütlemisest tuleb ette teatada aasta (VÕS § 374). Kuivõrd hagejal puudus litsentsilepingu ülesütlemiseks alus, kuid tal oli soov leping lõpetada, tuli see lugeda ülesöelduks korralise ülesütlemisega alates 04.02.2015. Arvestades 04.02.2014 väljendatud hageja soovi lõpetada kostjaga I litsentsileping, VÕS § 195 lg-s 3 sätestatud mõistlikkuse kriteeriumi ja hageja 04.02.2014 avalduses väljendatud tähtaega, sai lugeda litsentsilepingu osa, mis kajastas hooldus- ja tugiteenuseid, lõppenuks 04.03.2014. Kuna hageja ei andnud kostjale I midagi üle pärast litsentsilepingu lõppemist nii litsentsi- kui hooldus- ja tugiteenuste osas, puudus hagejal VÕS § 195 lg 5 alusel nõue kostja I vastu. Isegi kui oleksid esinenud lepingu erakorralist ülesütlemist tingivad asjaolud, tulnuks tagastatava raha ulatuse osas juhinduda VÕS § 196 lg 4 kohaselt kahjustatud poole huvist juba täidetud kohustuste vastu. Alternatiivselt, juhul kui kohus tuvastab, et hageja ütles litsentsilepingu kehtivalt erakorraliselt üles, oli hageja nõue alusetu kostja I tasaarvestuse vastuväite tõttu. Vastavalt VÕS § 189 lg-le 1 toimub lepingust taganemisel poolte poolt lepingu alusel saadu tagastamine üheaegselt. Kui tagastamine seisneb saadud teenuses, tuleb tagastamise asemel hüvitada teenuse väärtus vastavalt VÕS § 189 lg 2 p-le 1, kusjuures VÕS § 189 lg 3 võrdsustab eelkirjeldatud väärtuse lepingus toodud hinnaga. Sellisel juhul kuulub tasaarvestamisele 123 400 eurot. Kostja II vastu suunatud kahju hüvitamise nõue oli alusetu, sest hageja nõudis kostjalt II lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hulgas ka lepingu alusel üleantu tagastamist, kuid lepingu alusel üleantu tagastamist ei saa kahjuna nõuda. California õiguse kohaselt tuleb hagejal kahju hüvitamise nõude esitamisel tõendada, et pooltel oli kokkulepe, hageja tegi kõik või olulisel määral kõik, mida tal tuli lepingu järgi teha või oli hageja vabastatud lepingu täitmisest, kõik lepingust tulenevad eeldused kostja kohustuse täitmiseks esinesid või selliseid ei pidanud esinema, kostja jättis lepingust tuleneva kohustuse täitmata ja kostja lepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmine kahjustas hagejat. Kostjate hinnangul oli ilmselt täitmata tingimus, et hageja tegi kõik või olulisel määral kõik, mida tal tuli lepingu järgi teha. Praegusel juhul oli tõendatud, et hageja jättis täitmata koostöökohustuse. Kuivõrd koostöökohustusest sõltus olulisel määral kostja II kohustuste täitmine, ei esinenud praegusel juhul ka kõik lepingust tulenevad eeldused kostja kohustuse täitmiseks, kuigi need pidid esinema. Eelnevale lisaks täitis kostja lepingust tuleneva kohustuse, kui võimaldas kokkulepitud tähtajaks võtta kasutusele tarkvara Agri osas. Hageja, esitades kahju hüvitamise nõude, kinnitas töövõtulepingu. Selleks, et nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist, ei ole kahju hüvitamise nõue California õiguse kohaselt õige õiguskaitsevahend. Vastavaks õiguskaitsevahendiks saaks olla tühistamine. Eelnev nõuab teistsuguste asjaolude tõendamist.

Töövõtulepingu p 7 välistab kostja II vastutuse mh põhjuslike kahjude eest, n.o tasutud teenustasud, serverite üürimisega seotud kulu ja McLean & Laneman OÜ tasud. California õiguse kohaselt on selline kokkulepe lubatav ja kehtiv. Veel enam, hageja ei tõendanud, et serverite rent ning vastavad kulud olid seotud tingimata ja ainuüksi töövõtulepingu täitmisega. Hagejal oli ka teisi olemasolevaid arvutisüsteeme, mille kasutamine eeldab tavapäraselt serverite olemasolu. Maakohtu otsus

hagejale kostjate poolt ühine pakkumine, mis sisaldas nii Epicor 9 standardtarkvaraga seonduvaid litsentse kui ka selle tarkvara juurutust (rakendamist), oli hageja poolt kostjatega I ja II sõlmitud lepingute puhul tegemist eraldiseisvate ja olemuslikult erinevate lepingutega, mille objektiks olid erinevad küsimused: litsentsilepingu puhul Epicor 9 standard- ja selle arendatud versiooni litsentsimise, hooldamise ja toega seonduvad küsimused ning töövõtulepingu puhul Epicori tarkvara juurutamisega seonduvad küsimused. MSF ja DEO arvamustest nähtuvalt, kui leping hõlmab nii kaupu kui ka teenuseid, tuleb kohtul välja selgitada lepingu põhisisu, s.t kas selleks on kaubatehing või teenuste osutamine. Eelnevast sõltub, kas lepingule rakenduvad UCC sätted või jääb see äriseadustiku kohaldamisalast välja ning tuleb juhinduda üldisest õigusest, s.t vastavatest kõrgema kohtu pretsedentidest. Maakohtu hinnangul ei olnud töövõtulepingu puhul kahtlust, et tegu oli California õiguse mõistes teenuste osutamise lepinguga, millele viitas nii lepingu pealkiri kui ka selle sisu. Seega olid litsentsileping ja töövõtuleping erinevad lepingud, mille alusel esitavate nõuete suhtes kehtisid vastavalt VÕS-ist ja California üldisest õigusest tulenevad eeldused. Järgnevalt kontrollis kohus, kas praegusel juhul esinesid litsentsilepingu erakorralise ülesütlemise eeldused. Hagiavalduses oli hageja seisukohal, et temal oli õigus leping erakorraliselt üles öelda, sest ta ei saanud vaatamata litsentside, hooldus- ja tugiteenuste ning juurutustegevuse eest tasumisele Epicori tarkvara funktsionaalsusi reaalselt kasutad. Põhjus seisnes selles, et kostja II tarkvara arendajana ja juurutajana ei teinud projekti algfaasist alates äriliselt mõistlikke jõupingutusi selle juurutamiseks ja projektijuhtimiseks, mille tagajärjel tarkvara juurutamine ettenähtud (ja täiendavalt antud) tähtajaks ebaõnnestus. Isegi kui hageja oleks tahtnud tarkvara ise edasi arendada, siis oleks see talle kaasa toonud märkimisväärsed lisakulud, mis olid hagejale vastuvõetamatud ja mille tõttu otsustas hageja tarkvara kasutusele mitte võtta. Seega sidus hageja varasemalt litsentsilepingu erakorralise ülesütlemise ja sellest tulenevad rahalised nõuded kostja I vastu kostja II poolt töövõtulepingu (mitte)täitmisega. Kohtukõne teesides asus hageja seisukohale, et litsentsileping ja töövõtuleping olid omavahel olemuslikult erinevad lepingud, mistõttu ei saanud litsentsilepingu rikkumist analüüsida töövõtulepingu sätete alusel ja kostja I poolne litsentsilepingu rikkumine tulenes asjaolust, et kostja I poolt ei olnud hagejale tehtud kättesaadavaks litsentsilepingu objekt – tellimislehel nimetatud funktsionaalne ja kasutuskõlblik tarkvara, mida hageja saaks kasutada või millele hooldus- ja tugiteenuseid tellida. Kohus ei nõustunud, et litsentsilepingu täitmine kostja I poolt pidi hagejale tagama mitte ainult Epicori tarkvarast tulenevate õiguste kasutamise, vaid ka tegema hagejale võimalikuks tarkvara reaalse kasutamise. Juhul kui see nii oleks, oleks olnud küsitav töövõtulepingu sõlmimise vajadus. Litsentsilepinguga kaasnes kostjale I kohustus tagada hagejale kui litsentsisaajale intellektuaalsest varast tulenevate õiguste teostamise võimalikkus. Eelnev tähendas seda, et kostja I pidi tagama hagejale kasutamiseks antud tarkvara õiguskaitse kehtivuse ja jõushoidmise, mitte selle juurutuse hagejale vajalikul kujul. Asjas puudus vaidlus, et hagejale anti üle vajalikud litsentsid Epicori tarkvara ja sellega seonduvate tarkvarade kasutamiseks ning need õigused olid kehtivad. Kuigi hageja loobus kohtukõne teesides varasemast väitest, et võimatus Epicori tarkvara kasutada tulenes sellest, et kostja II ei taganud selle juurutamist vastavalt hageja vajadustele, märkis kohus siiski, et kostjatega sõlmitud lepingud ei olnud lahutamatult seotud lepingud ning hagejal oli õigus ja võimalus kasutada litsentsilepingust tulenevaid õigusi ka sõltumata kostja II poolt töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmisest, sh tellides vajalikke juurutusteenuseid kolmandatelt isikutelt (nt McLean & Laneman OÜ-lt). Samuti puudusid asjas tõendid, missuguses arendusjärgus oli Epicori tarkvara juurutamise mõttes lepingute ülesütlemise ajal.

Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et praegusel juhul puudusid andmed ja tõendid kostja I poolt litsentsilepingust tulenevate kohustuste rikkumiste kohta, mistõttu puudus hagejal mõjuv põhjus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Seega tuli hageja poolt litsentsilepingu erakorraline ülesütlemine lugeda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 esimese lause mõttes tühiseks ühepoolseks tehinguks. Kuivõrd sellest nähtus hageja soov etteteatamistähtajaga litsentsilepingu lõpetamiseks (milleks ei ole põhjust vaja), luges kohus litsentsilepingu etteteatamistähtaja möödumisel lõppenuks ja korraliselt ülesöelduks (VÕS § 186 p 6, § 195 lg 3). Põhjusel, et lepingu alusel üleantu tagastamise nõue sai kõne alla tulla vastavalt VÕS § 196 lg-le 4 vaid erakorralise ülesütlemise puhul, puudus hagejal õigus nõuda hagejalt tagasi litsentsilepingu alusel tasutud summa ja sellelt arvestatud viivised. Analüüsides töövõtulepingu võimalikku rikkumist, täheldas kohus esmalt, et kuna töövõtuleping ei olnud tehing, mis tehti kaupade suhtes, ei saanud kohus lahendi tegemisel juhinduda MSF arvamusest töövõtulepingu suhtes California õiguse kohaldamise osas. Seega tuli kohtul kontrollida, kas hagi oli võimalik rahuldada, tuginedes California osariigi üldõigusele. Vastavalt DEO arvamusele oli California õiguse kohaselt lepingu rikkumist puudutava hagi rahuldamise eeldusteks, et (1) pooled sõlmisid lepingu, (2) hageja täitis oma kohustusi vastavalt lepingule või oli sellest vabastatud, (3) tingimused lepingu täitmiseks kostja poolt olid olemas või nende puudumine oli vabandatav, (4) kostja jättis tegemata midagi, mida ta lepingu kohaselt oli kohustatud tegema, (5) kostja tegematajätmine tekitas hagejale kahju (põhjuslik seos). Lisaks tuli kohtul silmas pidada California õiguse estoppeli põhimõtet, mille kohaselt ei saa üks pool nõuda teiselt poolelt, et viimane ei tegutseks ja seejärel kaevata tekkinud kahju üle, kui teine pool põhjendatult järgis antud korraldust. Praegusel juhul oli hagi rahuldamise eeldustest täidetud esimene, s.t pooled olid sõlminud Epicori tarkvara juurutamiseks lepingu, kuid täitmata oli järgnev eeldus – hageja ei täitnud oma kohustusi vastavalt lepingule. Töövõtulepingu p-i 2 kohaselt lähtuti lepingu sõlmimisel sellest, et hageja võrk, server, klienditarkvara ja riistvara, mis mõjutavad Epicori tarkvaratooteid, on piisavad kavandatud mahtudega toimetulekuks. Töövõtu rakendusalasse ei kuulunud üksuste (või tulevikus omandatavate ettevõtete) nõuded, mis mõjutasid läbiarutatud hageja ideekavandit/nõudeid, mis määratleti muudatuste kontrolliprotsessi kaudu (5. osa). Ehkki kostja II oli tasu arvutamisel võtnud arvesse kohandamise ja parendamise taset, mis oli vajalik Epicori tarkvara rakendamiseks, lepiti kokku, et projekti üks eesmärkidest oli rakendada võimalikult standardne tarkvara versioon. Ühtlasi määratleti, et kavandamise faasis selgitatakse nõudeid ning analüüsitakse lisataotlusi parendamiseks, mis teostatakse üksnes vajaduse korral. Kui hageja palub kostjal II osutada teenuseid, mis jäävad väljapoole töövõtu rakendusala, siis tasub ta nende eest vastavalt standardsetele tunnihindadele (4. osa). Üldtingimuste artikkel 10 järgi oli hagejal kohustus teha kostjaga koostööd ja võimaldada kostjale II informatsiooni selleks, et kostja II saaks täita töövõtulepingut. Juurutusprojekti dokumendi „Project Initiation Document“ (PID) p 2.4 järgi sõltus Epicori juurutusprojekti edukus juhtide toetusest ja osalusest, informeeritud ja aktiivsest juhtkomiteest, hästi määratletud rollidest ja vastutustest, piisavatest vahenditest, kohaselt määratletud ja koolitatud projektimeeskonnast, hästi määratletud tööde ulatusest ja äri eesmärkidest, lühiajalistest teetähistest ja ülevaadetest, põhjalikest simulatsioonidest ja katsetest, ülesannete ja lahtiste küsimuste jälgimisest. PID p-i 3 kohaselt oli kostja II tööde ulatus määratud töövõtulepinguga ja kõik täiendused pidid toimuma kooskõlas kontrolli vahetamise protseduuriga. P-i 5.1.2 järgi olid projekti kiireks õnnestumiseks vajalikud mõlemalt poolelt motiveeritud ja oskustega meeskonnad. Kohtu hinnangul ei osutanud hageja töövõtulepingu sõlmimisel piisavalt tähelepanu asjaolule, et juurutusprojekti edukas realiseerimine eeldas tellijalt omapoolsete ressursside ulatuslikku panustamist (hageja tegevusele vajalikud kohandused standardtarkvaras võttis hageja enda

kanda ja kostja II ülesandeks jäi vaid piiratud arvu liideste väljatöötamine). Seda hoolimata asjaolust, et 2012. a veebruaris, s.o enne vaidlusaluste lepingute sõlmimist, juhiti hageja töötaja ja tulevase projektijuhi ML tähelepanu sellele, et kostjal II puudusid lepingu järgi kohustused korraldada serverite, arvutite, printerite, võrgu ostmist, veaotsinguid ja tagada tarkvarasse hagejaspetsiifiliste täienduste loomine. Eelnevast hoolimata tarnis hageja projekti elluviimiseks vajaliku riistvara alles 2,5 kuud hiljem, mistõttu venis hageja tegematajätmise tõttu juurutustegevuse algus. Teiseks, kuigi hageja võttis töövõtulepingu kohaselt enda kanda kohanduste sisseviimise tarkvarasse, ei tulnud hagejapoolsete ülesannete põhikoormust kandev hageja IT-juht TL hageja ülesannete täitmisega toime (tal oli liiga suur töökoormus, oli eeskätt pühendunud projektivälisele tööle ja muutus ajas projekti suhtes tõrksaks). Hageja oli eelnevast teadlik projektimeeskonna koosolekute protokollide kaudu ning hagejast tingitud põhjustel ajakava viibimisest teavitas hagejat ka kostja II, kes tegi ühtlasi ettepaneku palgata TL-le abilisi. Viidatud ettepanekuga ei arvestatud. Vastavalt GS ütlustele ei kulutanud hageja piisavalt aega süsteemi testimisele ja ei valmistanud tootmisliidest, mis oli vajalik SCD faasi lõpuleviimiseks ja koolitustega alustamiseks. Samuti ei tellitud kohanduste sisseviimist kostjalt II. 16.05.2013 teatas hageja kostjale II kavatsusest tegeleda tarkvara juurutamisega iseseisvalt ning toetuda kostja edasisele abile, kui selleks on vajadus. Kuigi juurutus oli 2013. a alguseks lõpuleviidud prioriteetse Agri osas, ei hakanud hageja seda kasutama. Hageja ebapiisav koostöötahe, mis mõjutas oluliselt projekti realiseerumise võimalust, nähtus mh järgnevas: hageja töötajad vastasid kostja II päringutele mitmenädalase ja kuni kuuajalise hilinemisega, hageja IT-juht TL oli Epicori tarkvara suhtes juurutusprotsessi alguses pessimistlikult meelestatud, ei olnud huvitatud testima Epicori süsteemi ühilduvust tema loodud tarkvaraga „Nova“, tegi süsteemis kostjaga kooskõlastamata muudatusi, mis tõi kaasa täiendavate muudatuste ahela ning reeglina ei osalenud perioodil 11.05.2012 kuni 11.01.2013 toimunud projekti täitmise aruteludel, projekti sujuvaks läbiviimiseks vajalikes iganädalates kohtumistes hageja projektimeeskond ei osalenud, hageja esindajad ei osalenud projekti arutelu kõnekonverentsil 21.10.2012 ning hageja töötajad puudusid kokkulepitud 21.12.2012 projekti arutelult, kuigi Agri-mooduli juurutuses oli kriitiline aeg, arvestades eelnevalt aasta lõpuks ja uue aasta alguseks kokku lepitud tegevusi mooduli kasutuselevõtmiseks, hageja IT-spetsialistid ei osalenud tarkvara Agri-mooduli juurutuses ning selle testimine ei olnud võimalik hageja müügitöötajate hõivatuse tõttu, hageja töötajad ei osalenud kõikidel projekti läbiviimise koolitustel, kuigi koolituste toimumise aja kavandamisel arvestati hageja töötajate (TL) ajaliste võimalustega, koolituste päevakord ja ajastus edastati hagejale eelnevalt, see kinnitati hageja poolt ning hagejal puudusid koolituste ajastuse ning sisu osas etteheited jne. Siinkohal võttis kohus arvesse ka hageja projektimeeskonna juhi ML 28.11.2012 Äripäeva konverentsil teemal „Inimfaktori mõju ja riskijuhtimine tarkvaraarenduse juurutamisel“ peetud ettekannet, kus viimane selgitas, et hageja tegevjuhi ja turundusdirektori kui kahe olulise võtmeprotsessi (ost ja müük) juhi töölt lahkumine enne kostjatega lepingute sõlmimist tekitas ettevõttes segaduse ja ühtlasi ka projektis ning lepingute sõlmimise ajal oli hagejal valida, kas peatada senine hankemenetlus, millega kaasnenuks aastane ajaline kaotus või riskida sisemiste vastuoludega, samuti ei olnud asendajad piisavalt kaasatud. Eelnevast nähtus ühtlasi asjaolu, et litsentsilepingu kiire sõlmimine ei olnud eelkõige kostjate huvides. Hageja nõude järgmiste eelduste osas märkis kohus, et kostja II rikkus juurutuse läbiviimisel teatud määral metoodikat „Signature Best Practices“ ja ei kaasanud hagejat projekti planeerimisse piisaval määral, kuid muid rikkumise kohus ei täheldanud. Hageja tugines oma väidetes kostja II poolsete rikkumiste kohta ASA Quality Services juhatuse liikme EO kirjalikule arvamusele koos selle lisadega ning EO istungil antud ütlustele.

Arvamuse kohaselt rikkus kostja II lepingut erinevatel viisidel. Sealhulgas ei töötanud kostja II välja Epicori tarkvara konfiguratsioone ja ei sisestanud neid süsteemi, nagu oli projekti planeerimise faasis kokku lepitud. Kohtu hinnangul ei saanud konfigureerimisülesannete üleandmist hagejale lugeda kostja II lepingurikkumiseks. Kohus nõustus, et hageja etteheide kostja II poolt hagejale esmaste konfiguratsioonide sisestamise alusetu üleandmise kohta on põhjendatud, sest projekti dokumentidest nähtuvalt oli süsteemi esmane konfigureerimine kostja II ülesandeks. Samas arvestas kohus asjaoludega, et seda tehti hagejapoolse projektijuhi ettepanekul ning TL ei informeerinud kedagi asjaolust, et esmaste konfigureerimiste sisseviimine süsteemi tekitas talle raskusi. Lisaks oli poolte vahel kokkulepe Agri osa eelisarendamiseks ja muude osade juurde otsustati tulla pärast Agri kasutuselevõttu. Analüüsist tulenevad hageja väited, et kostja II poolt loodud konfiguratsiooni dokumendid olid sisult ebaühtlase kvaliteediga ja ei sisaldanud kõiki konfiguratsioone ning olid hageja jaoks raskesti loetavad, olid üldsõnalised ja põhjendamata. Samuti olid subjektiivsed analüüsi järeldused, et konfiguratsioonide sisseviimisega hageja töötajate poolt kaasnes hageja tööde mahu ja kulu mitmekordne suurenemine, mis tingis kogu süsteemi juurutamise edasilükkumise. Analüüsides hageja etteheidet kostjale II, et viimane ei järginud metoodikat „Signature Best Practices“, leidis kohus, et hageja väide on õigustatud. Vastavalt nimetatud metoodikale tuleb iga faasi tulem tellija poolt vastu võtta enne kui minnakse järgmise faasi juurde. Projektiplaanist ei nähtunud piisavalt täpselt, millal konkreetselt üks juurutusetapp algab ja teine lõpeb. Nimelt kattusid erinevate etappide toimingud ajaliselt, mis viitas mitme juurutusetapi läbiviimisele paralleelselt. Näiteks pidi projektiplaani kohaselt analüüsi etapi üleandmine toimuma 20.07.2012. Samas jätkusid analüüsi etappi kuuluvad baaskoolitused veel oktoobris 2012, mil plaani kohaselt pidid toimuma ka disainietapi toimingud. Kuivõrd kostja II oli kehtestanud sellise projekti läbiviimise metoodika ja planeeris sellest lähtuvalt nii enda kui hageja projektiga seonduvaid tegevusi, pidi kostja II tagama selle metoodika täitmise, vältimaks paralleelselt teostavate tööde mahtude suurenemist. Kostja II eelnevat ei teinud. Kohus nõustus ASA analüüsist tuleneva hageja etteheitega, et hagejat ei kaasatud projekti planeerimisse piisaval määral ja ei selgitatud piisavalt täpselt projekti erinevate tööde mahtusid, eesmärke, eri osapoolte vastutusi ja omavahelisi seoseid. Kuigi kostja II konsultantidel võis olla arusaamine, et hagejale oli juurutusprojekti käiku piisavalt selgitatud, ei nähtunud projektiplaanist, millises järjekorras tuleb töid teostada ja millised on erinevate tööde vahelised seosed. Kuigi projektiplaanis olid erinevad juurutusetapid eraldi välja toodud, ilmnes, et erinevate etappide toimingud kattusid ajaliselt, mistõttu puudus hagejal võimalus planeerida õigeaegselt ja õigete oskustega ressurssi ja vältida projekti meeskonna ülekoormust. Vastuseks hageja väitele, et kostja II rikkus lepingut, kui planeeris Epicori tarkvara koolitused liiga hilisesse faasi ja ainult lõppkasutaja koolitusena, kusjuures baaskoolituse all käsitleti koolitusi, mis ei andnud otseselt tuge hageja meeskonnale juurutusotsuste tegemiseks projektiplaanis ettenähtud ajal, märkis kohus järgmist. Kostja II poolt läbiviidud baaskoolitused olid vajalikud ja kooskõlas juurutusprojekti metoodikaga. ASA analüüsi väiteid, et kostja II konsultandid ei tundnud ise põhjalikult Epicori tarkvara ja kostja II ei reageerinud hageja nõuetele koolituse läbiviimiseks müügilepingute standardfunktsionaalsuse osa tundmaõppimiseks hageja võtmeisikutele, olid paljasõnalised. Kohus ei nõustunud hagejaga, et kostja II kajastas projektiplaanis hageja tööde mahtu ebarealistlikult väheses mahus ja rikkus sellega lepingut. Kohtu hinnangul oli tegu ebakonkreetse etteheitega, sest ei nähtunud, milline oli hageja arvates temapoolse koormuse tegelik maht juurutustööde teostamisel. Asjas polnud vaidlust, et juurutusprojekti elluviimiseks pidid panustama mõlemad pooled ning hageja soovid juurutusprojekti käigus muutusid. Väite

osas, nagu oleks kostja II projektijuht teavitanud projekti juhtrühma projekti kriitilisest staatusest liiga hilja, leidis kohus, et tegu oli subjektiivse arvamusega, sest selles ei põhjendatud, millal oleks kostja II projektijuht arvamuse avaldaja hinnangul vastava informatsiooni kõige hiljemalt esitama. Kohus märkis, et lisaks projektijuhi raportitele informeeriti hageja juhatust UP isikus projekti käigust ka projektimeeskondade regulaarsetel telefoninõupidamisel. Paljasõnalised olid ka hageja väited, et nõuete läbivaatuse ja analüüsi faasi tulemusena loodud dokumendid ei olnud loetavad ja arusaadavad ning sisaldasid liiga palju lõpuni käsitlemata teemasid. Hageja ei viidanud, missugustel dokumentidel esinesid puudused ja milles puudused seisnesid. Samuti oli paljasõnaline väide, et kostja II konsultandid tundsid ainult Epicori tarkvara vanemat versiooni. Seoses hageja väitega, et hageja vajaduste kaardistamise faasis esitati hagejale otstarbetuid küsimusi, kuid jäeti esitamata otseselt vajalikud küsimused, nentis kohus, et hagejale tema profiili kohta esitatud küsimustikud võisid olla välja töötatud Epicor Software Corporationi poolt eelkõige USA turu jaoks, kuid üksikute küsimuste ebasobivus hageja tegevusega ei koormanud hagejat vastamisel ülemääraselt ja Euroopa Liidu õigusruumiga seonduvate küsimuste puudumine ei muutnud küsimustikke oluliselt puudulikuks. Võrdselt esitatavate küsimuste sisukusega sõltub analüüs ka sellest, kui põhjalikult klient küsimustikele vastab. Praegusel juhul jättis hageja mitmetele küsimustele vastamata. Viimasena avaldas hageja, tuginedes ASA analüüsile, et kui kostja II oleks korrektselt kinni pidanud enda juurutamismeetodist, siis oleks pidanud juba analüüsi faasis välja tulema, et vilja tellimise mooduli lisaarendamine nõuab täiendavalt suuri kulutusi ja selle ka siis tellijale välja tooma. Valiku tegemisel Epicori kasuks ei olnud hageja sellistest lisakulutustest teadlik. Kohus nõustus, et vilja tellimisega seonduvad hinna-koguse kokkulepped võisid tingida ulatuslike kohanduste tegemise vajaduse Epicori tarkvarasse, kuid leidis, et tegemist ei olnud kostja II poolse lepingurikkumisega, sest töövõtulepingu kohaselt oli kohanduste tegemine süsteemi hageja enda ülesandeks. Seega tuvastas kohus, et kostja II rikkus teatud määral oma kohustusi, kui ei järginud juurutuse läbiviimisel metoodikat „Signature Best Practices“ ja hagejat ei kaasatud projekti planeerimisse piisaval määral. Samas ei olnud hageja jaoks Epicori juurutusprojekti ebaõnnestumine tingitud sellest, et kostja II rikkus osaliselt oma kohustusi, vaid seetõttu, et hageja ei täitnud omapoolset lepingulist kohustust viia süsteemi sisse vajalikud kohandused ja hageja peatas 16.05.2013 ühepoolselt kostjaga II sõlmitud juurutusprojekti ja tellis seejärel juurutusteenuseid kolmandalt isikult, McLean ja Laneman OÜ-lt. California estoppeli põhimõtte kohaselt ei saa üks pool nõuda teiselt poolelt esmalt tegutsemata jätmist ja seejärel kaevata tekkinud kahju üle, kui teine pool põhjendatult järgis antud korraldust. Lisaks arvestas kohus DEO poolt sedastatuga, et nõue tagastada lepingu alusel juba makstud raha ei kuulu California õiguse kohaselt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise alla. Selline nõue põhineb California õiguse põhimõttel, mida nimetatakse lepingust loobumiseks/taganemiseks. Viimaks märkis kohus, et hageja ja kostja II leppisid töövõtulepingu üldtingimuste p-s 7 (a) kokku vastutuse piiramise klauslis. DEO kinnituse kohaselt loetakse vastavalt California õigusele vastutuse piiramise klausel kehtivaks ja jõustatavaks. Seda eriti olukorras, kus klauslit kasutatakse kogenud osapoolte ja/või ettevõtete poolt kokkulepitud ja allkirjastatud lepingutes. Praegusel juhul piirati lepingus vastutust seoses teatud liiki kahjuhüvitisega, sh juhusliku, põhjusliku, kaudse, erilise või karistusliku kahjuhüvitisega. Juhuslike kahjudena määratleti kulud, mis tekkisid kahjumi vältimiseks tehtud põhjendatud jõupingutuste käigus, ükskõik kas tulemuslikult või mitte. Põhjuslikud olid kahjud, mida arvestades kõiki pooltele lepingu sõlmimise hetkel teadaolevaid fakte, võis tavapärase sündmuste kulu korral pidada rikkumise

tõenäoliseks tagajärjeks. Lepingu rikkumisest tulenev eriline kahju oli kahju, mida prognoositi tegelikult lepingu koostamisel või mis oli põhjendatult prognoositav. Sellest tulenevalt ei oleks kahju hüvitamise eelduste esinemisel väljamaksmisele kuulunud nõustamistasud ja -kulud, mis maksti hageja poolt McLean & Laneman OÜ-le vastavalt hageja tellimusele kohanduste kirjutamiseks ja renditasu, mis maksti serverite eest ettevõttele Elion Ettevõtted AS Epicori tarkvara käitamiseks. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Apellatsioonkaebus

Kostja I ei võimaldanud hagejal kasutada talle litsentsilepingu alusel litsentsitud tarkvara. Litsentsilepingu kohaselt kehtis litsents kõigile tarkvaratoodetele, mis olid märgitud tellimislehel ja see algas päeval, mil kostja I andmekandja hagejale lähetab. Tellimislehe kohaselt oli eeldatav kasutuselevõtu aeg lepingute sõlmimise päev ehk 15.03.2012. Litsentsining hooldus- ja tugiteenuste tasu maksmise tähtaeg ei sõltunud litsentsi kehtivuse algusest, vaid oli kindlaks määratud tellimislehel. Samas konfiguratsioonid, millele litsentsilepingu alusel litsents anti ja mille litsentsi ning hooldus- ja tugiteenuste eest hageja kostjale maksis, ei olnud kasutuskõlblikud. Seega oli litsentsileping litsentsi andmise osas sõlmitud põhjendamatult varem kui reaalselt oleks hagejal vaja olnud, lähtudes juurutusprojekti tööde iseloomust. Isegi kui kohus leiab, et mingi osa tarkvarast oli enne litsentsilepingu ülesütlemist kasutusele võtmiseks valmis (nt et Agri osas), oli hagejal siiski õigus öelda litsentsileping rikkumise tõttu üles ülejäänud osas, sest tal ei olnud võimalik tarkvara selles kokkulepitud osas kasutada. Näiteks kui leida, et Agri osas oli tarkvara kasutuselevõtt alates 02.01.2013 võimalik, ei olnud hagejal võimalik tarkvara Agri osas kasutada alates litsentsilepingu sõlmimisest kuni 02.01.2013 ja ülejäänud osas kuni litsentsilepingu ülesütlemiseni. Sellisel juhul oleks kostjale I litsentsitasu ning hooldus- ja tugiteenuste eest maksmine põhjendatud ainult alates 02.01.2013 kuni lepingu ülesütlemiseni ja sedagi ainult võrdeliselt Agrit puudutavas osas. Ülal toodud põhjustel ei saanud hageja kasutada litsentsitud tarkvara hooldus- ja tugiteenuseid, sest nimetatud teenuste pakkumine eeldas, et olemas on toimiv tarkvara. Seega sõlmiti ka hooldus- ja tugiteenuste osas leping põhjendamatult varem. Eelnevalt kirjeldatud põhjustel oli hagejal õigus leping erakorraliselt üles öelda ja nõuda lepingu tagasitäitmist. Kuivõrd hageja ei saanud toimivat tarkvara, tuli kostjal I tagastada hagejale käesolevaks hetkeks litsentsi ning hooldus- ja tugiteenuste eest makstud tasud kogusummas 123 400 eurot, millele lisandub viivis seadusjärgses määras alates hagi esitamisest. Maakohtu poolt töövõtulepingu rikkumise analüüsi osas märkis hageja, et praegusel juhul tulnuks juhinduda California üldisest äriseadustikust, mitte California osariigi üldise õiguse põhimõtetest, nagu väitsid kostjad ja tuvastas maakohus. Sarnaselt riigisisese õiguse rakendamisega on kohaldamisele kuuluva välisriigi materiaalõiguse kindlakstegemine ja rakendamine kohtu kohustus TsMS § 438 lg 1 ja § 442 lg 8 ning rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 2 lg 1 järgi. Samas on pooltel õigus esitada tõendeid välisriigi õiguse sisu kohta ja kohtul on õigus pooltelt ka nõuda vastavate tõendite esitamist. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima ja kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama (TsMS § 442 lg 8 teine ja kolmas lause). Seega tuli maakohtul võtta seisukoht hageja esitatud õigusliku arvamuse kohta, mida kohus praegusel juhul selgelt ei teinud, rikkudes oluliselt menetlusõiguse norme. Eelnevaga seoses tegi hageja ringkonnakohtule ettepaneku tellida välisriigi eksperdi arvamus omal algatusel TsMS § 293 lg 1 teise lause alusel. Kostja II rikkus töövõtulepingut ja tekitas sellega hagejale kahju. Nimelt ei täitnud kostja II globaalse professionaalse tarkvaraarendajana keerulises ja suuremahulises juurutusprojektis oma rolli nõutaval tasemel ja rikkus seeläbi lepingu p-st 10 ja tarkvaraarenduse heast tavast tulenevat kohustust teha mõistlikke jõupingutusi Epicori tarkvara edukaks juurutamiseks. Majandustegevuses lepingu sõlminud müüja/töövõtja ei saa võimalikku ebakvaliteetset tööd õigustada ostja/tellija puudustega projektijuhtimisel. Maakohus kahandas tõendite ebaõige hindamise tõttu kostjate rolli ja sisuliselt välistas kostja II vastutuse.

IT-valdkonna tunnustatud asjatundja Osaühing ASA Quality Services analüüsis kostja II tegevust lepingu täitmisel, tuginedes juurutusprojektiga seotud dokumentidele ja hageja esindajate edastatud informatsioonile, ning leidis, et kostja II eksis tarkvaraarenduse hea äripraktika vastu, mille tagajärjel ebaõnnestus tarkvara juurutusprojekt. Kostja ei täitnud oma tõendamiskoormist analüüsis väljatoodud rikkumistele vastuväidete esitamisel. Maakohtu seisukoht, et hoopis hagejapoolne koostöökohustuse rikkumine tingis Epicori tarkvara juurutamise ebaõnnestumise, ei olnud asjakohane ja ei rajanenud ASA analüüsil. Hageja ei heitnud kostjale II ette pelgalt mõne üksiku tarkvaraosa puudusi, vaid kogu tarkvara mittefunktsionaalsust ja kasutuskõlbmatust. Nii ulatuslik probleem ei saanud tekkida ainuüksi tellija vähesest koostööst (eelduslikult) professionaalse arendajaga ja ilma arendaja suutmatuseta projekti nõutaval tasemel juhtida. Kostja II rikkumiste tõttu tarkvara juurutamisel, oli hagejal õigus vastavalt advokaadibüroo Dentons advokaadi ja partneri MSF õiguslikus arvamuses väljendatule, leping üles öelda ja nõuda kahju hüvitamist kostjalt II 154 454 euro ulatuses. Olukorras, kus asja õigeks lahendamiseks on vajalikud eriteadmised ja hageja on põhistanud tarkvara juurutamise ebaõnnestumise ja lepinguga seatud eesmärkide mittesaavutamise tarkvaraarendaja tegevuse tõttu, tuli kostjal tõendada, et tema teod ei põhjustanud tarkvara juurutamise ebaõnnestumise või tarkvara juurutati nõuetekohaselt. Kuivõrd kostjad ei esitanud eriteadmistega isiku arvamust ega taotlenud kohtult ekspertiisi määramist, nõustus maakohus vääralt kostja vastuväidetega ja asetas täies ulatuses hagejale Epicori tarkvara juurutusprojekti elluviimise riski. Samuti hindas maakohus ebaõigesti kostjate taotletud tunnistajate ütlusi. Asjaolud, et tunnistajateks olid menetlusosalisega seotud isikud ning töövõtulepingu täitmise ja ütluste andmise vahele jäi pikk ajaline vahemaa, kahandasid ütluste elulist usutavust. Maakohus sellega ei arvestanud. Samuti eksis maakohus menetlusõiguse normide vastu, kui tugines tunnistajate GS, JR ja CR poolt kirjalikult antud ütlustele. Vastus apellatsioonkaebusele

2) hageja ja kostja II sõlmisid 15.03.2012 California õigusele alluva tarkvara juurutamise lepingu, s.o PSEL; 3) hageja nõudis 04.02.2014 juurutuse kuu jooksul lõpetamist ja luges nõude rahuldamata jätmisel lepingud erakorraliselt üles öelduks. Esmalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele, mis käsitlevad kostjaga I sõlmitud litsentsilepinguga seonduvat. Kuigi hageja on apellatsioonkaebuses märkinud, et ta nõustub maakohtuga selles, et kostjatega sõlmitud lepingud on oma olemuselt eraldiseisvad lepingud ja nende alusel esitatavate nõuete suhtes kehtivad vastavalt Eesti õigusest ja California õigusest tulenevad eeldused, on ta ette heitnud maakohtule litsentsilepingu kui kestvuslepingu olemuse ebaõiget sisustamist. Apellandi arvates oli kostjal I lisaks kohustusele anda hagejale õigus alustada intellektuaalsest varast tulenevate õiguste kasutamist, kohustus tagada ka hagejale antud õiguste teostamise võimalikkus. Ringkonnakohus apellandiga ei nõustu ja leiab, et maakohus tuvastas õigesti, et kostjale I kaasnes litsentsilepinguga kohustus tagada hagejale kasutamiseks antud tarkvara õiguskaitse kehtivus ja jõushoidmine, mitte selle juurutamine hagejale vajalikul kujul. Vaidlust puudus, et kostja I oli hagejale vajalikud kehtivad litsentsid Epicori tarkvara ja sellega seonduvate tarkvarade kasutamiseks üle andnud. Kuigi hageja oli menetluse varasemas etapis sidunud kostja I vastu esitatud litsentsilepingu erakorralise ütlemise ja sellest tulenevad rahalised nõuded kostja II poolt töövõtulepingu mittetäitmisega, ei nõustunud maakohus põhjendatult sellega. Kohus on õigesti tuvastanud, et hagejal oli võimalik kasutada EULA alusel litsentsitud tarkvara. Maakohus ei eksinud VÕS § 368 kohaldamisel ega kostja I kui litsentsiandja põhikohustuse tuvastamisega, milleks oli litsentsisaajale õiguse andmine, mille alusel litsentsisaaja sai alustada intellektuaalsest varast tulenevate õiguste kasutamist. Maakohtu hinnangul täitis kostja I EULA alusel võetud kohustuse ja hageja sai litsentsist tulenevaid õigusi ka teostada ja seda ta ka tegi. Maakohus tuvastas, et hageja oli sidunud varasemalt litsentsilepingu erakorralise ülesütlemise ja sellest tulenevad rahalised nõuded kostja I vastu kostja II poolt töövõtulepingu mittetäitmisega. Kohus nõustus kostjatega, et hageja kitsendav käsitlus oli vale ja seetõttu erakorraline lepingu ülesütlemine alusetu. Kuni kohtulike vaidlusteni toetas hageja oma kitsendavat käsitlust. Seal esitas hageja väited EULA rikkumise kohta, (otsuse p 38). Kuigi kohtuvaidlustes ei olnud võimalik poolel TsMS 402 lg 2 alusel esitada uusi väiteid, on kohus nendele otsuses siiski vastanud. Lisaks on hageja esitanud apellatsioonkaebuses vastuolulisi väiteid: kui algselt maakohtus leidis hageja, et litsents oli talle vajalik nii tarkvara kasutamiseks kui ka juurutamiseks, siis apellatsioonkaebuses väitis hageja, et kui isegi osa tarkvarast (nt Agri osa) oli kasutamiseks valmis, oli tal õigus litsentsileping ülejäänud osas üles öelda ja vastavas osas litsentsitasu tagasi saada. Lisaks väitis hageja, et kui tal näiteks ei olnud võimalik tarkvara Agri osas kasutada alates lepingu sõlmimisest kuni kasutuselevõtuni 02.01.2013 ja ülejäänud osas kuni lepingu ülesütlemiseni, ei olnud põhjendatud selles osas hooldus- ja tugiteenuste eest maksmine. Seega oli hooldus- ja tugiteenuste osas leping sõlmitud põhjendamatult vara ning eelnimetatu andis hagejale õiguse leping erakorraliselt üles öelda ja nõuda lepingu tagasitäitmist. Nimetatu on vastuolus hageja poolt varemöelduga, et litsents oli talle vajalik mh tarkvara juurutamiseks. Lisaks sellele, et kohtuvaidlustes ei ole võimalik tugineda uutele asjaoludele EULA rikkumise

kohta, ei olnud samas hooldus- ja tugiteenused 04.02.2014 avalduse kohaselt EULA ülesütlemise põhjuseks (I kd tl 39-40, VII kd tl 28-29). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hageja kui litsentsisaaja sai EULA alusel õigusi kasutada sõltumata kostjaga II sõlmitud PSEL täitmisest, sest EULA ei olnud töövõtuga (PSEL) lahutamatult seotud ning litsentsitav tarkvara on kasutatav ka ilma kostja II juurutusteenuseta ehk ilma PSEL-ita. Kostjad tõid maakohtus esile asjaolu, millele hageja ei vaielnud vastu, et hageja loobus kostja II teenuste kasutamisest 16.05.2013 avaldusega, milles kinnitas, et saab juurutamisega ise hakkama, kuid soovis tarkvara edaspidigi kasutada (IX kd, tl 172-173). Nimetatu kinnitab veenvalt, et hagejal oli huvi EULA alusel omandatud litsentsi vastu ka peale kostjaga II sõlmitud PSEL täitmisest loobumist ja ta võis kasutada ja juurutada litsentsitud tarkvara ka kostja II osaluseta. Et hageja teostas litsentsist tulenevaid õigusi ka peale kostja II teenustest loobumist, on kostjad maakohtu menetluses tõendanud ja ringkonnakohus nõustub selles osas otsuse põhjendustega TsMS § 654 lg 6 alusel, neid kordamata. Lisaks tasus hageja EULA alusel väljastatud litsentsitasu kui hooldus- ja tugiteenuste tasu kuni 14.12.2013. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et EULA rikkumise tuletamine PSEL-iga seotud etteheidetest kostjale II ei olnud põhjendatud ning puudus VÕS § 196 lg 1 ja lg 2 alus kostjaga I sõlmitud leping erakorraliselt üles öelda ja nõuda lepingu tagasitäitmist. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele, mis käsitlevad kostjaga II sõlmitud lepinguga seonduvat märgib ringkonnakohus järgmist. Et kohus hageja esitatud õigusliku arvamusega ei nõustunud, ei anna alust apellandil väita, et maakohus ei võtnud selles osas seisukohta. Apellatsioonkaebuses heidetakse maakohtule ette välisriigi õiguse ebaõiget kohaldamist. Ringkonnakohus apellandiga ei nõustu ja täiendava välisriigi eksperdi arvamuse kogumiseks kohtu algatusel põhjust ei tuvastanud. Pooled olid asjatundjate arvamused ja oma seisukohad California õiguse suhtes esitanud: kostjad esitasid kohtule välisriigi õiguse selgitamiseks California advokaadi DE. Oi memorandumi ja hageja esitas MSF arvamuse. Maakohul tuli esmalt välja selgitada hageja ja kostjate esitatud asjatundjate arvamustel, milles seisneb PSEL põhisisu, s.t kas tegemist on kaubatehinguga või teenuse osutamisega. Sellest sõltuvalt sai kohus otsustada, kas kohaldub California äriseadustik või üldine California pretsedendiõigus. Maakohus tuvastas õigesti, et PSEL oli teenusleping, mille alusel esitatavad nõuded lahendatakse California üldise õiguse järgi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega, miks ei saanud juhinduda hageja esitatud asjatundja arvamusest. Maakohus on piisavalt otsuses põhjendanud välisriigi õiguse alusel, miks hagi rahuldamisele ei kuulunud, st et puudus kahju hüvitamiseks vajalik põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel asjaoludel, kus juurutusprojekti ebaõnnestumise tingis hageja kohustuse rikkumine viia süsteemi omapoolseid kohandusi, juurutusprojekti peatamine ja seejärel lepinguväliselt edasise juurutuse tellimine kolmandalt isikult McLean & Laneman OÜ-lt. Lisaks tuvastas maakohus, et kahju nõude välistas ka asjaolu, et hageja oli 16.05.2013 loobunud avaldusega kostja II teenuste kasutamisest, misjärel tal ei olnud õigust California üldise õiguse alusel enam nõuda kostjalt II kahju hüvitamist, st hageja oli estoppeli põhimõtte tõttu kahjunõude enda jaoks välistanud. Kahjunõude välistas ka PSEL p 7 vastutuse piiramise kokkulepe, mis on kooskõlas

California õigusega. Maakohus põhjendas otsuses lisaks ülaltoodule DE. Oi memorandumile tuginedes, et nõue tagastada lepingu alusel juba makstud raha ei kuulu California õiguse kohaselt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hulka. Apellant on apellatsioonkaebuses maakohtule ette heitnud tõendite ebaõiget hindamist, kostjate rolli kahandamist ja tuvastanud ebaõigesti hagejapoolse koostöökohustuse rikkumise ning eksinud tunnistajate ütluste ja kirjalike seletuste hindamisel. Vastuseks apellatsioonkaebuse eelloetletud väidetele märgib ringkonnakohus, et ta nendega ei nõustu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 232 lg-st 1 hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt määrab pool, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus asja menetlemisel ja tõendite hindamisel menetlusnorme rikkunud ning puudub alus hinnata tõendeid maakohtust erinevalt ja jõuda teistsugustele järeldustele. Maakohtus tunnistasid hageja ja kostja II, et PSEL-i edukaks täitmiseks oli vajalik lepingupoolte koostöö, kuid vastupidisel seisukohal oldi selles, kumb pool koostöökohustust rikkus. Apellant oli kindel, et oma rolli ei täitnud nõutaval tasemel kostja II. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja rikkus koostöökohustust ja sellest sõltus PSEL-i täitmine. Kohus on piisava põhjalikkusega hinnanud tunnistajate ML, UP, TL, MP ütlusi, kirjalikke tõendeid (VI kd, lk 127-150, X kd, lk 159-160) ja tuvastanud, et kostja II ei rikkunud töövõtulepingut. Vale on apellatsioonkaebuse väide, justkui kostja tõendamiskohustus oleks täitmata. Maakohus tuvastas, et hageja tähelepanu projektilt hajus seoses hageja juhtkonna vahetusega. Hageja töötajate puudumist projektikoosolekutelt ja ebapiisavat pühendumist projektile tunnistas ütlusi andnud projektimeeskonna liige finantsjuht UP (XI kd, lk 156). Hageja IT-spetsialist TL ütlustel pidi ta tegelema juurutuse käigus konfigureerimisega, sest oli lubanud hageja meeskonna juhile ML-le, et saab sellega hakkama, kuid tegelikult ei saanud ja seda küsimust ta ei tõstatanud, et Poola konsultandid võiksid kogu konfigureerimise töö teha (XI kd, lk 151 p). Tõendeid kogumis hinnates saab nõustuda maakohtu hinnanguga, et hageja peamine tõend kostjate väidetavate rikkumiste kohta OÜ ASA Quality Services analüüs ja selle koostanud tunnistaja EO ütlused ei anna alust tuvastada, et juurutuse ebaõnnestumise põhjustas kostjate koostöökohustuste rikkumine. Tunnistaja EO ütlustel ta oma arvamuse koostamisel ei analüüsinud juurutusprojekti, arvestades kostja II kohustusi, ei testinud tarkvara, sest see olnuks mahukas ja tunnistaja kinnitusel otsustab klient, mida ta tahab (X kd lk 204 p). Maakohus tuvastas, et hageja poolt esitatud analüüs oli koostatud hageja juhistel ja huvides ega olnud seetõttu objektiivne tõend. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et juurutuse ebaõnnestumise põhjustas hageja koostöökohustuse rikkumine ja hagi rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole asja lahendamisel rikkunud menetlusõiguse norme, mis tooks kaasa otsuse tühistamise ja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmise või apellatsioonimenetluses uue lahendi tegemise. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust

hinnata tõendeid maakohtust erinevalt ja kohtuotsus on kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 8, jääb kaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

/allkirjastatud digitaalselt/ Mihkel Roos

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.