2-17-113622
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.juulil 2018 Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-113622
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finants hagi S. R. vastu võla nõudes
Hagi hind
368,40 eurot
Pooled ja nende esindajad
Hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood xxxxxxxx, asukoht A. Weizenbergi 20 Tallinn Harjumaa, esindaja Gerda Kabrits, e-post: [email protected]), kostja S. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x, e-post: r. @gmail.com) kirjalik menetlus
Kohtuistungi aeg
Jätta rahuldamata OÜ Aktiva Finants hagi S. R. vastu 348,65 euro nõudes. Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta OÜ Aktiva Finants kanda. Välja mõista OÜ Aktiva Finants menetluskuluna 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot S. R. kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse kohaselt 4finance OÜ ja kostja sõlmisid 03.12.2013 laenulepingu, mille kohaselt anti kostjale üle laenusumma 400 eurot. Kostja isikusamasus on tuvastatud Omniva postkontoris, kus kostja on täitnud isikuandmete ankeedi ja esitanud isikut tõendava dokumendi, millest postitöötaja on teinud koopia. Kostja kohustus laenusumma tagastama 4finance OÜ-le vastavalt laenulepingu punktile 2. Laenulepingu üldtingimuste punkti 5.1 ja 8.2 kohaselt laenusaaja maksab laenu tagasi lõpptähtpäeval laenuandja arveldusarvele. Kostja ei ole laenusummat vastavalt kokkulepitud laenulepingu tagastamise tähtpäevale tasunud. Tulenevalt laenulepingu punktist 2 ja üldtingimuste punktist 8.3 kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata tagasimakselt viivist iga tasumisega viivitatud päeva eest tasumata põhisummast. 4finance OÜ loovutas 06.08.2015 kostja vastase nõude Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele, ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu üleütlemist lepingu üldtingimuste punkti 8 alusel lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust. Hageja sissenõudekulude summa kujunemine: 1 tasulise kirja saatmine 10 eurot; 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Kostja ei tagastanud laenusummat ja on VÕS § 100 mõttes rikkunud lepingust tulenevat kohustust. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivise määr on sätestatud laenulepingu põhitingimustes punktis 2. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates laenusumma tagastamise tähtpäevale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 30.08.2017 seadusjärgse viivisemääraga kokku summas 72,65 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes VÕS §-dest 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 113 lg 1 ning TsMS §-dest 3 lg 1; 146; 162 lg 1, 2, 3; 177 lg 2; 317 lg 1; 363 lg 1 p 4, 367 ja 407 lg 1 palub hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevus summas 246 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 72,65 eurot; viivised alates 31.08.2017 kuni põhinõude summas 246 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kostja vaidleb hagile vastu, leides, et nõue ei ole tõendatud, sest dokument „Laenutaotlus/eritingimused“ ei ole kostja poolt allkirjastatud ning ta esitas taotluse hagi aegumise kohaldamiseks, sest kui laenu tagasimaksmise aeg oli 02.01.2014.a., siis muutus see siis ka sissenõutavaks, ning nõue aegus TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolme aasta möödudes. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED
2 (5)
Kohus määras asja lahendamisele TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses (tl 56). Tartu Maakohtu 7.mai 2018.a. määrusega määrati pooltele tähtaeg 10 päeva kohtumääruse kättetoimetamisest, mille jooksul on pooltel võimalik kohtule esitada avaldusi ja dokumente. Pooled on kohtumääruse kätte saanud 7.mail 2018.a. Kostja on kohtule avaldanud, et ta ei tunnista hagi, kuna hagi on aegunud. Kohus leiab, et hageja esitatud nõue on aegunud ja ei kuulu rahuldamisele. Teatisest (tl 25) nähtub, et 4finance OÜ on 06.08.2015 loovutanud põhinõude summas 246 eurot koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid S. R. vastu OÜ Aktiva Finants. VÕS § 164 lg 1,2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Seega võib hageja käesolevas asjas hagi esitada. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja palub hagi rahuldamata jätta hagi aegumise tõttu. Riigikohus on juhtinud tähelepanu asjaolule, et nõude aegumise tuvastamiseks on esmalt vajalik kvalifitseerida nõue (Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 21.06.2013 otsus nr 3-2-1-54-13). Hageja leiab, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping. Kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud, kuid leiab, et laenuleping on allkirjastamata ja palub nõude aegumise kohaldamist. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 esimese lause järgi üldjuhul nõude sissenõutavaks muutumisega ning nõue muutub TsÜS § 147 lg 2 ja VÕS § 82 lg 7 esimese lause järgi sissenõutavaks alates ajast, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Pooltevahelises laenutaotluses on fikseeritud, et laenu tagastamise tähtpäev on 02.01.2014 (tl 25). Seega on võlasuhte olemusest tulenev ja mõistlik, et laenu tagastamine muutus sissenõutavaks 03.01.2014.a., mil laenuandja pidi olema teada saanud, et kostja ei ole talle laenu tagastanud ja tal oli õigus nõuda kohustuse täitmist. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus kostja vastu on esitatud 27.juunil 2017.a., s.o. pärast ligi kolme ja poole aasta möödumist nõude sissenõutavaks muutumisest. Hageja leiab, et käesolevas asjas tuleb kohaldada aegumisel TsÜS § 146 lg 4 sätteid, sest hageja hinnangul on kostja rikkunud oma kohustusi tahtlikult, sest on jätnud oma kohustused teadlikult ja tahtlikult täitmata (tl 49). TsÜS § 146 lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.
3 (5)
Riigikohtu tsiviilkolleegium on 16.09.2009.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09 selgitanud, et „kolleegium peab vajalikuks selgitada TsÜS § 146 lg 4 sätestatud "tahtluse" mõistet. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega on kohustuse tahtliku rikkumise eelduseks õigusvastase tagajärje soovimine. Kohustuse rikkumise õigusvastane tagajärg võib olla kahju tekkimine või muu õigusvastane tulemus. Kolleegium leiab, et ka TsÜS § 146 lg 4 ettenähtud tahtlust tuleb sisustada analoogiliselt. Seega on kohustuse tahtliku rikkumisega TsÜS § 146 lg 4 tähenduses tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt. Eeltoodust tulenevalt kohaldub TsÜS § 146 lg 4 sätestatud aegumistähtaeg nõuetele, mis tulenevad lepingupoole tahtlikust heade kommete vastasest teost, kui viimane soovib õigusvastase tagajärje saabumist. Selline tegu võib kolleegiumi arvates olla kas aktiivne või passiivne. Esimesel juhul rikub isik kohustust tahtlikult heade kommete vastase tegevusega, teisel juhul tegevusetusega. Ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav. Eeltoodule tuginedes leiab kolleegium, et TsÜS § 146 lg 4 sätestatud kümneaastase aegumistähtaja kohaldamine eeldab, et lepingupool rikkus oma kohustust tahtlikult heade kommete vastaselt". Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille põhjal saaks kohus teha järelduse, et kostja käitus tahtlikult heade kommete vastaselt. Heade kommete vastaseks saab lugeda isiku ebamoraalset käitumist tehingu tegemise eesmärgil. Seega ei ole käesolevas asjas tõendatud, et kostja rikkus oma kohustust tahtlikult, mistõttu tuleks nõude aegumistähtajana kohaldada TsÜS § 146 lg 4 järgi 10 aastat. Kuna nõue on esitatud hageja poolt pärast nõude aegumistähtaja möödumist, ei käsitle kohus hagi sisuliselt, vaid leiab, et hagi tuleb nõude aegumise tõttu jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta poolte menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1,2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja taotleb menetluskuluna kostjalt hageja poolt tasutud riigilõivu 100 eurot ja õigusabikulude 325 eurot väljamõistmist. Kostja taotleb õigusabikulude 360 eurot (käibemaksuta) väljamõistmist. Kuna kohus jättis menetluskulud hageja kanda, siis kohus võtab seisukoha kostja menetluskulude põhjendatuse osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb tema lepingulise esindaja tasu 360 eurot väljamõistmist ja on esitanud OÜ Cartex Õigusbüroo arve vastuse koostamise eest tsiviilasjas nr 2-17-113622 250 euro tasumiseks (tl 44). Diplomi koopiast nähtuvalt on kostjale õigusabi osutanud TsMS § 218 lg 1 p 2 nimetatud isik (tl 55). Riigikohtu Tsiviilkolleegium märgib, et menetluskulu tõendavaks dokumendiks TsMS § 174 mõttes on lisaks kulu kandmist tõendavale dokumendile ka menetlusosalisele esitatud arve. Kohus leiab, et arvestades asja keerukust,
4 (5)
hagimaterjalide ja kohtule esitatud kirjalike seisukohtade mahtu ja sisu, tuleb lugeda käesolevas asjas põhjendatuks ja vajalikuks kostja esindaja tasu suuruseks 180 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.