2.Määrata korteriühistu Tähe 56 likvideerijaks Marianne Pruks.
3.Kohustada likvideerijat esitama Tartu Maakohtule aruanne likvideerija ülesannete täitmise kohta iga kuue kuu järel alates kohtumääruse tegemisest. Esimene aruanne esitada hiljemalt 05.01.2019.
4.Kohustada likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest ja korteriühistu Tähe 56 registrist kustutamisest.
5.Kohustada likvideerijat vastavalt seadusele muu hulgas: -
lõpetama korteriühistu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara, rahuldama võlausaldajate nõuded ja jaotama pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Vara ei pea müüma, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks või järelejäänud vara jaotamiseks õigustatud isikute vahel ning kui üldkoosolek annab selleks nõusoleku;
-
avaldama viivitamata teate korteriühistu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatma teada olevatele võlausaldajatele likvideerimisteate, milles tuleb märkida, et võlausaldajatel tuleb esitada oma nõuded kahe kuu jooksul teate avaldamises;
-
esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks;
-
esitama pärast kustutamiseks;
-
andma dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule.
likvideerimise
lõppemist
korteriühistu
avalduse
varast
korteriühistu
ei
jätku
registrist
6.Jätta menetluskulud, sh likvideerija tasu ja kulud, korteriühistu Tähe 56 kanda. Toimiku materjalidest ei nähtu, et teistel menetlusosalistel oleks käesoleval ajal hüvitatavaid menetluskulusid
7.Välja mõista korteriühistult Tähe 56 riigilõiv 50 eurot riigituludesse. Riigilõiv tasuda 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Raha tasumiseks vajalikud andmed on märgitud määrusele lisatud makseinfo lehel. Raha tasumisel märkida makseinfo lehel toodud viitenumber ning selgitusse kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Kui korteriühistu Tähe 56 ei täida kohustust määruses märgitud tähtpäevaks, võib määruse saata sundtäitmisele. Riigilõivu tasumisega viivitamisel tuleb korteriühistul Tähe 56 tasuda määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
8.Sundlõpetamise määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.
9.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ning saata Riigi Tugiteenuste Keskusele, kande tegemiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale ja teadmiseks MTÜ-le Tähe 56a (endine nimi korteriühistu Tähe 56a).
10.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.29.03.2018 edastas Tartu Maakohtu registriosakond tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 595 lg 2 p 5 alusel kohtunikule dokumendid korteriühistu Tähe 56 (puudutatud isik) sundlõpetamise algatamiseks. Kohtunikuabi tegi kindlaks, et korteriomanditeks jagatud kinnisasjal (katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX) on kaks korteriühistut – korteriühistu Tähe 56a ja korteriühistu Tähe 56. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 68 lg 1 alusel tekkis kinnisasjal katastritunnusega XXXXX:XXX:XXXX uus korterühistu Tartu linn, Tähe tn 56 // 56a korteriühistu.
2.09.04.2018 määrusega algatas kohus menetluse puudutatud isiku sundlõpetamise ja likvideerija määramise otsustamiseks. Kohus andis tähtaja kirjaliku seisukoha esitamiseks ja märkis ka, et võimalik on kõrvaldada sundlõpetamise aluseks olev puudus.
3.Kohus kuulas puudutatud isiku esindajad ära 04. ja 14.06.2018 ning selgitas neile õiguslikku olukorda.
4.30.06.2018 esitati kohtule puudutatud isiku juhatuse 29.06.2018 koosoleku protokoll, mille järgi otsustati määrata likvideerijaks Marianne Pruks.
5.Kohus vestles likvideerija kandidaadiga telefoni teel 03.07.2018. 04.07.2018 esitas Marianne Pruks kohtule oma nõusoleku sundlikvideerimise menetluses likvideerijaks määramise kohta.
KOHTU SEISUKOHT
6.Riigikohus on 16.11.2006 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-101-06 p-s 10 viidanud kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) §-le 2 ja § 16 lg-le 1 ning märkinud, et KÜS mõttes on korteriühistuks korteriomanike, vallasajana erastatud korterite omanike või korterihoonestusõiguse omanike loodud mittetulundusühistu. Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt kanti puudutatud isik registrisse 27.09.2001 ning põhikirja järgi on ühistu liikmeks Tähe 56 Tartus asuva elamu kõik korteriomanikud. Korteriühistu Tähe 56a kanti registrisse 29.06.2001 ja põhikirja järgi on selle liikmeks Tähe 56a Tartus asuva elamu kõik korteriomanikud. Põhikirjade kohaselt on ühistute tegevuse eesmärk vastavalt
Tähe 56 ja Tähe 56a elamu mõtteliste osade ja elamu teenindamiseks vajaliku maa ühine majandamine ning ühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Kinnistusraamatust ja ehitisregistrist nähtuvalt asub kinnisasjal katastritunnusega XXXXX:XXX:XXXX (aadress Tähe 56 // 56a, Tartu) kaks ehitist. Esmakinnistamine ja korteriomandite seadmine toimus pärast korteriühistute asutamist (kinnistamisavalduse kuupäev 08.05.2002), kusjuures kahe maja jaoks moodustati üks kinnisasi. 12.10.2011 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-77-11 p-s 15 leidis Riigikohus, et korteriühistu liikmeks on KÜS § 5 lg 1 I lause järgi kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud ning seega on välistatud korteriühistu, mille liikmeks oleks vaid osa korteriomandite omanikest. Määruse p-s 19 oli Riigikohus seisukohal, et samal kinnisasjal olevate elamute valitsemise saab eraldada efektiivselt üksnes kinnisasja jagamise ja eraldi korteriomandite moodustamise teel. Eeltoodut arvestades ei saanud puudutatud isikut pidada alates korteriomandite seadmisest korteriühistuks KÜS mõttes. Samuti ei vasta ta korteriühistu nõuetele 01.01.2018 jõustunud KrtS järgi. Seda kinnitab ka asjaolu, et äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt on 12.01.2018 avatud ametiülesande korras KrtS § 66 lg 4 alusel Tartu linn, Tähe tn 56 // 56a korteriühistu registrikaart. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et puudutatud isikut tuleb pidada tavaliseks mittetulundusühinguks, mille põhikirjas on puudused nime ja liikmeteks mitteolevatele isikutele kohustuste panemise osas.
7.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 40 lg 1 p 3 järgi lõpetatakse mittetulundusühing kohtumäärusega valdkonna eest vastutava ministri või muu huvitatud isiku nõudel muudel tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 40 sätestatud alustel. TsÜS § 40 lg 1 p 3 kohaselt on juriidilise isiku sundlõpetamise aluseks põhikirja oluline vastuolu seadusega. MTÜS § 7 lg 1 p 1 järgi tuleb põhikirjas märkida mittetulundusühingu nimi. Vastavalt MTÜS § 4 lg-le 2 ei või mittetulundusühingu nimi olla eksitav mittetulundusühingu eesmärgi, tegevuse ulatuse ega õigusliku vormi osas. Sealhulgas on eksitav näiteks mittetulundusühingu nimes kasutatav sõna "korteriühistu" juhul, kui tegemist ei ole korteriühistuga korteriühistuseaduse tähenduses. Samuti ei loo erinevalt korteriühistu asutamisest tavalise mittetulundusühingu asutamine (asutamisleping ja põhikiri) kohustusi isikutele, kes ei ole mittetulundusühingu liikmed. Kui mittetulundusühingu põhikirja järgi pannakse seoses mittetulundusühingu asutamise ja tegevusega kohustusi isikutele, kes ei ole mittetulundusühingu liikmed, ei vasta mittetulundusühingu põhikiri seadusele. Sellised põhikirja vastuolud seadusega ei ole aga olulised TsÜS § 40 lg 1 p 3 mõttes, sest neid on võimalik kõrvaldada ja kohus peab andma mittetulundusühingule tähtaja põhikirja seadusega kooskõlla viimiseks ning alles rikkumise tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral sundlõpetama mittetulundusühingu (vt ka Riigikohtu 16.11.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1101-06, p-d 11, 14). Kohtunikuabi andis 26.01.2017 kirjas puudutatud isikule sundlõpetamise vältimiseks erinevate võimalike toimingute tegemiseks aega 2017. a lõpuni. Kohtunikuabi selgitas, et võimalik on järgmine: ühineda üheks korteriühistuks; likvideerida mõlemad korteriühistud vabatahtlikult ja asutada uus korteriühistu; lõpetada korteriomandid ja jagada kinnisasi. Materjalid edastati sundlõpetamise otsustamiseks kohtunikule 29.03.2018. Kohus andis ka käesolevas menetluses võimaluse kõrvaldada sundlõpetamise aluseks olevad puudused (nt otsustada põhikirja muutmine või vabatahtlik likvideerimine). Sundlõpetamise aluseks olevaid puudusi ei ole kõrvaldatud. Seega tuleb korteriühistu Tähe 56 sundlõpetada.
8.TsÜS § 41 lg 1 I lause ja MTÜS § 42 lg 1 kohaselt toimub mittetulundusühingu lõpetamisel selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS 41 lg 2 I lause kohaselt korraldavad likvideerimise likvideerijad. TsÜS § 41 lg 2 II lause, MTÜS § 43 lg 1 II lause alusel määrab sundlõpetamise korral likvideerijad kohus. Vastavalt TsMS § 603 lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes
vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 alusel on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. Puudutatud isik soovib määrata likvideerijaks Marianne Pruksi. Puudutatud isiku esitatu järgi on likvideerija kandidaat OÜ Ropka Elamu endine jurist ning oma töö tõttu kursis korteriühistu tegevuse ja likvideerimisega seonduvate probleemidega. Marianne Pruks saatis 04.07.2018 kohtule oma digiallkirjastatud nõusoleku likvideerijaks määramise kohta. Äriregistrist nähtuvalt on Marianne Pruks kahe korteriühistu ning OÜ Amar-Shams juhatuse liige, samuti on ta olnud OÜ Ropka Elamu juhatuse liige. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et Marianne Pruks ei vastaks likvideerijale esitatavatele nõuetele. Korteriühistu Tähe 56 likvideerijaks tuleb määrata Marianne Pruks. Likvideerijal tuleb täita kõik seaduses sätestatud ülesanded (sh MTÜS § 45 – § 54).
9.TsMS § 4772 kohaselt teostab kohus enda määratud isikute tegevuse üle järelevalvet. Seetõttu on likvideerijal aruandluskohustus kohtu ees.
10.TsMS § 172 lg 6 I lause, § 173 lg-te 1, 4 alusel tuleb menetluskulud, , sh likvideerija tasu ja kulud, jätta korteriühistu Tähe 56 kanda.
11.TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Toimiku materjalidest ei nähtu, et teistel menetlusosalistel oleks käesoleval ajal hüvitatavaid menetluskulusid.
12.TsMS § 139 lg 5 kohaselt ei tasuta riigilõivu menetluse algatamise avalduselt hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel. See ei välista riigilõivu tasumist kohtulahendi alusel. Käesolevas asjas on riigilõiv tasumata. Kohus algatas menetluse Tartu Maakohtu registriosakonna teatise alusel. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 järgi tulnuks avalduse esitamisel hagita asjas tasuda riigilõivu 50 eurot. TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Tasumisele kuulunud riigilõiv 50 eurot tuleb korteriühistult Tähe 56 riigituludesse välja mõista. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).
13.TsMS § 629 lg 4 näeb ette, et sundlõpetamise määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.