Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 25.07.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-18-103231/7
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 25.07.2018
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1528

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Eesti Inkasso OÜ12438291(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-103231

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.07.2018, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-103231

Tsiviilasi

Eesti Inkasso OÜ hagi Mxxxxxx Vxxxxx vastu põhivõla intresside ja viivise nõudes

Hagihind

3309,14 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291, asukoht Tartu mnt 25-21, Tallinn), lepinguline esindaja Triin Linholm (e-post: [email protected]); Kostja: Mxxxxxx Vxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista Mxxxxxx Vxxxxxxx Eesti Inkasso OÜ kasuks 3163,12 eurot, millest 2476,60 eurot moodustab põhivõlg, 525,19 eurot intress, 156,33 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 5 eurot sissenõudmiskulud.

3.Välja mõista Mxxxxxx Vxxxxxxx Eesti Inkasso OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates 26.07.2018. a tasumata põhivõlalt 2476,60 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

4.Välja mõista Mxxxxxx Vxxxxxxx Eesti Inkasso OÜ kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Eesti Inkasso OÜ esitas 08.02.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3025,65 euro saamiseks. Kohus tegi 02.03.2018 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 11.04.2018. a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule. Eesti Inkasso OÜ esitas 20.04.2018. a kohtule hagiavalduse, milles palus Mxxxxxx Vxxxxxxx hageja kasuks välja mõista põhivõla 2476,60 eurot, intressid 525,19 eurot, viivise 104,22 eurot, lepingu ülesütlemistasu 5 eurot ja jooksva viivise. Tartu Maakohus võttis hagi 23.04.2018. a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid anti allkirja vastu 18.05.2018. a üle kostja emale, kes elab kostja registreeritud aadressil. Maksekäsu menetluses on kostja ema avaldanud, et kostja on Soomes, kuid tema elukohta ei tea. Kostja elukoht on jätkuvalt registreeritud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohus loeb vastavalt TsMS § 322 lg 1 dokumendid kätte toimetatuks. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lõikele 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lõikes 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmisid BestCredit OÜ ja kostja 30.03.2016 laenulepingu nr 20160329031, mille alusel sai kostja 3000€ laenu ning kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel võrdsete intressi- ja põhiosamaksetena summas 218,79€ alates 29.04.2016 ja viimase

2-18-103231 osamaksega 20.12.2017 summas 218,87€. BestCredit OÜ ja kostja sõlmisid 26.01.2016 laenulepingutingimuste muutmise kokkuleppe, mille alusel pooled muutsid laenulepingust tuleneva laenu tagastamise ja intresside tasumise graafikut. Kostja põhisumma jääk oli 2869,70€ ning kostja kohustus laenu tagastama muudetud maksegraafiku alusel - 26.01.2017 lepingutasu summas 20,00 €, edasi võrdsete intressi- ja põhiosamaksetena summas 200,00€, esimese osamaksega alates 25.02.2017 ja viimase osamaksega 20.06.2018 summas 459,04€. Kostja on tasunud 26.01.2016 laenulepingu muutmise kokkuleppe alusel kokku 620,00 € (4 esimest graafikujärgset osamakset), millistest laekumisest on kaetud 393,10 € põhisumma ja 226,90 € intressi katteks. Ülejäänud maksegraafikujärgsed osamaksed jättis kostja tähtaegselt tasumata ning ei ole seda hagiavalduse esitamise kuupäevaga teinud. Kostja ei reageerinud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud kohustust täiendava tähtaja jooksul. BestCredit OÜ ütles 10.10.2017 laenuleping üles. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste p 10.3 nõuab hageja kostjalt ka lepingu ülesütlemise teate tasu 5,00 €. BestCredit OÜ loovutas laenulepingust tuleneva võlanõude 11.10.2017 Eesti Inkasso OÜ-le. Hageja arvestas laenusummalt 2869,70 eurot intressi 40% aastas alates 27.04.2017 kuni lepingu ülesütlemiseni. Lisaks põhivõlale nõuab hageja kostjalt lepingu lõpetamise tasu 5 eurot, viivist 104,22 eurot (VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras) ja jooksvat viivist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot, kui enne on tarbijale saadetud vähemalt üks tasuta meeldetuletus. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Hagiavalduse kohaselt tasus kostja graafikujärgsed maksed kuni 26.04.2017. a. Põhjendatud on hageja nõue alates 27.04.2017. a arvestada intressi vastavalt 26.01.2017. a lepingutingimuste muutmise kokkuleppele määraga 40% aastas põhisummalt kokku 525,19 eurot. Perioodi 11.10.2017. a kuni 20.04.2018. a tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 104,22 eurot (8,00%/365p/100x2476,60€x192p). Alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 52,11 eurot (8,00%/365p/100x2476,60€x76p). Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 156,33 eurot. Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras tagastamata põhisummalt 2476,60 eurolt.

2-18-103231 Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võla sissenõudmiskulu (lepingu ülesütlemisteate saatmise tasu) 5 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 3163,12 eurot, millest 2476,60 eurot moodustab põhivõlg, 525,19 eurot intress, 156,33 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 5 eurot sissenõudmiskulud. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 300 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 108,54 eurot ja hagi esitamisel täiendavat riigilõivu 191,46 eurot, kokku 300 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 120 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tal õigusabile kulunud 1 tund tasumääraga 100 eurot/tund, millele lisandub käibemaks 20 (kokku 120 eurot). Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasumäär ja tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud. Kohus leiab, et esindaja õigusabi kulult arvestatava käibemaksu hüvitamine ei ole põhjendatud. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Sellist kinnitust hageja kohtule andnud ei ole. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 400 eurot, millest 300 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 100 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik