Luminor Liising AS-i hagi Xxxvastu võlgnevuse 11 088,99 euro, viivise 1371,01 euro ja võla sissenõudmise kulude 40 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
12 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Luminor Liising AS (endine ärinimi AS Nordea Finance Estonia, registrikood 10237140, asukoht Liivalaia 45/47, 10145 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Cärolin Olluk (Intrum Justitia AS, e-post [email protected]) Kostja Xxx(isikukood xxx, elukoht Eestis:xxx, elukoht Soomes: Xxx) Kostja lepinguline esindaja Kristel Kangilaski (Juridic & Invest OÜ, e-post [email protected], [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista xxxLuminor Liising AS-i kasuks võlgnevus 7018,41 eurot, viivis 1371,01 eurot ja võla sissenõudmise kulud 40 eurot. Menetluskulude jaotus
Jätta tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud Xxxkanda. Muud menetluskulud jätta 33% ulatuses Luminor Liising AS-i kanda ja 67% ulatuses Xxxkanda.
2.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava
2-16-5279 määruse jõustumist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.AS Nordea Finance Estonia (uue ärinimega Luminor Liising AS, hageja) esitas 04.04.2016 Harju Maakohtule hagi OÜ Graverde VO ja Xxx(kostja) vastu, milles palus OÜ-lt Graverde VO ja kostjalt solidaarselt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 11 088,99 eurot, viivise 1371,01 eurot ja võla sissenõudmise kulud 40 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt OÜ Graverde VO ja kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja OÜ Graverde VO (liisinguvõtja) 16.07.2012 liisingulepingu nr 201203296. Liisingulepingu alusel andis hageja liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse sõiduki Toyota Land Cruiser 150, tehasetähis XXX, väljalaskeaasta 2012 ja registrinumber xxx. Koos liisingulepingu sõlmimisega sõlmisid hageja ja OÜ Graverde VO kokkuleppe kindlustuslepingu sõlmimiseks nr 201203296. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele sõlmis hageja liisinguesemeks oleva sõiduki kindlustuslepingud ja OÜ Graverde VO pidi hüvitama hagejale kindlustuskohustuse täitmisega tekkinud kulud hageja arvete alusel. Liisingulepingu tingimustest tulenevalt kohustus hageja omandama OÜ Graverde VO huvides ja soovil vara ning andma vara liisingulepingu perioodiks OÜ Graverde VO valdusesse ning kasutusse. OÜ Graverde VO peamiseks kohustuseks oli igakuiste liisingumaksete tasumine. Koos liisingulepingu sõlmimisega sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr 201203296, mille kohaselt kostja vastutab solidaarselt liisinguvõtjaga liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Käendaja ehk kostja vastutuse maksimumsumma on vastavalt käenduslepingu p-s 3 kokkulepitule 62 401 eurot. Kuivõrd OÜ Graverde VO jättis liisingumaksed tähtaegselt tasumata, ütles hageja 04.03.2015 liisingulepingu üles. Liisingulepingu ülesütlemise seisuga olid tasumata järgnevad arved kogusummas 3402,16 eurot: 1) arve nr 12846383 summas 785,41 eurot; 2) arve nr 12892457 summas 895,04 eurot; 3) arve nr 12931773 summas 824,36 eurot ja 4) arve nr 12973849 summas 897,35 eurot. Arvete kogusumma 3402,16 eurot koosneb omakorda järgnevast: 1) põhimaksed 2291,85 eurot; 2) intress 281,05 eurot; 3) viivis 237,23 eurot; 4) kindlustus 457,12 eurot; 5) kindlustuse finantseerimine 36,56 eurot; 6) võlateatise saatmine 12 eurot; 7) Intrum Justitia teenustasu 86,35 eurot.
2.1.Vastavalt 04.03.2015 liisingulepingu ülesütlemise teatele oli OÜ-l Graverde VO kohustus lepingumaksete võlgnevus tasuda ja liisinguese tagastada hageja esindajale 5 päeva jooksul.
2-16-5279 Hagejal õnnestus oma esindaja Credit Expert OÜ abil tuvastada, et varaga oli toimunud 14.01.2015 Soomes avarii ja vara asub Amserv Auto AS-i valduses taastamisremondis. Antud kahjujuhtumi osas registreeriti ERGO Insurance SE-s kahjutoimik nr 1503272 ja sellest teavitas kindlustus ka hagejat oma 03.03.2015 kirjas. Taastusremont läks maksma 5128,53 eurot (käibemaksuta) vastavalt Amserv Auto AS-i arvele nr 4055526, millest hageja kanda jäi omavastutuse summa 200 eurot. Hageja sai oma esindaja Credit Expert OÜ vahendusel vara kätte Pärnu Amservist 17.03.2015 vastavalt vara üleandmise-vastuvõtmise aktile nr 2152TLN ning suunas vara tehnilisse kontrolli ja hindamisse Inchcape Motors Estonia OÜ-sse. Nagu eeltoodud aktist ja akti lisas olevatelt piltidelt nähtub, siis esinesid varal veel täiendavad puudused sõiduki tagaosas, mis ka fikseeriti – tagaluugil ja vasakul tagatiival kriimud, tagastange mõlkis. Tagaosa vigastused ei olnud tingitud 14.01.2015 Soomes toimunud avariist ja selle kahjujuhtumi raames neid ei eemaldatud. Samuti puudus sõiduki tagastamisel teine süütevõti ehk sõiduk tagastati ainult ühe süütevõtme ja puldiga. Eeltoodu nähtub samuti üleandmise-vastuvõtmise aktist. Inchcape Motors Estonia OÜ vaatas sõiduki tehniliselt ja visuaalselt üle ning koostas 30.03.2015 sõiduki hindamisakti nr NV06-15, mille kohaselt samaväärse terve auto puhul oleks turuhind 35 000 eurot (käibemaksuga), mis on ilma käibemaksuta 29 166,67 eurot. Samuti andis Inchcape Motors Estonia OÜ soovituse vara esialgseks müügihinnaks 33 000 eurot (käibemaksuga).
2.2.Vastavalt liisingulepingu p-le 7.2. vara tagastamisel liisinguandjale lepingus või seaduses sätestatud alustel peab liisinguvõtja vara liisinguandjale üle andma seisundis, milles liisinguvõtja selle sai, arvestades vara normaalset kulumist sihtotstarbelisel kasutamisel. Varal ega selle salongis (kui varaks on sõiduk) ei tohi olla kahjustusi. Kui vara üleandmise tähtpäeval ületab vara kulumine selle normaalset kulumist, või kui vara on kahjustatud, on liisinguvõtja kohustatud, vastavalt liisinguandja nõudmisele, vara omal kulul lepingu tingimustega vastavusse viima, hüvitama liisinguandja poolt selleks tehtud kulutused või kompenseerima liisinguandjale vara väärtuse langusega tekitatud kahju. Vara seisundi, kulumise astme ja väärtuse languse ulatuse määrab liisinguandja või tema poolt valitus volitatud isik. Tulenevalt eeltoodust lasi hageja tagastatud vara viia liisingulepinguga vastavusse ehk lasi eemaldada varal tagastamisel esinenud kahjustused, mida ei peeta normaalseks kulumiseks ja kodeerida lisaks teise süütevõtme ning puldi, mida liisinguvõtja koos varaga ei tagastanud. Kuna autol oli kehtiv kaskokindlustus, siis vastavalt 01.04.2015 ERGO Insurance SE poolt edastatud kirjale kahjujuhtumi nr 1505565 kohta, hüvitas kindlustus suurema osas kahjustuste eemaldamise kulust ning hageja kanda jäi omavastutuse summa 400 eurot (käibemaksuga), mis on ilma käibemaksuta 333,33 eurot, ning mille kohta esitas hagejale arve nr 121503874 Inchcape Motors Estonia OÜ. Süütevõtme ja puldi kodeerimise kulu kandis hageja 407,50 eurot vastavalt Inchcape Motors Estonia OÜ arvele nr 121504997.
2.3.31.03.2015 suunas hageja vara müüki alghinnaga 35 000 eurot (käibemaksuga) ning sellest teavitati e-kirjaga ka OÜ-d Graverde VO ja kostjat. Eeltoodud e-kirjas hageja selgitas müügiprotsessi ja vara müügihinna kujunemise jälgimise võimalikkust aadressil xxx ning juhtis tähelepanu asjaolule, et reaalne müügitehingu hind võib erineda eeltoodud aadressil näidatud hindadest. Samuti teatas hageja, et kui OÜ Graverde VO ja kostja arvates ei vasta müügihind vara turuväärtusele, siis tuleb neil koheselt hagejale esitada andmed ostja kohta, kes on valmis vara ostma kõrgema hinnaga. Kostja uuris hagejalt vastu e-kirjaga, kas ka temal oleks võimalus auto ära osta ja mis hinnaga. Hageja vastas, kuid OÜ Graverde VO ja kostja poolt väljaostu soovi ei tulnud. 21.05.2015 teavitas hageja e-kirjaga OÜ-d Graverde VO ja kostjat, et komitee otsusega on vara müügihinda langetatud ning uueks müügihinnaks on 33 600 eurot (käibemaksuga). 11.08.2015 teavitas hageja e-kirjaga OÜ-d Graverde VO ja
2-16-5279 kostjat, et komitee otsusega on vara müügihinda langetatud ning uueks müügihinnaks on 30 500 eurot (käibemaksuga). 22.09.2015 teavitas hageja e-kirjaga OÜ-d Graverde VO ja kostjat, et komitee otsusega on vara müügihinda langetatud ning uueks müügihinnaks on 29 500 eurot (käibemaksuga). Hageja esindajal Inchcape Motors Estonia OÜ-l õnnestus varale leida ostja 24.09.2015 hinnaga 29 000 eurot, mis on käibemaksuta 24 166,67 eurot ning selle kohta vormistati makse teatis nr 201203296. Liisingulepingu järgne vara jääkväärtus oli liisingulepingu ülesütlemise hetke seisuga 29 127,56 eurot käibemaksuta, mis nähtub liisingulepingu lisas oleva maksegraafiku 33.nda makserea viimasest tulbast. Liisingulepingu tingimuste p 6.7. järgi, kui liisingulepingu ülesütlemise korral vara võõrandamisel saadud hind on väiksem kui lepingu järgse võlgnevuse, põhimaksete (arvestatuna lepingu tähtaja lõpuni) ja vara jääkväärtuse summa, kohustub liisinguvõtja katma liisinguandjale hinnavahe 5 päeva jooksul alates nõude esitamisest. Kuna tagastatud liisingueseme müügihind ehk turuväärtus 24 166,67 eurot ei katnud ära lepingujärgset vara jääkmaksumust 29 127,56 eurot, siis sai hageja müügikahju 4960,89 eurot (24 166,67 - 29 127,56).
2.4.Liisingulepingu ülesütlemisega on hageja kandnud järgnevaid kulutusi summas 1785,11 eurot: 1) vara tagastusteenuse kulu 207,78 eurot vastavalt Credit Expert OÜ arvele nr 03960; 2) vara müügiks ettevalmistuse kulu (tehniline kontroll, pesu, visuaalne akt) 108,93 eurot vastavalt Inchcape Motors Estonia OÜ arvele nr 121503047; 3) vara müügikulu (vahendustasu ja ARK registreerimine) 1279,16 eurot vastavalt Inchcape Motors Estonia OÜ arvele nr 15128; 4) liikluskindlustuse kulu 18,69 eurot (perioodil 14.03.-29.04.2015) vastavalt liikluskindlustuse tavalepingu poliisile nr E7751973047; 5) kaskokindlustuse kulu 170,55 eurot (perioodil 14.03-29.04.2015) vastavalt kindlustusteatisele nr ZK201405080017.
2.5.Tulenevalt eeltoodust on liisingulepingust tulenev hageja solidaarnõue OÜ Graverde VO ja kostja vastu summas 11 088,99 eurot ja koosneb järgnevast: 1) tasumata lepingumaksetest summas 3402,16 eurot; 2) liisingulepingu mittetäitmisega tekitatud kahjust kogusummas 940,83 eurot; 3) müügikahjust summas 4960,89 eurot ja 4) liisingulepingu ülesütlemisega seotud kuludest summas 1785,11 eurot. Hageja on 14.10.2015 saatnud OÜ-le Graverde VO ja kostjale võlgnevuse tasumise osas nõudekirja, kuid võlgnevust ei ole tasutud. Lisaks on hageja esindaja Intrum Justitia AS enne kohtusse pöördumist 02.12.2015 saatnud nõuded kohustuse täitmiseks. Vastavalt Omniva internetilehel www.post.ee tehtud tähtkirja järelpärimisele OÜ Graverde VO ja kostja tähitud kirjadele järgi ei läinud. Kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg-ga 2 on kohtuvälise sissenõudmismenetluse läbiviimise eest nõudele lisandunud sissenõudekulu summas 40 eurot. Lisaks eeltoodud võlgnevusele palus hageja mõista solidaarselt OÜ-lt Graverde VO ja kostjalt välja liisingulepingust tuleneva viivise. Hageja nõudis viivist arvestatuna tasumata arvetes sisalduvalt põhimaksetelt (2291,85 eurot), müügikahjult (4960,89 eurot), liisingulepingu mittetäitmisega tekitatud kahjult (940,83 eurot) ja liisingulepingu ülesütlemisega seotud kuludelt (1785,11 eurot) alates OÜ Graverde VO ja kostjale saadetud nõudekirjas märgitud tasumise tähtajale järgnevast päevast, s.o 06.10.2015 liisingulepingu esilehel kokkulepitud määras 0,25% päevas. Nii kuulub hagi esitamise seisuga (04.04.2016) Graverde VO OÜ ja kostja poolt solidaarselt tasumisele liisingulepingust tulenev viivis summas 4565,29 eurot. Tulenevalt mõistlikkuse põhimõttest ja arvestades hagihinda vähendas hageja viivise nõuet summani 1371,01 eurot.
3.Kuna sõiduki sellised tagaosa vigastused ei olnud tingitud 14.01.2015 Soomes toimunud avariist ja Soome kahjujuhtumi raames neid ei eemaldatud, tasus hageja kaskokindlustuse omavastutuse kahekordselt, mis omakorda suurendas hageja kulu. Sõiduki hindamisakti koostaja Xxxja akti kinnitanud müügijuht Xxxei ole kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja. Hindamisakti koostaja Xxxon Inchcape Motors Estonia OÜ kasutatud autode
2-16-5279 ostukonsultant, kes hindab sõiduki hetkest turuväärtust teostatud visuaalse ja tehnilise kontrolli alusel. Sõiduki hindaja ei pea olema kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja. Kostja poolt nimetatud nimekirja pidamise eesmärgiks on tagada ülevaade asjatundjatest, keda saab kohtuekspertiiside tegemisel kasutada ekspertidena. Sõiduki müümisel ei tule kasutada kostja poolt nimetatud eksperti. Inchcape Motors Estonia OÜ tegeleb kasutatud autode müügiga, sh müüakse ka kasutatud Toyota automargiga sõidukeid.
3.1.Sõiduki turuväärtust ei saa võtta vaid teise sõiduki auto24.ee veebilehel märgitud müügipakkumise järgi. Veebilehel auto24.ee kajastatud hinnad ei ole tehingu reaalsed hinnad, vaid tegemist on müügipakkumistega. Tegelik müügihind nimetatud veebilehel kujuneb müüja ja ostja vahelistest läbirääkimistest. Sõiduk pannakse müüki alati kõrgema hinnaga. Samas sõiduki hindamisel on vaadatud ka veebilehe auto24.ee müügipakkumisi ja võetud neid arvesse. 30.03.2015 väljavõttes on näha, et sama sõiduki mudeli ja aasta müügipakkumised on väga erinevad ning tuleb rõhutada, et teada ei ole nende sõidukite tehniline seisukord. Kostja ei ole tuginenud ühegi sõiduki hindaja ega eksperdi aktile ega arvamusele, mistõttu tuleb jätta kostja isiklik hinnang sõiduki väärtusele tähelepanuta. Sõiduki hindamisaktis märkuste real on välja toodud vigade kalkulatsiooni summad, tehniline vigade kalkulatsioon on 3910,25 eurot ja visuaalne vigade kalkulatsioon on 2230,77 eurot. Tehnilise seisundi aktis on välja toodud vea kirjeldused, varuosade maksumus ja töö maksumus: „Käigukangi ümbrisplast põletatud, vasak tagant turvavöö kõrguse regulaator katki, eest parem kõrvalistuja temperatuuri regulaatori nupp sisse löödud – saadavad plokina, eesmised kojamehed, kärukonks puudu – saadavad komplektina, tagumised piduriklotsid kulunud, esimesed pidurikettad seest roostes, esimene vasak sarniir lõtkuga, sillareguleerimine, 1 võti puudu.“ Lisaks oli sõiduki läbisõit 101 060 km ning sõiduki viimane hooldus oli tehtud läbisõidul 59 970 km. Tegemata oli 75 000 km ja 90 000 km hooldused. Need asjaolud mõjutasid sõiduki turuhinda oluliselt, sest sõiduki soetamisel on ostja jaoks selline pikk vea kirjeldus ja järjestikku tegemata hooldus väga oluline moment. Vigade kalkulatsioone on arvestatud sõiduki turuhinna kujunemisel. Ka on sõiduki müüki suunamisest ja müügihinna langetamisest kostjat igakordselt teavitatud. Kostja on soovinud vaid informatsiooni sõiduki kohese väljaostmise kohta, kuid ei ole esitanud ühtegi pretensiooni. Seega jääb arusaamatuks, miks ei leidnud kostja siis, et sõiduk on tema hinnangul müügis alla turuväärtuse. Kostjale selgitati korduvalt, et juhul kui tema arvates ei vasta müügihind vara turuväärtusele, siis tuleb tal hagejale koheselt esitada andmed ostja kohta, kes on valmis vara ostma kõrgema hinnaga. Esmakordselt anti kostjale sellest teada 31.03.2015 e-kirjas ja sõiduk müüdi alles 24.09.2015. Seega oli kostjal pea pool aastat aega osta sõiduk ise välja või leida sõidukile ostja, kes oleks olnud valmis tasuma kõrgemat hinda. Sõiduki müügiga tegelev Inchcape Motors Estonia OÜ esindaja saatis hagejale 06.08.2015 ekirja, milles märkis, et: „Meil müügiks üks Land Cruiser 150 – xxx – kahjuks on nii, et nii kallist autot ei soovi keegi selliste puudustega osta. Sul oli Ainile pakutud hind välja, kuid tundub, et ikka saadud asjaga korda. Nüüd on tekkinud klient ning seis on sama, üle 30 000.koos km-ga ning ARK-ga ei soovi keegi maksta selle eest (sellel pole ka suverehve – naastud all). Kas saaksime auto välja pakkuda hinnaga 30 000.- km-ga ning koos ARK-ga – ehk nüüd õnnestuks asjad lukku saada“. E-kirjast nähtub, et selliste puudustega ja kõrge hinnaga sõiduki vastu huvi puudub. Hageja on eelnevaga tõendanud liisingueseme väärtust. Hageja on seisukohal, et arvestades sõidukil esinenud puudusi ja sõiduki müügis olevat aega, on sõiduki müügihind igati tõendatud.
3.2.Hageja ei nõustu, et lepingu tüüptingimuste p 6.7. on tühine. Kostjat on sõiduki müügihinnast ja müügihinna alandamisest iga kord teavitatud. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud. Kostja tundis huvi sõiduki välja ostmise kohta ja hageja seda võimaldas, kuid kostja
2-16-5279 sõidukit välja ei ostnud. Ka varasemalt liisingulepingu ülesütlemisega võimaldati kostjal ennistada liisinguleping, kui ta tasub lepingumaksete võlgnevuse 5 päeva jooksul, kuid kostja sellekohast taotlust ei esitanud. Juba hagis on hageja viidanud hindamisaktile, mille kohaselt samaväärse terve auto puhul oleks turuhind 35 000 eurot (käibemaksuga). Kuivõrd antud juhul esines autol niivõrd palju puuduseid, siis ka sõiduki hindamisaktis oli soovituslik esijalgne müügihind 33 000 eurot. Praegusel juhul ei oma see aga tähtsust, kuna sõiduk müüdi odavamalt. Sõiduk oli müügis nii auto24.ee veebiportaalis kui ka Inchape Motorsis. Hageja on sellele viidanud juba oma 31.03.2015 e-kirjas. Käesoleval juhul oli sõiduk müüki suunatud juba 14.04.2015 ja müüdi 24.09.2015, mis on pikem aeg kui viis kuud.
3.3.Käesoleval juhul ei saa rakendada kostja poolt välja toodud tarbija sätteid. Riigikohus on leidnud, et äriühingu osanikule ja juhatuse liikmele ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitsesätted. Käendaja, kes on käenduslepingu sõlminud ajendatuna isiklikust vahetust majanduslikust huvist põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku majandustegevuse vastu, ei vaja käendaja tarbijakäenduslepingust tulenevat kaitset. Käesolevas asjas on kostja näol tegemist OÜ Graverde VO ainuisikuline juhatuse liikme ja osanikuga, mistõttu tegutses kostja käenduslepingut sõlmides ning põhikohustuse täitmist tagades majandus- või kutsetegevuse huve silmas pidades. Seetõttu ei saa kostjat pidada tarbijaks ning lähtuda tuleks liisingulepingus sõlmitud viivisemäärast ja hagiavalduses toodud viivise suurusest. Lisaks on hageja hagiavalduses vähendanud viivised rohkem kui kolm korda. Kostja oli teadlik hageja nõudest kostja vastu, mida tõendab ka kostja 12.04.2015 saadetud e-kiri, kuid siiski ei ole teinud hagejale ühtegi makset.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
5.Puudub vaidlus, et hageja ja OÜ Graverde VO sõlmisid 16.07.2012 liisingulepingu nr 201203296. Liisingulepingu sõlmimisega sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr 201203296, mille kohaselt kostja vastutab solidaarselt liisinguvõtjaga liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Käendaja vastutuse maksimumsumma on vastavalt käenduslepingu p-s 3 sätestatule 62 401 eurot. Puudub ka vaidlus, et kuivõrd OÜ Graverde VO jättis liisingumaksed tähtaegselt tasumata, ütles hageja liisingulepingu 04.03.2015 üles. Hagi kohaselt liisingulepingu ülesütlemise seisuga oli tasumata järgnevad arved kogusummas 3402,16 eurot: 1) arve nr 12846383 summas 785,41 eurot; 2) arve nr 12892457 summas 895,04 eurot; 3) arve nr 12931773 summas 824,36 eurot; 4) arve nr 12973849 summas 897,35 eurot. Hagi kohaselt arvete kogusumma 3402,16 eurot koosneb omakorda alljärgnevast: 1) põhimaksed 2291,85 eurot; 2) intress 281,05 eurot; 3) viivis 237,23 eurot; 4) kindlustus 457,12 eurot; 5) kindlustuse finantseerimise 36,56 eurot; 6) võlateatise saatmine 12 eurot; 7) Intrum Justitia teenustasu 86,35 eurot. Vastavalt 04.03.2015 liisingulepingu ülesütlemise teatele oli OÜ-l Graverde VO kohustus lepingumaksete võlgnevus tasuda ja liisinguese tagastada hageja esindajale 5 päeva jooksul. Puudub vaidlus, et hageja sai oma vara kätte Pärnu Amservist 17.03.2015 vastavalt vara üleandmisevastuvõtmise aktile nr 2152TLN.
5.1.Hageja poolt avaldatu, et varaga oli toimunud 14.01.2015 Soomes avarii, ei oma hinnamääramisel tähtsust, kuna kindlustus hüvitas sõiduki taastamisremondi nagu ka hageja ise on märkinud. Samuti ei oma tähtsust, et sõidukil olid tagaluugil ja vasakul tagatiival kriimud ja tagastange mõlkis, kuna antud sõidukil oli täiskasko ning eeltoodu parandamise hüvitamisega tegeles samuti kindlustusfirma. Vaidlusalusel sõidukil olid paigaldatud
2-16-5279 lisavarustused, mis on stiilipakett (kroomitud küljepeegli katted, kroomitud tagaluugiliist), mugavuspakett (väike hoiutops, kompaktne autokülmik), kaitsepakett (küljeliistud, kummimatid, pakiruumi põhjamatt, ukse käepidemealune kaitsekile), Toyota veokonks, sõidukisse paigaldatud puldiga laest avatav telekas, lisa (led)valgustus uste sees (ukse avamisel joonistub maapinnale Toyota kujutis), salongi eelsoojendus, mis on juhitav sidevahendusel (kaugjuhtimine), kroomitud udutuled, kroomitud lisakaitseraudade komplekt (esiraud, külje- ja tagaraud), lisakaugtuled jne. Inchcape Motors Estonia OÜ poolt koostatud hindamisaktis aga seda kajastatud ei ole, vaid vastupidi – lisadena on jäetud märkimata el. reg. rool, esiklaasisoojendus, katuseraamid, suverehvid, CD-box. Tegelikkuses antud sõidukil olid need olemas. Inchcape Motors Estonia OÜ hindamisaktist ei nähtu, miks on soovituslik esialgne müügihind 33 000 eurot, millistel põhjustel või eeldustel hindaja sellisele järeldusele jõudis. Mis on hindamisel aluseks võetud, kas sõiduk on visuaalselt ülevaadatud või hindamine on tehtud esitatud andmete põhjal. Kuna hindamisaktis on märgitud, et lisadeks ei ole el.reg. rool, esiklaasisoojendus, katuseraamid, suverehvid, CD-box, siis jääb mulje, et sõidukit hinnanud isik ei ole sõidukit visuaalselt üle siiski vaadanud, vaid on andnud hinnangu talle esitatud andmete põhjal. Hindamisakti kohaselt on akti koostanud autode ostukonsultant Xxxja akti kinnitanud müügijuht Xxx. Kumbki antud isikutest ei ole kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja. Inchcape Motors Estonia OÜ kodulehelt nähtuvalt ei tegele ka vastav osaühing auto hindamisaktide koostamistega. Samuti Inchcape Motors Estonia OÜ ei tegele Toyota müügiga. Seega ei saa hageja esitatud hindamisakti pidada usaldusväärseks. Kostja liisis uue sõiduki (Executive Toyota Land Cruiser LC150 140 kW 3 7S D-4D 4*4), mille esmane registreerimine oli hindamisakti kohaselt 14.06.2012 ja liisingulepingu kohaselt oli sõiduki läbisõit 5 km. Liisingulepingu kohaselt oli sõiduki müügihind ilma lisadeta 52 000,83 eurot, millele lisandus käibemaks. Nimetatud sõiduki mudelit reklaamib Toyota esindus kui konkurentsitult parimat mudelit ja tema turuhind on ka üks kallimaid. Arvestades, et sõidukile olid eraldi juurde ostetud lisad, siis ka sõiduki väärtus kujunes eeltoodud hinnast (52 000,83 eurot) kõrgemaks. Kostja tagastas hagejale sõiduki 17.03.2015. Seega tuleb sõiduki väärtus arvestada selle üleandmise seisuga. Sõiduki tagastamise hetkeks oli tegemist 2 aastat ja 9 kuud vana sõidukiga. Auto24.ee avaldatud müügipakkumistest nähtuvalt on käesolevaga, s.o 1 aasta ja 6 kuud hiljem arvates sõiduki tagastamisest, sõiduki turuhind, mis ei sisalda käibemaksu, ca 32 000 eurot. Nimetatud sõiduki kuulutustes toodud andmetest näeb, et sõidukitel ei ole selliseid lisasid, kui kostja kasutuses olnud sõidukil. Näiteks sõidukil, mille müügihind on ilma käibemaksuta 32 500 eurot, reg.numbriga xxx, ei ole kroomitud küljepeegli katteid, kroomitud tagaluugiliistu, sõidukisse paigaldatud puldiga laest avatav telekat, kroomitud udutulesid, kroomitud lisakaitseraudade komplekti (esiraud, külje- ja tagaraud), lisakaugtulesid, kliimaseadme asemel on konditsioneer, oluliselt odavam navigatsiooniseade jne. Seega saame järeldada, et sõiduki tagastamise hetkel oli sõiduki turuväärtus ilma käibemaksuta vähemalt 35 000 eurot. Esitatud hindamisakt ei ole usaldusväärne ja hindamisel ei ole aluseks võetud sõiduki tegelikke andmeid. Hageja müüs sõiduki müügihinnaga 29 000 eurot (käibemaksuga). Sõiduki müügihind ilma käibemaksuta oli aga hagiavalduse p 1.17. kohaselt 24 166,67 eurot. Riigikohtu praktikas on leitud, et VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb VÕS § 367 lg-test 1 ja 2 tulenevatest hageja nõuetest maha arvata sõiduki väärtus tagastamise ajal.
5.2.Liisingulepingu p 6.7. kohaselt, kui lepingu ülesütlemise korral vara võõrandamisel saadud hind on väiksem kui lepingujärgse võlgnevuse, põhimaksete (arvestatuna lepingu tähtaja lõpuni) ja vara jääkväärtuse summa, kohustub liisinguvõtja katma liisinguandjale hinnavahe 5 päeva jooksul. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-33-08, p-s 13 leidnud, et kuigi VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb juhinduda liisingueseme väärtusest, sõltumata võõrandamisest, on kolleegiumi arvates siiski lubatud poolte kokkuleppel (ka liisinguandja tüüptingimustes)
2-16-5279 lähtuda selle asemel liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Ajavahemik, mille jooksul tuleb liisinguese võõrandada, peab sellise kokkuleppe puhul olema põhjendatud ja mõistlik, arvestades mh liisingueseme olemust ja selle võimalikku väärtuse langust aja möödudes. Hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest on kolleegiumi arvates sel juhul mõistlik ja lubatav ning liisinguandja on asja võõrandamisel oma kohustuse kõrgeima tasu saamiseks sel juhul täitnud. Antud lahendile on viidanud ka hageja ja tulenevalt eelnevast lahendist leidnud, et müügikahju arvestamisel saab antud asjas lähtuda vara müügihinnast. Kostja hageja käsitlusega ei nõustu. Hilisemas Riigikohtu lahendis nr 3-2-1184-12, p-s 18 on kolleegium leidnud, et lubatav oleks tüüptingimus, millega seotakse ülesütlemise tagajärjed liisingueseme väärtuse asemel selle võõrandamisest saadava tulemiga, kui tüüptingimuse järgi on tagatud liisinguvõtja teavitamine müügiprotsessist ja tal võimaldatakse otsida ostjaid, kes maksaksid kõrgemat hinda, või mõjutada muul moel müügihinna kujunemist. Lisaks tuleb sellise tüüptingimusega jätta liisinguvõtjale võimalus tõendada, et liisingueseme tegelik väärtus tagastamise ajal oli müügihinnast kõrgem, kui erinevus on vähemalt 10%. Liisingulepingu p 6.7. eelkirjeldatud kriteeriume ei kajasta. Riigikohus on sama lahendi p-s 17 leidnud, et siinkohal pole oluline, kas praeguses asjas liisinguvõtjat võõrandamisest teavitati või mitte. Eelnimetatud sätted on kolleegiumi arvates tühised osas, milles need seovad liisingulepingu ülesütlemise tagajärjed liisingueseme väärtuse asemel liisingueseme võõrandamisest saaduga. Selle asemel tuleb kohaldada VÕS § 367 lg-t 3 ja kindlaks teha liisingueseme väärtus liisinguandjale tagastamise ajal. Seega hageja tüüptingimuse p 6.7. on tühine ja juhinduda tuleb sõiduki üleandmise aja liisingueseme väärtusest. Sõiduki lepinguline jääkmaksumus oli 29 127,54 eurot (käibemaksuta) ning sõiduki väärtus selle tagastamise ajal 35 000 eurot (käibemaksuta). Kui võtta aluseks, et sõiduki turuhind on 35 000 eurot (käibemaksuta) ja lahutada sellelt sõiduki lepinguline jääkmaksumus 29 127,54 eurot (käibemaksuta), siis saame müügikasumi 5833,33 eurot. Seega, kuna liisingueseme väärtus oli suurem kui lepingust tulenev jääkväärtus, ei ole hagejal alust esitada müügikahju nõuet. Isegi juhul kui võtta aluseks hageja poolt tellitud hinnapakkumises toodud sõiduki turuhind ilma käibemaksuta summas 29 166,70 eurot ja lahutada sellest sõiduki lepinguline jääkmaksumus 29 127,54 eurot (käibemaksuta), ei teki müügikahju vaid kasum 39,16 eurot (29 166,70 - 29 127,54).
5.3.Kostjale ei antud võimalust sõidukit ise võõrandada, vaid sõiduk võeti tagaselga kostjalt ära, kui viimane oli kasko kahju likvideerimisel esinduses. Kostjale ei ole antud võimalust mõjutada liisingueseme müügiprotsessi. Hagist nähtuvalt on sõiduk müügis olnud auto24.ee portaalis. Sõiduki müümine vaid ühe portaali vahendusel ei saa pidada piisavaks, et saavutada sõiduki parimat müügihinda. Hagejal oleks olnud võimalik paigutada sõidukit müüki ka nt välismaistel müügisaitidel või sõiduki esindusse, kuid puuduvad andmed, et hageja on seda teinud. Hageja müüs sõiduki lühikese perioodi jooksul, s.o ca kuus kuud pärast selle tagastamist, mis arvestades selle mudeli hinnaklassi, on liiga kiiresti müüdud, samuti langetas hageja oluliselt lühikeste ajavahemikke järel müügihinda. Arvestades, et hageja oleks pidanud saama asja turuhinnaga müügi korral kasumit 5833,33 eurot käibemaksuta, ja samuti on hageja saanud sisendkäibemaksuna maha arvata sõiduki ostult 922,18 eurot rohkem kui selle edasimüügi korral, ei ole hageja muud nõuded, s.o tasumata liisingumaksed summas 3402,16 eurot, liisingulepingu ülesütlemisega seotud kulud summas ilma käibemaksuta 1785,11 eurot, nimetusega liisingulepingu mittetäitmisega tekitatud kahju ilma käibemaksuta 907,50 eurot (333,33 + 407,50 + 166,67), põhjendatud. Kostja esitatud kahju nõue summas 940,83 eurot ei ole selgelt jälgitav, kuid eeldatavasti moodustub see (333,33 + 407,50 + 200 = 940,83 eurot) summadest omavastutus käibemaksuga 200 eurot ja omavastutus ilma käibemaksuta 333,33
2-16-5279 eurot (koos käibemaksuga 400 eurot) ning süütevõtme ja puldi kodeerimise kulust summas ilma käibemaksuta 407,50 eurot. Kuna hageja saab antud kuludelt käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata ja liisingueseme müügikahju on arvestatud ilma käibemaksuta, siis tuleks kulud kui kahju, mida hageja sisse nõuab arvestada käibemaksuta. Hageja on arvestanud sõiduki turuväärtusest, millist hinda kostja ei aktsepteeri, maha käibemaksu. Hageja on saanud sisendkäibemaksuna maha arvata sõiduki soetamisel rohkem kui selle edasi müümisel kasutusena kostjale ja edasimüügikorral kolmandale isikule riigile tehingult maksta tulev käibemaks. Sõiduki soetamisel sai hageja sisendkäibemaksuna maha arvata 52 000,83 eurolt lisanduva käibemaksu summas 10 400,17 eurot. Kostjale sõiduki kasutuse edasimüügi korral esitas hageja arveid kokku põhisummas 22 873,29 eurot, millelt lisandus käibemaks 4574,66 eurot. Sõiduki edasimüügi korral kolmanda isikule summalt 29 000 eurot tuli riigile maksta 4833,33 eurot (29 000 - 24 166,67). Seega sisendkäibemaksuna on saanud maha arvata 10 400,17 eurot, kuid tulult käibemaks on moodustunud 9407,99 eurot (4574,66 + 4833,33), s.o hageja on käibemaksuga ostust võitnud 992,18 eurot (10 400,17 - 9407,99). Hageja oleks vara võõrandamisel turuhinnaga saanud antud kulud liisingueseme müügihinnast maha arvata, mistõttu hageja nõuded on põhjendamatud.
5.4.Riigikohtu praktikaga on vastuolus hageja viivise nõue. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäär perioodil: 06.10.2015 31.12.2015 on 0,05% ja perioodil 01.01.2016 - 04.04.2016 on 0,05%. Viivisemäär aastas on 8,05%. Kostja arvutuste kohaselt on viivis kokku 400,77 eurot. Lisaks on kostjale arusaamatu hageja viivise arvutus tasumata arvetel (s.o hagi lisa nr 5). Nimelt ei nähtu arvetel viivituses oldud päevad. Kostja vaidles vastu ka hagi tasumata arvete viivise määrale. Õigustatud oleks tasumata arvetelt arvestada viivist seadusjärgses määras.
6.Hageja on hagi lisadena esitanud ERGO Insurance SE 03.03.2015 kirja, milles on käsitletud kahjujuhtumit (toimiku) nr 1503272, mille toimumise aeg on 14.01.2015, kooskõlastatud remondikalkulatsiooniga ilma käibemaksuta 5128,52 eurot, ja veel on esitatud ERGO Insurance SE 01.04.2015 kiri kahjujuhtumist (toimiku) nr 1505565, juhtumi toimumise ajaga 23.03.2015 (see on pärast sõiduki üleandmist hagejale) kahjuhüvitise suurusega 1712,70 eurot (alus Inchcape Motors Estonia OÜ poolt koostatud remondi eelkalkulatsioon). Viimase kahjujuhtumi omavastutuseks on 400 eurot ja selgitusena on nimetatud kirjas avaldatud, et maha on arvatud kaks omavastutust, kuna vigastused on erinevad ja eri aegadel tekkinud. Sõiduki hindamisel tuleks lugeda puuduseks need vead, mida kindlustusjuhtumi raames ei saanud parandatud ja/või hüvitatud. Samuti on antud andmed olulised hindamaks, kas hageja poolt esitatud sõiduki hindamisaktis ei ole puudusena arvestatud puudusi, mis hüvitatakse kindlustusjuhtumi raames. Sõiduki hindamisakt on tehtud enne kindlustusjuhtumit (kahjutoimik) nr 1505565, mistõttu kostjale jääb mulje, et hindamisakti aluseks on ebaõiged andmed.
7.Hageja ei ole esitanud usaldusväärseid tõendeid selle kohta, milline oli liisingueseme väärtus selle tagastamise hetkel. Hageja poolt esitatud Credit Ekspert OÜ (liisinguandja volitatud esindaja) üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2152TLN ei ole usaldusväärne tõend üleantud sõiduki kirjelduse osas. Antud aktis on ebaõigesti märgitud, et sõidukil puudub haakekonks, CD-box, autotelefon, stereo. Amserv Auto AS-i Viljandi esinduse 06.12.2017 antud selgituse kohaselt konkreetne vaidlusalune sõiduk, Toyota Land Cruiser 150 Executive, reg.nr: xxx, VIN kood: XXX, on ostetud uuena Amserv AUTO AS-st (Viljandi esindus) hageja liisingusse, liisinguvõtjaks GRAVERDE VO OÜ. Sõiduk osteti Executive paketiga, millel on standardvarustuses: CD-box, originaal stereo, elektriliselt reguleeritav rool,
2-16-5279 katuseraamid, handsfree. Lisavarustusena oli paigaldatud eemaldatav haakekonks. Amserv Auto AS-i kinnituse kohaselt antud sõiduki standardvarustuses olevaid lisasid ei ole võimalik eemaldada, ilma sõiduki armatuuri lõhkumata (CD-box, handsfree, stereo, elektriliselt reguleeritav rool). Credit Ekspert OÜ üleandmise-vastuvõtmise akti nr 2152TLN lisadest (fotod sõidukist) on näha, et sõidukil ei ole armatuur lõhutud või katki ja puuduks CD-box, originaal stereo, elektriliselt reguleeritav rool. Kostja vaidles vastu sellele, et sõidukis ei olnud teisaldatavat haakekonksu. Teisaldatav haakekonks oli pakiruumis oma kotti sees. Arvestades, et üleandmiseakt on ebaõigesti koostatud, siis saab eeldada, et üleandja ja vastuvõtja on puudulikult fikseerinud ka asjaolu, et sõidukis puudus üleandmisel teisaldatav haakekonks. Sõiduki hindamisaktis on haagisekonks ja stereo lisana loetletud.
7.1.Hageja esitatud sõiduki hindamisakt ei ole samuti usaldusväärne. Sõiduki hindamisel on lähtutud valedest eeldustest. Ebaõige on, et sõidukil puudus el.reg.rool, katuseraamid, CDbox. Amserv Auto AS-i Viljandi esinduse 06.12.2017 antud selgituse kohaselt konkreetne vaidlusalune sõiduk osteti Executive paketiga, millel on standardvarustuses: CD-box, elektriliselt reguleeritav rool, katuseraamid. Amserv Auto AS-i kinnituse kohaselt antud sõiduki standardvarustuses olevaid lisasid ei ole võimalik eemaldada, ilma sõiduki armatuuri lõhkumata (CD-box, handsfree, stereo, elektriliselt reguleeritav rool). Ka Amserv Auto AS-i poolt vastuse lisana lisatud vaidlusaluse sõiduki hinnapakkumisest ja antud mudeli kohta lisatud teave standardvarustuse kohta on antud lisad loetletud. Credit Ekspert OÜ üleandmisevastuvõtmise akti nr 2152TLN lisadest (fotod sõidukist) ja sõiduki hindamisaktist näeb, et sõidukil ei ole armatuur lõhutud või katki ja puuduks CD-box, originaalstereo, elektriliselt reguleeritav rool. Samuti on fotodelt näha, et sõidukil on katuseraamid. Vaidlusaluses 30.03.2015 hindamisaktis on märgitud, et hindamisakti juurde kuuluvad lisad, s.o tehniline ja visuaalse kalkulatsiooni lisad. Hageja on esitanud tehnilise seisu akti koostamise kuupäevaga 23.03.2015, kui ei ole esitanud hindamisakti aluseks olevat visuaalset kalkulatsiooni summas 2230,77 eurot.
7.2.23.03.2015 tehnilise seisundi aktis summas 3910,25 eurot on fikseeritud puudused, mida kostja ei võta omaks, v.a see, et üleandmisel oli 1 võti puudu ning tegemata oli kohustuslik 90 000 hooldus. Tehnilise seisundi akt ei ole kooskõlas Credit Ekspert OÜ üleandmisevastuvõtmise aktiga. Credit Ekspert OÜ üleandmise-vastuvõtmise aktis ei ole fikseeritud, et käigukangi ümbrisplast oleks põletatud, turvavöö kõrguse regulaator on katki, e.p. kõrvalistuja temp. reg. nupp sisse oleks löödud, puuduksid e. kojamehed, samuti muid vigasid, mida esinduses oleks saanud kontrollida nagu piduriklotsid kulunud, pidurikettad seest roostes, e.v. sarniir lõtkuga, sillareguleerimine. Hindamisakti aluseks oleva tehnilise seisundi aktis on märgitud, et kärukonks on puudu, kuid sõiduki hindamisaktis on märgitud, et see on olemas. Olukorras, kus hageja on kostjalt nõudnud puudu oleva võtme hüvitamist eraldi nõudena (eeldatavasti kui liisingulepingu mittetäitmisega tekitatud kahju), on selle puudusena arvestamine hindamisaktis alusetu. Sõiduki hindamisakt on tehtud ajal, kui oli likvideerimata kasko kahju. Ergo Insurance SE poolt kohtule esitatud vastuse kohaselt oli kaks kaskokahju. Teine kahjujuhtum oli toimik nr-ga 1505565 – juhtum 23.03.2015. Äravõetud sõidukil avastati tehnilise kontrolli käigus vigastused. Lisatud arve toimiku nr-ga 1505565 esitati kindlustusfirmale 22.04.2015. Arvestades, et arve teostatud tööde eest esitatakse pärast tööde teostamist, saab järeldada, et sõiduki hindamisakti tegemise ajal, s.o 30.03.2015 oli kindlustuskahju likvideerimata. Eeltoodu selgitab ka asjaolu, miks hageja oli tänaseni esitanud hindamisakti aluseks olevat visuaalset kalkulatsiooni summas 2230,77 eurot. Sõiduki hindamisaktist ei nähtu, et sõiduki hindaja oleks aluseks võtnud, et sõiduk oli Executive paketi või varustusega. Samuti ei ole arvestatud, et sõidukil olid paigaldatud lisavarustused, mis on stiilipakett (kroomitud küljepeegli katted, kroomitud tagaluugiliist,
2-16-5279 mugavuspakett (väike hoiutops, kompaktne autokülmik), kaitsepakett (küljeliistud, kummimatid, pakiruumi põhjamatt, ukse käepidemealune kaitsekile), sõidukisse paigaldatud puldiga laest avatav telekas, lisa(led)valgustus uste sees (ukse avamisel joonistub maapinnale Toyota kujutis), salongi eelsoojendus, mis on juhitav sidevahendusel (kaugjuhtimine), kroomitud udutuled, kroomitud lisakaitseraudade komplekt (esiraud, külje- ja tagaraud) lisakaugtuled jne. Inchcape Motors Estonia OÜ hindamisaktist ei nähtu, miks on soovituslik esialgne müügihind 33 000 eurot, millistel põhjustel või eeldustel hindaja sellisele järeldusele jõudis. Mis on hindamisel aluseks võetud, kas sõiduk on visuaalselt ülevaadatud või hindamine on tehtud esitatud andmete põhjal. Kuna hindamisaktis on märgitud, et lisadeks ei ole el.reg. rool, esiklaasisoojendus, katuseraamid, CD-box, siis jääb mulje, et sõidukit hinnanud isik ei ole sõidukit visuaalselt üle siiski vaadanud, vaid on andnud hinnangu talle esitatud andmete põhjal. Seega ei ole sõiduki hindaja üldse sõiduki hindamisel arvestanudki sõiduki standard- ja lisavarustuse olemasolu. Auto24.ee avaldatud sama margi ja mudeli, mis on avaldatud 1 aasta ja 6 kuud hiljem arvates sõiduki tagastamisest, on sama mudeli ja margi sõiduki müügihinnaks (käibemaksuta) 32 000 eurot. Nimetatud sõiduki kuulutustes toodud andmetest on näha, et sõidukitel ei ole selliseid lisasid kui kostja kasutuses olnud sõidukil. Ka sõidukil, mille müügihind on ilma käibemaksuta 32 500 eurot, reg. numbriga xxx ei ole kroomitud küljepeegli katteid, kroomitud tagaluugiliistu, sõidukisse paigaldatud puldiga laest avatav telekat, kroomitud udutulesid, kroomitud lisakaitseraudade komplekti (esiraud, küljeja tagaraud), lisakaugtulesid, kliimaseadme asemel on konditsioneer, oluliselt odavam navigatsiooniseade jne. Arvestades, et sõiduki väärtus võib pooleteise aastaga oluliselt langeda, siis võimalik, et poolteist aastat varem oleks antud müügikuulutustes olnud pakkumuse hind oluliselt suurem. Seega saab järeldada, et sõiduki tagastamise hetkel oli sõiduki turuväärtus vähemalt 38 000 eurot. Kostja seisukohalt oli sõiduki hagejale üleandmise ajal eeldusel, et kaskojuhtumid olid likvideeritud, turuväärtus vähemalt 38 000 eurot.
7.3.Tulenevalt eelnevalt käsitletust, ei saa olla hagejal müügikahju tekkinud. Sõiduki lepinguline jääkmaksumus oli 29 127,54 eurot (käibemaksuta) ja sõiduki väärtus selle tagastamise ajal vähemalt 38 000 eurot. Kui võtta aluseks, et sõiduki turuhind on 31 666 eurot (käibemaksuta) ja lahutada sellelt sõiduki lepinguline jääkmaksumus 29 127,54 eurot (käibemaksuta), siis on müügikasum 2538,46 eurot. Eeltoodu oleks pidanud katma ka osaliselt lepingujärgse võlgnevuse summas 3402,16 eurot. Seega, kuna liisingueseme väärtus oli suurem kui lepingust tulenev jääkväärtus, ei ole hagejal alust esitada täies ulatuses müügikahju ega lepingujärgse võlgnevuse nõuet. Isegi juhul kui võtta aluseks hageja poolt tellitud hinnapakkumises toodud sõiduki turuhind ilma käibemaksuta summas 29 166,70 eurot ja lahutada sellest sõiduki lepinguline jääkmaksumus 29 127,54 eurot (käibemaksuta), ei teki müügikahju vaid kasum 39,16 eurot (29 166,70 - 29 127,54). Olukorras, kus on möödunud üle kahe aasta sõiduki üleandmisest hagejale, samuti ei ole võimalik enam hinnata sõiduki seisukorda, on väga raske kindlaks teha täna konkreetse liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Hageja esitatud väidet, et liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel oli väiksem kui jääkväärtus, peab tõendama hageja. Hageja ei ole eeltoodut tõendanud. Seega ei ole hageja põhinõue müügikahju hüvitamiseks ja sellelt arvestatud viivitusintress põhjendatud. Hageja ise on põhjustanud müügikahju, mis ei ole heas usus tegutsemine. Hageja ei ole piisavalt teinud, et antud sõidukit võõrandada turuhinnaga, s.o avaldanud müügikuulutusi erinevates portaalides. Hageja on müünud sõidukit vaid läbi ühe oma müügipartneri. Samuti on hageja liiga kiiresti langetanud sõiduki hinda. Nähtuvalt hagi lisadest nr 13-16 on 31.03.2015 otsusega määratud müügihinda juba 21.05.2015 langetatud 1400 euro võrra, augustiks on võrreldes alghinnaga hinda langetatud 4500 eurot ning septembriks on hinda võrreldes alghinnaga langetatud 5500 eurot. Ja lõpuks müüdi 29 000 euroga. Sellise taktikaga (nii lihtsalt asja hinna langetamisel) panga vara müümisel, ei olegi
2-16-5279 võimalik sõiduki turuväärtust saada. Potentsiaalsed ostjad teavad, et poole aasta pärast võib antud sõiduki kätte saada 25% odavamalt.
MENETLUSE KÄIK
8.Harju Maakohus rahuldas 01.07.2016 tagaseljaotsusega hagi ning mõistis OÜ-lt Graverde VO ja kostjalt hageja kasuks solidaarselt välja võlgnevuse 11 088,99 eurot, võla sissenõudmise kulud 40 eurot ja viivise 1371,01 eurot. Sama otsusega jättis kohus menetluskulud solidaarselt OÜ Graverde VO ja kostja kanda ning mõistis hageja kasuks menetluskuludena välja riigilõivu 600 eurot ja õigusabikulud 180 eurot. Samuti määras kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb OÜ-l Graverde VO ja kostjal tasuda solidaarselt hagejale otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Kostja esitas 05.10.2016 Harju Maakohtu 01.07.2016 tagaseljaotsusele kaja, mida täpsustas 06.10.2016. Kostja palus esitatud kaja rahuldada ja taastada menetluse tsiviilasjas nr 2-165279 kostja suhtes.
10.Kohus rahuldas 12.01.2017 määrusega kostja poolt 05.10.2016 esitatud ja 06.10.2016 täpsustatud kaja 01.07.2016 tagaseljaotsusele ning taastas menetluse kostja suhtes vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
12.Hageja nõuab kostjalt kasutusrendi tüüpi liisingulepingust tulenevate raha maksmise kohustuste täitmist ning liisingulepingu ülesütlemisest tingitud lisakulude hüvitamist. Nimetatud nõuded võiksid kohtu hinnangul kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel koosmõjus VÕS §-ga 367. VÕS § 108 lg-st 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Kahju hüvitamise nõuete puhul on VÕS §-s 367 seejuures ette nähtud erikord: lepingu lõpetamisega seotud krediidikulude hüvitamise nõue on ette nähtud VÕS § 367 lg-s 1 (seda täpsustavad VÕS § 367 lg-d 2 ja 3) ja ülesütlemisest tingitud lisakulude hüvitamise nõue VÕS § 367 lg-s 4. Lisaks on hageja esitanud viivise ja võla sissenõudmise kulude hüvitamise nõuded. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ning võla sissenõudmiskulude hüvitamiseks annab aluse VÕS § 1131 lg 1. Kuivõrd nõue on esitatud kostja kui käendaja vastu, kohalduvad täiendavalt VÕS § 142 lg 1 ja § 145 lg 1. Vastavalt VÕS § 142 lg-le 1 kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Vastavalt VÕS § 65 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
13.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle:
2-16-5279 hageja ja OÜ Graverde VO (liisinguvõtja) sõlmisid 16.07.2012 liisingulepingu nr 201203296, mille alusel andis hageja liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse sõiduki Toyota Land Cruiser 150, tehasetähis XXX, väljalaskeaasta 2012 ja registrinumber xxx; hageja ja liisinguvõtja sõlmisid 16.07.2012 kokkuleppe kindlustuslepingu sõlmimiseks nr 201203296; hageja ja kostja sõlmisid 16.07.2012 käenduslepingu nr 201203296, mille kohaselt kostja vastutab solidaarselt liisinguvõtjaga liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses ning käendaja vastutuse maksimumsumma on 62 401 eurot; hageja on liisingulepingu 04.03.2015 ennetähtaegselt kehtivalt üles öelnud (st vaidlust ei ole ülesütlemise materiaalsete eelduste olemasolu ja/või formaalsete nõuete täitmise üle); hageja sai oma vara kätte Pärnu Amservist 17.03.2015 vastavalt vara üleandmisevastuvõtmise aktile nr 2152TLN; hageja on liisingueseme pärast selle tagastamist edasi võõrandanud 24.09.2015 hinnaga 29 000 eurot (käibemaksuga; hind käibemaksuta 24 166,67 eurot).
14.Pooled vaidlevad eeskätt selle üle, kas ja millises ulatuses on liisinguvõtjal hageja ees liisingulepingust tulenevaid täitmata kohustusi, mille eest peaks käendajana vastutama ka kostja. Lisaks vaidlevad pooled selle üle, kas ja millises määras on hageja õigustatud nõudma viivist.
15.Kohus käsitleb esmalt hageja nõudeid liisingulepingu järgsete osamaksete, intressi, viivise ja muude arvetel toodud kulude (kindlustusmakse, võlateatise saatmise ja Intrum Justitia tasu) saamiseks, st nõudeid, mis liisingulepingu lõppemise ajaks olid muutunud sissenõutavaks. Liisingulepingu järgi olid hageja väidetel liisinguvõtjal lepingu ülesütlemise seisuga (04.03.2015) tasumata järgnevad arved kogusummas 4302,16 eurot: 1) arve nr 12846383 summas 785,41 eurot; 2) arve nr 12892457 summas 895,04 eurot; 3) arve nr 12931773 summas 824,36 eurot ja 4) arve nr 12973849 summas 897,35 eurot. Arvete kogusumma 3402,16 eurot koosneb omakorda järgnevast: 1) põhimaksed 2291,85 eurot; 2) intress 281,05 eurot; 3) viivis 237,23 eurot; 4) kindlustus 457,12 eurot; 5) kindlustuse finantseerimine 36,56 eurot; 6) võlateatise saatmine 12 eurot; 7) Intrum Justitia teenustasu 86,35 eurot. Hageja on tõendanud oma nõuet liisinguvõtjale esitatud arvetega ajavahemiku 05.11.2014 – 04.02.2015 kohta (vt I kd, tl 26-30). Vaidlus puudub, et nimetatud arved on liisinguvõtja poolt tasumata.
16.VÕS § 361 järgi kohustub liisinguandja liisingulepinguga omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Intressi tasumise kohustus tulenes liisingulepingu üldtingimuste p-st 4.2. ja intressi suuruses oli lepingus kokku lepitud (3 k EURIBOR + marginaal 2,70%). Liisinguvõtja oli vastavalt liisingulepingu eritingimuste p-le 3 ja lepingu lisaks oleva hageja liisingulepingu üldtingimuste (kasutusrendi tingimustel) p-dele 4.4. ja 4.5. kohustatud igakuiselt hagejale arvete alusel lepingumakseid tasuma. Kindlustusmaksete tasumise kohustus tulenes liisingulepingu eritingimuste p-st 4, üldtingimuste p-st 5.4., samuti kokkuleppest kindlustuslepingu sõlmimiseks (vt I kd, tl 19-21), milledest nähtuvalt tasub liisinguvõtja kindlustusmakseid hageja poolt esitatud arvete alusel. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks on liisingulepingu eritingimuste p 3 järgi 0,25% päevas. Võlateatiste saatmise kulude hüvitamise õigus tulenes liisingulepingu
2-16-5279 üldtingimuste p-st 8.4. Hageja on liisinguvõtjalt nõudnud võlateatiste saatmise kulude hüvitamist arvetes nr 12892457 ja nr 12973849 (vt I kd, tl 27 ja 29). Arves nr 12892457 märgitud Intrum Justitia teenustasu (vt I kd, tl 27) oli hagejal õigus nõuda VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel. Kostja vaidles selles osas nõudele vastu üksnes osas, mis puudutas viivist, viidates arvustuskäigu puudumisele kui ka seadusjärgsest suuremale viivisemäärale.
17.Kohus leiab, et kohtule esitatud viivise nõue peab olema kontrollitav, st hageja peab esitama viivise nõude selliselt, et välja on toodud, milliste maksete tasumisega on võlgnik viivitanud ja millise perioodi vältel. Hageja kohtu ette eeltoodud asjaolusid toonud ei ole. Hageja esitatud arvetelt ei ole võimalik kindlaks teha, millise maksega viivitamise ja millise ajavahemiku eest on viivis arvestatud. Seega ei ole kohtul võimalik kontrollida, millal liisingulepingu järgsed osamaksed muutusid sissenõutavaks ning millise perioodi eest ja millistelt summadelt on hageja arvutanud viivist. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et viivise nõue on ebaselge ja kontrollimatu ning ei kuulu rahuldamisele. Liisingulepingu järgi tuli liisinguvõtjal tasuda viivist 237,23 eurot. Seega liisingulepingu lõppemise seisuga oli liisinguvõtja võlg tasumata osamaksete, intressi, kindlustuse ja kõrvalkuludena 3164,93 eurot (hageja nõue 3402,16 eurot - viivis 237,23 eurot). Eeltoodud summa kuulub kostjalt kui käendajalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kuna viivise nõue jääb rahuldamata eelnevalt toodud põhjendustel, siis ei kontrolli kohus siinkohal kostja väiteid viivise liiga suurele määrale.
18.Pooltel puudub vaidlus selles, et liisingueseme lepingujärgne (ehk graafikujärgne) jääkmaksumus lepingu ülesütlemise hetkel oli 29 127,54 eurot (käibemaksuta, vt ka I kd, tl 15). Hageja on ilmselt ekslikult märkinud hagis 29 127,56 eurot, kuid samas viidanud liisingulepingu lisaks oleva maksegraafiku 33-nda rea viimasele tulbale, mis näitab selgelt 29 127,54 eurot (vt I kd, tl 4). VÕS § 367 lg-s 1 sätestatud liisinguandja kulude hüvitamise nõude suuruse määramisel tuleb arvestada liisinguandjale tagastatud liisingueseme väärtust, s.o tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 järgi sarnase eseme kohalikku keskmist müügihinda liisingueseme liisinguandjale tagastamise hetkel. Liisingueseme lepingujärgne jääkmaksumus on liisingulepingu osapoolte vaheline kokkuleppeline summa ning liisingueseme väärtuse leidmisel ei saa sellest lähtuda.
19.Hageja viitab liisingulepingu üldtingimuste p-le 6.7., mis sätestab, et kui lepingu ülesütlemise korral vara võõrandamisel saadud hind on väiksem kui lepingu järgse võlgnevuse, põhimaksete (arvestatuna lepingu tähtaja lõpuni) ja vara jääkväärtuse summa, kohustub liisinguvõtja katma liisinguandjale hinnavahe viie (5) päeva jooksul alates liisinguandja poolt nõude esitamist. Liisingulepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 42 lg 1 redaktsioonist tulenevalt tuleb lugeda tüüptingimust tühiseks, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Riigikohtu praktikast lähtuvalt on vähemalt liisinguandja tüüptingimustes teist poolt ebamõistlikult kahjustav ja seega VÕS § 42 lg 1 järgi tühine kokkulepe, mille järgi ei võetaks liisinguandjale jääva liisingueseme väärtust liisinguandja hüvitusnõude arvestamisel üldse arvesse või tehtaks seda ebamõistlikult väikeses ulatuses (vt nt Riigikohtu 20.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-152-11, p 15). Kohtu hinnangul kahjustab nimetatud üldtingimuste p 6.7. liisinguvõtjat ebamõistlikult. Ebamõistlik kahjustamine seisneb selles, et tüüptingimusega on kogu liisingueseme võõrandamise risk pandud liisinguvõtjale, kuna võõrandamise tingimused (mh hinna ja
2-16-5279 tähtaja) määrab üksnes võõrandajaks olev liisinguandja. Liisinguvõtjale ei ole liisingulepingu järgi antud võimalust võõrandamisprotsessis osaleda. Seega võis liisinguandja liisingueseme lepingu järgi võõrandada ka oluliselt alla turuhinna ning pärast esitada sellest tulenevalt liisinguvõtja vastu üldtingimuste p-s 6.7. nimetatud hüvitisenõude. Isegi kui liisinguandja igapäevases praktikas selliselt ei toimi, tuleb tüüptingimust VÕS § 39 järgi tõlgendada objektiivselt. Hageja tüüptingimuse osaline tühisus ei mõjuta aga ülejäänud liisingulepingu kehtivust VÕS § 41 järgi. Tühise tingimuse asemel tuleb kohaldada seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut, kõnealuses kontekstis eeskätt VÕS § 367 lg-t 3.
20.Eseme väärtuseks loetakse TsÜS § 65 järgi selle harilikku väärtust, mis on kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kohtupraktikas on mõistet „kohalik“ TsÜS § 65 järgi liisinguesemega seonduvalt sisustatud mõistliku majanduskäibes osaleja (nn ärimehe) otsuse alusel – kohalik tähendab kohta, kus mõistlik majanduskäibes osaleja liisingueset müügiks pakuks, arvestades sealjuures sellega kaasnevate müügikuludega (vt Riigikohtu 08.10.2008 otsus tsiviilasjas 3-2-1-77-08, p 15). Asja materjalidest nähtuvalt on hageja lasknud pärast liisingulepingu lõpetamist hinnata liisitud sõidukit mh kasutatud autode müügiga tegeleval ettevõttel Inchcape Motors Estonia OÜ-l. 30.03.2015 kuupäeva kandva hindamisakti järgi on sõiduki keskmiseks turuväärtuseks 35 000 eurot koos käibemaksuga (I kd, tl 42). Käibemaksu (20%) arvestamata oleks väärtus järelikult 28 000 eurot. See tõend näitab kohtu hinnangul kõige objektiivsemalt liisingueseme väärtust selle tagastamise ajal, sh on sõiduki hindamisel väidetavalt arvestatud ka veebilehe auto24.ee müügipakkumisi (vt II kd, tl 33). Asjaolu, et sõiduk võõrandati ligikaudu 5 kuud hiljem oluliselt odavamalt, 29 000 euro (käibemaksuga) eest, ei kinnita kohtu arvates hageja väiteid, et hind, millega sõiduk müüdi, vastas sõiduki väärtusele selle hagejale tagastamise hetkel. Liiatigi on hageja välja toonud, et 31.03.2015 komitee otsusega on nimetatud sõiduauto (vara) suunatud müüki hinnaga 35 000 eurot (käibemaksuga; vt I kd, tl 46). Samuti nähtub www.auto24.ee väljatrükist (14.04.2015), et vaidlusalune sõiduk pandi müüki soodushinnaga 35 000 eurot (käibemaksuga, tavahind 36 900 eurot; vt II kd, tl 36-38). Seejuures nähtub viidatud väljatükist, et sõiduki varustuse hulka kuuluvad mh ka kostja poolt loetletud ja väidetavalt mittearvestatud lisavarustus (elektriliselt reguleeritav rool, esiklaasisoojendus, katuseraamid, CD-box, autotelefon, stereo, haakekonks jt). Lisaks on hinna juures arvestatud, et sõidukil esineb tehnilisi ja iluvigu. Samade vigadega on arvestatud ka juba sõiduki 30.03.2015 hindamisaktis. Kuigi hindamisaktis jääb mõneti arusaamatuks turuhinna juurde lisatud märkus: „korras auto puhul“, on samas märgitud ka, et saadud hind näitab ülaltoodud vara turuväärtust ning hageja on selgitanud, et nimetatud vigade kalkulatsioone on arvestatud sõiduki turuhinna kujunemisel (vt II kd, tl 30). Lisaks on hindamisaktis viide tehnilistele ja visuaalsetele vigadele, mis samas on vähemalt suuremas osas hiljem hageja poolt kõrvaldatud (vt I kd, tl 42, 44, 45; II kd, tl 34,36-38, 86-80). Ka hageja on ise hagiavalduses (p 1.11.) avaldanud, et ta lasi tagastatud vara viia liisingulepinguga vastavusse ehk lasi eemaldada varal tagastamisel esinenud kahjustused, mida ei peeta normaalseks kulumiseks ning kodeerida lisaks teise süütevõtme ja puldi, mida liisinuvõtja koos varaga ei tagastanud. Kohus märgib, et kui liisinguandja on koostanud või lasknud koostada liisingueseme tagastamise kohta akti, kus eseme väärtus on määratud, peab liisinguandja senise kohtupraktika järgi tõendama, et liisingueseme tegelik väärtus oli tagastamise ajal väiksem aktis märgitust (vt nt Riigikohtu 29.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-08, p 19). Praegusel juhul ei võimalda poolte esitatud tõendid ja asjaolud järeldada, et sõiduki väärtus olnuks selle tagastamisel väiksem Inchcape Motors Estonia OÜ 30.03.2015 sõiduki hindamise aktis märgitud 35 000 eurost (käibemaksuga). Juhul, kui liisinguvõtja või liisinguvõtja kohustuste eest vastutav käendaja ei nõustu liisinguandja poolt avaldatud liisingueseme tagastamisaegse
2-16-5279 väärtusega, tuleb temal (kostjal) tõendada, et väärtus oli suurem. Kohus leiab, et kostja ei ole käesoleva kohtumenetluse raames toonud kohtu ette selliseid asjaolusid ega esitanud selliseid tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et liisingueseme tagastamisaegne väärtus oli suurem, kui see, mille määras Inchcape Motors Estonia OÜ 30.03.2015 hindamise aktis. Kostja väide, et teda jäeti müügiprotsessi kaasamata, on iseenesest põhjendamatu (vt I kd, tl 46-49). Vaidlustamata asjaolude kohaselt uuris kostja hagejalt vastu e-kirjaga, kas ka temal oleks võimalus auto ära osta ning mis hinnaga, kuid väljaostu soovi ei tulnud. Samas ei omaks ka müügiprotsessi kaasamata jätmine vaidluse lahendamisel tähendust, kuna kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, millise hinnaga oleks ta saanud liisingueseme võõrandada, et kostjal oli parema hinnaga ostjaid või kuidas oleks saanud kostja sõiduki turuhinda muul moel mõjutada. Kostja vastuväited on liiga üldsõnalised ja ei võimalda kohtul nendega arvestada.
21.Tuvastatud asjaoludel on lepingu puhul tegu kasutusrendi tüüpi liisingulepinguga, mille puhul ei pidanud liisinguvõtja tasuma hagejale kõiki sõiduki soetamiseks tehtud kulusid, vaid lepingujärgsete maksete tasumise järel pidi jääma üles jääkmaksumus 15 600,25 eurot (käibemaksuta). Ka Riigikohtu 11.06.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-40-14 (p-s 32) on leitud, et kasutusrendi tüüpi liisingulepingu erakorralisel ülesütlemisel tuleb VÕS § 367 lg-d 2 ja 3 koostoimes kohaldada VÕS § 367 lg-st 1 lähtudes selliselt, et liisingueseme jääkväärtus VÕS § 367 lg 3 mõttes arvatakse VÕS § 367 lg 2 järgi arvutatud nõudest maha üksnes ulatuses, milles see ületab liisingueseme liisinguandjale kuuluvat jääkmaksumuse osa, st liisingulepingu sõlmimisel kokku lepitud jääkmaksumust. Liisinguvõtjat kaitseb VÕS § 367 lg 2 aga selle eest, et liisinguandja ei saa temalt nõuda krediidikulude hüvitist rohkem kui tasumata liisingumaksete ulatuses.
22.Kohtu hinnangul tuleb Riigikohtu kujundatud praktikaga arvestada ka käesoleval juhul. Seega tuleb sõiduki jääkväärtusest 28 000 eurot esmalt lahutada lepingujärgne (hagejale kuuluv) jääkmaksumus 15 600,25 eurot ja seejärel lahutada saadud summa (12 399,75 eurot) kostja tasumata liisingumaksetest (kostjale kuuluvast jääkmaksumusest). Hageja väidetest ja liisingulepingu lisaks olevast maksete tasumise graafikust (I kd, tl 15-16) järelduvalt pidi liisinguvõtja 04.03.2015 kuni 16.07.2017 (st lepingu ülesütlemise ajast kuni lepingu tähtaja möödumiseni) tasuma lepingu alusel makseid kokku 13 527,29 eurot (intressita). Seega moodustas hageja nõue kostja vastu VÕS § 367 lg-te 2 ja 3 alusel kokku 1127,54 eurot (13 527,29 – 12 399,75).
23.Edasi analüüsib kohus hageja liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulude hüvitamise nõude põhjendatust. VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hageja käsitluse kohaselt on sellisteks kuludeks praegusel juhul vara tagastusteenuse kulu 207,78 eurot, müügiks ettevalmistamise kulu (tehniline kontroll, pesu, visuaalne akt) 108,93 eurot, müügikulu (vahendustasu ja ARK registreerimine) 1279,16 eurot, liikluskindlustuse kulu 18,69 eurot (perioodil 14.03.29.04.2015) ja kaskokindlustuse kulu 170,55 eurot (perioodil 14.03.-29.04.2015), kokku 1785,11 eurot (käibemaksuta). Lisaks nõuab hageja liisingulepingu mittetäitmisega tekitatud kahju summas 940,83 eurot (hageja kanda jäänud kolme kindlustusjuhtumi omavastutused 200 eurot + 333,33 eurot + süütevõtme ja puldi kodeerimise kulu 407,50 eurot). Hageja on kohtule esitanud ka vastavad kuludokumendid (vt I kd, tl 31-34, 43-45, 50-57). Senise kohtupraktika põhjal peavad VÕS § 367 lg 4 kohased lisakulud olema mõistlikult põhjendatud, taoliste kuludena võivad hüvitamisele kuuluda näiteks müügikulud, kulud sõiduauto puhastusteenusele, samuti võib lisakuluks olla sõiduauto tagastustasu (vt nt Riigikohtu 08.11.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-06, p-d 9-11). Liisingulepingu
2-16-5279 üldtingimuste p 7.2. järgi peab liisinguvõtja vara tagastamisel liisinguandjale lepingus või seaduses sätestatud juhul vara liisinguandjale üle andma seisundis, milles liisinguvõtja selle sai, arvestades vara normaalset kulumist sihtotstarbelisel kasutamisel. Varal ega selle salongis ei tohi olla kahjustusi. Kui vara üleandmise tähtpäeval ületab vara kulumine selle normaalset kulumist, või kui vara on kahjustatud, on liisinguvõtja kohustatud, vastavalt liisinguandja nõudmisele, vara omal kulul lepingu tingimustega vastavusse viima, hüvitama liisinguandja poolt selleks tehtud kulutused või kompenseerima liisinguandjale vara väärtuse langusega tekitatud kahju. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja VÕS § 115 lg 1 järgi nõuda võlgnikult koos kohustuse täitmisega või selle asemel kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahjuks võib VÕS § 128 lg-st 3 tulenevalt lugeda ka mõistlikke kulusid hüvitise saamiseks ja nõuete esitamiseks. Kohtu arvates võib ülalnimetatud kulusid liisingueseme olemust arvestades pidada praegusel juhul VÕS § 367 lg 4 mõttes mõistlikult põhjendatuteks. Kostja ei ole menetluses ka väitnud, et nimetatud kulutused oleksid ebamõistlikud. Kostja on eelnevalt nimetatud kulud vaidlustanud sisuliselt üksnes hageja kantud omavastutuse summas 200 eurot osas, mis kostja arvates tuleks samuti arvestada ilma käibemaksuta nagu kõik muud kulud. Kohus märgib, et asja materjalidest nähtuvalt on selle kahjujuhtumi taastusremont läinud maksma 5128,53 eurot (käibemaksuta), millest hageja kanda jäigi omavastutuse summa 200 eurot ning kindlustus hüvitas tekkinud kahju summas 4928,52 eurot (vt I kd, tl 31-34). Seega kuuluvad eelmärgitud kulud kokku summas 2725,94 eurot hagejale hüvitamisele.
24.Ülalmärgitust lähtuvalt tuleb lugeda põhjendatuks enne lepingu lõppemist sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmise nõuded (VÕS § 108 lg 1) tasumata osamaksete (2291,85 eurot), intressi, kindlustuse ja kõrvalkulude kokku 3164,93 eurot tasumiseks. Samuti on põhjendatud VÕS § 367 lg-st 1 lähtuv lepingu lõpetamisega seotud kulutuste hüvitamise nõue 1127,54 euro ulatuses ning lisakulude hüvitamise nõue (VÕS § 367 lg 4) 2725,94 euro ulatuses. Nimetatud nõuded kokku moodustavad 7018,41 eurot.
25.Hageja nõuab kostjalt viivist perioodi 06.10.2015 – 04.04.2016 eest 1371,01 euro ulatuses (s.o juba vähendatud kujul; vt arvutuskäik I kd, tl 5-6). See viivis on arvestatud tasumata liisingu osamaksetelt (v.a intress), müügikahjult, lepingu mittetäitmisega tekitatud kahjult ja lepingu ülesütlemisega seotud kuludelt, kokku summalt 9978,78 eurot. Hageja on viivise arvestamisel lähtunud liisingulepingu esilehel p-s 3 sätestatud määrast (0,25% päevas). VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Liisingulepingus on pooled kokku leppinud viivise määras 0,25% päevas. Kohtu ülalesitatud põhjendustest järelduvalt on hageja nõue sisuliselt põhjendatud üksnes 7018,41 euro ulatuses, millest viivist saab arvestada summalt 6145,33 eurot. Seega saab hageja nimetatud summa tasumisega viivitamise eest nõuda viivist maksimaalselt summas 2796,13 eurot (6145,33 x 0,25% x 182). Hageja on kooskõlas TsMS § 5 lg-ga 1 esitanud viivisenõude juba vähendatud kujul 1371,01 euro ulatuses. Kohtu arvates ei ole liisingulepingus sisalduv viivisekokkulepe ka tüüptingimusena liisinguvõtjat ebamõistlikult kahjustav ega seetõttu VÕS § 42 lg 1 alusel tühine. Liisinguleping sõlmiti hageja ja liisinguvõtja vahel majandus- ja kutsetegevuse käigus, liisinguvõtja ei olnud tarbija. Samuti ei ole samastatavad tarbija ja tarbijakäenduse mõisted. Seetõttu on ka asjakohatud kostja viited Riigikohtu lahendile, mis käsitlevad viivisemäära mõistlikkust tarbijakrediidi lepingus. Kostja ei ole taotlenud menetluses viivise vähendamist. Seega kuulub ajavahemiku
2-16-5279 06.10.2015 – 04.04.2016 eest sissenõutavaks muutnud viivise nõue 1371,01 euro ulatuses rahuldamisele.
26.Hageja nõuab kostjalt ka võla sissenõudmise kulusid 40 eurot. Hageja selgituste kohaselt on hageja 14.10.2015 saatnud liisinguvõtjale ja kostjale võlgnevuse tasumise osas nõude kirja (vt I kd, tl 58) ning lisaks on hageja esindaja Intrum Justitia AS enne kohtusse pöördumist 02.12.2015 saatnud liisinguvõtjale ja kostjale nõuded kohustuste täitmiseks (vt I kd, tl 59-64). VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et juhul, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus selgitab, et 40 euro suuruse hüvitise nõudeõigus on võlausaldajal juhul, kui täidetud on viivisenõude esitamise eeldused, mis praegusel juhul on täidetud. 40 euro suurust hüvitist saab nõuda lisaks viivisele, seejuures ei ole oluline, kas viivisega on põhimõtteliselt juba ka kaetud teatud osa kulutustest, mida võlausaldaja on võla sissenõudmise tõttu kandnud. Tegemist on seadusest tuleneva nõudeõigusega, mis kohaldub erikokkulepete puudumisel. Samas erinevalt viivisest, mille summa kasvab pidevalt makseviivituses oldud aja jooksul, on sissenõudmiskulude 40-eurone hüvitis ette nähtud ühe kindla fikseeritud summana, mille suurus ei muutu ajas. Kindlaksmääratud hüvitise suurus ei sõltu otseselt võlausaldaja konkreetsetest pingutustest ega tegelikest kuludest võla sissenõudmisel ehk siis tegelikust kahjust. Selle mõte on panna seaduses paika üks konkreetne summa, mis peaks eelduslikult tavaolukorras katma erinevaid võla sissenõudmisega tekkivad kulud ehk kahju.
27.Seoses kostja väidetega käibemaksu arvestamise kohta märgib kohus järgmist. Üldjuhul tuleb liisinguandja nõude suuruse arvutamisel VÕS § 367 lg 3 järgi võtta aluseks nii liisingueseme turuväärtus kui ka liisingueseme omandamise hüvitamata kulud (jääkmaksumus) sarnastel alustel, st need summad peavad olema mõlemad kas koos käibemaksuga või ilma selleta (vt nt Riigikohtu 17.04.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-13, p 11; 06.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-13, p 12). Praegusel juhul on hageja esitanud summad ilma käibemaksuta. Juhul kui liisinguandja on märkinud liisingueseme omandamise hüvitamata kulud (jääkmaksumuse), mida tuleb VÕS § 367 lg 3 järgi kõrvutada eseme tagastamise aegse väärtusega, ilma käibemaksuta, on käibemaksu juurdearvutamine liisingueseme väärtuse määramisel liisinguandja suhtes põhjendamatu (vt nt Riigikohtu 23.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-14, p 11).
28.Kostja leiab, et hageja ise on põhjustanud müügikahju, mis ei ole heas usus tegutsemine. Kostja sisustab oma seisukohta asjaoludega, et hageja ei ole piisavalt teinud, et antud sõidukit võõrandada turuhinnaga, s.o avaldanud müügikuulutusi erinevates portaalides, samuti on hageja liiga kiiresti langetanud sõiduki hinda. Vastavalt TsÜS § 138 lg-tele 1 ja 2 tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hea usu põhimõte hõlmab ka enda õiguste kuritarvitamise keeldu. Arvestades kohtu poolt eelnevalt avaldatud seisukohti, ei nõustu kohus kostja etteheidetega hea usu põhimõtte rikkumise kohta hageja poolt.
29.Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 7018,41 eurot, viivise 1371,01 eurot ja võla sissenõudmise kulud 40 eurot. Kohus märgib, et kostjalt otsusega väljamõistetavad summad ei ületa käenduslepingu p-st 3 tulenevat käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat (62 401 eurot).
MENETLUSKULUDE JAOTUS
2-16-5279
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagimenetluse kulud kannab TsMS § 162 lg 1 järgi üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi üldjuhul võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 169 lg 2 sätestab, et tähtaja ennistamisega, tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad tähtaja ennistamise avalduse esitaja või kaja või menetluse taastamise avaldaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
31.Kohus leiab, et TsMS § 169 lg-st 2 lähtudes tuleb tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jätta kostja kanda (vt ka Riigikohtu 12.06.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-09, p 14). Muud menetluskulud jaotab kohus järgmiselt. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kogusummas 12 500 eurot. Kohus rahuldas need nõuded otsusega sisuliselt 8429,42 euro, s.o ligikaudu 67%, ulatuses. Eeltoodut arvestades jätab kohus menetluskulud 33% ulatuses hageja kanda ja 67% ulatuses kostja kanda.
32.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).
33.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.