Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.03.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-25-2148/15
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 20.03.2025
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1209

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 20. märts 2025

Tsiviilasja number

2-25-2148

Tsiviilasi

Rait Zirbi hagi Riivo Tamme vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 4. märtsi 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Rait Zirbi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad

Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja (hageja): Rait Zirp

XXXXXXXXXXX)

Vastustaja (kostja): Riivo Tamm (ik: XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 4. märtsi 2025 määrus muutmata.

2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud Rait Zirbi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

2.Tartu Maakohus keeldus 04.03.2025 määrusega menetlusse võtmast R. Zirbi nõuet R. Tamme vastu 3500 euro mittevaralise kahju hüvitamiseks. Määruse kohaselt tuleb hageja mittevaralise kahju 3500 eurot hüvitamise nõude menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel keelduda. Hagiavalduse kohaselt tuleneb mittevaraline kahju 3500 eurot poolte vahel sõlmitud laenulepingu p-st 9.1.1. Laenulepingu p 9.1.1 sätestab, et lepingupool, kelle suhtes lepingut rikuti, võib lepingu üles öelda erakorraliselt (võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 ja § 116 alustel). Lisaks võib laenuandja sama lepingupunkti kohaselt öelda lepingu üles erakorraliselt (VÕS § 399 lg 1 р-de 1–3; lg 2 alustel). Laenuandjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda ja kogu sissenõutavaks kuuluvate kohustustega esitada menetlusse (p 9 korras). Laenuandja võib lepingu erakorraliselt üles öelda, kui laenusaaja ei tasu vahepealseid laenu osamakseid (аlates kahe laenuosa viivitamisega), ei tasu intresse, ei kontakteeru laenuandjaga ega ürita lahendada tekkinud probleemi ning ei tee omalt poolt kõike selleks, et leida poolte vahel kompromiss. Laenusaaja võib lepingu erakorraliselt üles öelda, kui laenuandja ei väljasta õigeks ajaks laenu laenulepingu p 1.2 korras, ei pea lepingust korrapäraselt kinni või täidab lepingut kokkulepitust väiksemas osas. Lepingu kohaselt on tähtaeg lepingu rikkumise lõpetamiseks 5 päeva ja õigus leping erakorraliselt üles öelda peale tähtaja möödumist, kui kohustust ei täideta, alates rikkumise toimumise ajast. Lepingu rikkumise korral võib nõuda kahju hüvitamist lepingu p-s 9.1 sätestatud korda järgides, mille kohaselt on maksimaalne kahju 3500 eurot (VÕS § 115 lg 1; § 134 lg 1). Lepingu rikkumise korral on õigus nõuda nii varalist kui mittevaralist kahju (VÕS § 128 lg 1). Lepingu võib erakorraliselt üles öelda kui kohustust rikuti oluliselt, sellest ka ette teatamata (VÕS § 116 lg 2 p-d 2–4). Hageja nõuab mittevaralist kahju, mis tuleneb lepingust tuleneva kohustuse rikkumisest. VÕS § 134 lg 1 sätestab, et lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele. Mittevaralise kahju rahaline kompenseerimine tuleb kõne alla eelkõige seaduses konkreetselt sätestatud juhtudel: 1) kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamine (VÕS § 134 lg 2); 2) vabaduse võtmine ja muude isikuõiguste rikkumine, eelkõige au teotamine (VÕS § 134 lg 2); 3) erandlikel juhtudel ka isikliku mälestusväärtusega asja hävimine või kaotsiminek (VÕS § 134 lg 4); 4) lepingulise kohustuse rikkumine, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju (VÕS § 134 lg 1). Hagi aluseks olevad asjaoludest ja põhjendustest (hageja viitab põhjendusena üksnes laenulepingu p-le 9.1.1) ei tulene VÕS § 128 lg-s 5 ja § 134 lg-tes 1, 2 sätestatud mittevaralise kahju hüvitamise eelduseid. See, et pooled on allkirjastanud laenulepingu, milles on kokku leppinud võimalus nõuda mittevaralist kahju, ei ole aluseks mittevaralise kahju hüvitamisele. Poolte vahel sõlmitud leping oli suunatud varalise huvi järgmisele. Hageja ei ole esile toonud selliseid väiteid ja asjaolusid, mille õigsust eeldades saaks järeldada, et sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused olid suunatud mittevaralise huvi järgimisele.