ERGO Insurance SE hagi Vitali Kupermani vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
1590,61 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: ERGO Insurance SE (reg.kood 10017013, asukoht Tammsaare tee 47, Tallinn 11316) Hageja esindaja: Kairi Koppel (ik XXX, tel 6267249, epost [email protected]) Kostja: Vitali Kuperman (ik XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja: Sergei Desjatnikov (FIE Sergei Desjatnikov’i Õigusbüroo, asukoht Mõisavahe 21, 50707, Tartu, e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
29.01.2018, 26.02.2018
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista Vitali Kupermanilt ERGO Insurance SE kasuks kahjuhüvitis 1590,61 eurot.
Määrata hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 225 eurot. Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) TsMS § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse
tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
POOLTE SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja põhjendused
1.Ergo Insurance SE (hageja) esitas 24.08.2017 Tartu Maakohtule hagiavalduse Vitali Kupermani (kostja) vastu varakahju 1590,61 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt toimus 30.01.2016 Tartu linnas XXX korterelamus veekahjujuhtum, mis sai alguse kostja korterist nr XXX ja mille tagajärjel sai veekahjustusi alumine korter nr XXX. Korter nr XXX oli kahjujuhtumi toimumise ajal sõlminud kodukindlustuse ERGO Maksi lepingu nr XXX. Hageja on hüvitanud kahju tulenevalt ERGO Maksi lepingust kogusummas 1990,61 eurot kannatanu korteris remonditöid teostanud Kindlustustööde OÜ arve alusel. Hageja esitas pärast kindlustushüvitise väljamaksmist kostjale pretensiooni nõudega summas 1990,61 eurot. Nõuet on tasutud perioodil 11.05.2016-07.02.2017 kogusummas 400 eurot, mistõttu on hageja nõue hagi esitamise seisuga 1590,61 eurot. Kostja seisukohad
2.Kostja esitas 08.12.2017 vastuse hagiavaldusele, milles leiab, et hagi on tõendamata ja põhjendamatu ning palub jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja väitel ei ole hagiavalduses esitatud asjaolud tõesed, nõuetekohaselt ei ole tõendatud kahju olemasolu, kahju suurus, kostja õigusvastane käitumine ja põhjuslik seos väidetava kahju ja kostja käitumise vahel. Kostja sai väidetavast veekahjust teada alles hagiavalduse kaudu ning pole tõendatud, et veeavarii sai alguse just kostja korterist. Arusaamatuks jääb hageja väide 400 euro tasumise kohta, kuna kostja ei ole hagejale midagi tasunud. Kostja asub seisukohale, et hagi on esitatud vale kostja vastu. Kuni nõude täpsustamiseni ei võta kostja omaks ühtegi hageja poolt hagiavaldusega nimetatud asjaolu. Hageja täiendav seisukoht
3.Hageja esitas 19.12.2017 vastuse kostja seisukohtadele. Hageja hinnangul on kahju olemasolu ja suurus tõendatud korteri nr XXX omaniku poolt hagejale esitatud kahjuteatega, mille kohaselt on tema korteriomandile tekkinud veekahjustused köögi seintele, vannitoa lakke ja vannitoa seinale. Korteriomanik on deklareerinud, et kahju on põhjustatud korteri XXX poolt. Lisaks on hageja esitanud hinnapakkumise korteri veekahjustuste likvideerimiseks, remonditööde arve ja selle tasumist tõendavad dokumendid. Hageja esitatud tagasinõude vastusena on 07.04.2016 hagejaga ühendust võtnud kostjale kuuluvas korteris elanud üürnik, kes tunnistas telefoni teel tagasinõude kirjas toodud asjaoludel kahju tekkimist ning palus nõude tasumise võimaldamist maksegraafiku alusel, millega hageja nõustus. Seega on kostja kohustuse tagasinõude tasumisel täinud kolmas isik 400 euro ulatuses. Hageja ei oska selgitada kostjale asjaolu, miks tema korterit valdav isik ei teavitanud teda veekahju juhtumist.
Hageja on seisukohal, et hagi on tõendatud. Kostja kohustuse rikkumine on tõendatud kannatanu korteri omaniku poolt deklareerituga ning samuti kostja korteri valdaja poolt vastutuse tunnistamisega, mis seisneb hageja poolt esitatud nõude osalises tasumises. Kannatanu korterile tekitatud kahju on tõendatud korterist tehtud fotode ning remondikalkulatsioonidega. Samuti on tõendatud kostja korteri valdamisega tekitatud kahju, mistõttu on tõendatud ka põhjuslik seos võlaõigusseaduse § 127 lg 4 tähenduses.
4.29.01.2018 toimunud eelistungil selgitas hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid. Täiendavalt selgitas hageja, et kui algselt tasus kostja korteris elanud üürnik makseid maksegraafiku alusel, siis mingi hetk laekumised lõppesid. Kokku tasuti 400 eurot. Makseid tasunud üürnik selgitas hagejale, et ei ela enam selles korteris ning ei soovi enam makseid tasuda. Hageja pöördus kohtusse korteriomaniku vastu. Hageja jäi oma kirjalike seisukohtade juurde. Kostja väide, et ta ei olnud veeavariist ega hageja nõudest teadlik, ei ole hageja hinnangul põhjendatud, kuna kostja esindaja pöördus hageja poole enne hagi esitamist. Veeavariist kostjale kuuluvas korteris on hagejale kinnitanud korteri rentnik telefoni teel märkides, et tegemist oli pesumasina rikkega. Hageja taotleb tunnistaja, korteri endise rentniku ülekuulamist, kuna tunnistaja ütlustega on võimalik tuvastada veeavarii põhjused ja asukoht.
5.26.02.2018 toimunud kohtuistungil kuulas kohus üle kostja korteri endisest üürnikust tunnistaja, kes märkis, et ei tea midagi võimalikust veeavariist ja pole hagejaga telefoni teel suhelnud, küll aga on teinud hagejale ülekandeid. Kohus kohustas kostjat esitama üürilevõtja kontaktandmed, misjärel saab hageja soovi korral esitada taotlused tunnistajate ülekuulamiseks ning põhjendused, milliste asjaolude osas tunnistajad teavad ütlusi anda.
6.Hageja esitas 05.03.2018 taotluse tunnistajate ülekuulamiseks ning palus üle kuulata kolm isikut – isiku, kellel oli kostjaga sõlmitud üürileping, endise üürniku elukaaslase ning veest kahjustada saanud korteri omaniku. Kostja vaidles esitatud taotlusele vastu leides, et taotlus nimetatud isikute ülekuulamiseks ei ole põhjendatud.
7.Tartu Maakohus rahuldas pärast taotluse täpsustamist 17.04.2018 määrusega hageja taotluse nimetatud tunnistajate kirjalikuks ülekuulamiseks ja andis pooltele tähtaja küsimuste esitamiseks. 02.05.2018 määrustega edastas Tartu Maakohus tunnistajatele küsimused kirjalikuks vastamiseks. Vastused küsimustele on kohtule esitanud kaks tunnistajat.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
9.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel on vaidlus eelkõige selles, kas kannatanu korteri veekahjustused, mille likvideerimine on hüvitatud kindlustuslepingu alusel, on põhjustatud kostja korteris toimunud veeavariist ning kas kostjal on seetõttu kohustus korteriomanikuna tekkinud kahju hüvitada.
10.Korteriomanike vaheline kahju hüvitamise nõue põhineb üldjuhul seadusjärgsel võlasuhtel. Kohaldamisele kuulub õigussuhte tekkimise aja (so 30.01.2016) seisuga kehtinud materiaalõigus, sh korteriomandiseadus (KOS) ja selles reguleerimata küsimustes asjaõigusseaduse (AÕS) kinnisomandi sätted, korteriomandi eripärast tulenevalt seega ka kaasomandi sätted. Korteriomanik võib KOS § 10 lg 1 järgi korteriomandi reaalosa kasutada omal äranägemisel, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seaduse või kolmanda isiku
õigustatud huvidega. KOS § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5 (samuti AÕS § 72 lg 5 esimesest lausest) järeldub, et nii reaalosa kui kaasomandi eset tuleb kasutada seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt, nende puudumisel aga korteriomanike huvidest lähtudes. Korteriomanik on KOS § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning nii reaalosa kui ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanik on KOS § 11 lg 2 kohaselt kohustatud tagama, et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. Lisaks peavad korteriomanikud kaasomanikena AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast.
11.Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu korteriomanike ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: - teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); - teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); - kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); - kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja vastutab ainuisikuliselt kindlustatud korteri kahjustamise eest. Kohus märgib, et kui kahjustatud korteriomandieseme omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimati nimetatud korteriomandi omanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav.
12.TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Kostja hinnangul pole tõendatud, et veeavarii on alguse saanud just kostja korterist. Hageja sõnul on kannatanud korteri omanik deklareerinud, et kahju sai alguse kostja korterist (tl 53), sama on kohtumenetluses kinnitanud veekahju kannatanud korteri omanik ise (tl 136), märkides, et tema korterist ülevalpool on veel kaks korterit ning temast allpool olevates korterites veekahjustusi ei olnud. Korteri omanik avastas veekahju tekkimise 01.02.2016, mil ülevalt vett enam juurde ei tulnud. Veekahju avastamise päeval kannatanu ülemise naabriga kontakti ei saanud. Kannatanud korteris esinenud kahjustused nähtuvad esitatud fotodelt (tl 59-67). Hageja on saatnud XXX-XXX korteriomanikule 07.04.2016 tagasinõude (tl 16), millele korteris elanud üürnik on vastanud e-kirja teel (tl 56) ja palunud nõude tasumist maksegraafiku alusel. Kahjuhüvitise nõuet on tasutud kogusummas 400 eurot (tl 57, 58). Nõude osalist tasumist on kinnitanud korteri üürnik 26.02.2018 kohtuistungil (tl 85p) märkides, et nõude tasumiseks andis raha temaga samal ajal korteris elanud eksmees, kes eelistas kindlustusele ise ära maksta, et vältida probleeme korteri omanikuga. Veeavariist XXX-XXX korterist on teiste kaudu teada saanud ka korteri omanikuga üürilepingu sõlminud isik (tl 142-143), kes kahjujuhtumi toimumise ajal ise korteris XXX ei elanud. Kohtu hinnangul on märgitud tõenditega ja tunnistajate ütlustega tõendatud, et veekahju on põhjustatud XXX-XXX korteris toimunud asjaolust. Kohus möönab, et ütlused on vastuolulised selles, missugusest rikkest tulenevalt veekahju alguse sai (vt tunnistajate ja
hageja ütluste vastuolulisus seoses võimaliku pesumasina rikkega (tl 76p, 85-86, 142) või viide köögi torustiku rikkele (tl 143)). Samas tuleb asuda seisukohale, et kostja korteri üürnikud on asunud kahjuhüvitist tasuma, millega nad on kohtu hinnangul jaatanud kahjustava asjaolu esinemist XXX-XXX korteriomandi reaalosa piires. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis viitaks, et kahjustav asjaolu võis tuleneda korteriomanike kaasomandiesemest. Vastupidi, hageja on pöördunud XXX korterelamu haldaja poole, kes on kinnitanud, et ajavahemikul 30.01.2016-02.02.2016 XXX kortermajas kaasomandis oleva torustiku leket fikseeritud ei ole (tl 93). Kohtu hinnangul on eelnevaga tõendatud, et kostja on rikkunud KOS § 11 lg 1 p-st 1 ja lg-s 2 sätestatud kohustust hoida korteri reaalosa korras ning hoiduda tegevustest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kohtu hinnangul ei ole tuvastamist leidnud kostja vastutust välistavad asjaolud (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3). See, et korteris elavad isikud ei ole korteri omanikku kahju tekitamisest teavitanud, ei vabasta kostjat vastutusest. Samuti tuleb asuda seisukohale, et kostja kui korteriomaniku kohustuse rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kannatanud korteris ei oleks laest valgunud veekahju tekkinud, kui kostja korterist ei oleks tulenenud asjaolud, mis veevoolu alumisse korterisse vallandasid ja kahjujuhtumi põhjustasid.
13.Hageja tugineb hagiavalduses sellele, et nõue kostja vastu on talle võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel üle läinud. VÕS § 492 lg 1 kohaselt kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Vaidlus puudub selles, et kannatanud korteri omanikul oli sõlmitud kindlustuspoliis korteri XXX-XXX kindlustamiseks (tl 7) ja kahju käsitlemisega seotud kulusid ei kandnud kindlustusvõtja. Kahjukäsitluse tellis hageja ning selle kulu on hageja hüvitanud otse teenusepakkujale (tl 10-15). Hageja nõue hõlmab veekahjusid kannatanud korteri remonditööde maksumust esitatud arve alusel (tl 12). Nõuet on osaliselt tasunud kostja eest kolmas isik. VÕS § 78 lg 1 teise lause kohaselt kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Hageja on tulenevalt eeltoodust vähendanud nõuet kostja vastu ning nõuab kahju hüvitamist 1590,61 euro ulatuses. Kohtu hinnangul tuleb hageja nõutud summa kostjalt välja mõista.
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 esimese lause kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades, et kohus rahuldab hagiavalduse täies ulatuses, on põhjendatud menetluskulude jätmine kostja kanda.
15.TsMS 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja on taotlenud hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 225 eurot kostjalt väljamõistmist. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 225 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.