Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale rendilepingu nr 170428-xxx alusel rendile defektideta sõiduki xxx registreerimisnumbriga xxx. Lepingu perioodiks leppisid pooled kokku perioodi 28.04.2017 kl 19.00-01.05.2017 kl 19.00. Kostja kohustus tasuma nimetatud perioodil renti sõiduki kasutamise eest 60 eurot, s.o 20 eurot ööpäevas. Hageja täitis kohustuse andes kostjale üle puhta, töökorras, kütuse täispaagiga, mitte avariilise sõiduki. Nimetatu nähtub üleandmise-vastuvõtmise aktist. Kostja kohustus rendiperioodi lõppedes tagastama sõiduki hagejale samas seisukorras või kompenseerima hagejale sõidukile tekitatud puuduste kõrvaldamise. Hagejal on kostja vastu nõue 1775 eurot. Hageja nõue tuleneb rendilepingu p-st 11: VÕS § 159 lg 1 alusel leppetrahv (tankimise tasu 100 eurot) + kütuse maksumus 53 eurot, mida tõendavad arved nr 012932 ja nr 01/2933. Kostja rikkus ka sõiduki õigeaegse tagastamise kohustust tagastades sõiduki 02.05.2017. Sellest tulenevalt nõuab hageja kostjalt 25 eurot (ühe ööpäeva rent). Seoses sõiduki tagastamisega puhastamata kujul, on kostjal kohustus hüvitada hagejale välipesu eest 15 eurot ja sisepesu eest 20 eurot, kokku 35 eurot. Vastavalt lepingule kehtis sõiduki kasutamisele läbisõidupiirang 400 km/päevas, 1000 km/nädalas ja 3000km/kuus. Vastavalt hageja hinnakirjale maksab iga ületatud kilomeeter 0,1 eurot. Läbisõidu ületamise eest on hageja nõue 147 eurot, kuna kostja sõitis 1470 km piirangust rohkem. Kostja tagastas sõiduki kahjustatud osadega. Kahjustatud olid parem esiuks, esi- ja tagastange, mootor ei käivitunud, katki oli roolilati lõtk. Kahju (remondimaksumuse) väljaselgitamiseks pöördus hageja asjatundja poole, kes tuvastas, et mootori rike on ilmselt tekkinud kostjapoolsest ebakvaliteetse või musta kütuse kasutamisest, mille tulemusel vajas mõõtur küttesüsteemi pesu. Hageja nõudmisele selgitada, kus kostja sõidukit tankis, kostja tõendeid ei esitanud, väitis et tankis sõidukit kvaliteetse kütusega. Hagejal on põhjendatud kahtlus, et kostja tankis tahtlikult sõidukit odava ja ebakvaliteetse kütusega, mis põhjustas mootori rikke. Mootori remondi eest nõuab hageja kostjalt 120 eurot (xxx hinnapakkumine nr 33723). Lisaks sai hageja asjatundjalt teada, et sõiduk vajab roolilati vahetust. Asjatundja arvates tegi sõiduk avarii ületades suurel kiirusel kõrget takistust (võimalik, et äärekivi). Roolivahetuse eest võlgneb kostja hagejale 395 eurot (xxx hinnapakkumine nr 33723). Arvestades kereosa kolme kahjustust (esi- ja tagastange ja parem esiuks), rakendub leppetrahvina rendilepingust tulenev nn omavastutus summas 300 eurot iga kahjustatud kereosa ning iga juhtumi kohta, seega kokku 900 eurot. Hageja on nõude aluseks märkinud VÕS § 132 lg-d 1, 2, 3. Tõendatud on hageja varale tekkinud kahjustused ja kulutused, mis on vajalikud kahju likvideerimiseks ja endise olukorra taastamiseks. VÕS § 113 lg alusel nõuab hageja kostjalt viivist 1775 eurolt hagi esitamisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 94 sätestatud määras (hagi esitamise ajal 8% tasumata võlgnevuselt aastas; 0,021918% päevas). TsMS § 367 alusel taotleb hageja viivise väljamõistmist kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudelt. Hageja menetluskulud on kokku 849 eurot, s. o lepingulise esindaja tasu 520 eurot (käibemaksuta). Esindaja osutas hagejale õigusteenust 4 tunni ulatuses tunnihinnaga 130 eurot+ käibemaks. Esindaja tutvus tsiviilasja materjalidega ja pidas kliendiga nõu 1h, koostas hagiavalduse – 3 h. Lisaks on hageja tasunud riigilõivu 225 eurot. Hageja kinnitab, et on käibemaksukohuslane, mistõttu talle tuleb hüvitada ka menetluskuludelt arvestatav käibemaks ning kõik ülalnimetatud kulud on kantud käesoleva asja hagimenetlusega seoses.

Kostja vastuväited Kostja väidab 19.10.2017 e-kirjas (lk 38) hagejat valetavat ja märgib, et tema kätte sattudes oli auto juba mitmeti katkine ja autol tuvastatud vead olid juba siis kui kostja auto rentis ja enda poolt tekitatud kahjud on kostja valmis korvama. Selleks on esistange, mis kukkus eest

pisikesest müksust vastu äärekivi kuna oli halvasti kinnitatud. Auto hooldatusse ja sõidukõlblikkuse eest peaks hea seisma auto omanik: kostja ei näe kütusepaagi põhjas olevat rämpsu ja ei mõtle, et see võib pumbale kahju teha. Mõlgi uksel põhjustas kaubanduskeskuse parklas olnud sõidukäru (kolmanda isiku hooletus). Kohtuotsuse põhjendused Enne hagimenetlust toimunud maksekäsu kiirmenetluses esitas võlgnik (hagimenetluses kostja) avaldaja (hagimenetluses hageja) nõudele allkirjastamata vastuväite (lk 15). Toimikust nähtuvalt nõudis Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond võlgnikult allkirjastatud vastuväidet ja määras võlgnikule selle esitamiseks tähtaja (lk 16). Võlgnik allkirjastatud vastuväidet ei esitanud. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses võlgniku allkirjastamata vastuväite alusel. Harju Maakohus saatis kostjale hagiavalduse lisadega ja hagi menetlusse võtmise määruse 6.10.2017 (lk 36). Kohtudokumentide kättesaamist tõendab kostja 8.10.2017 e-kiri, mille teemaks on kostja märkinud „Katte saadud“ (lk 37) ja kostja 19.10.2017 e-kiri (vastus hagile), mis on ilmselt pooleli jäänud ja alla kirjutamata (lk 38). Kirjas väidab kostja hagejat valetavat ja märgib, et tema kätte sattudes oli auto juba mitmeti katkine ja autol tuvastatud vead õlis juba siis kui kostja auto rentis. 20.10.2017 nõudis kohus kostjalt menetlusse võtmise määruses märgitule vastavat vastust (lk 40). Kostja seadusele vastavat vastust hagile ei esitanud, eelistungitele kostja ei ilmunud. Kutsed sai kätte (lk 45, 62). Kohus hoiatas kostjat, et eelistungile mitteilmumise korral võib kohus asja sisuliselt lahendada (lk 60). Hagejat hoiatas kohus 19.04.2018 eelistungil sellest, et kui hageja ei ilmu 05.06.2018 eelistungile, võib kohus lahendada asja hageja kohalolekuta (lk 61). 05.06.2018 eelistungile ei ilmunud hageja ega kostja. Tulenevalt TsMS § 405 menetleb kohus hagi lihtsustatud korras ehk lihtmenetluses. Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid sõiduki xxx registreerimisnumbriga xxx kasutamiseks andmiseks hagejalt kostjale perioodil 28.04.2017 19:00-01.05.2017 19:00 rendilepingu (lk 2728). Kostja kohustus sõiduki kasutamise eest maksma hagejale 60 eurot. Lepingus on üürihinnaks märgitud 5.00 €/tund, 25.00 €/päev, 125.00 €/nädal, 400.00 €/kuu; omavastutus 300 €, omavastutus sõiduki täishävingu korral 600 €. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 339 kohaselt kohustub rendilepinguga üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Kooskõlas VÕS § 345 lg-ga 1 peab rentnik oma kulul tagama rendilepingu eseme tavapärase korrashoiu, eelkõige kõrvaldama puudused, mida saab kõrvaldada hariliku säilitamise hulka kuuluva koristamise või parandamisega, samuti tegema tavapäraseid väikseid remonte ning asendama väikese väärtusega seadmeid ja tööriistu, kui need on vanuse või kasutamise tõttu muutunud kasutamiskõlbmatuks. VÕS § 358 lg 1 kohaselt peab rentnik pärast rendilepingu lõppemist tagastama rendilepingu eseme koos päraldistega. Rendilepingu ese ja päraldised tuleb tagastada seisundis, mis vastab rendilepingu eseme tagastamiseni jätkatud korrapärasele majandamisele ning lg 2 kohaselt peab rentnik maksma rendileandjale mõistliku hüvitise rendieseme halvenemise eest, mille rentnik korrapärase majandamise korral oleks võinud ära hoida. Rendilepingule kohaldatakse täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui VÕS 16.peatükis sätestatust ei tulene teisiti (VÕS § 341). Seega kohaldub vaidlusalusele õigussuhtele VÕS § 276, mis sätestab lepingupoolte üldised kohustused, milleks on: üürileandja (rendileandja) kohustus asi üürnikule (rentnikule) üle anda kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal (lg 1); üürniku (rentniku) kohustus kasutada asja hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti (lg 2).

Kostja on hagejale ette heitnud auto hooldatusse ja sõidukõlblikkusesse puutuvat (täpseid asjaolusid märkimata). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 277 lg 1 annab kostjale lepingust taganemise õiguse juhul, kui üürileandja ei anna asja üle kokkulepitud ajal või annab üle asja, mille puudused välistavad asja sihtotstarbelise kasutamise võimaluse või piiravad seda olulisel määral., võib üürnik lepingust taganeda. Kostja ei ole lepingust taganenud. Tulenevalt VÕS § 277 lg-st 2 on kostja kaotanud lepingust taganemise õiguse. Lepingust ei nähtu, et kostja oleks endale jätnud õiguse teostada VÕS §-s 278 sätestatud õigusi. Vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat (VÕS § 76 lg 2). Ülalmärgitust, poolte vahel sõlmitud lepingust ja esitatud tõenditest lähtudes rahuldab kohus hagi. Kooskõlas TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole oma vastuväidete tõendamiseks tõendeid esitanud. Kostja ei ole TsMS sätetele vastavat vastust hagile esitanudki. Kostja vastuväited on esitatud pooleli jäänud allkirjastamata e-kirjas. Kostja pole tõendanud, et temale kasutamiseks antud auto oli juba talle üleandmisel katkine ja vigadega. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu III osa (rentniku kohustused) p-le 2 oli kostjal kohustus sõiduk üle vaadata enne selle enda kasutusse võtmist ning veenduda selle sobilikkuses ja korrasolekus. Kostja allkiri lepingul kinnitab pretensioonide puudumist. Seega kostjal puudusid pretensioonid sõiduki sobilikkuse ja korrasoleku kohta sõiduki enda kasutusse saamisel. Lepingu III osa (rentniku kohustused) p-ga 4 võttis kostja endale kohustuse hoolitseda sõiduki eest heaperemehelikult ja kõrvaldama tekkinud puudused VÕS § 345 lg 1 toodud tingimustel (kandma kulu). Lepingu III osa p 10 kohustas kostjat sõidukit tankima üksnes kvaliteetse ja sõidukile ettenähtud mootorikütusega. Hageja on avaldanud, et mootoririkke võis põhjustada ebakvaliteetse kütuse kasutamine ning et vaatamata hageja nõudmisele ei esitanud kostja talle selgitust ja tõendeid kütuse tankimise koha kohta. Auto üleandmise vastuvõtmise aktist (lk 28), mille pooled on alla kirjutanud, nähtub, et sõidukil ei olnud puudusi kostjale üleandmisel küll aga kostja poolt auto tagastamisel hagejale. Akti kohaselt olid muutunud auto üldine seisund ning mootori töö ja käivitamine väga heast (A) remonti vajavaks (C); keemilist pesu vajavaks; aktis on kirjed: esi/tagasilla kohta - „roolilatt katki“; taga ja esistange katki; parem esiuks mõlgiga; kütusepaak ei ole täis. Eurotrans OÜ xxx hinnapakkumine (lk 57) tõendab teenuste hindu seoses mootori remondiga – 120 eurot (100+käibemaks), ning seoses roolilati vahetusega – 395 eurot (100+229,17+käibemaks). Hageja nõutud tankimisetasu 53 eurot on tõendatud Neste tankla kviitungitega (lk 29). Kuna kostjal oli kohustus tagastada sõiduk hagejale täispaagiga ning kostja seda kohustust ei täitnud, kohaldub pooltevahelises lepingus (p-d 3, 11) kokkulepitu ning hagejal on õigus saada kostjalt 100 eurot. Sõiduki puhastamata tagastamise eest on hagejal nõudeõigus 35 euro ulatuses (15€+20€) tulenevalt lepingus kokkulepitust (lepingu I lk), mille kohaselt puhastamata sõiduki tagasitoomisel on välipesu maksumus 15 eurot ja sisepuhastus olenevalt mustusest kuni 15-25 eurot. Kuivõrd kostja tagastas sõiduki hagejale lepingus kokkulepitust hiljem, on hagejal nõue kostja vastu 25 euro suuruses. Kuivõrd kostja ületas kokkulepitud läbisõidu normi, on hagejal nõudeõigus 147 euro suuruses. Lepingu kohaselt on läbisõidupiirangut ületava kilomeetri maksumus 0,1 eurot. Kostja ületas piirangut 1470 kilomeetrit. Kostja seda asjaolu vaidlustanud ei ole. Lepingu VI osa (muud sätted) p 3 kohaselt kuulub kokkulepitud omavastutus (300 eurot) rakendamisele iga kindlustusjuhtumi suhtes. Erinevate tegude või sündmuste tagajärjel tekkinud kahjud loetakse erinevateks kindlustusjuhtumiteks. Hageja nõuab kostjalt kolme juhtumi (kolm kahjustatud kereosa) eest kokku 900 eurot. Kostja seda vaidlustanud ei ole. Kokku kuulub hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele 1775 eurot. Hageja viidatud VÕS § 132 (kahju hüvitamine asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise

korral) lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus (lg 2). Lg 3 näeb ette, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt § 132 lõikele 1. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Kohus mõistab arvestades TsMS § 367 ja hageja taotlust kostjalt hageja kasuks välja viivise alates hagi esitamisest, s. o 21.08.2017 kuni otsuse tegemiseni (25.07.2018) 131,88 eurot ning alates 26.07.2018 kuni põhinõude (1775 €) täitmiseni. Viivis kuulub väljamõistmisele VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda seoses hagi rahuldamisega. TsMS § 124 lg 1 ja § 133 alusel on hagihind 1917 eurot. Hagi hind muutus menetluse ajal, kuna esialgses hagiavalduses hagejal viivise nõue puudus. Tasumisele kuulunud riigilõivu suurust nõude suurendamine ei mõjuta (riigilõivu seaduse lisa 1). Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 ning hageja taotlusele mõistab kohus kostjalt välja hageja lepingulise esindaja kulud ja hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivu. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 225 eurot ja lepingulise esindaja tasu 520 eurot (18.04.2018 hagiavalduse koostamise eest). Tulenevalt TSMS § 175 lg 1 kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja, kes koostas hagiavalduse, kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja esindaja tunnihind vastab kohtupraktikale ning hagejale osutatud õigusteenus 4 tunni ulatuses on asjakohane. Hageja taotleb menetluskulude rahalise suuruse määramist ja kostjalt väljamõistmist koos käibemaksuga. Kuivõrd hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane ning ei ole väitnud, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, määrab kohus hageja menetluskulud käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10). Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 745 eurot (225+520), mille mõistab kostjalt hageja kasuks välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.