3.Apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta XX kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused
1(15)
Tsiviilasi nr: 2-16-16450 Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.01.10.2016 esitas XX (hageja) hagi VELWIN OÜ (kostja) vastu lepingust taganemise tõttu lepingu järgi tasutud 7 000 euro tagastamiseks ja leppetrahvi 11 153,72 eurot välja mõistmiseks. Alternatiivselt, kui kohus leppetrahvi välja ei mõista, palus hageja kostjalt välja mõista tekitatud kahju hüvitise 11 153,72 eurot või osalise leppetrahvi ja osalise kahjuhüvitise kokku summas 11 153,72. 23.02.2017 menetlusdokumendis vähendas hageja leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõuet 3700 euro võrra (nn asenduskodu kahju). Seega jäi leppetrahvi või alternatiivselt kahju hüvitamise nõude suuruseks 7453,72 eurot. Kokku oli hageja nõue 14 453,72 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kohtu poolt välja mõistetud summalt hagiavalduse esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista menetluskuludelt välja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras menetluskulude tasumisega viivitamise korral kuni nende tasumiseni.
2.Hageja ja kostja sõlmisid 30.06.2015 töövõtulepingu Kasekalda talu maja akende ja välisuste valmistamiseks vastavalt hageja 18.06.2015 hinnapäringule ja kostja 29.06.2015 hinnapakkumisele.
3.Lepingu p 3.1. kohaselt pidi lepingule vastav töö (täispuidust kaheraamilised klaaspaketiga 4 mm selektiivklaas + 12 mm alumiiniumvaheliist + argoon + 4 mm selektiivklaas, välisel raamil 4 mm kirgas klaas) olema tellijale (hageja) üle antud hiljemalt 30.09.2015. Hageja tasus kostjale lepingus kokkulepitud tööde maksumuse 7 000 eurot, kuid kostja ei ole hagejale lepingu tingimustele vastavaid aknaid üle andnud.
4.Hageja ladustas kostjalt saadud aknaid pakendatult kuni 27.07.2016, mil avas pakendid ja hagejal tekkis kahtlus, et aknad ei vasta lepingu tingimustele. Hageja teavitas sellest kohe kostjat. Kostja esindaja käis aknaid vaatamas ja leidis, et aknad vastavad lepingu tingimustele ning lubas saata dokumendid akende tehniliste omaduste kohta. Kostja dokumente ei saatnud ja hageja esitas 05.08.2016 lepingust taganemise avalduse. Hageja palus asjatundjalt hinnangut akende kohta. Aktsiaseltsi KLAASMERK avatäidete osakonna juhataja tuvastas, et akendel on kasutatud 3 mm paksuseid klaase 4 mm paksuste selektiivklaaside asemel. Selliste akende soojuskao hulk (U-väärtus) on ligikaudu 2,5 korda suurem, kui hageja tellitud akendel. Kostja tunnistas 18.09.2016 kirjaga, et ei kasutanud akende tootmisel kokkulepitud klaaspaketti. 2(15)
Tsiviilasi nr: 2-16-16450
5.Hageja nõudis kostjalt tasutud 7000 euro tagastamist ja soovis tagastada lepingutingimustele mittevastavad aknad.
6.Lisaks nõudis hageja leppetrahvi, mida tal oleks õigus nõuda 27 860 eurot. Lepingu p
3.2.kohaselt kohustus töövõtja tähtaja rikkumise korral tasuma tellijale viivist 1% lepingu kogumaksumusest iga tähtaega ületava kalendripäeva eest. Kostja ei andnud hagejale lepingule vastavaid aknaid üle ning hagejal tekkis leppetrahvi nõue perioodi 30.09.2015–31.10.2016 eest. Hageja vähendas lepingust tulenevat leppetrahvi nõuet 60% võrra summale 11 153,72 eurot.
7.Hagejale tekkis kahju, kuna kostja ei olnud nõus akendelt puudusi kõrvaldama ja hageja oli sunnitud tellima uued aknad. Hageja sai hinnapakkumise Palmse Puit Osaühingult 14 219,72 eurot. Lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna, mille tasumist hagejakostjalt nõudis, vahe on 7129,72 eurot. Lisaks tekkis hagejale kahju seoses asenduskodu üürimisega. Kütteperioodil on asenduskodu üüri- ja kommunaalkulud kokku 800 eurot kuus. Kuna kostjast tulenevatel põhjustel lükkus akende paigaldamine ja maja kasutusele võtmine 9 kuu võrra edasi, arvestas hageja asenduskodu kasutamisest tuleneva eeldatava kahjuna kokku 4700 eurot. Hageja vähendas seda summat 3700 euroni, millisest nõudest ta 23.02.2017 menetlusdokumendis loobus (loobumine on vastu võetud maakohtu 27.03.2017 määrusega). Lisaks tegi hageja kulutusi õigusabile 324 eurot, püüdes lahendada asja kohtuväliselt.
8.05.10.2016 teatas hageja kostjale, et lepingu rikkumisest tulenevalt ületavad hageja nõuded kostja vastu 30 000 eurot. Hageja tegi kostjale kompromissettepaneku tasuda 13 000 eurot, kostja sellele ei vastanud. Kostja vastuväited
9.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja hinnangul ei ole ta töövõtulepingut oluliselt rikkunud. Hageja ei määranud kostjale enne lepingust taganemist täiendavat tähtaega väidetavate puuduste kõrvaldamiseks. Kostja oleks olnud nõus klaasid välja vahetama, kui puudus töös tuvastatakse, kuid hageja ei nõustunud klaaspaketi puuduste tuvastamiseks paketti raamist eemaldama ja üle mõõtma.
10.Hageja ei väljendanud akende tellimisel nõudeid soojapidavuse (U-väärtus) osas. Akende U-väärtust ei fikseeritud ka lepingus, seega ei saa olla U-väärtuse näol tegemist asjaoluga, mille tõttu võiks hageja kaotada põhjendatult huvi lepingu täitmise vastu. Ebaõiged ja tõendamata on hageja väited, et kostja tarnitud akende U-väärtus oli 2,9. Hageja esitatud arvutused seda ei tõenda, kuna pole teada, kas arvutused on tehtud selliste omadustega klaaspaketile, millised kostja tarnis.
11.Lepingust tervikuna taganemine oli välistatud VÕS § 116 lg 3 alusel, kuna leping oli osadeks jaotatav ning taganeda saaks vaid selle lepingu osa suhtes, mille osas väidetav lepingu rikkumine aset leidis. Hageja oleks saanud taganeda vaid töövõtulepingu osast, mis puudutas klaaspakettide tarnet ja paigaldust akna raamidesse. Muus osas peaks leping olema kehtiv. Kostja tellis klaaspaketid Wolders OÜ-lt ning nende maksumus oli 300 eurot. Lisaks ei paigaldatud vaidlusaluseid klaaspakette kõikidesse akendesse, 20% tarnitud akendest vaidlus ei puuduta ning nende osas ei olnud õigustatud ka lepingust taganemine. 3(15)
Tsiviilasi nr: 2-16-16450
12.Hageja teatas akendel esinevatest puudustest hilinenult. Kostja tarnis hagejale aknad lepingus kokku lepitud ajaks s.o 30.09.2015. Hageja esitas kostjale nimekirja väidetavatest puudustest augustis 2016, seega rohkem kui 10 kuud hiljem. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest kahe kuu jooksul. Kostja hinnangul ei olnud hageja näol tegemist tarbijaga, kuna hageja on ehitusala spetsialist, kes töötab Aktsiaseltsis MERKO EHITUS, millest järeldub, et ta tegutses majandus- ja kutsetegevuse raames. Sõltumata sellest, kas hageja oli tarbija või mitte VÕS § 644 lg 1 mõttes, ei saanud mõistlik puudustest teavitamise aeg olla pikem kui kaks kuud. Akende vastuvõtmisel oli hagejal VÕS §-st 643 tulenev kohustus aknad kohe üle vaadata. Kuna hageja ei teavitanud puudustest õigeaegselt, ei saanud ta puudustele tuginedes lepingust taganeda.
13.Hageja ei saa kostjalt leppetrahvi nõuda. Töövõtulepingu p-st 3.2. tuleneb õigus nõuda leppetrahvi juhul, kui kostja on töö teostamisega viivituses, mitte juhul, kui töö ei vasta kokkulepitud kvaliteedile. Hageja ei väitnud, et kostja tarnis aknad hilinenult.
14.VÕS § 152 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Hageja ei teavitanud kostjat leppetrahvi rakendamise soovist mõistliku aja jooksul.
15.Kostja esitas ka alternatiivse leppetrahvi vähendamise nõude VÕS § 162 lg 1 järgi. Lepingu maksumust ületavas summas leppetrahvi nõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega ning ei ole kostja väidetava lepingu rikkumisega proportsioonis. Klaaspakettide maksumus moodustas kogu lepingu mahust alla 5%. Kostja pakkus klaaspakettide väljavahetamist, millega ei kaasneks hagejale mingit kahju. Eeltoodust tulenevalt palus kostja vähendada leppetrahvi 5%-ni lepingu kogumaksumusest. Leppetrahvi vähendamiseks on eelkõige alust siis, kui hagejal ei ole nõutud leppetrahvi ulatuses kahju tekkinud ja kokkulepitud ulatuses leppetrahvi väljamõistmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Praegusel juhul hagejale kahju ei tekiks, kui ta laseks kostjal klaaspaketid välja vahetada.
16.Hageja nõue akende väljavahetamise kulude hinnavahe hüvitamiseks oli alusetu. Hagejal puudus õigus nõuda turuhinda ületavat hüvitist, sest ka asendustehingu puhul peab lähtuma asja harilikust väärtusest. Hageja nõutud asenduskoduga seotud nõue 3 700 eurot oli tõendamata. Tõendamata oli ka see, et ehitus viibis üksnes kostjast tingitud põhjustel. Kostja väidetava lepingu rikkumise ja väidetava kahju vahel puudus kausaalne seos. Kostjale teadaolevalt ei olnud hageja asunud teostama ka katusetöid, mida akende teema ei seganud. Seega olid hageja lisakulud tingitud hageja tegematajätmisest, mitte akendel esinevatest puudustest.
17.Kostja vaidles vastu ka hageja kohtueelsete õigusabi kulude nõudele, kuna need olid põhjendamatult suured ja nende kulude kandmine ei olnud vajalik, sest kostja pakkus puuduste tuvastamist ja likvideerimist kohtuväliselt. Esimese astme kohtu otsus 4(15)
Tsiviilasi nr: 2-16-16450
18.Harju Maakohus jättis 03.07.2017 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
19.VÕS § 1 lg 5 kohaselt on tarbija füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja osales töövõtulepingu sõlmimises füüsilise isikuna, mistõttu ei oma tähendust, kellena või kus hageja töötas. Seega oli hageja näol tegemist tarbijaga ning käesolevas asjas kohalduvad tarbija töövõtulepingu sätted.
20.Vaidlus puudus selles, et hageja tasus kostja poolt tööde eest 7000 eurot. Pooled vaidlesid, kas kostja tehtud töös esines puudusi ning kas hageja on lepingust nõuetekohaselt taganenud.
21.Olukorras, kus puudus vaidlus, et hageja on kostja teostatud tööd vastu võtnud, oli hageja kohustus tõendada, et tehtud töö ei vastanud lepingu tingimustele. Roolaht ja Partnerid inseneribüroo ning Aktsiaseltsi KLAASMERK asjatundjate arvamustega oli tõendatud, et kostja tehtud töö ei vastanud lepingu tingimustele. Klaaspaketi paksus oli 16,5–17,0 mm, mitte lepingus kokku lepitud 20 mm. Asjatundjad tõid välja, et kostja toodetud aknapakettidel ei ole selektiivklaase, kuigi lepingu kohaselt pidi tegemist olema selektiivklaasiga pakettidega.
22.Kostja esitas vastuväite, et hageja ei ole puuduste esinemisest õigeaegselt teatanud. VÕS § 644 lg-st 1 tulenevalt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Tunnistaja RR ütlustest nähtuvalt avas hageja esmakordselt pakendid 27.07.2016 ning teavitas samal kuupäeval arvatavatest puudustest ka kostjat (I kd, lk 177 pöördel). Olukorras, kus töövõtjat teavitatakse puudustest samal päeval, kui puudustest esinemisest teada saadakse, on teavitamine toimunud tähtaegselt.
23.Seoses kostja vastuväitega, et hageja oleks tulenevalt VÕS §-st 643 pidanud tehtud töö koheselt üle vaatama, märkis kohus, et VÕS § 643 kohaselt peab tellija töö viivitamata üle vaatama või laskma üle vaadata üksnes juhul, kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses. Hageja oli töövõtulepingut sõlmides tarbija, seega hagejale VÕS § 643 lg-st 3 tulenev kohustus ei laienenud.
24.Hageja tõendas, et ta on täitnud lepingust taganemise formaalsed eeldused, esitades kostjale 05.08.2016 taganemisavalduse (I kd, lk 26–28). Vaidlus puudus selles, et kostja on taganemisavalduse kätte saanud.
25.VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud.
26.Maakohus oli seisukohal, et olukorras, kus hageja soovis enda elamule teatud tüüpi aknaid, kuid kostja tehtud töö hageja hinnangul loodetud kvaliteedile ei vastanud, oli hagejal õigus nõuda kostjalt puuduste kõrvaldamist. Esinevad puudused ei olnud sellised, mille puhul oleks võimalik mõistliku isiku aspektist asuda seisukohale, et hageja oli lõplikult ilma jäänud soovitud resultaadist või oleks pidanud kaotama huvi lepingu täitmise vastu.
27.Hageja väitis, et kostja rikkus lepingut tahtlikult, kuna kostja kinnitas, et selliseid aknaid nagu hageja saada soovis, ei toodetagi. Hageja tugines kostja 18.09.2016 e5(15)
Tsiviilasi nr: 2-16-16450 kirjale, kus kostja selgitas, et kahekordseid 4 + 12 mm vaheprofiili enam ei kasutata. Maakohtu hinnangul ei saa kostja 18.09.2016 e-kirjast järeldada, et kostja pani lepingu rikkumise toime tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Isegi kui tehtud töö ei vasta lepingutingimustele, ei olnud kostja sellest teadlik enne kui hageja puudustele tähelepanu juhtis. Kostja esindaja on küll kirjeldanud erinevaid võimalikke klaaspakettide tehnilisi näitajaid, kuid ei ole väitnud, et võimalikud puudused või võimatus toota hageja nõuetele vastavaid klaaspakette olid kostjale teada juba enne tööde üleandmist. Samad asjaolud nähtuvad ka kostja esindaja 20.10.2016 ning 25.10.2016 e-kirjadest (I kd, lk 71–72), milles kostja esindaja on kinnitanud, et peab klaaspakettide täpsete omaduste kindlaks tegemiseks tootjaga läbi rääkima. Seega leidis maakohus, et kostja ei rikkunud lepingut VÕS § 116 lg 2 p 3 mõttes tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
28.Maakohus oli seisukohal, et kostja oli küll lepingut rikkunud, kuid VÕS § 116 lg 2 pst 5 tulenevalt pidi hageja andma kostjale võimaluse puudused täiendava tähtaja jooksul kõrvaldada. Ilma kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata võib kõrvaldatavate puuduste korral lepingust taganeda erandjuhul. Olukorras, kus hageja leidis, et kostja teostatud tööd klaaspakettide osas ei vastanud lepingu tingimustele, pidi hageja andma kostjale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuna valesid klaaspakette on võimalik mõistliku aja jooksul vahetada lepingus kokkulepitud pakettidega. Samuti ei saa järeldada, et hageja kaotas pärast kindla kuupäeva möödumist või väga lühikese aja jooksul täitmise suhtes huvi. Tsiviilasja asjaoludest ei ilmne, et hagejal oli klaaspakettide paigaldamisega erakordselt kiire.
29.VÕS § 114 lg-st 1 tulenevalt pidi hageja andma kostjale puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja, kuid hageja poolt antud tähtaeg ei olnud mõistliku kestvusega. Võttes arvesse, et 30.06.2015 lepingus nägid pooled p-s 3.1. töö tegemiseks ette 3kuulise tähtaja, ei saanud hageja mõistlikult eeldada, et kostjal on võimalik tööde lepingutingimustele mittevastavust hinnata ning vajadusel uued klaaspaketid tarnida 9 päeva jooksul alates puudustest teada saamisest. Riigikohus on lahendis nr 3 2-1-1617 p-s 17 leidnud, et mõistliku tähtaja hindamisel on asjakohane võtta arvesse lepingus töö tegemiseks ettenähtud esialgset ajaperioodi. Hageja ei andnud kostjale mõistlikku tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, seega ei esinenud VÕS § 116 lg 2 p-st 5 tulenevat eeldust lepingust taganemiseks.
30.Lisaks sätestab VÕS § 647 lg 1, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Maakohus oli seisukohal, et praegu ei olnud tegemist olukorraga, kus töö parandamine või uue töö tegemine oleks võimatu. Kostja esitas Puuaken OÜ kirja, milles asjatundja kinnitas, et klaaspakettide vahetus ei ole keeruline ning on lihtsalt teostatav ja selle tulemusel ei halvene akende konstruktsioon, funktsionaalsus ega soojapidavus (I kd, lk 157 pöördel). Kostja ei väitnud, et ta keelduks klaaspakette vahetamast.
31.VÕS § 647 lg-st 2 tulenevalt loetakse tarbijatöövõtu puhul töövõtja lepingurikkumiseks ka töö parandamise või uue töö tegemisega tellijale 6(15)
Tsiviilasi nr: 2-16-16450 põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. Põhjendatud ei olnud hageja väide, et klaaspakettide vahetus tõi hagejale kaasa põhjendamatud ebamugavused. Maakohus tugines Puuaken OÜ kirjale, millest nähtuvalt ei ole klaaspakettide vahetus ülemäära keeruline ja vajadusel on seda võimalik teostada ka objektil kohapeal.
32.Täiendavalt märkis maakohus, et tulenevalt VÕS § 114 lg 1 kolmandast lausest pikeneb ebamõistlik tähtaeg mõistliku tähtajani. Kostja kinnitas nii oma e-kirjades (I kd, tlk71, 72) kui kohtumenetluse jooksul, et kui hageja võimaldab kostjal ühe klaaspaketi üle vaadata ning kindlaks teha, kas töös esinevad hageja väidetud puudused, on kostja valmis töö ümber tegema ja lepingutingimustele vastava klaaspaketi vastu vahetama. Asjaolu, et puuduste kindlaks tegemiseks on tarvilik klaaspakett aknast eemaldada, kinnitab ka Aktsiaseltsi KLAASMERK asjatundja, kes on oma 05.09.2016 e-kirjas selgitanud, et üksnes paketi demonteerimisel aknast on võimalik anda tõestatud arvamus (I kd, lk 32). Hageja esitas alles kohtumenetluses asjatundja arvamuste näol tõendid (I kd, lk 120-132, 136-140), mille pinnalt jõudis kohus järeldusele, et kostja tehtud töös esinesid puudused, seega tuleb hagejal maakohtu hinnangul pärast kohtumenetluse lõppu võimaldada kostjale mõistlik aeg puuduste kõrvaldamiseks. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
33.02.08.2017 esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus Harju Maakohtu 03.07.2017 otsuse tühistada täies ulatuses ja teha asjas uue otsuse, millega rahuldada hagi täies ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda.
34.Maakohus jättis lepingutingimuste rikkumisel hindamata asjaolu, et kostja ei esitanud kohustuslikku dokumentatsiooni ja paigaldas kokkulepitust õhemad klaaspaketid, mis ei olnud selektiivklaasist. Maakohus jättis tuvastamata, et kostja ei kõrvaldanud puudusi mitme kuu jooksul ja vaidles lepingu rikkumise faktile vastu. Lisaks jättis maakohus tuvastamata kohustuse rikkumise tõttu kahjustatud lepingu poole olulisel määral ilma jätmise sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis ning kohustuse rikkumise, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt hageja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Lisaks ei tuvastanud maakohus ebaõigesti tahtlikku lepingu rikkumist.
35.Maakohus jättis tuvastamata lepingust taganemise kehtivuse. Hageja esitas kostjale kaks lepingust taganemise avaldust, maakohus ei arvestanud VÕS § 647 ja § 116 eelduste hindamisel teist taganemisavaldust.
36.Kuna kostja ei parandanud puudusi ega esitanud dokumentatsiooni mõistliku aja jooksul, võis hageja taganeda lepingust ilma täiendavat tähtaega andmata (VÕS § 647 lg 3). Hagejal oli õigus lepingust taganeda VÕS § 116 lg 2 p 1 ja p 2 alusel, kuna hageja dikteeris kostjale ette kõik akende parameetrid ja seega oli kostjale teada, mida hageja lepingust loodab. Hageja jäi sellest olulisel määral ilma, kuigi hagejal oli huvi saada just dikteeritud omadustega aknad. Puuaken OÜ asjatundja arvamusest on näha, et raamis on võimalik klaaspaketti vahetada, kuid seda, et probleemideta oleks võimalik olemasolevasse aknaraami laiema profiiliga klaaspaketid paigaldada, tõendatud ei ole. Lisaks ei saanud hageja kostjalt kohustuslikku dokumentatsiooni. Hageja hinnangul rikkus kostja lepingut tahtlikult VÕS § 116 lg 2 p 3 mõttes, kui 7(15)
Tsiviilasi nr: 2-16-16450 asendas paksemad selektiivklaasid õhemate tavaliste klaaside vastu ning tootis selle võrra erinevad liistud. Kostja ei soovinud pärast esimeses taganemisavalduses täiendava tähtaja andmist lepingurikkumist heastada (sh dokumente esitada) ning seega taganes hageja kehtivalt lepingust teise taganemisavalduse kaudu.
37.Maakohus väljus diskretsioonipiiridest VÕS § 647 lg-s 2 nimetatud ebamugavuste sisustamisel ning täiendava tähtaja määramise hindamisel. Ebamugavuste põhjustamine väljendub selles, et kostja ei asunud mitme kuu jooksul puudusi kõrvaldama ja hageja ei saanud seetõttu planeeritud ajal elamusse kolida.
38.Kostja kohtumenetluses tehtud avaldused puuduste kõrvaldamise kohta ei oma tähendust, kuna tähtaeg lepingurikkumise heastamiseks ja puuduste mõistliku aja jooksul kõrvaldamiseks algab puudustest teatamisest, mitte kohtumenetluse algusest. Kostja enda sõnul oli akende tellimise tähtajaks kõrghooajal 6–8 nädalat. Maakohtul ei olnud võimalik sedastada, et mõistlik täiendav tähtaeg pidi olema vähemalt kolm kuud. Kumbki pooltest ei sisustanud mõistlikku tähtaega samamoodi, kui kohus ja kohus ei juhtinud poolte tähelepanu enda erinevale seisukohale. Maakohus jättis VÕS § 647 kohaldamise juures arvestamata Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-145-14 (p-s 25) esitatud seisukohad, et VÕS § 647 lg-le 3 vastav asjaolu, et töövõtja ei parandanud puuduseid mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist, võib anda aluse ühtlasi ka VÕS § 116 lg 2 p 4 kohaldamiseks. Viidatud sätte järgi on olulise lepingurikkumisega, mis õigustab lepingust taganemist täiendavat tähtaega andmata, tegemist ka juhul, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi.
39.Maakohus ei arvestanud puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja hindamisel Riigikohtu seisukohaga (lahend tsiviilasjas 3-2-1-11-10, p 11) ega asjaoluga, et kostja ei teinud kuni septembrini 2016 mitte ühtegi tegu puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus oleks pidanud jõudma järeldusele, et hagejal oli mõistlikult võimalik eeldada, et kostja ei asu lepingurikkumist heastama. VÕS § 647 ebaõnnestunud kohaldamine maakohtu poolt tõi kaasa VÕS § 116 lg 4 ebaõige kohaldamise. Kui maakohus oleks VÕS § 647 õigesti kohaldanud, oleks maakohus leidnud, et hagejal oli õigus lepingust vähemalt teise taganemisavalduse esitamise seisuga (07.09.2016) taganeda.
40.Maakohus jättis kohaldamata VÕS § 116 lg 2 p 2, leides, et nimetatud sätte eeldused ei ole täidetud. Hageja maakohtu seisukohaga ei nõustu. Hageja soovis, et aknad oleksid maksimaalselt originaalilähedased ja akende paigaldamine oleks võimalik 2016 suvel. Kostja leping rikkumine kahjustas hageja huvi, mis oli lepingu täitmise püsimise eelduseks.
41.Maakohus asus ebaõigesti seisukohale, et töö parandamine või uue töö tegemine on lihtsalt teostatav. Maakohus jättis töö keerukuse hindamisel arvestamata, et klaaspaketid, mis oleks vaja paigaldada on laiema profiiliga ja raskemad kui olemasolevad ning klaaspakettide vahetus eeldab ka uute ja kitsamate liistude paigaldamist. Puuaken OÜ kiri ei tõenda, kas praegusel juhul oleks vahetus võimalik.
42.Maakohus rikkus TsMS § 232 lg 1, kui tuvastas, et kostja tellis aknad alltöövõtuna ja ei pidanud seetõttu akende puudustest teadma. Kostja ei tõendanud alltöövõtu kasutamist, mistõttu ei saanud maakohus tuvastada alltöövõtu kasutamist. Lisaks jagas 8(15)
Tsiviilasi nr: 2-16-16450 maakohus valesti tõendamiskoormuse ja rikkus kahjustamistahte eeldamise põhimõtet. Hageja tõendas, et kostja asendas akende materjalid kehvemate omadustega materjali vastu. Kostja ei tõendanud kehvemate materjalide kasutamise asjaolusid. Kostja oleks spetsialistina pidanud tuvastama, et klaaspaketid olid 2–3 mm õhemad, kuna ka aknaliistuprofiil pidi tulema 2–3 mm tellitust erinev. Ei ole usutav, et mitme erineva komponendi asendamine oli juhuslik ja keegi viga ei märganud. Kostja ei järginud temalt käibes nõutavat hoolsust, kui jättis dokumendid klaaspaketitootjalt küsimata või need kontrollimata. Alltöövõtu kasutamine ei muuda kostja vastutust hagejale lepingukohase töö üleandmise osas. Maakohus kohaldas vääralt VÕS § 635 lg 1 ja § 104 lg 5, kui leidis, et alltöövõtu kasutamine välistab tahtlikult lepingu rikkumise võimaluse.
43.Kostjal oli hageja informeerimisekohustus (VÕS § 2 lg 2 ja § 23 lg 1 p-d 1 ja 3). Kostja rikkus oluliselt hageja informeerimiskohustust, kui jättis hagejale teatamata, et valmistatud akendel ei ole kasutatud selektiivklaasi ning kasutatud on oluliselt õhemaid klaaspakette. Maakohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et kostja pidi akendel esinevatest puudustest teadlik olema ka juhul, kui ta tellis klaaspaketid alltöövõtu korras, kuna kostjal oli kohustus töö viivitamata üle vaadata. Maakohus hindas vääralt kostja 18.09.2016 e-kirja, milles kostja kinnitas, et hageja tellitud profiiliga aknaid enam ei kasutata. Nimetatud kirjas vastas kostja konkreetselt hageja pretensioonile selgitusega, et hageja akende tootmisel ei paigaldatud lepingus kokkulepitud klaaspakette. Vastus apellatsioonkaebusele
44.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
45.Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse põhjendusi tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi täiendada, jättes lõppjärelduse hagi rahuldamata jätmise kohta muutmata.
46.Pooled ei vaielnud järgmiste asjaolude üle: Poolte vahel oli 30.06.2015 sõlmitud töövõtuleping kostja poolt hageja majale uste ja akende valmistamiseks (I kd, lk 11-24). Lepingu maksumuseks oli 7000 eurot, mis on kostjale tasutud. Valmistatavate uste ja akende omadustes lepiti kokku hinnapäringus ja hinnapakkumises, mis olid lepingu lisaks. Lepingule olid lisatud ka uste ja akende joonised. Valmistatud aknad ja uksed anti kostja poolt hagejale üle lepingus märgitud tähtajaks (30.09.2015). Juuli lõpus 2016 avastas hageja akende pakendeid avades üleantud töös puudused ja pöördus 27.07.2016 suuliselt kostja poole, mh ka nõudega anda üle klaaspakette puudutav dokumentatsioon. 05.08.2016 taganes hageja lepingust, kuna esmasel vaatlusel ilmnes, et paigaldatud klaaspaketid ei vastanud lepingus kokkulepitule ja seetõttu oli akende U-väärtus (soojapidavus) oluliselt väiksem, kui oleks kokkulepitud paketi korral. Hageja väitis, et sellega on kostja rikkunud oluliselt lepingus kokkulepitud tingimusi, mille täpne 9(15)
Tsiviilasi nr: 2-16-16450 järgimine oli lepingu täitmisel tema huvi püsimise eelduseks (I kd, lk 27). 11.08.2016 kostjale saadetud e-kirjas kinnitas hageja lepingust taganemist ja nõudis kostjalt 7000 euro tagastamist ja valmistatud akende ja uste äraviimist. 07.09.2016 saatis hageja kostjale uue avalduse (II avaldus) lepingust taganemise kohta, tuues aluseks samad asjaolud, mis olid 05.08.2016 avalduses ja rõhutades, et kostja valmistatud akendel on soojakadu 2,5 korda suurem (I kd, lk 36). kostja vastas hageja taganemisavaldusele 18.09.2016 e-kirjaga (I kd, lk 39), milles väitis, et soojapidavuses kokku ei lepitud ja lepingus kokkulepitud ja üleantud akende soojapidavus ei ole oluliselt erinev. Lisaks ei ole puudustest õigeaegselt teatatud. 20.10.2016 e-kirjas vastas kostja, et kui selgub, et tegemist on siseraamide vale klaaspaketiga, siis asendatakse kostja poolt siseraami klaaspaketid, mis ei taksita akende ettepanekut (I kd, lk 71) ja sama kinnitas ta 25.10.2016 e-kirjas (I kd, lk 72).
47.Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja poolt valmistatud akende sisemiste raamide klaaspaketid ei vastanud kokkulepitule. Vaidlus oli selle üle, kas hageja poolt lepingust taganemise oli kehtiv. See tähendab, kas olid täidetud formaalsed ja materiaalsed eelduseks taganemiseks. Kolleegium nõustub maakohtuga, et lepingust taganemise formaalsed eeldused (VÕS § 188) olid täidetud.
48.VÕS § 116 lg 1 järgi lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine), milleks lg 2 järgi on eelkõige, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. VÕS § 116 lg 4 järgi lepingust taganemine kohustuse täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti § 116 lg 2 p-s 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. VÕS § 647 lg 1 sätestab, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist ja lg 2 järgi tarbijatöövõtu puhul loetakse töövõtja lepingurikkumiseks ka töö parandamise või uue töö tegemisega tellijale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. VÕS § 647 lg 3 järgi sama paragrahvi lg-tes 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. 10(15)
Tsiviilasi nr: 2-16-16450
49.Kolleegium leiab, et üldreeglina saab VÕS § 116 lg 4 järgi lepingu rikkumisel lepingust taganeda siis, kui on töövõtjale määratud VÕS § 114 järgi täiendav tähtaeg ja ainult seaduses toodud alustel võib taganeda laepingust ilma täiendavat tähtaega määramata.
50.Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja on lepingut rikkunud, valmistades hagejale aknad, mille sisemise raami klaaspakett ei vastanud kokkulepitule, kuid vaidlus oli selles, kas tegemist oli olulise lepingu rikkumisega ja kas see andis hagejale aluse lepingust taganeda. Lepingurikkumise olulisuse hindamisel tuleb lähtuda taganemisavalduses kirjeldatud lepingu rikkumise asjaoludest. 05.08.2016 avalduses tugines hageja sellele, et kostja valmistatud akendel ei olnud lepingus kokkulepitud klaaspaketid, mistõttu oli akende soojapidavus madalam, kui see oleks olnud kokkulepitud parameetritega pakettide kasutamisel ja soojapidavuse täpne järgimine oli hageja huvi püsimise eelduseks. Ringkonnakohus leiab, et tingimustes, mille täitmine on tellijale eriliselt oluline, lepitakse tavaliselt lepingus kokku, kuna olulised tingimused peavad olema ka töövõtjale selgelt arusaadavad. Pooled akende soojapidavuses 30.06.2015 lepingus kokku leppinud ei olnud. Pooltevahelist lepingut analüüsides võib järeldada, et hageja eriline huvi oli see, et valmistatud uksed ja aknad oleksid oma välisilmelt sobivad restaureeritava elamuga. Sama on rõhutanud ka hageja ise oma kohtule esitatud seisukohtades. Klaaspakettide parameetrid tulenevad 29.06.2015 hinnapakkumisest (I kd, lk 24), mis oli lepingu lisaks, kuid ka seal ei olnud eraldi kokkulepet soojapidavuse näitaja osas. Seetõttu pole alust lugeda akende soojapidavust selliseks lepingutingimuseks, mille täpne järgimine oli hagejale eriliselt tähtis. Hageja tõi esile ka selle, et talle oli oluline paigalda aknad suvel 2016. Kolleegiumi arvates ei anna hageja eeltoodud väide alust lugeda kostja rikkumist oluliseks. Kostja andis valmis aknad hagejale üle juba 30.09.2015 ja klaaspakettide vahetamisega seonduvalt selgitas, et siseakende pakette on võimalik vahetada ka siis, kui aknad on majale ette pandud. Oma väidete tõenduseks esitas kostja Puuaken OÜ arvamuse (I kd, lk 157 pöördel). Eeltoodust saab järeldada, et võimalik oli lepingurikkumine kõrvaldada viisil, mis ei oleks olnud hagejale ülemääraselt koormav ja ei oleks hagejal takistanud elamu edasi ehitamist. Hageja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid, millest järelduks vastupidine. Seega on maakohtu järeldus, et tegemist ei ole lepingu olulise rikkumisega VÕS § 116 lg 2 p 2 mõttes, õige.
51.Samuti ei saa kolleegiumi arvates esiletoodud asjaoludest järeldada, et kostja lepingurikkumine oleks oluline VÕS § 116 lg 2 p 1 järgi. VÕS § 116 lg 2 p-s 1 toodud olulise lepingurikkumise tagajärjeks peaks olema see, et lepingu täitmine on rikkumise tõttu sisuliselt nurjunud. Rikutud peaks olema lepingus kokkulepitud põhikohustust, mis mõjutab kogu lepingulist suhet. Pooltevahelise lepingu maksumuseks oli 7000 eurot ja kostja seletuse kohaselt sisemiste akende pakettide maksumuse osa sellest ei olnud suur. AS Klaasmerk 20.03.2017 hinnapakkumise järgi oli lepingu tingimustele vastavate klaaspakettide maksumus 460,09 eurot (I kd, lk 158). Eeltoodust saab järeldada, et klaaspakettide maksumus moodustas lepingu kogumaksumusest alla kümnendiku. Samuti on tõendatud see, et pakette saab raamides vahetada ja seda on võimalik teha ka ettepandud akende puhul ning sellega lepingus kokkulepitud tulemus saavutada. Kolleegium märgib, et isegi kui oleks olnud tegemist olulise lepingu 11(15)
Tsiviilasi nr: 2-16-16450 rikkumisega VÕS § 116 lg 2 p 1 mõttes, siis asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja nägi kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette või temaga sarnane mõistlik isik oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud, esitatud ei ole. Eeltoodule viitab ennekõike see, et lepingus oli kokkulepitud uste ja akende täpses renoveeritava elamuga sobivas väliskujus, sulustes jne, mis lepingust nähtuvalt oli hagejale oluline, mitte aga klaaspaketi omadustest tulenevas soojapidavuses.
52.Järgnevalt vastab kolleegium hageja apellatsioonkaebuse väidetele, mille kohaselt rikkus kostja lepingut tahtlikult või raskelt hooletult. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kostja tahtlik või raskelt hooletu käitumine on hageja poolt tõendamata. Selliseid asjaolusid ega tõendeid, millest saaks järeldada, et hageja eesmärgiks oli lepingu rikkumine (VÕS § 104 lg 5), s.t kokkuleppele mittevastavate pakettidega akende valmistamine, esitatud ei ole. VÕS § 104 lg 4 järgi on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Hageja arvates viitab raskele hooletusele see, et kostja ei kontrollinud Wolders OÜ-lt tellitud pakettide vastavust lepingule. Kolleegiumi arvates viitab eeltoodu hooletusele, kuid mitte raskele hooletusele. Kostja väidetel tellis ta pakettide valmistajalt pooltevahelisele lepingule vastavad paketid (I kd, lk 153 pöördel). Seetõttu ei pidanud kostja kahtlustama, et valmistatu ei vastanud kokkulepitule ja kontrollima erilise hoolega valmistatut üle. Kolleegiumi arvates võis 2-3 mm õhem klaasprofiil tavapärasel vastuvõtmisel olla ilma mõõtmata raskelt tuvastatav. Selektiivklaasi kasutamise kontrollimine eeldab toimikus olevatest tõenditest nähtuvalt vastavate seadmete olemasolu (I kd, lk 120133). Seega ei ole alust järeldada, et kostja oli raskelt hooletu.
53.Kohtumenetluse käigus on hageja tuginenud ka sellele, et kostja käitumine annab alust järelduseks, et kostja ei täida kohustust ka edaspidi (VÕS § 116 lg 2 p 4). Kuna kostja on lepingust tulenevad kohustused täitnud (küll puudustega), siis oleks eeltoodud alusel lepingurikkumise oluliseks lugemine võimalik juhul, kui töövõtja keeldub tööd parandamast, ei tee seda mõistliku aja jooksul lepingutingimustele mittevastavusest teatamisest või kui parandamine ei ole võimalik (VÕS § 647 lg 3). Eeltoodud käsitlusele on viidanud Riigikohus otsuse nr 3-2-1-145-14 p-s 25. Hageja väitis, et ta teatas kostjale suuliselt puudustest juulis 2016. 03.08.2016 e-kirjas on hageja kostjale ette heitnud muid väidetavaid akende puuduseid, millele ta lepingust taganemisel ei ole tuginenud, ja seda, et kostja ei ole pakettide kohta infot edastanud (I kd, lk 25). 05.08.2016 lepingust taganemise avalduses on hageja kirjeldanud pakettide mittevastavust esmakordselt, märkides, et ta teavitas kostjat 27.07.2016, s.o siis, kui tekkis kahtlus, et töö ei vasta lepingu tingimustele. Samas on hageja sõnaselgelt taganenud lepingust ja pole soovinud puuduste parandamist. Kostja juhatuse liige vastas 08.08.2016, et ta saab tegeleda asjaga peale 06.09.2016 (I kd, lk 35). 18.09.2016 e-kirjas teatas kostja esindaja, et väited soojapidavuse kohta ei ole õiged ja taganemise eeldused ei ole täidetud (I kd, lk 39). 20.10.2016 e-kirjas teatas kostja esindaja MS, et juhul, kui selgub, et pakett on vale, laseb kostja selle omal kulul asendada. Akende ettepanekut see ei takista, kuna välimised aknad jäävad ette (I kd, lk 71). Kolleegium leiab, et puudused töös saab parandada töövõtja siis, kui talle antakse selleks võimalus. Kui aga tellija jäigalt välistab üldse võimaluse puudusi kõrvaldada, siis ei saa töövõtjale ette heita, et ta koheselt ei asunud pakette vahetama. Hageja ei ole 12(15)
Tsiviilasi nr: 2-16-16450 esile toonud, et kostja oleks keeldunud puudusi kõrvaldamast. Puutuvalt hageja väitesse, et tellitud klaaspakettide asendamine on võimatu, selgitab kolleegium, et kostja on esitanud Puuaken OÜ arvamuse pakettide vahetamise kohta (I kd, lk 157 pöördel) ja AS Klaasmerk hinnapakkumise (I kd, lk 158), millest nähtub, et lepingule vastavaid pakette on võimalik tellida ja nende vahetamine ei ole keeruline. Eeltoodut ei lükka ümber kostja 18.09.2016 kiri, milles kostja esindaja avaldas arvamust, et tellitud pakette enam ei kasutata. Kostja kirjas olid avaldatud kostjale kirja kirjutamise ajal teadaolevad asjaolud. Hageja väitis kaebuses, et uute pakettide paigaldamist ei võimalda raami laius ja erinevad liistud, kuid see väide on paljasõnaline ja seda ei toeta kohtule esitatud tõendid.
54.Apellant vaidlustas maakohtu järeldused puuduste kõrvaldamise tähtaja osas. Mõistliku tähtaja võimaldamine puuduste kõrvaldamiseks tuleneb nii VÕS § 116 lg 2 p-st 5 kui ka § 647 lg-st 1. Maakohus on tuvastanud, et esmakordselt teatati kostjale puudustest suuliselt 27.07.2016 ja 05.08.2016 taganes hageja lepingust. Kolleegium nõustub maakohtuga, et 9 päeva puuduste kõrvaldamiseks on igal juhul ebamõistlikult lühike tähtaeg, liiatigi veel olukorras, kus valmistatud akende puudused oli veel täpselt selgeks tegemata. Selektiivklaasi puudumine tuvastati alles 05.09.2016 (I kd, lk 32). Seega ei olnud enne hageja poolt lepingust taganemist kostjal võimalik puudusi kõrvaldada. Ebaõige on hageja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus määratles puuduste kõrvaldamiseks vajaliku täiendava tähtajana vähemalt kolm kuud. Maakohus selgitas otsuses, et täiendava tähtaja pikkuse määratlemisel saab lähtuda esialgselt töö tegemiseks kuluvast ajast ja möönis, et 9 päeva, arvestades, et kostja peab paketid tellima, on igal juhul liiga lühike aeg.
55.Apellatsioonkaebuses on hageja tuginenud kostja poolt dokumentatsiooni üleandmata jätmisele. Ringkonnakohus leiab, kuna kostja valmistas hagejale eritellimusel aknad ja uksed, siis ei tulenenud hageja viidatud majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt 26.07.2013 kinnitatud määrusest „Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“ talle kohustust anda valmistatu kohta teavet (vastavussertifikaat). Eelviidatust õigusakt reguleerib ehitusmaterjalide ja ehitustoodete müügil müüja teabe andmise kohustust. Kostja poolt valmistavate akende omadustes oli kokku lepitud lepingus ja valmistatu pidi vastama lepingule.
56.Apellant heitis maakohtu otsusele ette, et maakohus ei ole hinnanud 07.09.2016 korduvat taganemisavaldust. Kolleegium leiab, et lepingust on võimalik taganeda ühel korral. 07.09.2016 e-kirjas on hageja teatanud, et ta on lepingust taganenud 05.08.2016 ja kirja lisaks on 07.09.2016 taganemisavaldus, mis oma sisult on identne 05.08.2016 taganemisavaldusega. Ebaõige on hageja käsitlus, et kostja poolt perioodil 05.08.2016 kuni 07.09.2016 puuduste kõrvaldamata jätmine andis hagejale õiguse lepingust taganeda 07.09.2016 avaldusega. Pärast 05.08.2016 on hageja e-kirjades välistanud igasuguse puuduste kõrvaldamise ja nõudnud kostjalt raha tagastamist. Seetõttu ei saa kostjale ette heita, et ta ei asunud pakette vahetama ajavahemikus 05.08.2016 kuni 07.09.2016.
57.Maakohus jättis rahuldamata ka hageja esitatud leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõuded põhjendusega, et põhinõude rahuldamata jätmine välistab kõrvalnõuete rahuldamise. Hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse kogu ulatuses, 13(15)
Tsiviilasi nr: 2-16-16450 kuid leppetrahvi ja alternatiivselt esitatud kahju hüvitise nõuete rahuldamata jätmist ei ole apellatsioonkaebuses sõnaselgelt vaidlustatud ja esile toodud, miks maakohtu poolt oli nimetatud nõuete rahuldamata jätmine ebaõige. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud ja lähtub otsuse kontrollimisel ennekõike apellandi poolt kaebuses esitatud väidetest (TsMS § 651 lg 1).
58.Vaatamata apellatsioonkaebuses vastavate väidete puudumisele märgib ringkonnakohus, et maakohus on vaidlustatud otsuses eeltoodud nõudeid ebaõigesti käsitlenud lepingu järgi tasutu tagastamise nõude kõrvalnõuetena. Esitatud nõuded ei sõltu lepingu järgi tasutu tagastamise nõude rahuldamisest, vaid sellest, kas kostja on lepingut rikkunud ja kas sellest tulenevalt on õigus hagejal nõuda leppetrahvi või kahju hüvitamist.
59.Leppetrahvi nõude aluseks oli 30.06.2015 lepingu p 3.2, mille järgi oli tellijal õigus nõuda leppetrahvi juhul, kui töövõtja ületab töö üleandmise tähtaega. Kostja andis töö üle tähtaegselt, s.o. 30.09.2015, ja hageja võttis valmistatud aknad ja uksed vastu. Selles osas ei ole poolte vahel vaidlust. Puudustega asja üleandmine töövõtja poolt ei tähenda, et töövõtja on ületanud töö valmistamiseks kokkulepitud tähtaega. Kuna töövõtja on valmistatud töö üle andnud kokkulepitud tähtajaks, siis ei ole hageja õigustatud lepingu p 3.2. järgi leppetrahvi nõudma. Eeltoodu on aluseks leppetrahvi nõude rahuldamata jätmisele.
60.Kahju hüvitamise nõuet on hageja mitmel korral muutnud. 30.05.2017 kohtuistungi protokollist tulenevalt (I kd, lk 178) oli hageja kahju hüvitamise nõudeks asenduskahju 7129,72 eurot, s.o. kostjalt lepingust taganemise tõttu tagasitäitmisena nõutud summa ja OÜ Palmse Puit poolt akende ja uste valmistamiseks pakutud hinna vahe. Kuna kostja nõue lepingust taganemise tõttu makstud raha tagastamiseks jäeti rahuldamata ja valmistatud aknad ja uksed jäid hagejale, siis nn asenduskahju (VÕS § 135 lg 1) nõude rahuldamine ei oleks vastavuses VÕS § 127 lg-ga 1. Õigusabikulude kui kahju hüvitamise nõude osas leiab kolleegium, et hageja poolt esiletoodud asjaolud ei anna alust seda rahuldada. Hageja kasutas juristi AK abi selleks, et koostada kostjale 05.10.2016 nõudeavaldus lepingu järgi tasutud 7000 euro tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks. Kuna hageja nõuded, mida nõudekirjas nõuti, ei olnud põhjendatud, siis ei ole alust ka õigusabile kulutatu osas kahju hüvitamiseks. VÕS § 128 lg 3 mõtte kohaselt saab hüvitise saamiseks tehtud kulusid õigusabile nõuda siis, kui hüvitise nõue on põhjendatud. Eeltoodud osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi täpsustada.
61.Kuna hageja põhinõuded jäid rahuldamata, siis viivise nõue on jäetud põhjendatult rahuldamata.
62.Seoses maakohtu poolt hagi rahuldamata jätmisega on menetluskulud õigesti jäetud TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi jätta apellandi (hageja) kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks TsMS § 177 lg 2 järgi maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlus lõpetava lahendi jõustumist.
14(15)
Tsiviilasi nr: 2-16-16450
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.