Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 07.12.2017.a esitatud hagiavaldusest nähtub, et Finora Capital AS (hageja) ja müüja Kodunew OÜ (edaspidi müüja) ning ostja T Z (kostja) sõlmisid 14.05.2015.a müügilepingu raamlepingu nr 6311131, mille punkti 3.1 kohaselt müüja müüs kostjale kauba ning kostja kohustus selle eest tasuma hagejale, kui faktoorile, maksegraafikus ettenähtud tingimustel ja tähtaegadel. Kostja on esitanud 14.05.2015.a järelmaksu taotluse, milles taotles laenusummat 2 500.00 eurot. Järgnevalt samal päeval, s.o 14.05.2015.a, sõlmisid müüa ja kostja osamaksetega tasumise müügilepingu nr 6311131. Osamaksetega tasumise müügilepingu punkti 1.2 kohaselt on laenusumma 2 500.00 eurot, lepingutasu 25.00 eurot, krediidikulukuse määr aastas 19,94 %. Kostjal tuli hagejale tasuda nimetatud lepingust tulenevalt vastavalt krediidi kogukulule kokkulepitud maksegraafiku alusel kokku 3 000.40 eurot. Hageja esitas kostjale ka Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe. Hageja täitis omapoolsed lepingust tulenevad kohustused ning väljastas kostjale laenu summas 2 500.00 eurot. Kostja on lepingust tulenevalt teinud viis osamakset summas kokku 669.85 eurot. Kuivõrd kostja jättis ülejäänud osamaksed tasumata, ütles hageja 06.05.2016.a lepingu üles. Kostjal on hagiavalduse esitamise hetkeks tasumata põhiosa summas 2 017.62 eurot ja intress laenulepingu ülesütlemise seisuga summas 201.77 eurot. Hageja lepinguline esindaja saatis kostjale 05.05.2017.a nõudekirja võlgnevuse tasumiseks. Kostja võlgnevust tasuma ei asunud. Hageja on arvestanud võlgnevuselt summas 2 017.62 eurot viivist alates 07.05.2016.a kuni 07.12.2017.a seadusjärgses määras, summas 255.84 eurot. Tulenevalt mõistlikkuse põhimõttest ja lähtudes kohtupraktikast ning võttes arvesse riigilõivuseaduses sätestatud piirmäära, vähendas hageja viivist 255.61 euroni. Hageja palub kostjalt välja mõista seega põhivõlgnevuse 2 017.62 eurot, intressi 201.77 eurot, VÕS § 1132 lg 2 alusel sissenõudekulu 25.00 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 255.61 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja esitas vastuse hagile, milles palus jätta hagi rahuldamata. Osamaksetega tasumise müügilepingu nr 6311131 kohaselt oli järelmaksuga ostetavaks teenuseks OÜ Froling teenus (arve nr 14052015/1), mida kostja saanud ei ole. Müüa Kodunew OÜ ja Froling OÜ esindajana tegutses J N, kes pettis nii kostjat kui ka hagejat. J N kasutas kostja isikuandmeid ning esitas temale allkirjastamiseks dokumendid, mille sisust ei olnud kostja teadlik. Kostjal ei olnud tahet sõlmida müügilepingut ega tellida teenuseid järelmaksuga. J N on nimetatud tegevuse eest süüdi mõistetud Harju Maakohtu 11.10.2016.a otsusega kriminaalasjas 1-16-7008. Kostjaga sõlmitud lepingute episoodid on kajastatud nimetatud otsuse lehekülgedel 30 ja 31. J N on nimetatud otsusega hageja kasuks välja mõistetud tekitatud kahju, sh kahju, mis on hagejale tekkinud kostja nimel sõlmitud lepingute ja kostjale näilikult müüdud teenusega seoses.

Kuna hageja kasuks on J N kahjuhüvitis välja mõistetud, leiab kostja, et temalt ei ole hagis nimetatud summade väljamõistmine enam põhjendatud. Kuna hagis nimetatud lepingute alusel teenuseid ega kaupasid kostja saanud ei ole, siis on need lepingud müüja poolt täitmata ja kostjal ei teki kohustust nende eest tasumiseks. Kostja vastuväide kaupade ja teenuste mittesaamise kohta on tõendatud samuti Harju Maakohtu 11.10.2016.a otsusega kriminaalasjas 1-16-7008. Kostja ei ole ka hagiavalduses nimetatud osamakseid hagejale tasunud. Kostja on seisukohal, et nimetatud osamaksed on hagejale tasutud kas J N või temaga seotud isikute poolt. Poolte täiendavad seisukohad ja kohtuistungil esitatud väited Hageja leidis täiendavalt, et kostja on vaidlusalused lepingud isiklikult allkirjastanud. Kostja nägi ja sai tutvuda lepingute ja nende tingimustega. Seega kostja väide, justkui J N esitas temale allkirjastamiseks dokumendid, mille sisust ta teadlik ei olnud, ei ole usutav. Hageja ei tea ega saagi teada, kas kostja sai lepingus nimetatud teenust või mitte, sest vastavalt lepingutele on hageja faktoor, mitte kostjale teenuse osutaja. Kostja on vääralt leidnud ka, et kuivõrd J N on hageja kasuks Harju Maakohtu 11.10.2016.a otsusega välja mõistetud tekitatud kahju, siis ei ole käesoleva tsiviilasja nõue kostja vastu põhjendatud. Hageja on seisukohal, et kriminaalasjas 1-16-7008 mõisteti küll tsiviilhagi korras kolmandatelt osapooltelt välja käesoleva hagi aluseks olevatest lepingutest tuleneva võlgnevuse, kuid samas ei ole kohus 1-16-7008 kohtuotsuses välistanud kostja vastutust. Kuivõrd kostja sõlmis vaidlusalused lepingud ja kirjutas neile omakäeliselt alla, on selge, et kostja osales lepingute sõlmimisel ja teadis nende tagajärgedest. Tulenevalt eeltoodust on hageja seisukohal, et kostja vastutab solidaarselt vaidlusalustest laenulepingutest tuleva kohustuse eest isikutega, kelle osas on kohus kriminaalasjas nr 1-16-7008 otsuse teinud. Kohtuistungil jäi hageja kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. 18.06.2018.a kirjalikus seisukohas ja kohtuistungil teatas kostja kohtule, et ta on nõus tasuma hagejale õigusrahu huvides 300.00 eurot, vaatamata sellele, et ta hagi ei tunnista. Kostja on kohtule teatanud ka, et hageja poolt kohtule 19.06.2018.a esitatud tõenditest nähtub, et kostja eest on vaidlusalustest lepingutest tulenevaid makseid kokku summas 644.85 eurot tasunud Juri Nesterenko tütar U N. Kostja ei vaidle, et ta on lepinguid isiklikult allkirjastanud, kui kelmuse tunnuseks ongi näiliselt dokumentide korrasolek, kuid teenus jääb saamata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud pooled ära istungil ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja on sõlminud Kodunew OÜ-ga (registrikood 11461678) müügilepingu raamlepingu nr. 6311131 (I kd, tlk 5-7). Nimetatud lepingust nähtub, et kõik raamlepingust ning selle alusel sõlmivatest osamaksetega tasumise müügilepingutest tulenevad nõuded ostja (s.o kostja) vastu on loovutatud hagejale (I kd, tlk 5). Kostja on esitanud järelmaksu taotluse 14.05.2015.a (I kd, tlk 8 pöördel). Pooled ei vaidle ka, et müüja Kodunew OÜ ning kostja sõlmisid 14.05.2015.a osamaksetega tasumise müügilepingu nr. 6311131, mille kohaselt müüja müüs kostjale kauba/ teenust (s.o juriidiline teenus Froling OÜ-lt, arve 14052015/1) ning kostja kohustus selle eest tasuma hagejale, kui faktoorile, maksegraafikus ettenähtud tingimustel ja tähtaegadel (I kd, tlk 7 pöördel - 8). Osamaksetega tasumise müügilepingu nr. 6311131 punkti 1.2 kohaselt on laenusummaks 2 500.00 eurot, lepingutasu 25.00 eurot, krediidikulukuse määr aastas 19,94 %. Kostjal tuli tasuda hagejale vastavalt maksegraafikus kokkulepitule kokku 3 000.40 eurot (I kd, tlk 8). Hageja esitas kostjale ka Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (I kd, tlk 910). Kodunew OÜ nimel on lepinguid allkirjastanud J N, kostja on vaidlusaluseid lepinguid allkirjastanud isiklikult. Pooled ei vaidle ka, et Kodunew OÜ ja Froling OÜ esindaja tegutsenud J N on Harju Maakohtu 11.10.2016.a otsusega (kriminaalasjas 1-16-7008) süüdi mõistetud karistusseadustiku § 209 lg 2 p 1, 3 ja 4 järgi (kelmus) (I kd, tlk 115-139). Poolte vahel puudub vaidlus ka, et Harju Maakohtu 11.10.2016.a otsusega on hageja, kui kannatanu, kasuks J N ja teistelt isikutelt tsiviilhagi korras välja mõistetud kokku 22 597.36 eurot (sh ka käesoleva hagi aluseks olevatest lepingutest tuleneva võlgnevuse katteks) (I kd, tlk 138). Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja peab lepingute alusel hagejale tasuma. Kostja on seisukohal, et kuna ta ei ole müügilepingu raamlepingu ega osamaksetega tasumise müügilepingu nr 6311131 alusel teenuseid ega kaupa saanud, on hageja nõue alusetu. Kodunew OÜ ja Froling OÜ esindajana tegutses J N, kes pettis nii kostjat kui ka hagejat ning kes on nimetatud tegevuse eest süüdi mõistetud. Hageja on seisukohal, et kuna kostja on vaidlusalused lepingud isiklikult allkirjastanud, vastutab ta solidaarselt lepingutest tuleva kohustuse eest isikutega, kelle osas on kohus kriminaalasjas nr 1-16-7008 otsuse teinud. Kohus ei ole kriminaalasja 1-16-7008 kohtuotsuses välistanud kostja vastutust. Hageja on seisukohal ka, et kostja on lepingutest tulenevalt teinud viis osamakset summas kokku 669.85 eurot, tasumata on põhiosa võlgnevus summas 2 017.62 eurot ja intress laenulepingu ülesütlemise seisuga summas 201.77 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise ja sissenõudekulu. Kohus siinkohal hagejaga ei nõustu. Äriregistri väljatrükist nähtuvalt on OÜ Finora Capital 06.07.2017.a ümberkujundamisotsuse alusel kujundatud ümber aktsiaseltsiks ärinimega AS Finora Capital. Kuigi Kodunew OÜ ei ole käesolevas tsiviilasjas pooleks, tuleb kohtul hageja ja kostja õigussuhetele hinnangu andmiseks käsitleda ka hageja ja Kodunew OÜ vahelisi õigussuhteid. Nii müügipingu raamlepingust nr. 6311131 kui ka osamaksetega tasumise müügilepingust nr. 6311131 nähtub, et müüja (s.o Kodunew OÜ) on kõik lepingutest tulenevad nõuded kostja vastu loovutanud OÜ-le Finora Capital. Toimiku materjalidest nähtub ka, et OÜ Finora Capital on tasunud Kodunew OÜ-le lepingutest tulenevalt 2 500.00 eurot (I kd, tlk 11). Seega on hageja ja Kodunew OÜ vahel faktooringulepingust tulenevad õigussuhted. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 256 sätestab, et faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude

eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. Faktooriks on viidatud lepingute kohaselt hageja, faktooringu kliendiks Kodunew OÜ ja faktooringuvõlgnikuks kostja. Vaidlusaluste lepingute kohaselt on kokku lepitud nõuete loovutamises hagejale. Seega on käesoleval juhul VÕS § 256 p 1 järgi tegemist ehtsa faktooringuga. Ehtsal faktooringul on müügilepingu tunnused, lisaks tuleb kohaldada ka nõude loovutamise sätteid. VÕS § 164 lg 1 esimese lause järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Seega on nõude loovutamise kui käsutustehingu sisuks võlausaldaja vahetus. Nõude loovutajaks saab VÕS § 164 lg 2 kohaselt olla nõudeõigust omav isik ehk võlausaldaja. Poolte poolt toodud asjaoludest nähtuvalt oli Kodunew OÜ ja kostja vahel sõlmitud müügileping, mille kohaselt pidi kostja omandama juriidilisi teenuseid Froling OÜ-lt. VÕS § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Seega saab hageja, kui faktoor, nõuda kostjalt, kui faktooringuvõlgnikult, rahalise nõude täitmist juhul, kui müüa Kodunew OÜ ehk faktooringu kliendi ja kostja vahel oleks müügileping täidetud. Hageja on tõenditena esitanud kohtule arved nr. 14052015/1 ja 6311131/54, millest nähtub, et nimetatud arved on esitatud Froling OÜ poolt kostjale juriidilise teenuse osutamise eest (II kd, tlk 7 - 7 pöördel). Toimiku materjalidest nähtub samas, et Kodunew OÜ ja Froling OÜ esindaja tegutsenud J N on Harju Maakohtu 11.10.2016.a otsusega (kriminaalasjas 1-16-7008) süüdi mõistetud karistusseadustiku § 209 lg 2 p 1, 3 ja 4 järgi (kelmus) (tlk 115-139). Nimetatud kriminaalotsusega on tuvastatud, et J N, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos teiste isikutega, varalise kasu saamise eesmärgil faktilistest asjaoludest teadvalt vale ettekujutuse loomise teel, saanud oma käsutusse isikut tõendavate dokumentide andmed ja kasutades neid, sõlmis järelmaksuga müügilepingud sotsiaalselt vähekindlustatud isikute nimele, kes ei omanud stabiilset sissetulekut, kes olid vanaduspensionäri või töövõimetuspensionäri staatuses, kuid nende teadmata, OÜ-ga Finora Capital. Taotlustes järelmaksuga müügilepingutele, mis olid saadetud OÜ-le Finora Capital J N ja teiste isikute poolt, olid ära näidatud tegelikkusele mittevastavad andmed antud isikute igakuise sissetuleku kohta. Nimetatud lepingud olid allkirjastatud müüja, nimelt OÜ Kodunew poolselt, J N poolt. Nimetatud lepingute kohaselt omandasid tarbijad õigusteenuseid firmalt Froling OÜ, milline on J N kontrolli all ja mis tegelikkuses ei vasta tõele, kuna tehingud on fiktiivse iseloomuga, õigusteenuseid ei osutatud. J N lasi niinimetatud tarbijatel antud lepingud väljamõeldud ettekäänetel allkirjastada. Sellisel moel sõlmisid eksitusse viidud OÜ Finora Capital esindajad alljärgnevad järelmaksuga müügilepingud: ...- 14.05.2015 leping 6311131 (Kodunew) summas 2 500.00 eurot juriidiliste teenuste omandamiseks firmalt Froling OÜ, tarbija T Z (I kd, tlk 129 pöördel - 130). Nimetatud tõendiga loeb kohus seega tõendatuks ja tuvastatuks, et kostja tegelikkuses ei müüjalt ega Froling OÜ-lt teenust ega kaupa kätte saanud ei ole.

Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-101-16 tehtud 02.11.2016.a otsuses leidnud, et kuna müüja ei ole kostjale kokkulepitud kaupa tarninud, ei teki kostjal ostuhinna tasumise kohustust ning sellele vastuväitele on kostjal võimalik VÕS § 171 lg 1 kohaselt tugineda ka faktoori kui uue võlausaldaja suhtes. Seega ei saa hageja, kui faktoor, nõuda käesoleval juhul kostjalt, kui faktooringuvõlgnikult, rahalise nõude täitmist, kuna müüa Kodunew OÜ ehk faktooringu kliendi ja kostja vahel ei ole müügileping täidetud, mis on tõendatud Harju Maakohtu 11.10.2016.a otsusega kriminaalasjas 116-7008. Hageja on kohtule teatanud ka, et kostja on tasunud lepingust tulenevalt viis osamakset summas kokku 669.85 eurot. Hageja on esitanud kohtule konto väljavõte, millest nähtub, et müügilepingust nr 6311131 tulenevaid osamakseid on teostanud U N (II kd, tlk 11). Kostja on kohtule teatanud, et U N on J N tütar. Kostja ei ole vastupist väitnud. Kohus nõustub siinjuures kostjaga, et arvestades J N poolt läbi viidud skeemi, mille eest on ta kriminaalasjas tehtud otsusega kelmuse eest süüdi mõistetud ning millest nähtub, et nii hageja kui ka kostja on kelmuse ohvrid, on vägagi tõenäoline, et U N, kui J N tütre, poolt vaidlusaluste maksete tasumine kostja eest, skeemi üks osa. Ei ole ka eluliselt usutav, et kostja jaoks täiesti võõras isik, kes on muu hulgas ka müüja esindaja tütar, oleks kostja eest müügilepingust tulenevaid makseid tasunud. Kohus on seega eelnevast tulenevalt seisukohal, et kuna kostja ei ole ei Kodunew OÜ-lt ega Froling OÜ-lt teenust ega kaupa ei saanud, on hageja nõue alusetu. Kohus märgib ka, et Harju Maakohtu 11.10.2016.a otsusega kriminaalasjas 1-16-7008 on hageja, kui kannatanu, kasuks J N ja teistelt isikutelt tsiviilhagi korras välja mõistetud sh ka käesoleva hagi aluseks olevatest lepingutest tuleneva võlgnevuse katteks. Kohus jätab seega hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 179 lg 1 alusel menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 190 lg 5 alusel menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kuna kohus jätab menetluskulud hageja kanda, tuleb hagejal kanda ka kostja õigusabikulud.

Kostjale oli antud riigi õigusabi ning kostja määratud esindaja esitas tasutaotluse summas 270.00 eurot, mille kohus ka rahuldas. Kohus leidis, et esindaja kulu summas 270.00 eurot (koos käibemaksuga) on põhjendatud, mõistlik ja oli asja lahendamiseks vajalik. Hagejalt tuleb välja mõista seega kostja riigi õigusabikulud summas 270.00 eurot riigituludesse. TsMS § 179 lg-te 4, 5 ja 9 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul, võib lahendi sundtäitmisele saata. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.