Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi A. S.i, I. S.a ja T. S.a vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja tehingu alusel saadu üleandmiseks ja ühisvara jagamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
Kirjalik menetlus
Hagihind
7 000 eurot
Menetlusosalised
Hageja:
Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349, aadress: Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn, e-post: [email protected] )
Advokaat Andrei Matvejev, Advokaadibüroo Sven Sillar, e-post: [email protected]
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnistada kehtetuks A. S.i, I. S.a ja T. S.a vahel 28.03.2014. a sõlmitud kinkelepingu ja isikliku kasutusõiguse seadmise leping, millega läks A. S.i ja I. S.a ühisomandist välja kinnistu asukohaga xxx, Ida-Virumaa (registriosa nr 4217508) ning millega seati kinnisasjale isiklik kasutusõigus A. S.i ja I. S.a kasuks.
3.Tuvastada T. S.a kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu registriossa nr 4217508 omanikukande kustutamiseks ja omanikena A. S.i ja I. S.a sissekandmiseks. Asendada T. S.a nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr 4217508 kande muutmiseks jõustunud kohtuotsusega.
4.Tuvastada A. S.i ja I. S.a kohustus anda nõusolek/tahteavaldus registriossa nr 4217508 kinnisasja ühisomanikena sissekandmiseks. Asendada A. S.i ja I. S.a tahteavaldused kinnistusraamatu registriosa nr 4217508 kande muutmiseks jõustunud kohtuotsusega.
5.Muuta kinnistusraamatu registriosa nr 4217508 kannet selliselt, et kustutada kanne T. S.a kohta ning teha uus kanne, millega kanda kinnisasja omanikena A. S. ja I. S.a.
6.Jagada A. S.i ja I. S.a ühisvara. 6.1 Lõpetada A. S.i ja I. S.a ühisomand kinnistule asukohaga xxx, Ida-Virumaa (registriosa nr 4217508), müüa kinnistu avalikul enampakkumisel (täitemenetluse raames) ning saadud raha jagada A. S.i ja I. S.a vahel võrdsetes osades. 6.2 Asendada A. S.i ja I. S.a nõusolekud /tahteavaldused kinnisasja müügiks ja kinnistusraamatu vajalike kannete muutmiseks antuks käesolevas tsiviilasjas jõustunud otsusega.
7.Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate A. S.i, I. S.a ja T. S.a kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
TAGASIVÕITMISE HAGI
1.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas 27.01.2016.a. Viru Maakohtule hagi A. S.i, I. S.a ja T. S.a vastu tehingu kehtetuks tunnistamise ja tehingu alusel saadu üleandmise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid A. S. ja I. S.a 28.03.2014.a. notariaalse kinnisasja kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt kinkisid nad T. S.ale kinnistu xxx (registriosa nr 4217508). A. S. ja I. S.a olid abielus 25.03.1988 kuni 04.08.2015.a. Kinnistu omandati 10.05.2007.a. Kuna A. ja I. S.a ei olnud sõlminud abieluvaralepingut ega määratlenud varasuhet, kuulus kinnistu kostjate ühisvara hulka.
3.Maksukohustuslaste registri andmetel oli 26.01.2016.a seisuga A. S.i maksuvõlg 41 925, 58 eurot (sellest põhivõlg 35 487, 06 ja intress 6 438, 52 eurot). Maksuhalduri maksuotsustega 26.11.2014 nr 12.2-3/01693-3, 12.12.2014 nr 12.2-3/016930-5, 19.03.2015 nr 12.2-3/027080-3, 20.03.2015 nr 12.2-3/027080-4, 20.03.2015 nr 12.2-3/0270805 ja 20.03.2015 nr 12.2-3/027080-6 kohustati A. S.i tasuma maksuvõlg kokku 35 848, 88 eurot. Tähtpäevaks tasumata summadelt on maksuhaldur arvestanud intressi maksukorralduse seaduse (MKS) § 115 lg 1 ja § 117 lg 1 alusel 0,06% päevas. Seisuga 26.01.2016 on arvestuslik intress 6 438, 52 eurot.
4.Kuna A. S. ei tasunud maksuotsustega tasumisele määratud maksusummasid, alustas maksuhaldur MKS § 130 lg 1 alusel võla sundkorras sissenõudmist. Kuna maksuhalduri poolt läbiviidud toimingutega (korraldus Swedbank AS-ile A. S.i pangakonto arestimiseks ja laekuvate vahendite ülekandmiseks maksu- ja tolliameti pangakontole) ei õnnestunud kostjalt maksuvõlga sisse nõuda, pöördus hageja täitmisavaldusega kohtutäituri poole. Täitemenetluses laekumisi maksuvõla katteks toimunud ei ole. Olukorras, kus sissenõude pööramisega A. S.i varale ei ole toimunud sissenõudja nõude rahuldamist, esitas hageja hagi A. S.i ja I. S.a (abikaasa) ning tehingu teise poole T. S.a vastu sissenõudja huve kahjustava tehingu kehtetuks tunnistamiseks (tagasivõitmine). Kinketehingu kehtetuks tunnistamise alused on järgmised: sissenõudjal on kehtiv täitedokument; nõue on muutunud sissenõutavaks; sissenõude pööramisega A. S.i varale ei ole kaasnenud nõude rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni tehing on tehtud kahe aasta jooksul enne hagi esitamist.
5.Hageja märgib, et tulenevalt TMS § 195 lg 1 kui kohus tunnistab kehtetuks tehingu tagasivõitmise korras, on teine pool ohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu. Seega eesmärgiks on taastada lepingueelne olukord ning tagasatada võlgniku vara, mis on läinud tema omandist välja tagasivõidetava tehingu abil. Tagasivõidetav kinnistu kuulub A. S.i ja I. S.a ühisvara hulka, mistõttu tuleb hageja arvates kinnisasja omanikuna kanda kinnisomandi tagastamisel mõlemad abikaasad. Kui kohus peaks
leidma, et kinnisomandi tagastamisel tuleb taastada täpselt lepingueelne olukord, tuleb kinnistusraamatusse kanda omanikuna A. S..
6.Hageja taotleb hagis, et kohus - tunnistaks kehtetuks A. S.i, I. S.a ja T. S.a vahel 28.03.2014.a sõlmitud kinkelepingu ja isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu, millega läks A. S.i ja I. S.a ühisomandist välja kinnisasi registriosaga nr 4217508 ning millega seati kinnisasjale isiklik kasutusõigus A. S.i ja I. S.a kasuks, - tuvastaks T. S.a nõusoleku andmise kohustuse kinnistusraamatu registriosa nr 4217508 alla kantud kinnisasja omanikena A. S.i ja I. S.a sissekandmiseks ning asendaks T. S.a nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr 4217508 kande muutmiseks kohtuotsusega, - tuvastaks A. S.i ja I. S.a tahteavalduse andmise kohustus registriosa nr 4217508 alla kantud kinnisasja ühisomanikena sissekandmiseks ja asendaks A. S.i ja I. S.a tahteavaldused kinnistusraamatu registriosa nr 4217508 kande muutmiseks kohtuotsusega, - muudaks kinnistusraamatu registriosa nr 4217508 kannet selliselt, et kustutada kanne T. S.a kohta ning teeks uue kande, millega kantakse kinnisasja omanikena kinnistusraamatu registriosasse nr 4217508 A. S. ja I. S.a.
7.Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise avalduse. Hageja taotles, et hagi tagamiseks tehtaks käsutamise keelumärge T. S.a omandis olevale kinnisasjale (registriosa nr 4217508). Kohtu 28.01.2016. a määrusega hagi tagamise taotlus rahuldati.
KOSTJATE VASTUVÄITED
8.Kostjad hagi ei tunnista ja vaidlevad sellele vastu
9.Kostjad on seisukohal, et hageja esitatud nõude alus ei ole asjakohane. TMS § 187 lg 1 kirjeldab selgelt, et nõude saab esitada võlausaldaja võlgniku vastu. Seega võib tagasivõitmise nõude esitada isik, kelle kasuks on algatatud täitemenetlus täitedokumendi alusel ning selle isiku vastu, kes on täitedokumendi järgne võlgnik. Menetluses on nõue, mis on suunatud A. S.i vastu, puuduvad andmed mis õigustaksid nõude esitamist I. S.a ja T. S.a vastu. .
10.Tagasivõitmise nõude esitamise aluseks on võlausaldaja huvide kahjustamine võõrandmaistehingu tegemisega. Hagiavaldusest aga ei tulene, milline kahju on tekkinud hagejale vastava võõrandamistehinguga. Kuna A. S. ja I. S.a olid võõrandamistehingu vormistamise ajal abielus, puudus hagejal otsene võimalus pöörata sissenõue võõrandatud varale. Antud olukorras kehtib TMS § 14 kehtestatud reegel: sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatud võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Eeldatavalt puudus käesoleval juhul I. S.a nõusolek sissenõudja pööramiseks ühisvarale. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata.
MENETLUSE KÄIK
11.20.04.2016.a otsusega rahuldas maakohus hagi
Maakohus tunnistada kehtetuks A. S.i, I. S.a ja T. S.a vahel 28.03.2014. a sõlmitud kinkelepingu ja isikliku kasutusõiguse seadmise leping, millega läks A. S.i ja I. S.a ühisomandist välja kinnisasi registriosaga nr 4217508 ning millega seati kinnisasjale isiklik kasutusõigus A. S.i ja I. S.a kasuks ja tuvastas kostjate kohustuse anda nõusolek(ud) kinnistusraamatukannete muutmiseks.
12.Tartu Ringkonnakohus jättis 07.10.2016.a otsusega kostjate esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu 20.04.2016.a otsuse muutmata.
13.Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas 05.04.2017.a otsusega (tsiviilasi nr 3-2-1-9-17) Tartu Ringkonnakohtu ja maakohtu varasemad otsused ning saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Riigikohus leidis, et asja uuel läbivaatamisel tuleb hagejale tagada sama menetluse raames ühisvara jagamise hagi esitamise võimalus. Kostjad omakorda võivad esitada ka ise nõude oma ühisvara teistsuguseks jagamiseks. Riigikohus märkis, et teistsuguse lahendi tegemiseks ei ole alust põhjusel, et tulenevalt Riigikohtu praktikast võis hageja uskuda, et ühisvaraga tehtud tehingu tagasivõitmise nõude rahuldamine ei olene sellest, kas tagasivõitmise tulemusel on sissenõudja nõude rahuldamine ühisvara jagamata võimalik.
ÜHISVARA JAGAMISE NÕUE
14.25.04.2017.a esitas Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) maakohtule nõude A. S.i ja I. S.a vastu ühisvara jagamiseks täitemenetluses ning palus maakohtul PKS § 33 lg 3ja TMS § 14 lg 2 tulenevalt jagada kostjate ühisvara.
15.A. S. ja I. S.a olid abielus ajavahemikul 25.03.1988 kuni 04.08.2015.a. Perioodil 10.05.2007 kuni 28.03.2014 kuulus kostjate ühisomandisse kinnisasi asukohaga xxx(registriosa nr 4217508). Kostjad kinkisid kõnealuse kinnistu T. S.ale. Kinnistut koormab isiklik kasutusõigus elamule ühiselt A. S.i ja I. S.a kasuks ning keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Eesti Vabariigi kasuks Viru Maakohtu 28.01.2016 hagi tagamise määruse alusel. Kinnisasja kinkelepingus on tehingu osapooled kokku leppinud, et eseme harilik väärtus on 20.000 eurot. Ühisvara jagamise hagi esitamise hetkel, tuginedes Maa-ameti tehingute andmebaasi kinnisvara hinnastatistika päringu vastustele, võttes arvesse ajavahemikus 01.11.2016 kuni 25.04.2017 Jõhvi vallas toimunud hoonestatud maade müügitehinguid, või kõnealuse kinnisasja väärtuseks olla ligikaudu 30 628, 74 eurot.
16.PKS § 33 lg 3 järgi vastutab kumbki abikaasa kohustuste eest kolmanda isiku ees oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. A. S.il puudub ametlik sissetulek ning vallas- või kinnisvara, mille arvel oleks võimalik maksunõudeid rahuldada. Ka A. S. ise pole tehingu tagasivõitmise vaidluse raames kordagi asunud seisukohal nagu oleks maksunõuete rahuldamine võimalik mõne muu talle kuuluva vara arvelt.
17.Maksuhaldur taotleb PKS § 33 lg 3, TMS § 14 lg 2 ja AÕS § 77 lg 2 alusel A. S.i ja I. S.a ühisomandi lõpetamist viidatud kinnisasja suhtes, nimetatud kinnisasja müümist avalikul enampakkumisel (täitemenetluse raames) ning saadud raha jagamist kostjate vahel võrdsetes osades.
Hageja leiab, et ühisomandis oleva vara jagamine reaalosadeks ei ole käesoleval juhul mõeldav, kuivõrd jagatava kinnisasja näol on tegemist hoonestatud kinnistuga, millel asub üks elamu, mille jagamisel reaalosadeks ei ole võimlaik lahutatavate osade iseseisev eksisteerimine ilma teise osata ning nende eesmärgipärane ja otstarbekohane kasutus. Lisaks palub hageja lugeda kinnistusraamatu kande muutmiseks vajalik I. S.a nõusolek ühisvara hulka kuuluva kinnisasja müügiks ja kinnistusraamatu vajalike kannete muutmiseks antuks käesolevas tsiviilasjas jõustunud otsusega.
KOSTJATE VASTUVÄITED
Kostjad leidsid, et ühisvara jagamise nõue on aegunud.
TMS § 14 lg 2 järgi võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandists ja vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Kostjad on seisukohal, et täitemenetlus maksuhalduri nõude rahuldamiseks A. S.i lahusvara arvel ebaõnnetus juba enne maksuhalduri esialgse hagiga kohtusse pöördumist, kuid igal juhul mitte hiljem kui 27.01.2016.a. st hagi esitamisel. Maksuhaldur pidi ühisvara jagamise hagi esitama hiljemalt 27.01.2016.a. Kostjad taotlesid maakohtult vaheotsuse tegemist.
VAHEOTSUS
19.02.02.2018 vaheotsusega jättis maakohus kostjate taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata ja jätkas menetlust.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
21.Asja materjalidest nähtub, et Maksu- ja Tolliameti maksuotsustega (I kd tl 25-97) tasumisele määratud, kuid A. S.i poolt tasumata maksukohustused on 26.01.2016. a seisuga kokku 35 487,06 eurot, millelt arvestuslik intress 6 438,52 eurot, maksuhaldur esitas 25.02.2015. a korralduse nr 13-2.7/102767 Swedbank AS-ile A. S.i pangakonto arestimiseks ja pangakontolt raha ülekandmiseks Maksu- ja Tolliameti pangakontole (tl 98-101); maksuhaldur esitas 07.07.2015. a Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale täitmisavaldused nr 13-19/1958, 13-19/1959, 13-19/1965 , 13-19/1963, 13-19/1960, 13-19/1964, 13-19/1961, 13-19/1962 kogusummas 35 487,06 eurot (tl 102-109); A. S., I. S.a ja T. S.a sõlmisid 28.03.2014. a Jõhvi notar Ülle Mesi büroos kinnisasja kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt
kinkisid A. S. ja I. S.a T. S.ale abikaasade ühisvarasse kuulunud Ida-Viru maakonnas, xxx asuva kinnistu (registriosa nr kinnistu 4217508) (tl 14-20); Rahvastikuregistri andmetel olid A. S. ja I. S.a abielus perioodil 25.03.1988. a kuni 04.08.2015. a (tl 115); Nimetatud kinnistu on omandatud 10.05.2007. a. A. S. ja I. S.a ei ole sõlminud abieluvaralepingut ega määratlenud oma abieluvara varasuhet, mistõttu kuulub kinnistu abikaasade ühisvara hulka, mida on A. S. ja I. S.a ka kinnitanud (lepingu p 3.3.1).
22.Hagiavalduse kohaselt ei toimunud kohtutäituri vahendusel laekumisi maksuvõla katteks, sest võlgnikul A. S.il puudub nii kinnis- kui ka vallasvara. Hageja leiab, et 28.03.2014. a kinkelepinguga kahjustati võlausaldaja huve ning kuna tehing on tehtud vähem kui kaks aastat enne hagi esitamist, on see tagasivõidetav.
23.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg 1 sätestab, et sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudja huve (tagasivõitmine). Sama paragrahvi lg 2 alusel võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Vaidlust ei ole selles, et sissnõude pööramine A. S.i varale ei ole andnud tulemust ja kohtu hinnangul oli hagejal põhjendatud alus eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. A. S. ei ole menetluse vältel kordagi väitnud, et maksuotsustest tulenevate nõuete täitmine oleks võimalik tema muu vara arvelt.
24.TMS § 188 lg 1 järgi tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. TMS § 188 lg 2 alusel eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. TMS § 188 lg 3 sätestab, et võlgniku lähikondsed määratakse pankrotiseaduse (PankrS) § 117 kohaselt. Vastavalt TMS § 189 lg-le 1 kohus tunnistab kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. T. S.a on A. S.i ja I. S.a tütar, seega võlgniku lähikondne PankrS § 117 lg 1 p 3 tulenevalt (sätte järgi on võlgniku lähikondsed alanejad ja ülenejad sugulased ja nende abikaasad). Arvestades, et tehing sõlmiti lähikondsete vahel, teadis eeldatavalt tehingu teine pool (kingisaaja) nii kinkija(te) täitmata kohustustest kui sellest, et tehing kahjustab maksuhalduri huve. Tehingu eeldatav eesmärk oli võlgnikul vältida sundtäitmist kinnistu realiseerimise kaudu. Riigikohus on märkinud, et TMS § 189 lg 1 kohaldamiseks ei ole vaja tuvastada, kas tagasivõidetava kinkelepinguga kahjustati sissenõudja huve ja kas vastaspool sellest teadis või mitte. TMS § 189 lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist tehtud
kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, st et tegemist on sissenõudja huve kahjustava tehinguga. Erandiks on TMS § 189 lg 3 kohaselt vaid tavapärased kingitused ning juhtum, mil kostja tõendab, et kinkelepinguga ei ole sissenõudja huvisid kahjustatud (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-21-41-13). Käesoleval juhul kostja(d) seda tõendanud ei ole. TMS § 190 korral eeldatakse tagasivõidetava tehinguga võlausaldajate huvide kahjustamist, mis tuleneb sellest, et võlausaldajal on ebaõnnestunud täitemenetlus võlgniku lahusvara arvel. Seega ei ole vaja tuvastada mh teise abikaasa teadmist või teadma pidamist võlausaldaja huvide kahjustamisest. Kostjatel on võimalus TMS §-s 190 sätestatud eeldus ümber lükata. (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-74-16 p 15.1.2) Arvestades, et kinkeleping tehti kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamiseks, ei vaja eraldi tõendamist asjaolu, kas lähikondsega sõlmitud kinkeleping kahjustas võlausaldaja huve või mitte.
25.TMS § 195 lg 1 sätestab, et kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Tagasivõitmise õiguslikele tagajärgedele kohaldatakse PankrS § 119 lõigetes 2-4 sätestatut.
26.Kostjate seisukoht, mille kohaselt tagasivõitmise nõuet saab esitada vaid täitemenetluse aluseks oleva täitedokumendi järgse võlgniku vastu, on väär. I. S.a ja T. S.a kui 28.03.2014.a. tehingu pooled, on käesolevas tsiviilasjas asjakohased kostjad. Kostjate esindaja viitab õigesti sellele, et sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Antud juhul tõenäoliselt puudus I. S.a nõusolek sissenõude pööramiseks ühisvarale. Seega see vara ei või olla varaks, millele hageja võiks pöörata sissenõuet ja selles mõttes ta ei või nõuda antud vara tagasivõtmist. Kostjate esindaja jätab tähelepanuta, et peale kinkelepingu tagasivõitmist on võlausaldajal (hagejal) õigus kasutada täiendavaid õiguskaitsevahendeid oma nõude maksmapanekuks. Kui võlgniku lahusvarast nõude rahuldamiseks ei jätku ja sissenõue soovitakse pöörata ühisvarale, saab sissenõudja TMS § 14 lg 2 ja PKS § 33 lg 3 teise lause järgi esitada hagi võlgniku ühisvara jagamiseks (vt ka Riigikohtu lahendit 3-2-1-95-15).
27.Hagejal (sissenõudjal) võib puududa TMS § 187 jj järgse tagasivõitmise hagi esitamiseks õigustatud huvi, kui tagasivõitmise nõudega koos ei esitata ühisvara jagamise nõuet, mis võimaldaks sissenõudja rahalise nõude rahuldamise huvides kohtutäituri käsutusse (tagasi) saada vähemalt osa tehinguga üleantud varast. Varasemalt on seoses pankrotimenetluses esitatava tagasivõitmise hagiga leitud, et selle esitamiseks võib puududa õigustatud huvi, kui selle alusel ei ole võimalik pankrotivarasse midagi tagasi saada või kui tagasisaadav vara on väärtusetu ja selle eest ei saa ka nõuda hüvitist (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-149-13, p 59 ja 3-2-1-74-16). Eeltoodut on Riigikohus selgitanud selgitanud ka 05.04.2017.a. tehtud lahendis, millega tühistas maakohtu ja ringkonnakohtu tehtud lahendis käesolevas tsiviilasjas. Kolleegium selgitas, et ühisvarasse tagasivõitmiseks esitatud hagi rahuldamine, ilma et oleks esitatud hagi ühisvara jagamiseks, ei ole iseenesest välistatud. Nt võib sissenõudjal olla
õigustatud kinnisasja tagasivõitmiseks ühisvara jagamata siis, kui sissenõudjal on täitedokument mõlema abikaasa vastu või kui võlgniku abikaasa on andnud nõusoleku ühisvarasse kuuluvale esemele sissenõude pööramiseks (TMS § 14 lg 1). Käesolevas tsiviilasjas ei ole selliseid asjaolusid tuvastatud ning hageja ei ole neile ka tuginenud. Asja uuel läbivaatamisel tule hagejale tagada sama menetluse raames ühisvara jagamise hagi esitamise võimalus ning kostjad omakorda võivad esitada ise nõude oma vara teistsuguseks jagamiseks (otsuse p 12 ja 13, II kd tl 30-33). Hageja esitas maakohtule nõude ühisvara jagamiseks (II kd tl 39-44).
28.Arvestades muuhulgas Riigikohtu poolt maakohtule uuel läbivaatamisel antud juhiseid, on kostjate väited nagu oleks neile selgusetu, millises ulatuses /nõudes kohus asja menetleb, alusetu ja põhjendamatu. Kohus on ühisvara nõude menetlusse võtmisel selgelt märkinud, millist nõuet menetleb ning millise nõude lisaks varasemalt menetluses olevale menetlusse võtab (II kd tl 59) Väär on ka seisukoht nagu oleks tegemist kahe erineva hagiga mida ei ole võimalik ühes menetluses menetleda.
29.Kostjad leidsid, et ühisvara jagamise nõue on aegunud ja taotlesid vaheotsuse tegemist. TMS § 14 lg 2 järgi võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist ja vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Kostjad on seisukohal, et täitemenetlus maksuhalduri nõude rahuldamiseks A. S.i lahusvara arvel ebaõnnetus juba enne maksuhalduri esialgse hagiga kohtusse pöördumist, kuid igal juhul mitte hiljem kui 27.01.2016.a. st hagi esitamisel. Maksuhaldur pidi ühisvara jagamise hagi esitama hiljemalt 27.01.2017.a. 02.02.2018 vaheotsusega jättis maakohus kostjate taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata ja jätkas menetlust (II kd tl 85-87).
30.Kuna kohus tuvastas, et 28.03.2014. a tehing on automaatselt tagasivõidetav, on kinnisaja kinkeleping ja isikliku kasutusõiguse seadmise leping kehtetud. Järelikult kinnistusraamatu kanded isikliku kasutusõiguse ja kinnisasja omaniku kohta on ebaõiged, sest need ei ole kooskõlas tegeliku õigusliku olukorraga. TMS § 195 lg 1 esimese lause kohaselt kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Kui kohtumenetluses on tuvastatud alus ühisvara tagasivõitmiseks ning ka asjakohane käsutustehing (asjaõigusleping) on kehtetuks tunnistatud, tuleb selle üheks õiguslikuks tagajärjeks mh TsÜS § 84 lg 1 esimese lause, § 90 lg 1 kolmanda lause ning TMS § 195 lg 1 alusel lugeda ka see, et ühisvara jagamist kui taotletud õigusmuudatust ei ole tegelikult toimunud ning lepinguga jagatud vara on endiselt abikaasade või lahutatud abikaasade ühisvara hulgas. (p 18) Kui ühisvara jagamise viisina on taotletud kinnisasja abikaasade kaasomandisse jätmist, tuleb pärast tehingu tagasivõitmist ja taotletud viisil ühisvara jagamist rahuldava otsuse tegemist senist ainuomaniku kannet muuta. See saab toimuda kohtuotsuse alusel, millega määratakse asja jagamine selliselt, et see antakse abikaasade kaasomandisse. Sissenõudjal hagejana tagasivõitmise nõuet esitades tõendamiskoormist selles osas, et ühisvaras ei ole muud vara, mida saaks jagada. Sellise asjaolu tõendamiskoormis, et ühisvaras on muud jagatavat vara, lasub kostjatel. (vt Riigikohtu 20.12.2016 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-74-16 p 19.2)
31.Kostjad ei anna eelduslikult nõusolekut kinnistusraamatu kande muutmiseks vabatahtlikult ning hageja palub tuvastada kostjate kohustus nõusolekute andmiseks kinnistusraamatute kannete muutmiseks. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. AÕS § 641 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on KRS § 341 lg 1 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja taotleb, et tehtav kohtuotsus asendaks kostjate tahteavaldusi.
32.Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 28 lg 1 teostavad abikaasad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt kui ei ole kokku lepitud teisiti. Abikaasadel on õigus vallata ühisvara hulka kuuluvaid esemeid ühiselt. Tulenevalt PKS § 29 lg-st 1 kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. PKS § 33 lg 3 järgi vastutab kumbki abikaasa kohustuste eest kolmanda isiku ees oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. A. S.il puudub ametlik sissetulek ning vallas- või kinnisvara, mille arvel oleks võimalik maksunõudeid rahuldada. Ka A. S. ise pole tehingu tagasivõitmise vaidluse raames kordagi asunud seisukohal nagu oleks maksunõuete rahuldamine võimalik mõne muu talle kuuluva vara arvelt.
33.Maksuhaldur taotles PKS § 33 lg 3, TMS § 14 lg 2 ja AÕS § 77 lg 2 alusel A. S.i ja I. S.a ühisomandi lõpetamist kinnisasja suhtes, kinnisasja müümist avalikul enampakkumisel (täitemenetluse raames) ning saadud raha jagamist kostjate vahel võrdsetes osades. Hageja leiab, et ühisomandis oleva vara jagamine reaalosades ei ole käesoleval juhul mõeldav, kuivõrd jagatava kinnisasja näol on tegemist hoonestatud kinnistuga, millel asub üks elamu, mille jagamisel reaalosadeks ei ole võimlaik lahutatavate osade iseseisev eksisteerimine ilma teise osata ning nende eesmärgipärane ja otstarbekohane kasutus. Kohus nõustub eeltooduga. Tulenevalt AÕS § 77 lg 2 kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kostjad omapoolset seisukohta /nõuet vara jagamise ettepanekule ja jagamise viisi osas ei esitanud.
34.Kohus lõpetab A. S.i ja I. S.a ühisomandi kinnistule, jagab abikaasade ühisvara. Asjaolusid arvestades on jagamise viisina asjakohane kinnistu müümine avalikul enampakkumisel täitemenetluse raames ning saadud tulemi jagamine A. S.i ja I. S.a vahel võrdsetes osades.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
35.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi. Poolte menetluskulud kannavad kostjad solidaarselt. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4).
/ allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.