H.K. avaldus täitemenetluse peatamiseks ja kaebus kohtutäitur Kristel Maalmani otsuste ja tegevuse peale täiteasjas nr 095/2014/3061
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 22. jaanuari 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
H.K. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja/võlgnik): H.K. (isikukood xxx), esindaja vandeadvokaat Sergei Politšev Vastustaja (puudutatud isik): kohtutäitur Kristel Maalman
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 22. jaanuari 2018 määrus osas, milles maakohus keeldus H.K. avalduse täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 095/2014/3061 menetlusse võtmisest ning saata H.K. avaldus täiteasjas nr 095/2014/3061 täitemenetluse peatamiseks menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule.
2.Tühistada Viru Maakohtu 22. jaanuari 2018 määrus osas, milles maakohus keeldus H.K. kaebuse kohtutäituri 8. jaanuari 2018 otsuse peale täiteasjas nr 095/2014/3061 menetlusse võtmisest ning saata H.K. kaebus kohtutäituri 8. jaanuari 2018 otsuse peale täiteasjas nr 095/2014/3061 menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule.
3.Muus osas jätta Viru Maakohtu 22. jaanuari 2018 määrus muutmata.
5.Menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.H.K. (avaldaja/võlgnik) esitas 19. jaanuaril 2018 Viru Maakohtule kaebuse kohtutäitur Kristel Maalmani otsuste ja tegevuse peale, milles palus tühistada kõik kohtutäituri toimingud täiteasjas nr 095/2014/3061, peatada täitemenetlus kuni võlgniku vanglast vabanemiseni ning takistada esialgse õiguskaitse korras kinnisasja, asukohaga Lääne-Viru maakond Rakvere vald Vaeküla XXX (registriosa nr XXX) müüki sundenampakkumisel. Kaebuse kohaselt on võlgniku suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 095/2014/3061. Kohtutäitur teatas 16. oktoobri 2017 võlgnikule kinnisasja, asukohaga Lääne-Viru maakond Rakvere vald Vaeküla XXX (registriosa nr XXX) arestimisest. Võlgnik sai teate kätte 23. oktoobril 2017. Võlgnik esitas kohtutäituri tegevuse peale kaebuse, milles palus kohtutäituril täitemenetlus peatada, kuna võlgnik viibib kinnipidamisasutuses, tal puudub töö ning sellest tingituna on tal materiaalsed raskused. Samuti palus võlgnik kohtutäituril tühistada kinnisasja arestimise toiming ja pikendada rahalise nõude maksmise tähtaega kuni võlgniku vanglast vabanemiseni ja tööle asumiseni. Kohtutäitur vastas 7. novembril 2017, et avalduse läbi vaatamine ei kuulu tema pädevusse, kuna kohtutäitur ei saa nõudeid ajatada. Võlgnik pöördus seoses täitmise ajatamise või pikendamisega PPA poole, kuid PPA seda ei võimaldanud. Võlgnik ei kaevanud kohtutäituri 7. novembri 2017 otsust edasi kohtule, kuna tal puuduvad juriidilised teadmised ja ta ei osanud ette näha järgnevaid kohtutäituri toiminguid. Kohtutäitur koostas 29. novembril 2017 kinnisasja arestimise akti, mille võlgnik sai kätte
12.detsembril 2017. Võlgnik esitas selle peale kohtutäiturile 22. detsembril 2017 kaebuse. Kohtutäitur jättis kaebuse 8. jaanuari 2018 otsusega kaebuse esitamise tähtajast kinni pidamata jätmise tõttu läbi vaatamata.
15.jaanuaril 2018 sai võlgnik kätte kohtutäituri 10. jaanuari 2018 täitetoimingust teatamise teate, milles kohtutäitur teavitas, et müüb võlgniku kinnisasja avalikul elektroonilisel enampakkumisel ning enampakkumine algab 27. veebruaril 2018 ja lõpeb 7. märtsil 2018. 15. jaanuaril 2018 sai võlgnik kätte ka kohtutäituri 10. jaanuari 2018 täitekulude väljamõistmise otsuse, milles võlgnikult nõutakse täitekulu summas 5 eurot 37 senti. Arestitud kinnisasi on võlgniku ainuke elukoht ning selle mahamüümisel jääb ta ilma peavarjuta selles piirkonnas. Kohtutäitur ei arvestanud sellega, et võlgnik ei saa vanglas viibides võlgnevusi tasuda.
MAAKOHTU LAHEND
2.Viru Maakohus keeldus 22. jaanuari 2018 määrusega avalduse menetlusse võtmisest, jättis esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda ning keeldus võlgnikule riigi õigusabi ja riigipoolse menetlusabi andmisest. Kaebuse sisust võib aru saada, et võlgnik on esitanud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale üldiselt. Maakohus leidis, et võlgnik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kaebuses viidatud kohtutäituri 7. novembri 2017 ja 8. jaanuari 2018 otsuste osas on olemas kohtueelse menetluse jõustunud lahendid, s.o 16. oktoobri 2017 ja 29. novembri 2017 lahendid. Esimese otsuse osas on maakohtule kaebuse esitamise tähtaeg möödas ning teise otsuse puhul ei ole võlgnik kinni pidanud kohtutäiturile kaebuse esitamise tähtajast ega esitanud tähtaja ennistamise taotlust. Maakohus märkis, et kohtule esitatud kaebusest ei nähtu, et võlgnik oleks ülejäänud toimingute osas eelnevalt esitanud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale kohtutäiturile. Kuna võlgnik ei ole esitanud kaebuseid kohtutäiturile, ei ole ta kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Eelnevast tulenevalt keeldus maakohus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel. Maakohus märkis, et võlgniku täitemenetluse peatamise nõue TMS § 45 alusel ebaõigluse tõttu ei ole tulenevalt kehtivast kohtupraktikast edukas, kuna selle kohaselt ei seisne ebaõiglus täitemenetluses üksnes elukoha kaotuse võimalikkuses, vaid vaadelda tuleb ka täiendavaid asjaolusid, mis antud juhul puuduvad (vt ka Riigikohtu 12. juuni 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p 11). Maakohus tuvastas kohtute infosüsteemi abil, et võlgnik kannab vabadusekaotuslikku liitkaristust, mille lõplik kestvus on 5 aastat ja 1 kuu ning karistuse kandmise aega arvestatakse alates
18.veebruarist 2016. Maakohus hindas kaebust edutuks ka juhul, kui tegemist oleks TMS §-le 45 tugineva kaebusega, kuna menetluse peatamine ei ole võimalik aastatepikkuseks perioodiks.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 22. jaanuari 2018 määrus ja teha uus määrus, millega avaldus rahuldada. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt ei esitanud võlgnik kohtutäituri 7. novembri 2017 otsuse peale maakohtule tähtaegselt kaebust, kuna tal puuduvad juriidilised teadmised ja ta ei osanud ette näha tagajärgi ja järgnevaid kohtutäituri toiminguid, mis on vastuolus tema huvidega. Samal põhjusel ei esitanud võlgnik kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust. Võlgnik viibib vanglas ja tal ei olnud võimalik saada õigusabi kaebuse koostamisel. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et võlgnik on 16. oktoobri 2017 täitetoimingu vaidlustamise osas pidanud kinni seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata võlgniku riigi õigusabi taotluse. Kui kohus oleks taotluse rahuldanud, oleks võlgnikul olnud võimalus esitada maakohtule korrektne kaebus ja taotleda kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Võlgnikul on kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus. Vanglas viibimine ei saa kahjustada võlgniku tsiviilõigusi. Kohtutäitur oleks pidanud seoses võlgniku kaebusega 29. novembri 2017 kinnisasja arestimise akti peale selgitama talle TMS §-st 8 ja TsMS § 67 lg-st 1 lähtuvalt õigust esitada taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kinnisasja arestimise akti peale kaebuse esitamise tähtaja
ennistamiseks on olemas mõjuvad põhjused. Võlgnik kannab vanglakaristust ja tal ei ole võimalik oma õiguste kaitseks saada õigeaegselt õigusabi. Võlgnik esitas kaebuse vangla ametnikule kohtutäiturile saatmiseks 10 päeva jooksul ja ei olnud teadlik, et kaebuse esitamisel loetakse tähtaja lõpuks kohtutäituri tööpäeva lõppu. Kui kohus oleks rahuldanud võlgniku riigi õigusabi taotluse, oleks olnud võimalik esitada korrektne kaebus 29. novembri 2017 kinnisasja arestimise akti peale. Kohtutäitur ei ole taganud võlgnikule võimalust kaitsta täitemenetluses enda õigusi, mistõttu on täitemenetlus teostatud võlgniku suhtes ebaõiglaselt. Riigikohus ei välistanud lahendis nr 3-2-1-79-12, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Karistuse kandmise lõppemisel peab võlgnikul olema elukoht ning tal ei ole muud elukohta peale elamu, mis asub kinnisasjal, mida kohtutäitur müüb. Kuna võlgnikul avaneb võimalus karistuse kandmisest enne tähtaega vabaneda, ei saa välistada seda, et ta asub selle aasta suvel või sügisel elamusse elama. Seetõttu on alus peatada täitemenetlus kuni 11 kuuks. Võlgnikul ei ole õigust elamiseks kasutada poja korterit, mis asub Püssi linnas, kuna kriminaalasja nr 13240104490 lõpetamise tingimuseks oli, et võlgnik ei ela enam oma poja korteris. Kinnisasja müümine täitemenetluse raames ei ole õiglane, kuna kohtutäitur ei hakanud seda müüma ajal, kui võlgnik viibis veel vabaduses. Kohtutäitur hakkas sellega tegelema pärast võlgniku vahistamist, mis lihtsustas kohtutäituri tegevust. Vanglast vabanemisel saab võlgnik kohtutäiturile nõude katteks tasuda 700 eurot. Võlgnikul on sõlmitud elukindlustuse leping kindlustusfirmaga Mandatum Laif ning lepingu lõpetamisel on tal õigus saada tagasi kindlustusfirmale tasutud 700 eurot.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus keeldus menetlusse võtmast võlgniku avaldust täitemenetluse peatamiseks ning kaebust kohtutäituri 8. jaanuari 2018 otsuse peale täiteasjas nr 095/2014/3061. Nimetatud osas tuleb saata avaldus ja kaebus maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
5.Käesolevas asjas on võlgnik palunud täitemenetluse täiteasjas nr 095/2014/3061 TMS § 45 alusel peatada ning esitanud kaebuse kohtutäituri tegevuse ja otsuste peale. Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel, kuna võlgnik ei esitanud kohtutäituri 7. novembri 2017 otsuse peale maakohtule ja 8. jaanuari 2018 otsuse peale kohtutäiturile kaebust tähtaegselt ega esitanud tähtaja ennistamise taotlust. Täitemenetluse peatamise taotluse osas asus maakohus seisukohale, et see oleks edutu.
6.Võlgnik on määruskaebusest nähtuvalt taotlenud ringkonnakohtult maakohtu määruse tühistamist täies ulatuses ja uue määruse tegemist, millega avaldus rahuldada. Ringkonnakohus märgib, et kuigi võlgnik on taotlenud maakohtu määruse tühistamist täies ulatuses, tuginevad määruskaebuse põhjendused üksnes sellele, et maakohus on avalduse menetlusse võtmisest ebaõigesti keeldunud. Võlgnik ei ole määruskaebuses toonud esile asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks osas, milles maakohus jättis rahuldamata võlgniku esialgse õiguskaitse taotluse või keeldus avaldajale riigi õigusabi ja riigipoolse menetlusabi andmisest.
Ringkonnakohus selgitab määruskaebuse esitajale täiendavalt, et olukorras, kus maakohus ei ole otsustanud avalduse menetlusse võtmist, ei saa ringkonnakohus teha lahendit, millega rahuldab avalduse. Kui ringkonnakohus asub seisukohale, et maakohus on menetlusse võtmisest ebaõigesti keeldunud, saab ringkonnakohus maakohtu määruse tühistada ja saata avalduse maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Samas on määruskaebuse sisust võimalik aru saada, et võlgnik on soovinud maakohtu määruse tühistamist osas, milles maakohus keeldus võlgniku avalduse menetlusse võtmisest ja avalduse saatmist maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (resolutsiooni p 1). Eelnevast tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, milles maakohus keeldus võlgniku avalduse menetlusse võtmisest.
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlgnik ei ole kohtutäituri 7. novembri 2017 kaebuse tagastamise otsuse (tl 12) peale esitanud maakohtule kaebust TMS § 218 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Kaebus kohtutäituri 7. novembri 2017 otsuse peale on esitatud maakohtule 19. jaanuaril 2018, s.o TMS § 218 lg-s 1 tähtaega rikkudes. Samuti ei ole võlgnik taotlenud maakohtult kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, mida oleks kooskõlas TsMS § 68 lg-ga 2 pidanud tegema üheaegselt kohtule kaebuse esitamisega. Seetõttu on maakohus õigesti keeldunud võlgniku kaebuse kohtutäituri 7. novembri 2017 otsuse peale menetlusse võtmisest.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et võlgnik ei esitanud kohtutäiturile
29.novembri 2017 kinnisasja arestimise akti peale kaebust TMS § 217 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul, mistõttu jättis kohtutäitur 8. jaanuari 2018 otsusega (tl 17) kaebuse põhjendatult läbi vaatamata kaebetähtajast kinni pidamata jätmise tõttu. Samas puudub vaidlustatud kohtumääruses maakohtu seisukoht kaebuses kohtutäituri 8. jaanuari 2018 otsuse peale. Asja materjalide kohaselt sai võlgnik 29. novembri 2017 kinnisasja arestimise akti kätte
12.detsembril 2017, kuid kaebuse kohtutäiturile esitas 28. detsembril 2017, s.o rikkudes TMS § 217 lg-s 1 sätestatud tähtaega. Asjas olevate materjalide põhjal ei ole võimalik tuvastada, millal võlgnik sai kätte kohtutäituri
8.jaanuari 2018 otsuse. Seega on ebaselge, kas võlgnik on esitanud kaebuse kohtutäituri
8.jaanuari 2018 otsuse peale maakohtule tähtaegselt või mitte. Selle kohta, kas kohtutäitur jättis õigustatult võlgniku 28. detsembri 2017 kaebuse 29. novembri 2017 kinnisasja arestimise akti peale läbi vaatamata või mitte, peab seisukohta võtma eelkõige maakohus, tehes esmalt kindlaks, kas kaebus on maakohtule esitatud tähtaegselt ning hinnates seejärel kohtutäituri vaidlustatud
8.jaanuari 2018 otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. Lähtudes eeltoodust ei võta ringkonnakohus seisukohta kohtutäituri 8. jaanuari 2018 otsuse seaduslikkuse kohta ning võlgniku kaebus kohtutäituri 8. jaanuari 2018 otsuse peale täiteasjas nr 095/2014/3061 tuleb saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
9.Võlgnik on avalduses taotlenud kõigi kohtutäituri toimingute tühistamist täiteasjas nr 095/2014/3061 ning on koos avaldusega esitanud veel kohtutäituri 10. jaanuari 2018 täitetoimingust teatamise teate ja 10. jaanuari 2018 täitekulude väljamõistmise otsuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nimetatud toimingute osas ei nähtu avaldusest ja sellele lisatud tõenditest, et võlgnik oleks nende peale esitanud kohtutäiturile kaebuse. Seetõttu on maakohus põhjendatult keeldunud ülejäänud toimingute peale esitatud kaebuste menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel.
10.Samas ei ole maakohtu määrusest võimalik aru saada, millisel õiguslikul alusel on maakohus keeldunud võlgniku TMS § 45 alusel esitatud täitemenetluse peatamise avalduse menetlusse võtmisest. Kohustus märkida avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses menetlusse
võtmisest keeldumise põhjus tuleb TsMS § 372 lg-st 4. Maakohus on küll viidanud sellele, et võlgniku täitemenetluse peatamise taotlus on edutu, kuid ei ole sealjuures märkinud, et keeldub selle menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p-des 1 või 2 sätestatud alustel. Ringkonnakohus märgib lisaks, et TsMS § 371 lg 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-14, p 13; 19. juuli 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-17, p 35). Kui maakohtu hinnangul ei olnud võlgnik täitemenetluse peatamise taotlust piisavalt põhjendanud, tulnuks maakohtul määrata võlgnikule kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus ka maakohtu määruse osas, milles maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest täitemenetluse täiteasjas nr 095/2014/3061 peatamise osas ning saadab avalduse selles osas maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
11.Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.