Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Tartu Maakohus Külli Puusep 7. mai 2025, Tartu kohtumaja 2-25-2148 R.Z.-i hagi R.T. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 1667 eurot 50 senti Hageja R.Z. (isikukood XXX) Kostja R.T. (isikukood XXX)
2-25-2148 EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
R.Z. (hageja) esitatud hagist nähtub, et hageja ja R.T. (kostja) sõlmisid 14. oktoobril 2024 laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 500 eurot. Vastavalt lepingule, pidi kostja laenu koos intressidega tagastama 3 kuu jooksul. Ühes kuus oli kostaja kohustuseks tasuda laenu põhiosa osamaksena 166 eurot 67 senti ning intress 25 eurot. Kostja ei tasunud ühtegi osamakset. Hageja edastas kostjale meeldetuletusteateid kokku 25 euro eest. Lepingus lepiti kokku ka leppetrahvi nõue 45 eurot, hageja soovib selle välja mõistmist. Hageja arvestas viivise, määraga 0,5% põhivõlast kuni hagiavalduse esitamiseni 110 eurot. Hageja soovib ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Lepingus on pooled kokku leppinud ka tsiviilhagimenetluse algatusega ja sellega seonduva tasuga, milleks on 225 eurot. Hageja nõuab selle välja mõistmist kostjalt. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on loetud kostjale kätte toimetatuks 10. aprillil 2025 TsMS § 3141 alusel. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus 24. aprillil 2025). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 2
2-25-2148 TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus lähtub käsitlusest, et hageja nõutav 225 eurot ei ole õigusabikulu, vaid on poolte kokkuleppeline sissenõudmiskulu, mille osas on kohus hageja nõude eespool rahuldanud. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Kohus on kohustanud hageja osamaksetena tasuma riigilõivu 315 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga ning see tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (315 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.