Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-18-4638 saldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses O N kanda.

Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

Saata kohtumäärus pankrotihaldurile ja menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik, võlausaldaja ja ajutine haldur. Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas avalduse O N pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis 07.05.2018 pankrotiavalduse menetlusse, määras eelistungi ning nimetas ajutiseks halduriks vandeadvokaat Hillar Villersi, kes esitas 01.06.2018 kohtule aruande. Ajutise halduri aruande kohaselt tegi ajutine haldur ettepaneku, et lõpetada O N pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Alternatiivselt palus ajutine haldur juhul, kui võlgnik esitab PankrS sätestatud ajal ja korras kohustustest vabastamise avalduse või võlausaldaja(d) tasu(vad)b pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 2 000 eurot, siis juhindudes PankrS § 29 lg 1 ja § 30

2-18-4638 lg 1, § 171 (11), siis kuulutada välja O N; määrata O N pankrotihalduriks Hillar Villers (kinnitan oma nõusolekut asuda täitma pankrotihalduri ülesandeid) ning mõista välja ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele. 05.06.2018 kohtuistungil taotles avaldaja kohtu deposiiti määratud summa vähendamist, millega ajutine haldur nõustus. Kohtuistungil vaidles võlgnik avaldusele vastu, leides, et nõuded on aegunud. Kohtuistungil jäi võlausaldaja oma avalduse juurde. Ajutise halduri seisukoha järgi on võlgnik maksejõuetu ja see ei ole ajutine ja pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutise halduri tasu kohta vastuväiteid ei ole. Kohus tegi 07.06.2018 määrusega O N pankrotimenetlusest huvitatud isikutele sh võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 1700 eurot hiljemalt 15. juuniks 2018.a. Maksu-ja Tolliamet tasus kohtu deposiiti 14.06.2018 nõutud 1700 eurot. Võlgnik esitas kohtule 10.06.2018 taotluse, milles palub kontrollida nõuete aegumist ja võimalusel kohaldada aegumist. Kohus jättis 06.07.2018 määrusega võlgniku taotluse rahuldamata.

Ajutise halduri aruanne Ajutine haldur tuvastas, et võlgnikul on teadaolevalt alljärgnev vara: Raha ja pangakontod Ajutise halduri kogutud andmetel on seisuga 29.05.2018.a. võlgnikul järgnevad pangakontod: AS Swedbank, konto nr. XXX (arvelduskonto), kontojääk seisuga 29.05.2018. a oli 33,60 eurot (kontol broneering summas 33,60 eurot kaardi kuuhooldustasudest). Sularaha võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puudub. Kokku oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid seisuga 29.05.2018.a. 33,60 eurot. Nõuded kolmandate isikute vastu Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt nõudeõigused kolmandate isikute vastu puuduvad. Vara Pensioniregistri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud väärtpaberikonto nr. 99803025138, konto saldo on 25.05.2018.a. seisuga on 32,890 Swedbank Pensionifond K2 (tasakaalustatud strateegia) osakut ja 1 983,725 Swedbank Pensionifond K3 (kasvustrateegia) osakut. Kogumispensionide seadusest tulenevalt saab kohustuslikust pensionifondist teha väljamakseid isiku vanaduspensioni ikka jõudmisel või kanda osakud üle pärijatele peale isiku surma. Seega ei saa pensionifondi osakuid arvestada pankrotivara hulka. Vallasvara, millele saaks pöörata sissenõuet, võlgnikul tema sõnade kohaselt puudub. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Kinnistusraamatu andmetel kinnisasju ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik ei oma osalust juriidilistes isikutes. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele, sõidukeid, väikekelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Muu

2-18-4638 Võlgnik on alates 09.11.1990.a. kuni käesoleva ajani abielus J N, (IK XXX). Abikaasade vahel on sõlmitud abieluvaraleping (sisse kantud registrisse 20.04.2007. a). Varasuhteks on varalahusus. Arvestades abieluvaralepingu sõlmimise aega, siis ajutine haldur ei analüüsi võlgniku abikaasa varalist seisu. Võlgnik töötab tema sõnade kohaselt Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Narva Jumalaema Ikooni Koguduses halastajaõena (hooldajana). Tema kuutöötasuks on miinimumtasu 500 eurot bruto ja netona saab sularahas ca 420 eurot. Tööandja töötasu võlgniku kontole ei kanna, kuna konto on arestitud. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku keskmine brutopalk ca 838 eurot. Pankroti väljakuulutamisel täpsustatakse edasises menetluses võlgniku töötasu ja kui see ületab alammäära, siis üle alammäära laekuvad summad on pankrotivara koosseisus. Ajutine haldur on tutvunud võlgniku varade seisuga dokumentide alusel ning hindab O N vara ja õiguste võimalikuks prognoositavaks väärtuseks 33,60 eurot. Võlgniku teadaolevad kohustused Ajutine haldur on tuginedes ajutise halduri poolt kogutud andmetele välja selgitanud, et võlgnikul on aruande koostamise seisuga alljärgnevad kohustused. Laenud, nende käendused, krediidiasutuste nõuded AS Swedbank – kaardi kuuhooldustasud 33,60 eurot. Maksuvõlad 30.05.2018. a seisuga võlgnikul Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul maksuvõlg 306 756,30 eurot (sh põhivõlg 106 809,89 eurot ja arvestuslik intress 199 946,41 eurot). Täitemenetlused Võlgnikul on teadaolevalt (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite koja andmetel) alljärgnevad kohtutäiturite menetluses (so aktiivsed menetlused) olevad kohustused (Ei kajastatud MTA nõudeid, kuna need kogumis eraldi MTA poolt esitatud): kokku 119 235,61 eurot, millele lisandub Maksu- ja Tolliameti võlgnevus. Pooleliolevad kohtuvaidlused Ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Muud kohustused. Ajutisele haldurile ei ole teada teisi kohustusi. Ajutise haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 306 844,73 eurot, kuid eelduslikult suurenevad kohustused viivistenõuete, intressinõuete, täituritasude vms. arvelt. Võlgniku varaline seis. Ajutisele haldurile teadaolevate andmete põhjal ületavad võlgniku kohustused võlgniku varasid vähemalt ca 306 800 euro võrra.

2-18-4638 Hinnang võlgniku maksevõimele. Ajutine haldur on seisukohal, et välja selgitatud kohustused ja varad ning olemasolevad dokumendid on üldiselt piisavad võlgniku majandusliku seisukorra hindamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik kõik kohustused täita. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Võlgnik on hetkel olukorras, kus võlgnikul puuduvad reaalsed vahendid olemasolevate kohustuste täitmiseks. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 1 lg.2). Võlgniku kohustustest vabastamine menetlusest Ajutine haldur on seisukohal, et aruande koostamise ajaks ei ole tuvastatud PankrS § 171 lg.2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, kuid võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse algatamise avaldust esitanud. Ajutise halduri arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Ajutine pankrotihaldur annab tulenevalt PankrS § 22 lg 2 p 2 hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikul püsiv maksuvõlg alates 2010 aastast. Võlgnikul puuduvad käesoleval ajal sellised sissetulekud ja vara, mis võimaldaksid tal täita oma kohustusi täies mahus ajal. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgnikul selliste alaliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid võlgnikul täita oma kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades pankrotiavalduses toodut ja täitemenetluste algust, siis on maksejõuetuse tekke ajaks 2010 aasta. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Ajutine haldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114 ega tagasinõude võimalusi. PankrS § 1 lg 2 järgi on pankrot võlgniku maksejõuetus, mis ei ole ajutise iseloomuga ja millega kaasneb võlgniku suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada. Pankrotiseaduse § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, kuna võlgniku suutmatus võlausaldaja nõudeid rahuldada ei ole ajutise iseloomuga, võlgnikul vara puudub ning võlgniku sissetulekud ei võimalda täita kohustusi. Kuigi võlgnikul puudub selline vara, mille arvelt saaks katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid, siis tulenevalt PankrS § 171 (11) tuleks võlgniku poolt kohustustest vabastamise avalduse esitamisel välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgnik ei ole esitanud avaldust kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

2-18-4638 Palub ajutine haldur kuulutada välja O N pankroti ja määrata O pankrotihalduriks Hillar Villersi (kinnitan oma nõusolekut asuda täitma pankrotihalduri ülesandeid); mõista välja ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele. Ajutise halduri tasu Tasutaotluse kohaselt palub ajutine haldur välja mõista võlgnikult JeweLex Advokaadibüroo OÜ (arvelduskonto XXX Swedbank) kasuks ajutise pankrotihalduri tasu summas 522,50 eurot, millele lisandub käibemaks summas 104,50 eurot; välja mõista võlgnikult JeweLex Advokaadibüroo OÜ (arvelduskonto XXX Swedbank) kasuks ajutise pankrotimenetluse kulud summas 40,00 eurot, millele lisandub käibemaks 8,00 eurot; arvestades asjaolu, et O N (isikukood XXX) puudub vara ajutise halduri tasu ja tehtud kulutuste katmiseks, palun ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud välja mõista võlausaldajalt Eesti Vabariik. Juhul, kui kohus ei rahulda punktis 3 sätestatud taotlust täies mahus, siis palun ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud osaliselt, so summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks, määrata hüvitamisele riigi vahenditest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 järgi on pankrot võlgniku maksejõuetus, mis ei ole ajutise iseloomuga ja millega kaasneb võlgniku suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada. Pankrotiseaduse § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, kuna võlgniku suutmatus võlausaldaja nõudeid rahuldada ei ole ajutise iseloomuga, võlgnikul vara puudub ning võlgniku sissetulekud ei võimalda täita kohustusi. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt esitatud aruandega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku kohustused ületavad võlgniku varasid vähemalt ca 623 833 euro võrra. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. PankrS § 171 lg 1-1- alusel, kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlausaldaja on tasunud deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

2-18-4638 Nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks on andnud Hillar Villers. Vastavalt PankrS § 56 peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Hillar Villers on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks. Kohus kuulutab pankroti välja 11. juulil 2018 kell 15:00. Võlgniku pankrotihalduriks tuleb nimetada Hillar Villers. Võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb korraldada 27. augustil 2018 kell 16:00 Viru Maakohtu Narva kohtumajas.

Teate avaldamine Vastavalt PankrS § 33 lg 1, lg 2 ja lg 3, pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

Menetluskulud PankrS § 150 lg 1 p 1, p 2 ja p 5 ning lg 2, pankrotimenetluse kulud on menetluskulud, ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kõik menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta võlgniku kanda.

Ajutise halduri tasu Ajutine haldur esitas kohtule taotluse ajutise halduri tasu saamiseks ja oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks vastavalt aruandele lisatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele. PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS §-s 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

2-18-4638 Vastavalt ajutise halduri aruandele kulutas ajutine haldur oma ülesannete täitmiseks 5,5 tundi ja ajutine haldur nimetab tunnitasu määraks 95 eurot. Ajutise halduri vajalike kulutuste (büroo-, side-, päringute- ja autokulud ) suuruseks märgib ajutine haldur 40 eurot. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise üle kanda ajutise halduri büroole. Võlgnik ja võlausaldaja ajutise halduri tasu ja kulutuste osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi, leiab, et halduri tasu suurus on põhjendatud, ajutise halduri nimetatud tunnitasu määr on seaduses sätestatud tunnitasu ülemmäärast väiksem. Kohus leiab, et ajutise halduri tehtud kulutused on põhjendatud ja vajalikud. Ajutise halduri tasu suuruseks tuleb määrata 522,50 eurot (5,5 x 95) ning kinnitada ajutise halduri põhjendatud kulutuste suuruseks 40 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 3 teise lause kohaselt ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PanrS § 65 lg 11 alusel sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Võlausaldaja tasus kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa 1 700 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 522,50 eurot, millele lisandub käibemaks 104,50 eurot ja kulutused summas 40 eurot, millele lisandub käibemaks 8 eurot, kokku 675 eurot tuleb välja maksta võlausaldaja poolt Rahandusministeeriumi arvelduskontole tasutud deposiidist summas 1 700 eurot ja kanda see ajutise halduri büroo arvelduskontole. Viivitamatu täitmine PankrS § 31 lg 7 kohaselt, pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta otsuse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.