Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Triin Uusen-Nacke, Kai Kullerkupp, Viivi Tomson
Määruse tegemise aeg ja koht
4. juuli 2018, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-7854
Tsiviilasi
A.T. i pankrotiavaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 31. mai 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.T. i määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja/võlgnik): A.T. XXX)
esindajad
(isikukood
Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Esiteks märgib ringkonnakohus, et maakohus tegi menetlusse võtmisest keeldumise määruse ajal, mil puuduste kõrvaldamise tähtaeg ei olnud veel möödunud. Asjaolu, et isik esitab puuduste kõrvaldamise tähtaja keskel puuduste kõrvaldamiseks menetlusdokumendi, ei tähenda, et ta ei võiks tähtaja kestel esitada veel uusi dokumente puuduste kõrvaldamiseks või tasuda riigilõivu. Samuti nähtub määruskaebusele lisatud maksekorraldusest, et avaldaja eest oli puuduste kõrvaldamise tähtaja jooksul, s.o 24. mail 2018, tasunud riigilõivu Jelena Denissenko. Kuigi avaldaja ei esitanud riigilõivu tasumise kohta maakohtule maksekorraldust, ei andnud see alust avalduse menetlusse võtmisest keelduda. Maksekorralduse selgituseks on märgitud käesoleva tsiviilasja number, mistõttu olnuks võimalik ilma suuremate pingutusteta veenduda, et riigilõiv on tasutud. Ringkonnakohus on seisukohal, et avaldaja pankrotiavaldus vastab üldjoontes pankrotiseaduse (PankrS) §-s 14 esitatud nõuetele. Avaldaja on avalduses põhistanud oma maksejõuetust. Avaldusele lisatud K-raha ja avaldaja suhtes toimuvate täitemenetluste väljavõttest on näha võlausaldajate nimed ja nende nõuded ning kuigi neist ei nähtu võlausaldajate elu- ja asukohtasid, on võlausaldajateks riik ja selle asutused ning äriühingud, mille asukohad on avalikud. Võlgnik ei ole küll esitanud andmeid enda vara kohta, kuid arvestades võlgniku maksejõuetuse põhistust, on tõenäoline, et tal ei ole vara. Ringkonnas märgib täiendavalt, et pankrotimenetluse algatamine on TsMS § 475 lg 1 p 122 järgi hagita asi. Hagita menetluses kehtib uurimisprintsiip ning kohus selgitab TsMS § 5 lg 3 esimese lause ja § 477 lg 7 järgi ise asjaolusid ning kogub tõendeid. Uurimispõhimõtte kohaldamise üheks põhiliseks tagajärjeks on see, et kohtul lasub vastutus asja sisuliselt õige lahendamise eest. Kohus ei saa seega hagita menetluses piirduda üksnes menetlusosaliste esitatud asjaolude ja tõenditega, vaid peab vajadusel ise faktilises olukorras selgust looma ning tõendeid koguma. Uurimispõhimõte tähendab ka seda, et kohus ei saa jätta avaldust menetlusse võtmata üksnes seetõttu, et sellele ei ole lisatud tõendeid. Kohus ei tohi hagita menetluses tõendamiskoormust täielikult menetlusosalistele üle kanda ja end sellega asjaolude väljaselgitamise kohustusest vabastada. See ei tähenda, et kohus peaks tõendid ilmtingimata ise koguma, kuid ta peab tagama, et vajalikud tõendid saaksid esitatud. Maakohtul on seega võimalik avaldaja pankrotiavalduse aluseks olevaid asjaolusid menetluse käigus täpsustada ning tagada, et avaldaja esitaks kõik vajalikud tõendid. PankrS §-st 25 lähtuvalt tuleb pankrotiavalduse läbivaatamiseks korraldada istung, kus on võimalik neid ülesandeid täita.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.