Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja nr ja avalduse ese
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 05. juuli 2018 nr 2-17-13932 X.X. hagiavaldus X.X.ja X.X.vastu üürilepingust tuleneva võlgnevuse ja kahju ning viivise nõudes istungimenetlus
X.X. (sünniaeg xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx xxx-xx xxxxx, xxxxxxxxxxx) vandeadvokaadi abi Lily Sandel (Sikuti Advokaadibüroo, e-post: [email protected])
Kostjate lepinguline esindaja
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista solidaarselt X.X. ja X.X.X.X. kasuks üürivõlgnevus 273,55 eurot, kahjuhüvitis 390 eurot ning viivis väljamõistetud summadelt alates 28. detsember 2017 kuni 05. juuli 2018 summas 27,63 eurot ja alates 06. juuli 2018 kuni eelnimetatud summade täieliku tasumiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras.
3.Jätta hagi rahuldamata tasumata remondifondi maksete (1206,23 eurot) ning rikutud diivani ja plüüsvaiba eest hüvitise nõudes.
5.Rahuldada hageja määratud esindaja taotlus osaliselt ja määrata Advokaadibüroo LMP OÜ advokaadi Birje Kalmuse tasu suuruseks X.X. esindamise eest tsiviilasjas 1088,88 eurot (sh käibemaks 181,48 eurot).
6.Välja mõista X.X.lt riigi õigusabi tasu 544,44 eurot, mis tasuda riigituludesse ühe aasta jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest vastavalt käesoleva kohtuotsuse lisaks olevale makseinfole. lk 1/11
7.Toimetada kohtuotsuse koopia kätte hagejale, kostjatele ja nende esindajatele ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Otsusele on menetlusosalisel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kohtu selgitus Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Hageja on 19.09.2017 esitanud kostjate vastu hagiavalduse (I kd, tl 2-4), mida on täpsustanud 28.12.2017 (I kd, tl 79-88) üürilepingust tuleneva võlgnevuse ning rikutud, kahjustatud ning kaotsiläinud mööbli ning kolimisteenuse eest hüvitise ning viivise nõudes. Hageja lõppnõudeks on välja mõista kostjatelt üürilepingust tuleneva võlgnevusena 1479,78 eurot ning kahjuhüvitisena 590 eurot (tl 159 pöördel). Hageja märgib, et tekitatud kahju suurust ei saa täpselt kindlaks teha, kuid hageja hindab mõistlikuks hüvitiseks kahjustatud ja kaotsiläinud asjade eest 500 eurot (kaotsi läinud reguleeritava kõrgusega laud ja jalatsikapp; rikutud nurgadiivan, baarikapi peegelsein ja käepidemed, riidekapi külgsein ja põranda plüüsvaip) ja tuginedes VÕS § 127 lg-le 6 palub olukorras, kus kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha hüvitise suuruse määrata kohtul.
2.Hagiavalduse kohaselt andsid hageja ja X.X. 07.07.2016.a kostjatele suulise tähtajatu üürilepinguga üürile 3-toalise korteri asukohaga X.X., mille eest kostjad kohustusid maksma üüriandjatele tasu (üüri) 224,61 eurot kuus ning tasuma kõrvalkulud. Kokku lepiti üüri ja kõrvalkulude tasumine omaniku arvele eelmise kuu eest 20. kuupäevaks. Korteris pidi jääma kõik nii, nagu oli üürile andmise hetkel ning juhul, kui üürnikud soovivad korteri ära osta, võivad nad maksta üüri remondifondi kulutuse võrra vähem, s.o 64,61 eurot kuus vähem. Kui aga korterit ära ei osteta, tuleb see summa tasuda üürimise lõppemisel. Hageja selgitab 01.02.2018 menetlusdokumendis, et võlaõigusseadus ei sätesta, kui suur võib olla üür, mida üürileandja üürnikult küsib. Keelatud ei ole ka kokkulepped, kus üürisummat vastavalt kas vähendatakse või suurendatakse teatud tingimuse saabumisel. Kostjad andsid korduvalt teada, et soovivad korteri ära osta. Kostjad lubasid korteriostuks raha kokku saada aasta lõpuks ning tasuda nn remondifondi summa korteri ostmisel, vähendades selle võrra igakuiseid üürimakseid. Hageja tuli heausklikuna kostjatele vastu ning sõlmis nendega kokkuleppe, mille kohaselt ning tasuda tasumata jäänud remondifondi summa lisandunuks korteri ostmisel korteri hinnale. Kui aga korterit ära ei osteta, peab tasumata üürisumma tagantjärgi lepingu lõppedes. Üür 224,61 eurot hea asukohaga kolmetoalise korteri eest Viljandis on arvestades Viljandi üürituru keskmist hinda palju madalamal. Hetkeseisuga on Viljandis pakutavate kolmetoaliste korterite keskmine üür 286 eurot kuus (vastuse esitamise päeva seisuga on kinnisvaraportaalis KV üürile anda viis 3-toalist korterit, mille hinnad jäävad vahemikku 230-350 eurot kuus).
3.Üürilepingu sõlmimisel kirjutas kostja üles üürnike andmed. Samal paberil on fikseeritud ka veenäidud ning korteri müügihind. Müügihinnaks on 39500 eurot ning aasta lõpuks, ajaks kui kostjad lubasid raha kokku saada on märgitud hinnaks 41 000 eurot, kuna summale lisandus selleks ajaks maksmata jäänud remondifondi maksed e. ühistu pangalaen. Hageja palus aasta lõpu lähenedes kostjatel broneerida notari aeg, vormistamaks korteri müügi eelleping. Kostjad hakkasid lk 2/11
aga muudkui vabandusi otsima, miks nad notarisse minna ei saa. Kostjad isegi küsisid krediiti korteri ostmiseks hagejalt. Korter oli üürileandmise alguses müügil portaalis Vahendustasuta hinnaga 41 000 eurot, kus olid üleval ka hagiavaldusele lisatud fotod korterist.
4.Kostja X.X.teatas 22.05.2017.a SMS-i teel hagejale, et neil puuduvad ostmiseks vahendid ning nad kolivad 01.07.2017. korterist välja.
5.Tähtajatu üürilepingu puhul võib kumbki pool lepingu üles öelda, teatades teisele poolele ette vähemalt kolm kuud. Kuna üürnikud teatasid väljakolimisest ehk lepingu lõppemisest maikuu lõpus, pidi leping lõppema augusti lõpus ehk 23.08.2017. a.
6.Üüri hakati arvestama 2016.a juulikuu algusest ning leping lõppes 23.08.2017.a. Kolmeteist kuu üür on kokku 2919,93 eurot ning augustikuu 22 päeva eest, mil leping kehtis, tulnuks tasuda üüri 159,40 eurot (üür 224,61 : 31 päeva x augusti 22 päeva). Seega pidid kostjad üürilepingu kehtivuse ajal kokku tasuma hagejale üüri 3079,33 eurot. Kommunaalteenuste arved ajavahemikul juulikuust 2016.a kuni juunikuu lõpuni 2017 olid kokku 1981,59 eurot. Kuna kostjad ei pidanud maksma remondifondi, arvestab hageja kommunaalteenuste arvest maha 775,32 eurot, mis vastab korteris elatud ajavahemiku remondifondi tasule. Seega pidid kostjad maksma korteris elatud aja eest kommunaalteenuste eest kokku 1206,27 eurot. Kostjad pidid tasuma hagejale üüri ja kõrvalkulusid kokku 4285,6 eurot, kuid on tasunud vaid 2641,03 eurot. Seega on kostjad üüri ja kõrvalkulude eest võlgnevuses 1644,57 eurot.
7.Hageja vähendas p-s 5 nimetatud nõuet seoses asjaoluga, et kostjad tasusid menetluse kestel 15.01.2018.a hagejale võlgnevusest summa 164,79 eurot. Hageja arvestas nimetatud summa mai ja juunikuu kommunaalteenuste katteks ning leiab, et kostjatel on endiselt hagejale üüri ja kõrvalkulude eest võlgnevus 1479,78 eurot.
8.Kostjad ei ole hagejale tasunud ei ettemaksu ega tagatisraha. Hageja on soovinud kõiki tasusid/ettemakseid/summasid saada ülekandega pangakontole. Hageja on kõik kostjate poolt tasutud maksete korraldused esitanud.
9.Kui kostjad teatasid väljakolimisest, teatas hageja neile, et tuleb võtmetele järgi ja soovib n-ö korteri üleandmist, kuhu kostjad ei ilmunud. Kostjad vahetasid ära oma telefoninumbrid. Kui hageja avastas korteri seisukorra (rikutud, lõhutud, katkine ja kadunud mööbel), tegi ta avalduse politseisse. Politsei sai kostjatega kontakti nädala möödudes, andis hagejale kostjate numbri, kuid kostjad hageja kõnedele ei vastanud. Hageja esitas politseile andmed ka tasumata summade kohta (üür + kõrvalkulud), mille tõttu ei ole usutav, et kostjad ei olnud teadlikud kommunaalmaksete suurusest. Juhul, kui kostjad tõesti ei olnud võlgnevuste suurusest teadlikud, oli neil võimalus võtta hagejaga ühendust, et selgitada välja võlgnevuste täpne suurus, mida kostjad teinud ei ole. Hageja ei ole kostjatega kontakti vältinud, vastupidiselt on ta pöördunud politsei ja ka kohtu poole, et saada kostjatega kontakti seoses kostjate võlgnetavate summadega hagejale.
10.Hageja ei ole ei kirjalikult ega suuliselt andnud nõusolekut üürilepingu lõpetamise kohta kokkuleppel. Hageja ei ole palunud kostjatel välja kolida ega avaldanud soovi lepingut lõpetada. Kuna kostjad olid hagejale üüri- ja kommunaalmaksete tasumisega võlgnevuses, palus hageja neil võlad ära maksta, millele vastas kostja SMS-iga 22.05.2017.a, et kolivad välja 1. juuliks. Kuna hagejale sai selgeks, et kostjad ei kavatse korterit ära osta, pöördus hageja kostjate poole paludes tasuda võlgnevus (tasumata jäänud osa igakuisest üürist ning täielikult tasumata üür alates maikuust). Kokku sai lepitud, et kostjad maksavad ära puudujääva üürisumma, mitte et nad peavad
1.juulil 2017.a välja kolima. Hageja, saades SMSi, millega teatati väljakolimisest, sai aru et kostjad ei plaanigi võlgnevusi tasuda. Seda kinnitab ka asjaolu, et hageja kõnedele ei vastatud ning vahetati numbreid.
11.Hageja väitel pöördused kostjad korterisse sisse kolides hageja poole, et neil ei ole enda mööblit kuhugi panna. Kuna üürnike ja üürileandjate vahel oli kokkulepe, et üüritakse välja möbleeritud korter ning korter jääb selliseks, nagu see üürileandmisel oli, tulid üürileandjad üürnikele vastu ja pakkusid neile enda garaaži ja keldriboksi tasuta kasutamiseks, et üürnikud saaksid enda mööblit kuskil hoiustada. Hiljem tuli aga välja, et üürnikud olid osaliselt välja kolinud üürileandjate mööbli. Üürilepingu lõppemisel ei olnud mööblit tagasi kolitud. Kui üürileandja annab üürile möbleeritud lk 3/11
korteri ja väljendab lepingu sõlmimisel ja lepingu kehtivuse ajal korduvalt soovi säilitada korter sellises olekus nagu see oli üürileandmise hetkel, siis ei ole korteri omaniku huvides, et mööblit vahepeal liigutatakse ühest kohast teise. Esiteks võivad mööbliesemed suure tõenäosusega transpordi käigus viga saada, teiseks ei mõju mööblile hästi seismine niiskes keskkonnas nagu on garaaž ja keldriboks. Muuhulgas võivad puidust mööbliesemed niiskuse käes hallitama minna. Diivani riidest kate võib minna kopitama ja omandada pikalt niiskes keskkonnas seistes iseloomuliku lõhna, millest hiljem enam lahti ei saa. Hageja hinnangul on ebausutav, et vähem kui nädalaga on välja viidud suurel hulgal hageja mööblit ning tehtud osaline remont.
12.Hageja võttis hinnapakkumise kolimisteenuste pakkujalt Aducco OÜ, et selgitada välja, kui palju läheb maksma asjade tagasikolimine korterisse. Tund aega kolimisteenust maksab 45 eurot ning kolimisteenuse pakkuja hinnangul kulub konkreetse objekti kolimiseks kaks tundi. Seega on hagejale tekkinud kahju 90 euro ulatuses, mis väljendub kahju tekitamisega seonduvate tulevikus kantavate mõistlike kulutustega, et oma mööbel tagasi korterisse kolida.
13.Kui kostjad olid korterist välja kolinud, selgus, et nad olid seal teinud osaliselt remonti ning olid lõhkunud ja rikkunud mööblit. Lisaks sellele oli kaks mööblieset kadunud, ilmselt olid üürnikud need endaga kaasa võtnud. Kuna korteri üürimisel lepiti kokku, et korter jääb samasse olukorda, millises see oli väljaüürimisel, on üürnikud üürilepingut rikkunud. Korterist on kadunud jalatsikapp ja reguleeritava kõrgusega diivanilaud. Esemed on näha fotodelt, mis on tehtud enne korteri üürile andmist (I kd, tl 125, toa keskel olev laud ja I kd, tl 126, vasakpoolsem kapp). Lõhutud ja rikutud on elutoa baarikapi peegelsein ja käepidemed (I kd, tl 125, vasakpoolne kapp), riidekapi sein (hageja täpsustus istungil: riidekapi põhi, mille peale ehitatakse kapp üles) on murtud (ilmselt lohakal demonteerimisel), kapp on näha fotol magamistoast (I kd, tl 127, foto magamistoast). Lisaks sellele on rikutud plüüsvaip 2,5 x 3 m ning on lõhutud nurgadiivani riie (nähtavad fotol I kd, tl 125). Tegemist ei ole asjade tavapärasest kasutamisest tuleneva kulumisega. Kuna tegemist oli möbleeritud korteri väljaüürimisega, olid mööbliesemed korteri päraldiseks TsÜS § 57 mõttes. Üürnik vastutab VÕS § 334 lg 2 tulenevalt üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses. TsÜS § 61-st tuleneb, et asi lakkab olemast päraldis selle lahutamisel peaasjast, kui ühtlasi on väljendatud õigustatud isiku tahe lõpetada päraldise kasutamise peaasja huvides. Hageja ei ole sellist tahet kunagi väljendanud. TsÜS § 61 lg 2 tuleneb, et asi ei lakka olemast päraldis selle ajutisel lahutamisel peaasjast. Seega isegi kui kostjate soov oli ajutiselt viia esemed korterist välja, oli tegemist möbleeritud korteri päraldistega. Üürnike kohustus oli säilitada möbleeritud korter (koos mööbliesmetega) samas seisukorras, kui see oli üürileandmisel ning üürnik vastutab üürilepingu ajal toimunud hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest.
14.Hageja hinnangul on keeruline anda rikutud, lõhutud ja kaotsiläinud varale kindlat väärtust, kuna selliseid asju ei ole võimalik enam tänapäeval poest saada. Siiski hindab hageja rikutud, lõhutud ja kaotsiläinud vara väärtuseks vähemalt 500 eurot.
KOSTJATE VASTUVÄITED
15.Kostjad märgivad oma 17.01.2018 vastuses hagiavaldusele (tl I kd, tl 145-148), et puudub vaidlus selle üle, et pooled sõlmisid 07.07.2016. a suulise tähtajatu üürilepingu eluruumi kasutamiseks. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostjad kasutasid eluruumi kuni 2017. a juunikuu lõpuni. Vaidluse esemeks on eelkõige üüritasu suurus, üürilepingu lõppemise kuupäev, kokkulepete sisu ning korteris olnud sisustusesemete varastamine ja kahjustamine.
16.Kostjad märgivad, et hageja ei ole esitanud ainsatki tõendit selle kohta, et poolte vahel oleks sõlmitud tasu ja kõrvalkulude osas hageja poolt kirjeldatud kokkulepe. Kostjad hageja väitega ei nõustu. Poolte kokkulepe oli oluliselt erineva sisuga – kostjad kohustusid hagejale üüritasuna maksma 160 eurot ning kõrvalkulud, millest on maha arvatud remondifondi makse. Vastava sisuga kokkuleppe sõlmimist tõendavad kõik kostjate poolt tehtud maksed hageja kontole. Pangasiseste limiitide tõttu tegi kostja I makseid kahes osas, st ühel päeval 200 eurot ning järgneval päeval ülejäänud summa. Selliselt on kostjad teinud üüri- ja kõrvalkulude tasumisi kogu üürilepingu lk 4/11
kestuse vältel ning hageja ei ole nõudnud kostjatelt üüri tasumist suuremas ulatuses. Vastav on tõendatud kostjate esitatud maksekorralduste ja kommunaalteenuste arvetega.
17.Mingil juhul ei ole pooled sõlminud hageja poolt esitatud sisuga kokkulepet remondifondi maksete tasumise kohta. VÕS § 292 lg 1 teisest lauses tulenevalt on kõrvalkuludeks tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Kulutust ei saa lugeda kõrvalkuluks, kui sellel puudub seos üüritud asja kasutamisega. Üldiselt ollakse seisukohal, et remondifondi kogumine ei ole seotud korteri kasutamisega üürniku poolt ning seda ei saa lugeda kõrvalkuluks VÕS § 292 lg 1 tähenduses. Seega võimaldab seadus üürilepingu pooltel leppida kokku üürniku kohustuses tasuda kõrvalkulud, kuid kõrvalkuludeks saavad olla üksnes sellised kulud, mis seonduvad asja kasutamisega. VÕS § 275 ei võimalda eluruumi üürilepingus sõlmida kokkulepet, mis kalduks lepingupoolte õiguste ja kohustuste osas kõrvale seaduses sätestatust, lugedes sellise kokkuleppe tühiseks. Seepärast on kostjad seisukohal, et lepingupooled ei ole sõlminud kostja poolt esitatud sisuga kokkulepet remondifondi maksete tasumise kohta ning juhul, kui ka selline kokkulepe oleks sõlmitud (mida kostjad ei tunnista), oleks see VÕS § 275 alusel tühine.
18.Seoses 2017. a mai- ja juunikuu üüri mittetasumisega, siis viidatud kuude üüritasu kattis kostjate poolt üürilepingu sõlmimisel tasutud ettemaks kahe kuu üüritasu ulatuses, s.o 320 eurot. Üürilepingute sõlmimisel on tavapärane, et üürnikud tasuvad üürileandjale ette ühe kuu üüritasu ning tagatisraha ühe kuu üüri ulatuses. Kostjad seda ka tegid, kuid vastav summa tasuti hagejale pahaaimamatult sularahas.
19.Vastab tõele, et kostjad ei ole tasunud mai- ja juunikuu kõrvalkulusid. Juunikuus tegelesid kostjad aktiivselt uue korteri otsimise ja oma isiklike asjade kolimisega, mistõttu ununes maikuu kommunaalkulude tasumine, kuid hageja ei ole sellele enne kohtusse pöördumist ka kostjate tähelepanu juhtinud. Juunikuu kommunaalkulusid ei ole kostjad tasunud põhjusel, et hageja ei ole neile esitanud vastavat arvet. Kostjad kolisid korterist välja 30.06.2017. a, kuid lõppenud kuu kommunaalkulude arve pannakse korteri postkasti järgneva kuu alguses, umbes 5. kuupäeval. Kostjad on käesoleva menetlusdokumendi esitamise ajaks mai- ja juunikuu kommunaalkulud, summas 164,79 eurot, hagejale tasunud.
20.Tulenevalt VÕS § 311 lg-s 1 ja VÕS § 312 lg-st 1 võib lepingupool tähtajatu üürilepingu korraliselt üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud. Samas võivad lepingupooled kokkuleppeliselt lepingu igal ajal lõpetada.
21.Tegelik olukord oli selline, et juba üürilepingu sõlmimisel teatas hageja soovist korter müüa, kuid selgitas, et ei saa seda teha enne kui kohtuvaidlus korteriühistuga on lõppenud. Müügihinnaks pidavat olema 30 000 eurot. Maikuus 2017. a pöördus hageja kostjate poole küsimusega, kas viimased on huvitatud korteri ostust 50 000 euro eest. Hageja selgitas, et mitu inimest on huvitatud korteri ostust ning juhul, kui kostjad korterit osta ei soovi, peavad nad korteri vabastama hiljemalt esimeseks juuliks. Kostja II teataski 22.05.2017. a hagejale, et pank ei võimalda neile laenu, mistõttu puuduvad neil rahalised vahendid korteri ostmiseks. Üürilepingu lõpetamisega seonduvalt on hageja poolt esitatud sõnumis märgitud järgmist: “/.../ Seega lepime siis kokku, et kolime 1 juuliks välja nagu soovisite.” Kostja II viitab selgelt hagejapoolsele lepingu ülesütlemisele, avaldades selleks nõustumust. Seega ei ole tegemist üürilepingu ülesütlemisavaldusega, vaid nõustumusega üürileping kokkulepitud tähtajal lõpetada. Lähtuvalt poolte kokkuleppest on üürileping lõppenud alates 01.07.2017. a ning hagejal puudub igasugune õigus nõuda üüritasu juuli- ja augustikuu eest.
22.Vastupidiselt hageja väidetele, teatasid kostjad juba korteri ülevaatamisel, et soovivad parandada korteri siseviimistlust ning vahetada välja korteris oleva vana ja parkinud tapeedi. Samuti teatasid kostjad, et soovivad korterisse paigutada enda mööbli. Hageja oli sellega nõus, võimaldades kostjatel korteris olevad mööbliesemed paigutada keldriboksi ja garaaži. Garaaži ja keldri võtmetele läks kostja II järele hageja abikaasa töökohta Mulgi marketis ning viis need hiljem sinna ka tagasi. Korterisse jäi üksnes esikus olev riidekapp, magamistoas olev riidekapp ning voodi. Eelkirjeldatu tõendamiseks esitasid kostjad fotod korteri sisustusest ja seisukorrast (I kd, tl 150lk 5/11
151). Võrreldes antud fotosid hageja esitatud fotodega, on täheldatav, et elutoas ei ole hagejale kuuluvat diivanit, vaipa, baarikappi ega diivanilauda. Fotodelt on näha ka nende tegemise kuupäev, mis on 15.07.2016.a. Seega ei ole võimalik, et hageja poolt väidetud kahjustused on tekkinud kostjate tegevuse tulemusel. Hageja oli teadlik, et korteris olev mööbel paigutatakse selleks ettenähtud kohta. Oluline on märkida, et nii garaaži, kui ka keldriboksi võtmed jäid hageja kätte, mistõttu puudus kostjatel üürilepingu lõppemisel ka võimalus mööbel korterisse tagasi viia.
23.Hageja viidatud baarikapp, plüüsvaip ja nurgadiivan ei jäänud üürilepingu ajaks korterisse, seega ei saanud nende esemete väidetav kahjustamine toimuda kostjate tegevuse tulemusel. Ka väidetavalt kadunud jalatsikapp ja reguleeritav diivanilaud viidi hageja poolt antud hoiukohta. Kostjate poolt esitatud fotodelt on näha, et korterisse nimetatud mööbliesemed ei jäänud. Samas ei ole hageja tõendanud kahju tekkimist ja esemete omastamist kostjate poolt. Hageja on kohtule esitanud fotod korterist, kuid ei ole teada kunas vastavad fotod tehtud on. Fotodelt ei ole näha hageja poolt hagiavalduses esile toodud kahjustusi. Ka juhul, kui hageja kahjustustest fotod esitaks, ei ole võimalik kindlaks teha millises seisukorras olid mööbliesemed korteri kostjatele üleandmise ajal. Samuti ei ole fotodelt võimalik järeldada, et üks või teine mööbliese on kostjate poolt äravõetud. Pooled ei ole vormistanud üürilepingu üleandmise-vastuvõtmise akti, millest tulenevalt ei ole võimalik tagantjärele kindlaks teha millised esemed ruumidesse jäid ja millises seisukorras need olid. Arvestades, et keldriboksi ja garaaži võtmed jäid hageja valdusesse, siis sinnaviidud mööbli kahjustamine võis toimuda ka hageja enda või teiste isikute, kellele hageja võimaldas ligipääsu (nt hageja perekonnaliikmed), tegevuse tulemusel. KOHTUISTUNGID 21.05.2018 ja 15.06.2018
24.Kohtuistungil 21.05.2018 alustas kohus eelistungi jätkuna tsiviilasja läbivaatamist ning kuulati üle tunnistaja X.X. (X.X: ema, ütlused I kd, tl 199-204) ja tunnistaja X.X. (X.X. isa, ütlused I kd, tl 204-207). Samuti uuriti kirjalikke tõendeid. Kompromissettepanekuna olid kostjad nõus hagejale tasuma 320 eurot (I kd, tl 197).
25.Kohtuistungil 15.06.2018 kuulati üle tunnistaja X.X. (hageja abikaasa, ütlused II kd, tl 1-4) ning vande all hageja (ütlused I kd, tl 4-7) ning kostja X.X.(ütlused II kd, tl 7-11).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
26.Pärast menetlusosaliste poolt esitatud seisukohtade ja tõenditega tutvumist ning tunnistajate ja hageja ning kostja X.X.vande all üle kuulamist, leidis kohus, et asjas on võimalik teha lõplik lahend.
27.Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning põhjendab seda alljärgnevalt.
28.Vaidlust ei ole, et poolte vahel sõlmiti 07.07.2016.a suuline tähtajatu üürileping, millega hageja andis kostjatele üürile korteriomandi asukohaga X.X., millest kostjad kolisid välja juunis 2017.
29.Võlaõigusseaduse § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üürileandja andma teisele üürnikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 65 lg 2 järgi tekib juhul, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel, solidaarkohustus. Seega on kostjad üürilepingust tulenevate kohustuste täitmisel hageja ees solidaarvõlgnikud. Tõendina esitatud maksekorralduste alusel ning kommunaalteenuste arvete alusel (I kd, tl 90-123) tuvastab kohus, et perioodil august 2016 kuni mai 2017 on kostja X.X. teinud hagejale makseid selgitusega „Kodumajutus Lauri“ igakuiselt 200 eurose maksega, millele on lisandunud mõnepäevase vahega väiksem makse. See ühtib kohtu hinnangul kostjate selgitusega, mille kohaselt tegi kostja I kogu üürilepingu kestuse vältel pangasiseste limiitide tõttu üüri- ja kõrvalkulude makseid hagejale kahes osas, st ühel päeval 200 eurot ning siis ülejäänud summa. Võrreldes makseid kommunaalteenuste arvetega eelnimetatud perioodil on tuvastatav
lk 6/11
samuti kostjate väidetu, et kostjad maksid hagejale üüritasuna 160 eurot ning kõrvalkulud, millest on maha arvatud remondifondi makse 64,61 eurot.
30.Hageja on püüdnud kohtus tõendada, et üürilepingu sõlmides oli tal kostjatega kokkulepe, mille kohaselt kui üürnikud soovivad korteri ära osta, võivad nad maksta üüri remondifondi kulutuse võrra vähem, s.o 64,61 eurot kuus vähem. Kui aga korterit ära ei osteta, tuleb see summa tasuda üürimise lõppemisel. Vastava asjaolu tõendamiskoormis lasus menetluses TsMS § 230 lg-s 1 sätestatu kohaselt hagejal. Kohus leiab, et nimetatud hageja väide on jäänud siiski usaldusväärselt tõendamata. Sisuliselt on tegemist hageja ning kostjate sõna-sõna vastu esitatud väidetega, mis teineteist välistavad. Nii on hageja ise vande all ütlusi andes toetanud enda väiteid ning kostja II omakorda jäänud kindlaks, et sellist kokkulepet pole olnud. Hagejat ei toeta ka tunnistaja X.X. ütlused, kes ei viibinud üldse suulise üürilepingu sõlmimise juures ega saa seetõttu olla kohtu hinnangul tunnistajaks ka üürilepingus konkreetselt kokkulepitud tingimuste osas. Ka hageja enda, kes kõhkles vande all ütlusi andes üürisummat meenutades selle konkreetses summas, ütlustega ei ole usaldusväärselt tõendatud, et hagejad kohustusid maksma üüri rohkem, kui nähtub kirjalikest tõenditest. VÕS § 292 lg 1 kohaselt saab üürnikult nõuda kõrvalkulusid, sh kommunaalteenuste tasu, lisaks üüri maksmisele üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on VÕS § 292 lg 1 viimase lause kohaselt tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Esitatud kirjalikud tõendid toetavad kostjate väiteid, et lepiti kokku 160 euroses üüritasus, millele lisandusid kommunaalkulud, v.a remondifondi maksed. Asjaolu, et kostjad tundsid huvi hageja korteriomandi ostmise vastu ei kinnita samuti hageja väiteid remondifondi summade hilisema tasumise kohustuse kohta ning vastavas ulatuses ei ole hageja nõue kostjate vastu põhjendatud. Remondifondi maksed pole ka olemuslikult seotud korteriomandi kasutamisega, vaid pigem üürileandja korrashoiukohustusega. Seega tuvastab kohus, et kostjad kohustusid igakuiselt tasuma hagejale üüritasuna 160 eurot, millele lisandusid kommunaalarvetes kajastatud kõrvalkulud, v.a remondimaksed.
31.Järgnevalt analüüsib kohus üürilepingu ülesütlemisega seonduvat.
32.Kuna üürileping oli tähtajatu, sai seda lõpetada kokkuleppeliselt (VÕS § 207), erakorraliselt või korraliselt. Kostjad tuginevad kokkuleppelisele lepingu lõppemisele, hageja on seisukohal, et sellist kokkulepet ei ole olnud. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud pooltevahelise üürilepingu kokkuleppel lõpetamine. Kokkuleppe eeldab mõlemapoolset tahteavaldust, kuid kohtule esitatud sms-i väljavõttest (I kd, tl 89) nähtub üksnes kostja II kui üürniku ettepanek üürileping kokkuleppeliselt lõpetada. Vastavasisulist hageja kui üürileandja kirjalikku avaldust leping lõpetada ei ole kohtule tõendina esitatud ning see ei ole ühemõtteliselt tuvastatav ka muude uuritud tõendite alusel. Seega tuleb kostja II poolt 22.05.2017 sms-i teel, st kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, avaldatut pidada korraliseks üürilepingu ülesütlemise avalduseks, mis tuli aga VÕS § 312 lg 1 kohaselt esitada vähemalt kolm kuud enne lepingu lõppemist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. See tähendab, et pooltevaheline üürileping pidi lõppema 23.08.2017 ning üürileping kehtis nimetatud kuupäevani edasi ja hagejal oli õigus nõuda nimetatud ajani lepingu täitmist. VÕS § 296 lg 3 kohaselt peab üürnik üüri maksma ka aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu, kuid ta võib üürist maha arvestada üürileandja poolt kokkuhoitu ja asja teistsuguse kasutamisega saadud kasu väärtuse. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest nähtuks, et hageja kasutas pärast kostjate lahkumist korteriomandi teisiti, nt üüris välja kolmandatele isikutele. Asjaolu, et üürnikud on üüritud ruumidest lahkunud, ei vabasta neid seetõttu üüri maksmise kohustusest. Kuna hageja pole tuginenud sellele, et ta oleks ise kostjatega sõlmitud üürilepingu üles öelnud, samuti ei ole tuvastatud, et hageja üürileandjana oleks üürilepingu VÕS §-s 325 sätestatud korras üles öelnud, on hageja esitatud nõue kvalifitseeritav üürilepingu täitmise nõudeks ja täitmisega viivitamise tõttu tekkinud viivise nõudeks. Kohus on seisukohal, et üürilepingu täitmise nõudmine on põhjendatud juuli ning augusti üüritasu ning (kuni
22.kuupäevani) kommunaalkulude nõude ulatuses, millest on välistatud remondifondi maksed. Kuna kohus ei saa väljuda hageja tegeliku nõude piiridest (hageja ei ole nõudnud kostjatelt lk 7/11
kommunaalkulusid 2017 .a. juuli ega augusti eest), on hageja nõue põhjendatud juuli ning augusti (kuni 22.08) üüritasu ulatuses summas (160:31x22 + 160) 273,55 eurot.
33.Hageja on nõudnud kostjatelt ka kahjuhüvitist rikutud, lõhutud ja kadunud mööbli eest.
34.VÕS § 334 lg 1 ja lg 2 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. VÕS § 285 lg 1 järgi võib üürnik üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul. Üürileandja ei või keelduda nõusoleku andmisest, kui parenduste ja muudatuste tegemine on vajalik asja kasutamiseks või asja mõistlikuks majandamiseks.
35.Hageja ning kostjate esitatust nähtub, et pooled ei ole ei lepingu sõlmimisel ega lõppemisel koostanud korteri üleandmisakti. Samuti ei ole kohtule esitatud hageja kirjalikku nõusolekut, millest nähtuks, et hageja oleks kostjatel lubanud üüritud korteris parendusi ja muudatusi teha. Ometi on leidnud kohtu hinnangul tõendamist, et kostjad viisid vahetult pärast üürilepingu sõlmimist sugulaste kaasabil üüritud korterist välja hagejale kuulunud mööbli, sh monteeriti lahti suuremad mööbliesemed ning viidi hagejale kuuluvasse garaaži ning keldrisse. Mööbli lahtimonteerimine ja garaaži ning keldrisse toimetamine on tõendatud nii kostja II kui tunnistajate X.X. X.X: ütlustega. Hageja heidab kostjatele ette järgnevate esemetega seonduvat: kadunud on jalatsikapp (I kd, tl 126, vasakpoolsem kapp) ja reguleeritava kõrgusega diivanilaud (I kd, tl 125, elutoa keskel olev laud). Lõhutud ja rikutud on elutoa baarikapi peegelsein ja käepidemed (I kd, tl 125, vasakpoolne kapp), magamistoa riidekapi külgsein on ilmselt lohakal demonteerimisel murtud (I kd, tl 127, foto magamistoast). Lisaks sellele on rikutud plüüsvaip 2,5 x 3m ning on lõhutud nurgadiivani riie (I kd, tl 125).
36.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et korteriomandis paiknev mööbel oleks korteriomandi päraldiseks TsÜS § 57 lg 1 mõttes. Päraldis peaks olema peaasjaga (antud juhul korteriga) püsivalt seotud ja teenima peaasja (nt kraanikauss, segistid, boiler ja tualettpott). Sellele viitab ka TsÜS § 57 lg 3 viimane lause, mille kohaselt asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi. Kohtu hinnangul on loogiline, et korterit võõrandades ei eemaldata sellest eluliselt vajalikke eelpoolkirjeldatud esemeid, mida saab nende funktsioone silmas pidades seetõttu pidada korteriomandi päraldisteks. Küll ei ole majanduskäibes tavapärane, et korterit võõrandades kehtiks eeldus, et võõrandamisele kuuluks automaatselt ka korteris olev mööbel. Seega ei ole mööbel korteri päraldiseks TsÜS § 57 lg 1 mõttes.
37.Kuna hageja ning kostjad ei koostanud korteriomandit üle andes üleandmisakti, pidi hageja tõendama, et tema nimetatud esemed olid üürilepingu sõlmimise ajal korteris olemas. Kohtu hinnangul on hageja esitatud fotodega (I kd, tl 125-127) tõendatud korteriomandis vahetult enne selle üürileandmist paiknenud mööbel. Kuigi kostjad on seadnud kahtluse alla fotode tegemise aja, kinnitas vastavate esemete olemasolu korteris ka kostjate enda tunnistaja X.X. (ütlused I kd, tl 199-204), kes tundis need hageja esitatud piltidelt kohtuistungil ütlusi andes ära. Tunnistaja X.X.ütlustega on samuti tõendatud, et vahetult pärast pooltevahelise üürilepingu sõlmimist teostasid kostjad korteris remondi ning sugulaste abiga monteeriti lahti elutoa sektsioon ja viidi keldrisse. Samuti viidi hagejale kuuluvasse garaaži diivan, vaip, 2 diivanilauda ning jalanõudekapp ja magamistoast valge mööbel. X.X.sõnul mööbli lõhkumist ei olnud ning bussi asetades olid need terved. Samas ei viibinud X.X. juures, kui asjad garaaži paigutati. Kostja X.X.ütluste (II kd, tl 711) kohaselt viis ta oma õega keldrisse suuremad sektsiooni osad, mille vahele paigutati papitükid. Kostja X.X.ütluste alusel on tuvastab kohus, et remondi teostamise järgselt viidi keldri ja garaaži võti tagasi hageja abikaasa töö juurde ning rohkem neil ligipääsu keldrisse ja garaaži ei olnud.
lk 8/11
38.Kohtu hinnangul on kostjate väide, et mööbli äraviimine toimus kokkuleppel hagejaga, usaldusväärselt tõendamata. Kohus on seisukohal, et kostjad kui üürnikud vastutavad korteriomandis paiknenud mööbli kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimus ajal, kui korter oli üürnikute valduses, kuna kostjad ei ole tõendanud, et asjade kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud neist endist. Vastavat tõendamiskoormist selgitas kohus kostjatele ka kohtuistungil (I kd tl 207). Kostjad ei ole esitanud usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et üürilepingu kehtivuse ajal korterist kadunud mööbliesemed (jalatsikapp ja diivanilaud) oleksid paigutatud hageja garaaži. Hageja vastavaid esemeid sealt ei leidnud. Muuhulgas ei osanud tunnistaja K. Saarm kohtuistungil selgitada (ütlused I kd, tl 204-207) milliseid konkreetseid esemeid sai korterist garaaži ära viidud ning tunnistaja X.X. viibis üksnes korteris ning aitas viia hagejale kuuluvat mööblit transpordivahendisse. Usaldusväärselt tõendamata on kostjate väide, et asjade garaaži paigutamise juures viibis hageja oma pojaga, kes ise on seda kategooriliselt eitanud ning peale kostja X.X.enda ütluste seda ükski teine tõend ei kinnita. Seega vastutavad kostjad hageja nimetatud kadunud mööbliesemete kaotsimineku eest. Samadel põhjustel vastutavad kostjad ka sektsiooni ning magamistoa riidekapi lahtimonteerimisel sellele tekitatud kahjustuste eest, mis on tuvastatavad kohtule esitatud fotode alusel (I kd, tl 163-165, 167). Küll ei vastuta kostjad hageja diivani rikkumise eest (I kd, tl 166), kuna kohtu hinnangul on tunnistaja X.X.ja kostja X.X.istungil antud ütluste põhjal tuvastav, et tegu oli küllalt vana diivaniga, millel esines kahjustusi juba varasemalt. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid, millest nähtuks, milles seisnesid plüüsvaibale väidetavalt tekitatud kahjustused, mistõttu on vastav asjaolu kohtu hinnangul tõendamata.
39.VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud.
40.VÕS § 132 lg 1 järgi tuleb asja kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kohtule ei ole esitatud tõendeid kaotsiläinud jalatsikapi ja diivanilaua väärtuste kohta. Samas nähtub tunnistaja X.X.ütlustest, et diivanilaua reguleeritav osa ei töötanud (I kd, tl 200 – „Diivanilaud, vändataolise asjaga, mida sai üles alla lasta, aga see ei töötanud.“), mistõttu tuleb sellega hüvitise määramisel arvestada.
41.VÕS § 132 lg 3 järgi kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lg-le 1. Kohtu hinnangul on võimalik murtud sektsioonilingid asendada uutega ja riidekapi seina parandada, kuid peeglile tekitatud kahjustust ei ole võimalik parandada ning peegli eest tuleks kostjatel tasuda hüvitis.
42.VÕS § 127 lg 6 järgi kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha otsustab hüvitise suuruse kohus.
43.Hageja on kokku hinnanud oma kahjuks vähemalt 500 eurot, kuid taotlenud hüvitise kindlaksmääramist VÕS § 127 lg 6 alusel alternatiivselt ka kohtult. Kohus leiab, kohtuotsuse pdes 39-42 välja toodut silmas pidades, et mõistlikuks hüvitiseks kadumaläinud ning kahjustatud mööbliesemete eest kokku on 300 eurot.
44.Lisaks on hageja soovinud hüvitist 90 eurot tulevase mõistliku kuluna mööbli transportimise eest tagasi korterisse. Kostja ei ole viimasele kulule sisuliselt vastu vaielnud. Kohtu hinnangul on esitatud tõendi alusel tuvastatav, et üks tund transporditeenust maksab (I kd, tl 124) 45 eurot ning usaldusväärne on hageja väide, et kolimiseks võib kuluda ligi 2 tundi, s.o kokku 90 eurot. Ka Riigikohus on vastavat tulevikus tekkivat transpordikulu pidanud mõistlikuks kuluks (RKTKo 32-1-36-15, p 21) VÕS § 128 lg 3 mõttes. Kohus leiab, et hageja vastav nõue tuleb seega rahuldada.
45.Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks lisaks välja mõista hüvitisena 390 eurot. lk 9/11
46.Lisaks on VÕS § 113 lg 1 alusel põhjendatud hageja nõue kostjate vastu väljamõistetud üürivõlgnevuselt ja kahjuhüvitiselt viivise saamiseks. Hageja on nõudnud viivist alates 28.12.2017 hagiavalduse esitamisest, seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista kohtuotsuse tegemiseni viivis hüvitiselt ja üürivõlgnevuselt (273,55 + 390) summas 27,63 eurot (www.viivisekalkulaator.ee, arvutuskäik II kd, tl 32) ning alates 06.07.2018.a. kuni põhinõude täieliku hüvitamiseni jooksev viivis tasumata üürivõlgnevuselt ja kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg-1 sätestatud määras.
47.Kokkuvõtlikult jätab kohus hagi rahuldamata ulatuses, milles hageja nõudis kostjatelt remondifondi makseid (1206,23 eurot) ning hüvitist rikutud diivani ja plüüsvaiba eest.
48.Menetluses esitatud muud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad, mis on otsuse põhjendavas osas kajastamata, ei omanud kohtu hinnangul tsiviilasja lahendamisel sisulist tähtsust, mistõttu kohus neid täiendavalt ei analüüsinud.
MENETLUSKULUD
49.Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 otsustab kohus kohtuotsuse tegemisel menetluskulude jaotuse ning menetluskulude rahalise suuruse.
50.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
51.Kohus on hagihinda ning hagi rahuldamise ulatust ning kohtu suunatud kompromissläbirääkimiste ebaõnnestumist silmas pidades seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
52.Hageja määratud esindaja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu ning kulude hüvitamiseks kogusummas 1268,88 eurot (sh käibemaks) (II kd, tl 26-31). Taotluse kohaselt on riigi õigusabi osutamise käigus esindaja osalenud 5,5 h kohtuistungitel, tutvunud asja materjalidega ning analüüsinud materjali 2 h, koostanud hagiavaldust 5 h, vestelnud esindatavaga telefonitsi 0,5 h, koostanud seisukohta kostjate vastusele kokku 4 h, valmistanud ette kohtuistungiks 1,5 h, tutvunud kohtuistungi protokolliga ning koostanud menetluskulude nimekirja 1 h. Esindaja taotletavaks sõidukuluks on 110,88 eurot, ning tasuks sõidule kulutatud aja eest 48 eurot.
53.RÕS § 22 lg 6 kohaselt määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks RÕS § 21 lg 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal, kui advokatuuri juhatus ei ole kehtestanud teisiti. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 10 lg-te 3 ja 4 kohaselt on tasu riigi õigusabi osutamise eest hagimenetluses, sealhulgas hagiavalduse koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, 25 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 500 euro ühes kohtuastmes. Tasu riigi õigusabi osutamise eest tsiviilasja kohtuistungil on 25 eurot iga poole tunni kohta. Sama määruse § 151 lg 1 p 2 järgi makstakse juhul, kui riigi õigusabi osutamise koht tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit advokaadi põhjendatud taotlusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu advokaadibüroo kauguse ühte suunda arvestades 51–100 kilomeetrise vahemaa puhul 20 eurot. Määruse § 17 lg 2 kohaselt hüvitatakse määratud esindajale riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto kasutamise kulud advokaadi taotluse alusel summas 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta.
54.Kohus on seisukohal, et hageja määratud esindaja advokaat B. Kalmuse taotlus on põhjendatud, kuid kuulub lähtuvalt kehtivatest piirmääradest rahuldamisele osaliselt. Maakohtus esindamine tuleb hüvitada 500 euro ulatuses, millele tuleb liita tasu istungitel osalemise eest summas 275 eurot ning tasu sõidule kulutatud aja eest 40 eurot ning sõidukulud suunal Tartu-Viljandi-Tartu (2 x 154 km) 92,40 eurot. Eelnimetatud summadele lisandub käibemaks. Seega tuleb määrata
lk 10/11
Advokaadibüroo LMP OÜ advokaat Birje Kalmuse tasu suuruseks tsiviilasjas X.X. esindamise eest 1088,88 eurot (sh käibemaks).
55.Hagejale on Tartu Maakohtu 12.12.2017 määrusega antud riigi õigusabi kohustusega osamaksetena ühe aasta jooksul hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud osaliselt, s.o 50% ulatuses (I kd, tl 69-71). Kuna kohus rahuldas määratud esindaja taotluse osaliselt ning kohtu otsustuse kohaselt kannavad mõlemad pooled oma menetluskulud ise, tuleb X.X. ühe aasta jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest hüvitada riigile õigusabikulud summas 544,44 eurot (1088,88:2). Vastav makseinfo on lisatud kohtuotsusele.
56.Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik
lk 11/11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.