Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Kostja vastuväited

-

18.05.2017 esitas hageja kostjale toote asendamise nõude, milles kirjeldas ka õnnetuse asjaolusid (tl 13);

-

02.06.2017 saatis tootja hagejale e-kirja, milles tunnistas, et droon ei ole suuteline Prežiimis vältima takistusi paremalt ja vasakult (tl 53);

-

08.06.2017 sai hageja kostjalt vastuse, et pretensiooni ei ole võimalik tootja ega müüja kuludega lahendada (tl 14). Kahjustuse on põhjustanud juhendi (lk 17) eiramine (sõit vee kohal, oksad) (tl 15);

-

08.06.2017 saatis kostja hagejale Phantom 4 juhendi (tl 15; 16-48);

-

08.06.2017 saatis hageja kostjale e-kirja, milles juhtis kostja tähelepanu, et hagejal on pretensioon ja nõue kostja suhtes. Samuti andis hageja kostjale teada, et kostja on viidanud pretensiooni lahendamisel Phantom 4 juhendile, mitte ostetud toote DJI Phantom 4 Pro juhendile (tl 49-49 p);

-

16.06.2017 saatis kostja hagejale e-kirja, et seadme tagasiostmiseks kostjal volitused

puuduvad (tl 50 p) ning kostja lähtub tootja vastutusest. Tegemist ei ole garantiijuhtumiga (tl 51);

07.07.2017 saatis hageja kostjale e-kirja, et hageja lähtub müüja vastutusest (tl 52).

Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on müügilepingut oluliselt rikkunud. Hageja ja kostja vaidlevad peamiselt selle üle, kas hageja poolt ostetud drooni infrapunaandurid pidid P-režiimis töötama või mitte ning lisaks, kas kasutusjuhendi üleandmata jätmine on käesolevas asjas oluline müügilepingu rikkumine. Nimelt, hageja leiab, et seetõttu, kuid lisaks ka toote kohta edastatud spetsifikatsiooni ning toote suhtes tehtud avaliku reklaami ning müüja väidete tõttu müügilepingu sõlmimisel, eksitas kostja hagejat toote ostmisel, jättes hagejale mulje, et ta ostab oluliselt parema toote kui see tegelikult on ehk tekitas ebaõiget arusaama müügieseme omadustest. Kostja ei informeerinud hagejat sellest, et toote omadused oluliselt erinevad sellest, mida tootja oma reklaamides ja kostjale müügil on lubanud. Kuna droon hävis hageja hinnangul toote puuduse tõttu ja seda ei ole võimalik parandada, on tegemist olulise lepingu rikkumisega VÕS § 223 lg 1 tähenduses. Hageja ei soovi toote asendamist, kuna müüdud tootel puudusid omadused, mida hageja vajas ja mida lubas kostja, reklaam ja toote spetsifikatsioon. Lähtudes sellest nõuab hageja kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kostja on seevastu seisukohal, et ei ole müügilepingut rikkunud. Hagejale on müüdud lepingutingimustele vastav toode, kuid hageja ei ole toote kasutusjuhendis väljatoodud ohtusid jälginud ja seetõttu oma hooletu käitumisega on põhjustanud toote hävimise. Hagejale on edastatud vajalik info drooni omaduste kohta.

Pooled ei vaidle, et sõlmisid drooni DJI Phantom 4 Pro suhtes müügilepingu VÕS § 208 lg 1 tähenduses. VÕS § 208 lg 1 sätestab müügilepingu mõiste, mille kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Ei ole vaidlust, et kostja on hagejale toote müünud ning kostja toote eest tasunud. VÕS § 230 lg 5 kohaselt müügigarantii ei välista ega piira ostja õigust kasutada muid seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Puudustega toote puhul on ostjal nõudeõigus müüja vastu olemas. VÕS § 211 lg 1 kohaselt müüja peab ostjale asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid) lepingus ettenähtud vormis üle andma asja üleandmise kohas asja üleandmise ajal. Kohus on pooltele selgitanud, et kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja. Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad VÕS §-de 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud järgmised üldised eeldused: a) kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); b) kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); c) hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); d) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); e) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); f) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav (VÕS § 103 lg 1 esimene lause). VÕS § 103 lg 1 teise lause järgi eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

Et otsustada selle üle, kas müüja on müügilepingut rikkunud, tuleb esmalt tuvastada, millistele tingimustele pidi müügilepingu esemeks olev toode vastama. VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, muuhulgas kvaliteedi ja kirjelduse osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi;

2) kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Hageja on selgitanud, et droonil Phantom 4 on eelmise põlvkonna takistuste vältimise süsteem ja puuduvad infrapunased andurid, mis on aga olemas Phantom 4 Pro droonil, mille ostis hageja. See on ka põhjus, mis Phantom 4 drooni takistuste vältimise võimalused on piiratud ja paljud Phantom 4 Pro funktsioonid ei ole Phantom 4 juhendis kirjeldatud. Tõendatud on, et DJI Phantom 4 Pro juhendi kohaselt „DJI Phantom 4 Pro/Pro+ on äärmiselt nutikas lendav kaamera, millel on viiesuunaline takistuste tajusüsteem, mis koosneb videoanduritest ja infrapunaanduritest, mis võimaldavad tal arukalt vältida takistusi lennu ajal.“ (II tl 56); („The DJI Phantom 4 Pro/Pro+ is an extremely smart flying camera with fivedirections of obstacle sensing made up of vision and infrared sensors, making it able to intelligently avoid obstacles during flight“, tl 56 p). Tõendatud on ka, et DJI Phantom 4 Pro juhendi kohaselt „P-režiim (positsioneerimine) toimib kõige paremini tugeva GPS-signaali korral. Õhusõiduk kasutab stabiliseerimiseks, takistuste vältimiseks ja liikuvate objektide jälgimiseks GPS-i, stereonägemise süsteemi ja infrapuna-tajusüsteemi.“ (II tl 56 p); („P-mode (Positioning): P-mode works best when the GPS signal is strong. The aircraft utilizes GPS, stereo Vision System and Infrared Sensing System to stabilize, avoid obstacles or track moving subjects.”, tl 60). Tõendatud on, et DJI Phantom 4 Pro juhendi kohaselt „Takistuste tuvastamise süsteemi abil suudab õhusõiduk lähedalasuva takistuse tuvastamisel aktiivselt pidurdada.“ (II tl 57p).“ („Powered by the Obstacle Sensing, the aircraft will now be able to actively brake when obstacles are detected around the aircraft“, tl 68). Kohus selgitab pooltele, et lähtus DJI Phantom 4 Pro kasutusjuhendi tõlke osas kostja esitatud tõendist ehk vandetõlgi tõlkest kasutusjuhendi vaidlusaluste lausete kohta (II tl 55-57) (VTS § 3 ja § 5), mis kohtu hinnangul on ka hageja poolt esitatud tõlkega käesoleva vaidluse tähenduses samatähenduslik, st nii hageja kui vandetõlgi kasutusjuhendi tõlke kohaselt DJI Phantom 4 Pro P-režiimis kasutab droon lisaks muudele anduritele ka infrapuna-tajusüsteemi ehk infrapunaandureid. Lisaks on tõendatud, et drooni spetsifikatsiooni kohaselt on droon viies teljes optiliselt tundlik, st „takistuste tuvastamine viies suunas“ – „autonoomse lennu funktsioon on laiendatud täiendavate kõrge resolutsiooniga stereo-visuaalsete anduritega, mis paiknevad tagant lisaks andurite paarile, mis paiknevad eespool, samuti infrapunaste andurite süsteemiga, mis paiknevad vasakul ja paremal. See andurite võrk loob täiusliku takistuste tuvastamise viies suunas ja takistuste vältimise neljas suunas, kaitstes Phantom 4 Pro-t rohkemate takistuste eest ja andes operaatorile kindlustunnet keerulisemate kaadrite filmimisel.“ (tl 8,11). Drooni spetsifikatsiooni kohaselt on droon suuteline lihtsasti vältima takistusi nagu majad, inimesed, puud jmt – „takistuste tuvastamise vahemik 06-23 jalga (0,2-7 m) (tl 9; 11) ning takistuste tuvastamise kaugus eest ja tagant on 30 m ning külgedel 7 m (tl 10; 11). Drooni reklaamis on välja toodud, et droon märkab hästi puid ja muid takistusi (väljavõtte reklaamist tl 12). Toetudes loetletud tõenditele asub kohus seisukohale, et droon Phantom 4 Pro pidi olema viies teljes optiliselt tundlik, P-režiimis pidid infrapunased andurid töötama ja droon olema suuteline lihtsasti vältima selliseid takistusi nagu majad, inimesed, puud jmt. Andurite tundlikkus takistuste osas pidi olema 7-30 m. Ostetud toode pidi olema sobiv keerulisemate kaadrite filmimiseks. Kuigi pooled vaidlevad ka kostja kodulehel oleva drooni lennuraadiuse kohta info vastavuse osas tegelikkusele, ei ole kohtu hinnangul käesolevas otsuses vajalik antud väiteid analüüsida, kuivõrd lennuraadius ei mõjutanud kahju tekkimist. Ostetud toote reklaamitud ja tegelik lennuraadius on

7 km (tl 89). Lennuraadiuse küsimus võib küll põhimõtteliselt omada tähendust toote lepingutingimustele vastavuse osas, kuid käesolevas asjas ei ole kohtu hinnangul lennuraadiuse osas vaidlus mitte küsimuses toote lepingutingimustele vastavusest, kuivõrd küsimuses, kas hageja oleks pidanud andma lisaks täiendavaid selgitusi lennuraadiuse suhtes tulenevalt Eestis kehtivatest õigusnormidest. Kohtu hinnangul ei ole antud küsimuse analüüs VÕS § 217 lg 2 tähenduses asjassepuutuv ning kohus jätab antud küsimuse analüüsimata. Hageja heidab peamise vastuväitena kostjale ette, et kostja ei informeerinud hagejat, et toote kasutusjuhend ning toote spetsifikatsioon ja reklaam ei vasta toote tegelikele omadustele ning droon ei ole tegelikult suuteline vältima takistusi paremalt ja vasakult ning infrapunased andurid ei tööta P-režiimis. Kostja ei ole seda informatsiooni toonud välja ka oma kodulehel. Seega ei olnud hagejal kogu vajalikku informatsiooni, et hageja oleks teadnud kõikidest ostetud drooni tegelikest omadustest ja oleks suutnud seda ekspluateerida selliselt, et kahju ei oleks tekkinud. VÕS § 217 lg 2 p 1 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Kohus märgib, et VÕS § 217 lg 1 teise lause kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele muuhulgas kirjelduse osas. Kohtu hinnangul oli käesolevas asjas pooltel müüdud toote omaduste osas kokkulepe, sest pooled ei vaidle, et hageja väljendas oma vajadusi toote omaduste osas müügilepingu sõlmimisel ning kostja kinnitas vastavate omaduste olemasolu tootel. Vastavalt kokkuleppele käis toote müük mudeli järgi. VÕS § 226 lg 1 kohaselt näidise, kirjelduse või mudeli järgi müügi puhul eeldatakse, et näidis, kirjeldus või mudel (sh selle kasutusjuhend) on asja lepingutingimustele vastavuse hindamise ainus kriteerium. Sel juhul annab kõrvalekalle näidisest, kirjeldusest või mudelist (sh kasutusjuhendist) ostjale õiguse lepingust taganeda või kasutada muid õigusi, mis tulenevad asja lepingutingimustele mittevastavusest. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et toote omaduste kohaselt pidi droon Phantom 4 Pro olema viies teljes optiliselt tundlik, P-režiimis pidid infrapunased andurid töötama ja droon olema suuteline lihtsasti vältima selliseid takistusi nagu majad, inimesed, puud jmt. Kohus märgib, et kostja ei ole vastu vaielnud hageja väidetele, et hageja informeeris kostjat, et ostab drooni maastiku ja looduse filmimiseks ning et hageja jaoks on oluline, et droon suudaks vältida ka puid ning et kostja kinnitas, et ostetav droon vastab hageja soovidele. Kostja ei ole vastu vaielnud ka hageja väitele, et kostja rõhutas, et tegemist on stabiilse ja kindla masinaga, mis suudab vältida takistusi ja stabiilselt lennata ning on ideaalselt sobiv maastiku ja looduse filmimiseks. Kohus nõustub, et hageja oli õigustatud lähtuma tootja poolt toote osas avalikult toodud informatsioonist ning veendumust lubatud omaduste osas suurendas ka kostja kinnitus. Hageja on juhtinud tähelepanu ja tõendanud, et tootja reklaamib Phantom 4 Pro kasutust kõikides nendes keerulistes tingimustes, milles väidetavalt tulenevalt kasutusjuhendi üldisest informatsioonist ei tohiks drooni lennutada. Näiteks tootja reklaamis drooni lennutatakse udus, purskava vulkaani lähedal, suurte metallesemete juures, jääaladel, veepindadel, metsas, alla 0Co temperatuuri tingimustes, koobastes, samuti suunatakse inimeste suunas jne (tl 194-196 p). Kostja ei ole sellele hageja väitele vastu vaielnud, et toodet selliselt reklaamitakse.

müügilepingu eseme üleandmisel hagejale samaaegselt üle Phantom 4 Pro juhendit. Hageja kasutas inglisekeelset elektroonilist juhendit, mis on kättesaadav tootja kodulehel. Kostja leiab, et kuna kasutusjuhendiga tuleb tutvuda enne toote kasutuselevõttu, siis saab eeldada, et hageja oli drooni kasutama asudes puudusest teadlik. Kasutusjuhendi puudumisest ja õige kasutusjuhendi saamise soovist hageja kostjat ei teavitanud. Samas viitab hageja korduvalt õigele kasutusjuhendile (mis on Internetist kergesti leitav), millest lähtuvalt saab öelda, et asjaolu, et Phanton 4 Pro droonile anti algselt kaasa Phantom 4 kasutusjuhend, hageja toote puudusena ei käsitle. Kostja leiab, et on vabanenud vastutusest VÕS § 220 lg 3 alusel. Kohus sellega ei nõustu. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole üle andnud hagejale Phantom 4 Pro drooni juhendit drooni ostmisel ning ka 08.06.2017, st peale õnnetust, saatis kostja hagejale vale toote mudeli juhendi (Phantom 4 juhendi) (tl 15; 16-48). VÕS § 219 lg 1 kohaselt, kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama. Hageja pidas mõistlikuks lähtuda toote elektroonilisest kasutusjuhendist. Hageja on selgitanud, et on levinud praktika, et keeruliste elektrooniliste seadmete jaoks (nutitelefonid, nutikellad, droonid, kopterid, sülearvutid, tahvelarvutid jmt) ei väljastatagi toote juhendit paberkandjal, vaid see on kättesaadav üksnes elektroonilisel kujul. Kohtu hinnangul on selline praktika üldteada ning hageja tuginemine sellele on põhjendatud. VÕS § 220 lg 1 kohaselt ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Käesolevas asjas ei nähtu, et hageja oleks toote või kasutusjuhendi mittevastavusest teavitamisega hilinenud. Peale õnnetust drooniga pöördus hageja mõistiku aja jooksul kostja poole õnnetuse kirjeldusega ja palvega asendada toode. Kostja keeldus ning tugines toote asendamisest keeldumisel Phantom 4 drooni juhendile ehk valele juhendile. Pooled ei vaidle, et hageja juhtis kostja tähelepanu ka sellele, et tegemist on vale juhendiga. Hageja väited on tõendatud pooltevahelise ekirjavahetusega (tl 49-49 p). VÕS § 220 lg 3 kohaselt kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja juhtis kostja tähelepanu sellele, et valesti saadetud juhend käsitleb Phantom 4, mitte Phantom 4 Pro kasutust. Kohtu hinnangul on hageja poolt eestikeelse sobiva kasutusjuhendi puudumise kohta toote üleandmisel mitteteatamine käesoleval juhul mõistlikult vabandatav, kuivõrd asjaoludest nähtuvalt hageja oli võimeline aru saama inglisekeelsest kasutusjuhendist ning oli nõustunud selle kättesaamisega Internetist, mis Internetti igapäevaselt ja takistusteta kasutatavate isikute puhul on tavapärane ja mõistlik. Kuigi hageja ei teavitanud toote üleandmisel kostjat, et Phanton 4 Pro drooni eestikeelset juhendit hagejale kaasa ei antud, ei too see käesolevas asjas kaasa õigust vastutusest vabanemiseks VÕS § 220 lg 3 alusel. Kasutusjuhendi puudus võib olla käsitatav müügilepingu olulise rikkumisena. See võib kõne alla tulla näiteks juhul, kui müüja teadmisel ostetakse kaamera selle kindlate funktsioonide kasutamiseks teatud kindlal ajal (nt teatud sündmuse ajal), kuid kaamera eestikeelne kasutusjuhend ei ole piisav nende funktsioonide kasutamiseks (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 32-1-110-08, p 13). Kasutusjuhend peab oma sisult, sõnastuselt, väljendustelt jms olema selline, et kasutajale on mõistlikult (selgelt ja ühemõtteliselt) arusaadav, milline kasutus on keelatud ning millised riskid ja ohud võivad sellega kaasneda (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-171-14 p 12). Kostja poolt esitatud Phantom 4 juhend on teise drooni mudeli jaoks mõeldud juhend ning õige on hageja seisukoht, et kostja ei saa sellele tugineda. On tõendatud, et Phanton 4 Pro droonile anti kaasa Phantom 4 kasutusjuhend ning kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et Phanton 4 Pro eestikeelset kasutusjuhendit nägi hageja esimest korda käesoleva asja materjalide hulgas. Käesolevas vaidluses on kohtu hinnangul kasutusjuhendi puudumine käsitatav müügilepingu

olulise rikkumisena. Hageja on selgitanud ning kostja ei ole sellele vastu vaielnud, et Phantom 4 ja Phantom 4 Pro funktsioonid on oluliselt erinevad ning paljud Phantom 4 Pro funktsioonid ei ole Phantom 4 juhendis kirjeldatud. Ka käesolevas asjas ostis hageja kostja teadmisel drooni selle kindlate funktsioonide kasutamiseks teatud kohtades (keerulisemates looduslikes tingimustes), kuid droonile kaasa antud vale kasutusjuhend, kuid ka Internetist kättesaadav õige kasutusjuhend, ei olnud oma sisult, sõnastuselt, väljendustelt jms selline, et oleks olnud kasutajale mõistlikult (selgelt ja ühemõtteliselt) arusaadav, milline kasutus on keelatud ning millised riskid ja ohud võivad sellega kaasneda. Eeltoodu selgub käesoleva kohtuotsuse põhjusliku seose analüüsist (vt p 13). Ka kasutusjuhendi suhtes kohalduvad VÕS § 217 lg 2 p-d 1 ja 2, st kui kasutusjuhendis kirjeldatu ei vasta toote kokkulepitud omadustele või kui kasutusjuhend ei selgita piisavalt täpselt asja nõuetekohast kasutust, ei ole üle antud kokkulepitud asja. Kui spetsifikatsioonis ja reklaamis esitatu ei vastanud tõele, oleks kostja pidanud sellele hageja tähelepanu juhtima ning vähim, mida kostja selleks teha sai, oli toote kohta sobiva kasutusjuhendi üle andmine või selle kättesaadavusele viitamine. Kohus selgitab lisaks, et jätab arvestamata kostja vastuväite, et tulenevalt tarbijakaitseseaduse §ist 6 ei ole eestikeelse kasutusjuhendi eesmärk võõrkeelse kasutusjuhendi sõnasõnaline tõlkimine, vaid et eestikeelse kasutusjuhendi abil peab saama toodet ohutult ja sihtotstarbeliselt kasutada. Käesolevas vaidluses on küsimus selles, et tulenevalt hagejale kättesaadavast inglisekeelsest kasutusjuhendist pidid olema tootel teatud omadused, mistõttu ei ole asjakohane analüüsida kostja vastuväidet kasutusjuhendi eesti keelde tõlkimise eesmärkidest.

garantiilisi vigu ja defekte ning et ainult äppi salvestunud logiga seda teha pole võimalik (II tl 131). Hageja leiab, et kostja vastuväited tõendamatuse osas tuleb jätta tähelepanuta. Hagejal on olemas logid nii .txt kui ka .dat formaadis. Samuti on hagejal olemas drooni kasutajainfo 07.05.2017 lennupäeva kohta (tl 186-188). Logi failid .txt ja .dat formaadis ei ole tavatarkvaraga loetavad. Hageja selgitab, et 22.05.2017 pöördus hageja kostja poole ja palus abi logide dešifreerimisel, samuti saatis hageja kostjale kasutajainfo faili ja .txt logid (tl 189-190). 08.07.2017 keeldus kostja hageja abistamisest ja teatas, et tal puudub vastav programm lennulogide avamiseks (tl 191). Drooni tootja ei olnud nõus väljastama hagejale programmi logide avamiseks. Hageja on leidnud võimaluse muuta logifailid arusaadaval kujul loetavaks. Hageja kasutas selleks veebipõhist logide konvertorit, mida kasutatakse DJI droonide logide loetavaks muutmiseks. Hageja konverteeris 07.05.2017 lennu logid www.djilogs.com saidil asuva konvertori kaudu CSV formaati ning www.phantomhelp.com saidil oleva LogViewer-i kaudu visuaalseks logide failideks, mida esitaski kohtule hagi lisadena. Hageja on teinud kõik endast oleneva, et esitada logid kohtule loetaval kujul ja tõendada oma väiteid. Kostja ei ole esitanud tõendit, et nimetatud logifailid ei ole tõesed, kuigi kostjal on olemas logide alusfailid ja hävinud toote info. Hageja arvates kostja poolt esitatud Meridein OÜ esindaja arvamus ei ole usaldusväärne. Vaatamata sellele, et drooni micro-SD kaardile salvestub rohkem andmeid kui telefoni äpi kaudu, on äpi kaudu salvestuvad logid piisavad ja teatud juhtudel isegi täpsemad, kui drooni sisse salvestuvad andmed. Seda põhjusel, et äpi kaudu salvestuvad reaalsed andmed, mida drooni juht näeb drooni juhtimise ajal. Äpi kaudu salvestatud logidest nähtuvad kõik vead ja teated, mida näeb juht drooni juhtimisel ja millest lähtub juhtimisotsuste tegemisel. 07.05.2017 drooni hukkumise logidest on näha, et ei olnud ühtegi hoiatust lähenevast takistusest ja sellest, et droon hakkab pidurdama, kuigi kõik need hoiatused pidid olema. Samuti esinesid ühenduse vead. Sellele viitab ka Meridein OÜ esindaja oma arvamuses. Probleemid signaaliga on nähtavad logide binaarfailist, kuid drooni opereerimisel ei olnud nad tajutavad nin ei olnud nähtavad ka opereerimisel puldi ekraanil. Teateid tõrgete kohta ei ilmnenud ja ei olnud hagejale tajutavad, kuna olid lühiajalised. Hageja selgitab veel, et arusaamatu on Meridein OÜ väide, et infrapunaandurid pidid töötama, kui tootja on kinnitanud, et infrapunaandurid ei tööta P-režiimis. Kohtu hinnangul hageja on tõendanud oma väite, et kostja müüs hagejale puudusega toote, st drooni, millel esinesid tõrked drooni tagumiste optiliste andurite töös, kuivõrd andurid ei näinud takistust ja põrkasid takistusega kokku. Seda tõendavad hageja tõendina esitatud logid, kuna kostja ainsa tõendina esitatud Meridein OÜ arvamuses kinnitatakse, et hageja info on eeldatavasti tõene ning midagi võltsitud ei ole ((II tl 131). Kohus ei nõustu hinnanguga, et kahju tekkimine oleks tõendatud üksnes juhul, kui hagejal oleks ette näidata kahjustunud droon. Oleks ebamõistlik seada vette uppunud asja ettenäitamist kahju tõendatuse tingimuseks. Ka drooni tootja ei ole seadnud logisid kahtluse alla. Hageja on saatnud logid binaarformaadis kostjale 18.05.2017 (tl 13) ning samadest logidest lähtus ka tootja vastus hageja pöördumisele, milles toodi välja, et tootja tutvus logidega ja tunnistas, et infrapunased andurid ei tööta P-režiimis ning juhend on selles osas ebatäpne. Sellest tulenevalt pakkus tootja hagejale soodustust 20% uue drooni ostuks (tl 53). Toote salvestatud logidest nähtub, et 9. aprilli pult kaotas ühenduse drooniga kahel korral: 12,7 sekundiks 226 m kaugusel ning 6 sekundiks 110 m kaugusel, 30. aprillil pult kaotas ka ühenduse drooniga kahel korral: 10 sekundiks ja siis uuesti 1,6 sekundiks 25 meetri kaugusel ning esines GPS positsioneerimise rike. 07.05.2017 ehk õnnetuse päeval pult kaotas ühenduse drooniga 16 m kaugusel (tl 90-91p; 95-97). Hageja on selgitanud, et tõrked drooni tagumiste optiliste andurite töös töös esinesid ka 01. mail 2017. Sellistel lennukaugustel ei tohtinud probleeme ühendusega olla, kuna Phantom 4 Pro drooni omaduste kohaselt optilised andurid pidid nägema takistusi kuni 30 m ulatuses. Tõendatud on, et DJI Phantom 4 Pro juhendi kohaselt „Takistuste tuvastamise süsteemi abil suudab õhusõiduk lähedalasuva takistuse tuvastamisel aktiivselt pidurdada.“ (II tl 57p).“ Hageja poolt esitatud videol on näha, et droon ei

tuvastanud takistust ning jätkas liikumist https://www.youtube.com/watch?v=Z4wchwVVf0&ab_channel=KirillShHobbiesOutdoorHikingElectronics.

takistuse

suunas.

Kostja ei ole tõendanud, et hageja pulti oleksid jõudnud teated, millest hageja oleks drooni opereerimisel saanud lähtuda. Esitatud kostja tõendist nähtub (II tl 132-134), et droon jäi lennu ajal GPS režiimi. Hageja on põhistanud eeldusi nõuetekohase tugevusega signaaliks, olles selgitanud, et lennutas drooni avatud looduses ning tõendanud lennuks sobivad ilmastikuolud. (tl 192-193). Kohus nõustub hageja hinnanguga, et tootja reklaam ja drooni spetsifikatsioon viitavad, et andurid on abivahendid operaatorile juhtimise hõlbustamiseks, et operaator saaks keskenduda filmimisele, kuid tegelikult neid siiski ei saa sel otstarbel kasutada, kuivõrd kostja tõendina esitatud Meridein OÜ arvamus kinnitab, et tänapäeva tehnoloogiaga pole võimalik sensoreid nii perfektselt takistusi vältima panna, et garanteerida töökindlus, mistõttu tootja praktikas takistuste vältimise sensoritele lootma jäänud piloodi õnnetusjuhtumit garantiina ei käsitleta. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hoiatanud hagejat, et drooni andurid on vähefunktsionaalsed ning et garantii ei laiene tõrgetele andurite töös. Seetõttu tuleb ka nõustuda hageja seisukohaga, et kuivõrd anduritest põhjustatule praktikas garantii ei laiene, ei ole andurid töökindlad ning vastupidist reklaamides on hageja kostjat eksitanud. Kohus asub seisukohale, et kostja on rikkunud lepingut VÕS § 100 mõistes, kuna müüdud droon ei vastanud müügilepingu tingimustele. Ei ole leidnud tõendamist, et kostja oleks hoiatanud hagejat või vähemalt oma kodulehel välja toonud, et toote spetsifikatsioon, kasutusjuhend ning reklaam on ebatäpsed ning ei vasta tegelikele toote omadustele, kuivõrd on tõendatud, et droon Phantom 4 Pro ei ole keerulistes tingimustes suuteline vältima takistusi paremalt ja vasakult ning tema infrapunased andurid ei tööta põhilennurežiimis ehk P-režiimis. Kohus märgib, et tuleb nõustuda hageja seisukohaga, et kostja eksitas hagejat ja tekitas hagejale ebaõiget arusaama ostetud toote omadustest, kuivõrd ei informeerinud hagejat sellest, et Phantom 4 ega ka Phantom 4 Pro juhend, reklaam ja spetsifikatsioon on ebatäpsed ning et drooni omadused erinevad sellest, mida tootja oma reklaamides ja kostja müügil on lubanud. Müügikuulutuses esitatud teave kujutab endast müügieseme kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes. Kui müügikuulutuses esitatu ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt sellest selgelt ostjale teatada (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-43-15, p 18; Riigikohtu otsus nr 3-2-146-17 p 19). VÕS § 14 lg 2 kohaselt on müüjal kohustust teatada ostjale kui lepingueelsete läbirääkimiste teisele poolele kõigist asjaoludest, mille vastu ostjal on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Kostja ei ole vastu vaielnud, et hageja väljendas oma huvi toote vaidlusaluste omaduste suhtes müügilepingu sõlmimisel.

andurid töötaksid põhilennurežiimis (P-režiimis). Seda kinnitab tootja vastus (hagis esitatud lisa 13). Samuti on hageja tõendanud, et drooni töös esinesid tõrked signaali saamisega ja asukohamääramisega ning tagumiste optiliste andurite töös. Need on hageja hinnangul tehnilist laadi tõrked, mis olenevad drooni riistvarast ja tarkvarast ning mida hageja ei saanud mõjutada ning vastupidist ei ole kostja tõendanud. Need tõrked esinesid läbivalt alates drooni kasutusele võtmisest (hagis esitatud lisad 16-20) mille põhjal saab järeldada, et eelmärgitud puudused olid olemas toote üleandmisel hagejale. Eelnevalt nimetatud puuduseid ei saanud hageja tuvastada drooni ostu ajal. Hageja ei teadnud ja ei pidanud teadma nendest puudustest drooni ostul, sest puudused ilmnesid toote kasutamisel. Hageja nõutav kahjuhüvitis on kooskõlas rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes. Kostja kohustuseks oli hagejale üle anda müügilepingu tingimustele vastav Phantom 4 Pro droon, kuid käesolevas asjas on kohus tuvastanud, et kostja andis hagejale üle puudustega toote. Vastutusest varjatud puuduste eest vabaneb müüja VÕS § 220 lg-le 3 tuginedes üksnes juhul, kui ostja ei teatanud puudustest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai puudustest teada või pidi teada saama. Käesolevas asjas ei nähtu, et hageja oleks toote mittevastavusest teavitamisega hilinenud. Õnnetus drooniga juhtus 07.05.2017 ja hageja esitas nõude kostjale 18.05.2017 (tl 13). Lahendis nr 3-2-1-50-06 on Riigikohus selgitanud, et VÕS § 220 lg 3 puhul tuleb eristada tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi nn varjatud puudustest, s.o lepingutingimustele mittevastavusest, mida ostja ei võinuks avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Ka majandustegevuses tegutsev ostja ei pea eeldama, et talle tarnitakse lepingutingimustele mittevastav asi ning üldjuhul rakendama erakorralisi meetmeid asja lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks, mh palkama selleks nt asjatundja. Peale õnnetust drooniga pöördus hageja mõistiku aja jooksul kostja poole õnnetuse kirjeldusega ja palvega asendada toode. Ostja saab tulenevalt VÕS § 221 lg 1 p-st 2 tugineda lepingutingimustele mittevastavusele sõltumata sellest, et ta asja üle vaadata ei lasknud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest ja ei avaldanud seda ostjale. Isegi kui asuda seisukohale, et hageja oleks pidanud kasutusjuhendi puudusest kostjat koheselt teavitama, võib hageja sellest hoolimata tugineda käesolevas vaidluses lepingutingimustele mittevastavusele, kuivõrd müüja pidi teadma drooni lepingutingimustele mittevastavusest ja ei avaldanud seda ostjale (02.06.2017 saatis tootja hagejale e-kirja, milles tunnistas, et droon ei ole suuteline P- režiimis vältima takistusi paremalt ja vasakult ning tootja on ka ise kinnitanud, et juhend on selles osas ebatäpne (tl 53). Kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimisel ettenähtav VÕS § 127 lg 3 mõistes. Kostja müüb droone oma majandustegevuse raames, mistõttu pidi teadma mõlema toote tehnilisi omadusi ning nõudeid toote kasutusele. Kostja pidi ette nägema, et puudustega toote müümisel võib kaasneda kohustus kahju hüvitamiseks.

infrapunaandurid ei töötanud, kuid vastavalt Phantom Pro 4 kasutusjuhendile (tl 161) töötavad infrapuna sensorid ainult Beginner- režiimis ja Tripod-režiimis. Drooni sooritusvõimet mõjutab pind mille kohal lennumasin viibib. Samuti ei pruugi ultrahelisensorid täpselt kaugusi mõõta, kui lennumasin on heli neelava pinna (vesi) kohal. Lisaks ei pruugi kaamera ebasobivates tingimustes korralikult toimida. Lennumasin lülitub automaatselt P- režiimist A-režiimi kui GPS ega visuaalne positsioneerimine ei toimi. Kasutusjuhendis on hoiatus, et lennates üle vee ja läbipaistvate pindade tuleb olla eriti ettevaatlik. Samuti on kasutusjuhendi samal lehel kirjas, et visuaalse positsioneerimise süsteem (P-režiim) ei pruugi õigesti töötada vee kohal lennates. Hageja leiab, et ei ole eiranud kasutusjuhendit. Hageja selgitab esiteks, et Phantom 4 Pro juhendi lk-d 20-24 (tl 156 p-158 p) ei puutu asjasse, kuna 07.05.2017 hageja lennutas drooni P- režiimis ja ei ole kasutanud eelnevalt loetletud režiime. Hageja ei ole suunanud drooni inimeste, loomade või peenete objektide suunas. Ka Phantom 4 Pro juhendi lk 54 (tl 173 p) ei puutu asjasse, see kirjeldab üksnes üldised lennutingimusi, nt drooni kasutatakse avatud aladel ja ei tohi kasutada vihma, udu, lumesaju, tugeva tuule korral, polaaraladel jne. Hageja on järginud neid tingimusi. 07.05.2017 oli Keila-Joa kandis ilus, päikesepaisteline, plusskraadidega ilm ning tuulekiirus oli 4,1 m/s (tl 192-193). Hageja lennutas drooni avatingimustes. Ka kostja viide Phantom 4 Pro juhendi lk-l 29 (II tl 16) mainitud Beginner ja Tripod-režiimidele ei puutu asjasse. Phantom 4 Pro juhendi lk-l 13 (II tl 8) on selgelt öeldud, et on eristatavad järgmised lennurežiimid: P-režiim, S-režiim ja A-režiim. „P-režiim töötab paremini kui GPS signaal on tugev. Lennuseade kasutab GPS, stereo-visuaalset süsteemi ja infrapunaseid andureid, et stabiliseerida, vältida takistusi või jälgitavaid liikuvaid subjekte.“ S-režiimi kohta on selgelt öeldud: „Pange tähele, et takistuste tuvastamise süsteem selles režiimis ei tööta“. P-režiimi kohta selline täpsustus puudub. Sama informatsioon selle kohta, et P-režiimis infrapunased andurid töötavad, on toodud välja ka juhendi lk-l 40 (II tl 21 p). Beginner ja Tripod-režiimid, millele viitab kostja, ei ole juhendis täpsemalt kirjeldatud, kuid korduvalt mainitud, et P-režiimis infrapunased andurid töötavad. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohtu hinnangul on kostja lepingu rikkumise ja kahju vahel põhjuslik seos olemas. Kostja ei ole tõendanud, et hageja eiras kasutusjuhendit. Hageja oli õigustatud juhendist aru saama selliselt, et infrapunased andurid töötavad ka põhilennurežiimis (P-režiimis). Hageja veendumust suurendas ka tootja reklaam ja kostja selgitused drooni tööst drooni ostul. Hageja on tõendanud, et drooni põhilennurežiimis (P-režiimis) droonil ei töötanud infrapunased andurid, mis pidid tagama, et droon suudab näha takistusi külgedel ja koos optiliste anduritega on viies teljes optiliselt tundlik ning seega suudab vältida maju, inimesi, puid jmt takistusi ja tuvastada takistusi kuni 7-30 m raadiuses. Seda, et põhilennurežiimis (P-režiimis) ei tööta infrapunased andurid, kinnitab 02.06.2017 tootja vastus (hagis esitatud lisa 13). Drooni andurid ei läinud tööle, ta ei näinud puid ja ei andnud sellest tulenevalt ka hoiatussignaali juhtimispuldile, et hageja oleks saanud drooni suunda muuta. Selle tulemusena droon põrkas puudega kokku ja uppus. Lisaks, hageja on kinnitanud, et kui kostja oleks teavitanud hagejat, et Phantom 4 Pro-l ei ole reklaamis, spetsifikatsioonis ja juhendis nimetatud omadusi, ei oleks hageja seda drooni üldse ostnud ja varalist kahju ei oleks tekkinud. Kostja ei ole vastu vaielnud, et hageja informeeris kostjat, et hageja jaoks on oluline, et droon suudaks vältida ka puid ning et kostja kinnitas, et ostetav droon vastab soovitud omadustele.

kohast täitmist VÕS § 222 järgi, kuid lepingu olulise rikkumise korral ja asja hävinemisel saab hageja nõuda täitmise asemel ka kahju hüvitamist VÕS §-de 115 ja 225 alusel, arvestades VÕS §-s 127 sätestatut.

eest kantud menetluskulude puhul ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Seega ei ole hageja õigusabikulu põhjendatud 240 euro ulatuses. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kinnitanud, et õigusabikulu on esitatud käibemaksuta. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 1 694 eurot (1 734-240+ riigilõiv 200 eurot). TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.