Lääne-Harju vald, Klooga alevik, Kivi tn 3 korteriühistu (endine ärinimi mittetulundusühing KÜ KLOOGA KIVI 3) hagi XXX vastu võlgnevuse 10 406,17 euro ja lisanduva viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
11 238,66 eurot
Menetlustoiming
Hagiavalduse ja poolte taotluste läbi vaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Lääne-Harju vald, Klooga alevik, Kivi tn 3 korteriühistu (endine ärinimi mittetulundusühing KÜ KLOOGA KIVI 3, registrikood 80185901, asukoht Kivi 3, Klooga alevik, Keila vald, 76703 Harju maakond) Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige Veera Alhonen (epost [email protected]) Hageja lepingulised esindajad Danil Lipatov ja Jelena Karzetskaja (Progressor Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected]) Kostja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja lepinguline esindaja Jaanus Krevald (Krevald Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Lääne-Harju vald, Klooga alevik, Kivi tn 3 korteriühistu (endine ärinimi mittetulundusühing KÜ KLOOGA KIVI 3) hagi XXX vastu võlgnevuse 10 406,17 euro ja lisanduva viivise saamiseks läbi vaatamata.
2.Jätta hageja 16. jaanuari 2017 ja 13. veebruari 2017 taotlus, mida täpsustati 4. mail 2017, 15. juunil 2017, 16. mail 2018 ja 4. juunil 2018, tõendite kogumiseks läbi vaatamata.
3.Jätta kostja 27. märtsi 2017 taotlus, mida täpsustati 26. juunil 2017 ja 28. mail 2018, hageja kohustamiseks andma tagatis kostja eeldatavate menetluskulude katteks läbi vaatamata.
4.Jätta kostja 29. mai 2017 taotlused, mida täpsustati 26. juunil 2017, tõendite kogumiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks läbi vaatamata.
5.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Mittetulundusühing KÜ KLOOGA KIVI 3 (uus ärinimi Lääne-Harju vald, Klooga alevik, Kivi tn 3 korteriühistu, hageja) esitas 16.01.2017 Harju Maakohtule hagi, mida täpsustas 13.02.2017, XXX (kostja) vastu võlgnevuse 10 406,17 euro ja lisanduva viivise saamiseks. Hageja esitas (16.01.2017 ja 13.02.2017) hagiavalduses kohtule ka taotluse tõendite kogumiseks.
2.Kohus võttis 20.02.2017 määrusega hagiavalduse menetlusse.
3.Kostja esitas 27.03.2017 hagi vastuses kohtule taotluse kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise summas 2400 eurot.
4.Hageja täpsustas oma taotlust tõendite kogumiseks 04.05.2017 ning 15.06.2017, 16.05.2018 ja 04.06.2018 menetlusdokumentides. Hageja palus nõuda Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojast välja andmed enampakkumise tingimustest ja nimetatud võla üleandmisest ning Notarite Kojalt korteri aadressil Kivi 3-27, Klooga alevik, Keila vald, Harju maakond kostjaga sõlmitud ostu-müügi lepingu koopia.
2-17-793
5.Kostja esitas 29.05.2017 menetlusdokumendis kohtule taotlused, mida täpsustas 26.06.2017, tõendite kogumiseks ning tunnistajate XXX ja XXX ülekuulamiseks. Kostja palus kohtult nõuda välja hagejale kuuluvate arvelduskontode väljavõtted vahemikust 16.01.2014 kuni 01.16.2017, st hagi esitamise seisuni. Kostja esitas 26.06.2017 seisukohas kohtule ka taotluse tagatise andmiseks kostja menetluskulude katteks summas 3500 eurot.
6.Seoses tsiviilasja nr 2-17-793 menetlenud kohtuniku Helina Luksepp pikaajalise töölt eemal viibimisega, muutus kohtukoosseis ning käesolev tsiviilasi jagati lahendamiseks kohtunik Kristiina Kruuselile. Kohus teavitas menetlusosalisi eeltoodust 25.01.2018.
7.Kohus jättis 21.04.2018 määrusega hageja hagiavalduse käiguta ja andis hagejale kohtumääruses osundatud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja pikkusega 14 päeva alates määruse kättetoimetamisest.
7.1.Kohus oli seisukohal, et hageja hagiavalduses esitatud nõue on ebaselge ning hagejal tuleb seda kohtule lähtuvalt kohtu poolt osundatust täpsustada. Kohus rõhutas, et kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud peavad nähtuma hagiavaldusest ning kohus ei asu ise hageja nõude kujunemist (sh ka hagi lisadest) tuletama. Kohus juhtis esmalt tähelepanu, et Riigikohus on 16.06.2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10 (p 16) sedastanud, et hagejal tuleb hagiavalduses välja tuua see, millest tema nõue koosneb, st millised majandamiskulud, kui suures ulatus ning millisel ajavahemikul kostja on jätnud tasumata. Seejuures on Riigikohus viidatud lahendis veel leidnud (p 14), et ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma. Seega, ainuüksi arvete esitamine tõendina ja tuginemine sellele, et kostja pole esitatud arvete alusel tekkinud võlgnevust tasunud, ei ole piisav alus hagi rahuldamiseks. Lähtudes eeltoodust oli kohus seega seisukohal, et hagejal tuleb täiendavalt kohtule esile tuua ning tõendada oma nõude rahuldamiseks alust andvate asjaolude olemasolu. Hagejal tuli kohtule arusaadavalt välja tuua see, milliste konkreetsete teenuste eest tuleb kostjal hagejale tasuda, sh kui suures ulatuses ning millise ajavahemiku eest on jäetud vastavad teenused hagejale tasumata. Samuti tuli hagejal koos eeltooduga kohtule selgelt välja tuua ka see, millised summad on hagejale (osaliselt) tasutud ning ära näidata, milliselt on toimunud vastavate summade tasaarveldamine võlgnevusest. Ühtlasi juhtis maakohus hageja tähelepanu, et eelviidatud Riigikohtu otsuse kohaselt (p 14) tuleb seejuures selle kindlakstegemiseks, kui palju peab korteriühistu liige majandamiskulude eest maksma, jagada korteriühistu kõik majandamiskulud kõigi korteriomandite reaalosadeks olevate eluruumide või mitteeluruumide pindalade summaga ruutmeetrites ning korrutada sellele liikmele kuuluva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi või mitteeluruumi pindalaga. Riigikohus märkis, et hageja peab (hagi esitamisel ajal kehtinud) korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 järgi esile tooma ja tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Kohus lisas, et antud asjaolu on hagejal võimalik tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuse osutajale tasuma. Seejuures peab korteriühistu tõendama need asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Juhul kui korteriühistus ei ole kehtestatud KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud pindalapõhisest arvestusest erinevat regulatsiooni, tuleb tõendada seda, kui suur on kokku korteriühistu kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja selle korteriühistu liikme eluruumi või mitteeluruumi pindala, kellelt majandamiskulude tasumist nõutakse.
2-17-793
7.2.Lisaks eeltoodule juhtis maakohus tähelepanu, et hageja on (13.02.2017) hagiavalduses palunud kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse summas 10 406,17 eurot ajavahemiku juuli 2013 – detsember 2016 eest. Seejuures nähtub aga asja materjalidest (vt hagi lisa nr 1 – KÜ Klooga Kivi 3 tõend seisuga 25.09.2013), et võlg 2013. aasta septembri alguseks oli summas 9019,49 eurot. Kohus märkis, et olukorras, kus hageja nõuab kostjalt võlgnevust ajavahemiku juuli 2013 – detsember 2016 eest, ei saa seega võlgnevus 2013. aasta septembri alguses olla 9019,49 eurot, st võla perioodi algus peaks eelduslikult olema juba enne 2009. aasta jaanuari. Seega tuleb hagejal eeltoodu osas oma hagiavaldust kohtule arusaadavalt täpsustada. Samuti nähtub hagile lisatud võlgnevuse tabelist (hagi lisa nr 1), et varasem võlgnevus sisaldab ka viivist, mille arvestust kohtule aga esitatud ei ole. Kohus juhtis siinkohal ka tähelepanu, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 6 välistab intressilt, sh ka viiviselt, viivise arvestamise. Seega tuleb hagejal ka eelnimetatu osas oma hagiavaldust kohtule täpsustada. Lisaks eeltoodule osundas kohus, et hageja on palunud (13.02.2017) hagiavalduses kostjalt välja mõista edasiulatuva viivise juba alates 11.01.2017. Samas esialgse hagiavalduse esitas hageja kohtule alles 16.01.2017. Kohus selgitas, et TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega peaks (sissenõutavaks muutunud) viivis olema esitatud hagi esitamise ajaks sissenõutavas summas ja edasi saaks hageja nõuda viivist (s.o edasiulatuv viivis), mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud. Hagejal tuli seetõttu oma (edasiulatuva) viivise nõuet kohtule arusaadavalt täpsustada.
7.3.Kohus juhtis ka hageja tähelepanu asjaolule, et hageja on koos hagiavaldusega esitanud kohtule ka venekeelsed lisad, millele ei ole eestikeelset tõlget esitatud. Kohus oli seisukohal, et hagejal tuleb kohtule esitada ka vastavate võõrkeelsete lisade eestikeelsed tõlked. Kohus hoiatas, et juhindudes TsMS § 33 lg 3 kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse, taotluse, kaebuse, vastuväite või dokumentaalse tõendi tähelepanuta. Veel märkis kohus, et hageja on hagiavalduses esitanud kohtule ka taotluse tõendite kogumiseks. Kohus leidis, et hagejal tuleb oma taotlust tõendite kogumiseks kohtule täiendavalt põhistada. Hagejal tuli selgelt välja tuua, milliseid konkreetseid ning tähtsust omavaid (asjassepuutuvaid) asjaolusid on võimalik hageja poolt taotletavate tõenditega käesolevas tsiviilasjas tõendada. Muu hulgas peab taotlusest nähtuma ka see, miks on vastavad asjaolud vaidlusalused ning miks ei saa neid asjaolusid tõendada muude tõenditega (või nt miks muudest tõenditest ei piisa). Kohus hoiatas mh, et kui hageja kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvalda, jäetakse hagiavaldus TsMS § 3401 lg-s 2 sätestatu kohaselt läbi vaatamata.
8.Hageja esitas 16.05.2018 kohtule hagiavalduse täpsustuse.
9.Kohus juhtis 23.05.2018 e-kirjas tähelepanu, et hageja ei ole kõiki 21.04.2018 määruses osundatud puudusi (16.05.2018 hagi täpsustusega) kõrvaldanud. Kohus jättis seetõttu hageja hagiavalduse uuesti käiguta ja andis hagejale (21.04.2018) kohtumääruses osundatud kõigi puuduste kõrvaldamiseks tähtaja pikkusega 10 päeva alates antud kohtu e-kirja kättesaamisest. Kohus hoiatas hagejat, et kui hageja kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvalda, jäetakse hagiavaldus TsMS § 3401 lg-s 2 sätestatu kohaselt läbi vaatamata.
10.Kostja palus 28.05.2018 menetlusdokumendis jätta hageja hagiavaldus läbi vaatamata, kuivõrd hageja ei ole kohtu poolt osundatud puuduseid hagis kõrvaldanud. Muu hulgas esitas
11.Hageja esitas 04.06.2018 kohtule hagiavalduse täpsustuse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista korteri ostmisel vastuvõetud võlgnevuse summas 2191,78 eurot, ajavahemikus alates juulist 2013. a kuni detsembrini 2016. a tekkinud põhivõlgnevuse summas 4796,63 eurot ja lisanduva viivise määraga 8% aastas summalt 6988,41 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kostja poolt põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Hageja selgitas mh, et loobub viivise nõudest.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus on seisukohal, et hageja hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata, kuivõrd hageja ei ole kõiki kohtu 21.04.2018 määrusega antud korraldusi täitnud.
13.TsMS § 3401 lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul.
14.Kohus jättis 21.04.2018 määrusega hageja hagiavalduse käiguta ja andis hagejale kohtumääruses osundatud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja pikkusega 14 päeva alates määruse kättetoimetamisest. Kohus oli mh seisukohal, et hageja hagiavalduses esitatud nõue on ebaselge ning hagejal tuleb seda kohtule lähtuvalt kohtu poolt osundatust täpsustada. Kohus rõhutas, et kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud peavad nähtuma hagiavaldusest ning kohus ei asu ise hageja nõude kujunemist (sh ka hagi lisadest) tuletama. Kohus juhtis esmalt tähelepanu, et Riigikohus on 16.06.2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10 (p 16) sedastanud, et hagejal tuleb hagiavalduses välja tuua see, millest tema nõue koosneb, st millised majandamiskulud, kui suures ulatus ning millisel ajavahemikul kostja on jätnud tasumata. Seejuures on Riigikohus viidatud lahendis veel leidnud (p 14), et ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma. Seega, ainuüksi arvete esitamine tõendina ja tuginemine sellele, et kostja pole esitatud arvete alusel tekkinud võlgnevust tasunud, ei ole piisav alus hagi rahuldamiseks. Lähtudes eeltoodust oli kohus seega seisukohal, et hagejal tuleb täiendavalt kohtule esile tuua ning tõendada oma nõude rahuldamiseks alust andvate asjaolude olemasolu. Hagejal tuli kohtule arusaadavalt välja tuua see, milliste konkreetsete teenuste eest tuleb kostjal hagejale tasuda, sh kui suures ulatuses ning millise ajavahemiku eest on jäetud vastavad teenused hagejale tasumata. Samuti tuli hagejal koos eeltooduga kohtule selgelt välja tuua ka see, millised summad on hagejale (osaliselt) tasutud ning ära näidata, milliselt on toimunud vastavate summade tasaarveldamine võlgnevusest. Ühtlasi juhtis maakohus hageja tähelepanu, et eelviidatud Riigikohtu otsuse kohaselt (p 14) tuleb seejuures selle kindlakstegemiseks, kui palju peab korteriühistu liige majandamiskulude eest maksma, jagada korteriühistu kõik majandamiskulud kõigi korteriomandite reaalosadeks olevate eluruumide või mitteeluruumide pindalade summaga ruutmeetrites ning korrutada sellele liikmele kuuluva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi või mitteeluruumi pindalaga. Riigikohus märkis, et hageja peab (hagi esitamisel ajal kehtinud) KÜS § 151 lg 1 järgi esile tooma ja tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Kohus lisas, et antud asjaolu on hagejal võimalik tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui
2-17-793 palju oli korteriühistu kohustatud teenuse osutajale tasuma. Seejuures peab korteriühistu tõendama need asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Juhul kui korteriühistus ei ole kehtestatud KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud pindalapõhisest arvestusest erinevat regulatsiooni, tuleb tõendada seda, kui suur on kokku korteriühistu kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja selle korteriühistu liikme eluruumi või mitteeluruumi pindala, kellelt majandamiskulude tasumist nõutakse.
14.1.Muu hulgas juhtis maakohus tähelepanu, et hageja on (13.02.2017) hagiavalduses palunud kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse summas 10 406,17 eurot ajavahemiku juuli 2013 – detsember 2016 eest. Seejuures nähtub aga asja materjalidest (vt hagi lisa nr 1 – KÜ Klooga Kivi 3 tõend seisuga 25.09.2013), et võlg 2013. aasta septembri alguseks oli summas 9019,49 eurot. Kohus märkis, et olukorras, kus hageja nõuab kostjalt võlgnevust ajavahemiku juuli 2013 – detsember 2016 eest, ei saa seega võlgnevus 2013. aasta septembri alguses olla 9019,49 eurot, st võla perioodi algus peaks eelduslikult olema juba enne 2009. aasta jaanuari. Seega tuleb hagejal eeltoodu osas oma hagiavaldust kohtule arusaadavalt täpsustada. Samuti nähtub hagile lisatud võlgnevuse tabelist (hagi lisa nr 1), et varasem võlgnevus sisaldab ka viivist, mille arvestust kohtule aga esitatud ei ole. Kohus juhtis siinkohal ka tähelepanu, et VÕS § 113 lg 6 välistab intressilt, sh ka viiviselt, viivise arvestamise. Seega tuleb hagejal ka eelnimetatu osas oma hagiavaldust kohtule täpsustada. Lisaks eeltoodule osundas kohus, et hageja on palunud (13.02.2017) hagiavalduses kostjalt välja mõista edasiulatuva viivise juba alates 11.01.2017. Samas esialgse hagiavalduse esitas hageja kohtule alles 16.01.2017. Kohus selgitas, et TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega peaks (sissenõutavaks muutunud) viivis olema esitatud hagi esitamise ajaks sissenõutavas summas ja edasi saaks hageja nõuda viivist (s.o edasiulatuv viivis), mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud. Hagejal tuli seetõttu oma (edasiulatuva) viivise nõuet kohtule arusaadavalt täpsustada. Kohus juhtis ka hageja tähelepanu asjaolule, et hageja on koos hagiavaldusega esitanud kohtule ka venekeelsed lisad, millele ei ole eestikeelset tõlget esitatud. Kohus oli seisukohal, et hagejal tuleb kohtule esitada ka vastavate võõrkeelsete lisade eestikeelsed tõlked. Kohus hoiatas, et juhindudes TsMS § 33 lg 3 kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse, taotluse, kaebuse, vastuväite või dokumentaalse tõendi tähelepanuta. Veel märkis kohus, et hageja on hagiavalduses esitanud kohtule ka taotluse tõendite kogumiseks. Kohus hoiatas mh, et kui hageja kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvalda, jäetakse hagiavaldus TsMS § 3401 lg-s 2 sätestatu kohaselt läbi vaatamata.
15.Kuivõrd hageja ei olnud 16.05.2018 hagi täpsustusega kõiki 21.04.2018 määruses kohtu poolt osundatud puudusi kõrvaldanud, jättis kohus 23.05.2018 hageja hagiavalduse uuesti käiguta ja andis hagejale (21.04.2018) kohtumääruses osundatud kõigi puuduste kõrvaldamiseks (täiendava) tähtaja pikkusega 10 päeva alates antud kohtu e-kirja kättesaamisest. Kohus hoiatas uuesti, et kui hageja kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvalda, jäetakse hagiavaldus TsMS § 3401 lg-s 2 sätestatu kohaselt läbi vaatamata.
16.Kohus on seisukohal, et hageja ei ole 16.05.2018 ja 04.06.2018 hagiavalduse täpsustustega kohtu poolt 21.04.2018 määruses osundatud kõiki puudusi jätkuvalt kõrvaldanud. Kohus juhib tähelepanu, et hageja on 04.06.2018 hagis täpsustanud oma nõudeid, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista korteri ostmisel vastuvõetud võlgnevuse summas 2191,78 eurot, ajavahemikus alates juulist 2013. a kuni detsembrini 2016. a tekkinud põhivõlgnevuse summas
2-17-793 4796,63 eurot ja lisanduva viivise määraga 8% aastas summalt 6988,41 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kostja poolt põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Hageja selgitas mh, et loobub viivise nõudest. Kohtule jääb aga hageja (04.06.2018) võlgnevuse nõue kogusummas 6988,41 eurot ja selle aluseks olev kalkulatsioon täiesti ebaselgeks. Kohus on seisukohal, et hageja poolt hagiavalduses esitatust ei ole võimalik kuidagi arusaadavalt jälgida hageja nõude (kogusummas 6988,41 eurot) kujunemist, seejuures ei ole võimalik kohtul kontrollida hagis ka Riigikohtu 16.06.2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p-des 14 ja 16 toodud juhiste täitmist (millele maakohus oma 21.04.2018 määruses osundas). Kohus rõhutab veelkord, et arvete esitamisega ei saa hageja tõendada seda, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma, st ainuüksi arvete esitamine tõendina ja tuginemine sellele, et kostja pole esitatud arvete alusel tekkinud võlgnevust tasunud, ei ole piisav alus hagi rahuldamiseks. Kohus juhib veel ka tähelepanu, et hageja on 04.06.2018 hagi täpsustuses märkinud, et ta nõuab kostjalt mh korteri ostmisel üle antud võlga summas 2191,78 eurot. Seejuures on aga hageja selgitanud, et ta ei saa raamatupidaja abita üldse välja selgitada enne 2013. a tekkinud võla (s.o 2191,78 euro) koosseisu. Seega on hageja nõude summa 2191,78 euro koosseis hagiavalduses välja toomata. Seetõttu ei ole ka kohtule arusaadavalt kontrollitav, kas hageja varasem võlgnevus sisaldab ka (jätkuvalt) nt viivist ning kas hageja nõuded (sh edasiulatuva viivise nõue) on üldse vastavuses VÕS § 113 lg-ga 6, milline säte välistab intressilt, sh ka viiviselt, viivise arvestamise. Kuivõrd hageja (04.06.2018) nõuete kujunemised on ebaselged, ei ole kohtul võimalik seetõttu otsustada ka nt hagist osalise loobumise vastuvõtmist. Muu hulgas on hageja poolt kohtule esitatud venekeelne hagi lisa jätkuvalt eestikeelse tõlketa (vt 13.02.2017 hagi lisas olev protokoll nr 20).
17.Kuivõrd nõude ebaselgus on kohtu hinnangul hagiavalduse oluline vormipuudus ning hageja pole oma haginõude aluseks olevaid asjaolusid, vaatamata kohtu korduvale nõudmisele, nõuetekohaselt täpsustanud, siis tuleb hagi puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu TsMS § 3401 lg 2 ja § 423 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata (vt ka Riigikohtu 03.04.2012 otsus tsiviilasjas nr 32-1-10-12, p 21 ja 09.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-14, p 14).
18.TsMS § 426 lg-st 1 tulenevalt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 425 lg 1 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kuivõrd kohus jätab hagi läbi vaatamata, on hagejal õigus samas nõudes samal alusel kostja vastu kohtusse pöörduda. Kohus juhib tähelepanu, et hagi aluseks olevatest asjaoludest peab nähtuma selgelt nõude kujunemine. Hagejal on võimalik hagis esinevad puudused kõrvaldada lähtuvalt 21.04.2018 käiguta jätmise määruses ja käesolevas määruses (vt p 16) sedastatule.
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kuivõrd TsMS § 168 lg 3-5 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
2-17-793
20.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).
21.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
22.Kuivõrd kohus otsustas ülaltoodust tulenevalt jätta hageja hagiavalduse läbi vaatamata, siis jätab kohus poolte poolt menetluses esitatud veel lahendamata taotlused läbi vaatamata (vt määruse resolutsiooni p-d 2-4).
23.Lisaks eeltoodule peab kohus vajalikuks selgitada, et hagejal on seoses hagi läbivaatamata jätmisega õigus taotleda riigilõivu tagastamist vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-le 3.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.