Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
14 437,40 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Peepar apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
15. mai 2018
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): OÜ Peepar (rk: 10388985), lepinguline esindaja adv Anne Nurmi Vastustaja (hageja): Svetlana Kubpart (ik: XXX), lepinguline esindaja Talis Toompere Kolmas isik kostja poolel: Tartu linn, XXX korteriühistu, lepinguline esindaja adv Anu Toomemägi
hagi
OÜ
Peepar
vastu
kahju
Tartu Maakohtu 19. detsembri 2017 otsus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 19. detsembri 2017 otsus ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetluse staadiumist.
2.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Svetlana Kubpart (hageja) esitas 12.01.2017 maakohtule OÜ Peepar (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks kahjuhüvitis 31 932,40 eurot, 11.01.2017 seisuga saamata jäänud tulu 3879 eurot, alates hagi esitamisest kuni hageja kahjuhüvitise rahuldamiseni saamata jäänud tulu 270 eurot kuus, viivis alates 11.12.2015 kuni 11.01.2017. a 2787,41 eurot ja seadusjärgne viivis alates hagi esitamisest protsendina kahjuhüvitisest (31 932,40 eurot) kuni selle tasumiseni. Menetluse käigus loobus hageja saamata jäänud tulu nõudest ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 28 778,40 eurot, viivis alates 11.12.2015 kuni 11.01.2017. a 2512,10 eurot ja seadusjärgne viivis alates hagi esitamisest protsendina kahjuhüvitisest (28 778,40 eurot) kuni selle tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale Tartu linnas XXX kortermajas korteriomand nr XX ja hagejale korteriomand nr XX. Hageja on andnud oma korteri üürile. 30.09.2015 teatas üürnik hagejale, et lae kaudu toimus vee läbijooks, mis sai alguse kostja korterist. 22.10.2015 pöördus hageja veekahjude likvideerimistööde ulatuse väljaselgitamiseks eksperdi Meelis Kombo poole. Seejärel pöördus hageja ehitusettevõtjate poole kalkulatsioonide saamiseks tööde teostamiseks. Hageja tegi kostjale 13.11.2015 ettepaneku kahju hüvitada. Kostja hageja ettepanekutele ei vastanud.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja oma kohustust rikkunud ning asjaolu, et kostja korteris toimusid sanitaartehnilised tööd (radiaatorite paigaldus) ei ole põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga. Kahju tekkis OÜ Juntson Haldus tegevuse tagajärjel. OÜ Juntson Haldus avas keskküttesüsteemi veekraani, jättes tähelepanuta kostja poolt trepikoja teadetetahvlile pandud teate korteris nr XX toimuvate remonditööde, sh sanitaartehniliste tööde, kohta ja kontrollimata, miks veekraan oli suletud. Esitatud kahjunõue on ebareaalne. Kostja korteris oli ühes toas väike leke, mis ei saanud põhjustada hageja kirjeldatud kahju.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 19. detsembri 2017 otsusega hagi osaliselt ning mõistis OÜ-lt Peepar S. Kupbarti kasuks välja 12 368,30 eurot, viivise 2006,76 eurot ja viivise protsendina põhinõudelt (12 368,30 eurot) alates 20. detsembrist 2017 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2315 eurot ja viivise menetluskuludelt (2315 eurot) VÕS §-s 113 sätestatud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled asjaolu üle, et 30.09.2015 toimus kostja korteris XXX veeavarii, mis tekitas kahju hageja korteris XXX. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et OÜ Juntson Haldus teatise (I kd, tl 57) kohaselt ei olnud OÜ-t Juntson Haldus teavitatud, et korter nr XXX plaanitakse lülitada elamu keskküttesüsteemi, samuti puudus teave korteris nr XX toimuvast ehitustegevusest. Kostja poolt trepikoja seinale teate jätmisega ei saa lugeda korteriühistut piisavalt teavitatuks. Seega ei too kostja sellekohane vastuväide kaasa hagi kaasa rahuldamata jätmist. Korteriomandi reaalosas lekkinud toru tõttu teisele korteriomanikule tekkinud kahju ületab omandi tavakasutusest tekkiva mõju korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 järgi. Eriteadmistega isik K. Sahk peab oma arvamuses vajalikeks ehitustöödeks järgnevaid töid: lammutus ja ehitusprahi utiliseerimine; ruumide kuivatamine; lagede katmine kipsplaadiga; kipslagede viimistlus; kipsplaatidest karniisi ehitamine; laminaatparketist põrandakatted; põrandaliistud; seinte viimistlus; MDF-plaadist siseuks; ripplae valgustid; materjali transport. Vajalike ehitustööde maksumus moodustab 4490,40 eurot (ilma käibemaksuta), koos 20% käibemaksuga (898,08 eurot) 5388,48 eurot, lisakulud 12% 646,62 eurot, kõik kokku 6035,10 eurot. Täiendavas seisukohas märkis K. Sahk, et esimesel ülevaatusel jäid mõned asjaolud kehva valguse tõttu märkamata, kuid oma kalkulatsiooni K. Sahk ei korrigeerinud. M. Kombo 22.10.2015 arvamusest nähtub, et lagedes ja seintes märgunud kipsplaat ja mineraalvill tuleb asendada uuega; kogu korteris teostada maalritööd; vannitoas teostada seinte hüdroisolatsiooni- ja plaatimistööd; parkettpõrandad koos alusplaadi ja põrandaliistudega kogu ulatuses välja vahetada; pundunud siseuks asendada uuega. Põrandakahjustuste esinemine on tõsikindlalt tuvastatud, sh tunnistaja M. Kubparti ütlustega, mis põrandakahjustuste osas on usaldusväärsed. Põrand (38 m2) koos alusplaadi ja põrandaliistudega tuleb välja vahetada. Põranda vahetuse kulu tuleb arvestada Laiers Grupp OÜ hinnapakkumises (I kd, tl 109) märgitud ulatuses, sest muud usaldusväärsed andmed puuduvad. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja korteris oli põrandal naturaalparkett ja kuivõrd K. Sahk selles osas täiendavaid arvestuslikke seisukohti ei esitanud, on põhjendatud lisaks K. Saha nimetatud ehitustöödele (välja arvatud põrandatööd, s.o laminaatparketist põrandakatete maksumus 405 eurot ja põrandaliistude maksumus 194,40 eurot) arvestada Laiers Grupp OÜ hinnapakkumises märgitud põrandatöid, s.o põranda ehitamine 1979 eurot, parketi paigaldus (naturaaltamm Jeans) 2670 eurot ja põrandaliistud (tamm) 1300 eurot, kokku 5949 eurot. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et köögitehnika ja mööbli osas kahju ei esine. Abemark OÜ hinnapakkumine on arvestatav osas, mis puudutab põrandakahjustusi. K. Sahk ei ole arvestanud, et hageja korteri põrandal ei ole laminaatparkett, vaid on naturaalparkett, mille taastamine on kallim. Pärast suuremahulisi veekahjustusi on põrand reeglina kõige rohkem kahjustunud ja selle väljavahetamine on põhjendatud. Kostjalt tuleb välja mõista K. Saha seisukohas nimetatud töödest (v.a põranda vahetus) 3891 eurot (ilma käibemaksuta), käibemaks 20% 778,20 eurot ja lisakulud 12% 560,30 eurot, kokku 5229,5 eurot, ning Laiers grupp OÜ hinnapakkumisest (põranda vahetus) tulenevalt 5949 eurot (ilma käibemaksuta), käibemaks 1189,80 eurot, kokku 12 368,30 eurot, ning viivis alates 11.12.2015 kuni otsuse tegemiseni 2006,76 eurot ja viivis alates 20.12.2017 protsendina kahjuhüvitisest (12 368,30 eurot) kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kuivõrd hageja on teinud kostjale kompromissettepaneku 13 000 euro tasumiseks ja kohus rahuldas hagi summas 12 368,30 eurot (nõudest 43%), s.o kompromissettepanekuga sarnases ulatuses, arvestades ka väljamõistetavat viivist, siis jättis kohus menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 2 alusel kostja kanda. Kuna kostja hageja
menetluskuludele vastuväidet ei esitanud, luges kohus TsMS § 231 lg 4 alusel hageja menetluskulud täies ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Peepar esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 19. detsembri 2017 otsuse tühistamist osas, millega maakohus hagi rahuldas, ning menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas, ning asja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks või uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei vastuta kostja tulenevalt VÕS § 115 lg-st 1 ja § 127 lg-st 4 hagejale kahju tekkimise eest, kuna kostja ei ole kohustust rikkunud ning kahju tekkimise ja kostja tegevuse vahel puudub põhjuslik seos. Kostja tegi kõik endast oleneva, jättes trepikoja teadetetahvlile teate koos telefoninumbriga, et korteris nr XX toimuvad 18.08.–01.10.2015 sanitaartehnilised tööd. Kahju tekitajaks on OÜ Juntson Haldus, kes avas keskküttesüsteemi veekraani, jättes kontrollimata kostja teate ja kindlaks tegemata kraani sulgemise põhjuse. Kraani avaja ei saanud eeldada, et sanitaartehnilised tööd ei hõlma radiaatorite töid, sest kostja korter oli keskküttesüsteemi osa vaatamata asjaolule, et vahepealne omanik oli selle välja lülitanud. Kostja oli teavitanud radiaatorite töödest nii OÜ-d Juntson Haldus kui korteriühistut; 2) on kohus rajanud otsuse hageja väitele, mida hageja ei ole esitanud. Hageja ei ole esitanud väidet, et kostja ei olnud teavitanud korteriühistut ja/või OÜ-d Juntson Haldus radiaatorite töödest ehk korteri ühendamisest üldisesse keskküttesüsteemi ning seda asjaolu tsiviilasjas ei arutatud. Seetõttu esitab kostja tõendina 2015. aasta e-kirja, mis tõendab, et kostja oli teavitanud korteriühistut ja OÜ-d Juntson Haldus keskkütteradiaatorite paigaldamisest korteris nr XX vaidlusalusel ajal; 3) on kohus valesti hinnanud kahju suurust. Kahjunõue seonduvalt põrandate vahetusega on põhjendamatu. Kohus on jätnud K. Saha arvamused suures osas hindamata. K. Sahk on vastustes täiendavatele küsimustele vastanud (p 3.11), et ükski ekspert ei saa absolutiseerivalt väita, et kahjustused on tekkinud ainult 30.09.2017 vee läbijooksu tõttu, st põrandate kahju võis tekkida ka mittevastava hooldamise tulemusel, nt pesemine liiga märja mopiga. K. Sahk on täpsustanud, et asus esmasel ülevaatusel seisukohale, et vahetamist vajab elutoa parkett. K. Saha arvamuste järgi on tegemist laminaatparketiga, millel on puiduspoonist laminaadikiht. Tunnistaja M. Kubparti ütlused ja M. Kombo ekspertarvamus ei ole usaldusväärsed; 4) on kohus jätnud kontrollimata VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 kohaldamise eeldused. Nähtuvalt K. Saha vastustest täiendavatele küsimustele (p-d 3.3; 3.4) oli hagejal võimalik kahju ära hoida või minimaliseerida. Korteris viibinud isik ei asunud koheselt põrandaid kuivatama, jättes tegemata toimingu, mida võis mõistlikult oodata; 5) pidanuks kohus jätma menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte kanda hagi rahuldamise ulatust arvestades, kuna hagi jäi kostja esitatud tõendite põhjal suures osas rahuldamata. Lisaks oli ka kostja nõus kompromissiga, kuigi väiksemas summas, samuti oli kostja nõus kahjustused kõrvaldama, lastes ise teha remondi. Osas, milles hageja loobus hagist (saamata jäänud tulu nõue), pidanuks kohus jätma menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. Kõik kostja menetluskulud olid vajalikud ja põhjendatud.
5.S. Kubpart vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonimenetluse kulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt:
1) on hagejale tekkinud kahju ja kostja tellimusel korteris nr XX mittenõuetekohaselt teostatud tööde vahel põhjuslik seos. Kostja on omaks võtnud, et radiaatoreid paigaldanud torumees jättis aluplex liite pressimata ja ei veendunud ühenduse vettpidavuses, sest ei avanud kontrolliks püstakut keldris. Kostja poolt trepikotta pandud teade ei ole piisavalt selgesõnaline. Termin sanitaartehnilised tööd on mitmetimõistetav ning eelkõige võiks eeldada, et korteris vahetatakse segisteid, vanni vms. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et korteriühistut ja OÜ-d Juntson Haldus oli teavitatud, et seoses radiaatorite paigaldusega on küttekraan suletud; 2) on asjakohatu väide, et kahju võiks kuuluda hüvitamisele korteriühistu või valitseja poolt; 3) vastas OÜ Juntson Haldus juhatuse liige Jüri Juntson hagejale, et apellatsioonkaebusele lisatud e-kiri saadeti talle 02.01.2018. E-kirja saatjaks on P. Parmask, kes tegutseb kostja ja korteriühistu juhatuse liikmena. Korteriühistu juhatusse kuuluvad ka J. Juntson ja tunnistaja K. Põder. Korteriühistu juhatus oli P. Parmaski isikus igal juhul korteris nr XX teostatavatest töödest teadlik, kuid miks P. Parmask ei teavitanud vajadusest sulgeda küttekraan OÜ-t Juntson Haldus, jääb mõistetamatuks; 4) ei ole M. Kombo akt ebausaldusväärne. Veekahjud avalduvadki alles mõni aeg hiljem, mil pindadesse imbunud vesi ja niiskus on lõplikult eraldunud; 5) tegi hageja korteri üürnik kõik endast oleneva, et kahju oleks võimalikult väike. Põrandale valgunud vee kuivatamine, arvestades ülemisest korterist tulnud vee kogust, võttis aega; 6) nõustub hageja kohtu seisukohtadega kahju suuruse osas; 7) nõustub hageja menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramisega. Väide, et kostja pakkus kompromissi, st hüvitist 1000 eurot, ei anna alust jätta TsMS § 163 lg 2 kohaldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetluse staadiumist. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
7.Asja materjalidest nähtuvalt toimus 30.09.2015 kostja korteriomandis XXX veeavarii (keskkütetorustiku vee läbijooks), mille käigus sai kahjustusi hageja korteriomand XXX ning hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude. Pooled vaidlesid maakohtus peamiselt selle üle, kas kostjal on korteriomandi omanikuna kohustus hüvitada hagejale veeavarii tagajärjel tekkinud kahju. Hageja arvates pidi kostja hüvitama talle kahju kõrvaldamise kulud, kuna veeavarii sai alguse kostja korteriomandi reaalosas asuvast keskkütetorustikust ning kostja ei teavitanud teda ja Juntson Haldus OÜ-d korteriomandi reaalosas toimuvatest sanitaartehnilistest töödest. Kostja leidis, et ta ei vastuta hagejale tekkinud kahju eest, kuna ta oli teavitanud korteriühistut remonditöödest (sh sanitaartehnilistest töödest), pannes sellekohase teate elamu trepikojas asuvale teadete tahvlile. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja leidis muu hulgas, et kostja poolt elamu trepikojas asuvale teadete tahvlile teate panemisega ei saa lugeda korteriühistut piisavalt teavitatuks ning kostja sellekohane vastuväide ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Ringkonnakohus maakohtu selle seisukohaga ei nõustu.
8.05.04.2018 määrusega lubas ringkonnakohus astuda Tartu linn, XXX korteriühistul (edaspidi korteriühistu) menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel.
9.Kostja tugines maakohtus omapoolse teavitamiskohustuse täitmise kohta kirjalikule teatele, mille ta pani elamu trepikojas asuvale teadete tahvlile (I kd, tl 78) ja tunnistaja K. Põderi ütlustele. Kui maakohus leidis, et kostja esitatud tõendid ei ole piisavad tõendamaks
teavitamiskohustuse täitmist, oleks maakohus pidanud seda kostjale selgitama ning tegema ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks. Maakohus sellist ettepanekut pooltele ei teinud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus sellega olulisel määral selgitamiskohustust (TsMS § 351 lg 2 ja § 392 lg 1 p-d 1-4). Riigikohus on 11.04.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-8191 asunud seisukohale, et kui maakohus on rikkunud selgitamiskohustust, siis ei piira TsMS § 652 lg-s 4 sätestatu apellatsiooniastmes uute tõendite vastuvõtmist. Seetõttu arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendamisel menetlusosaliste poolt apellatsiooniastmes esitatud uute tõenditega, millised ringkonnakohus võttis asja materjalide juurde 21.06.2018 kohtuistungil.
10.Vastavalt KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatule korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Riigikohus on leidnud (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-38-05, p 14), et KOS § 11 lg 1 p 1 hõlmab endas ka kohustust teavitada teisi korteriomanikke küttesüsteemi seisukorrast tekkida võivatest ohtudest. Samuti on Riigikohus asunud seisukohale (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-129-13 p-d 20, 47), et VÕS §-st 102 järeldub korteriomanikule kohustus teatada teistele korteriomanikele (või valitsejale) oma kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. Kostja korteris toimusid 18.08.-01.10.2015 remonditööd (siseviimistlus- ja sanitaartehnilised tööd) ning kostja teavitas sellest teisi korteriomanikke, pannes elamu trepikoja teadete tahvlile sellekohase teate (I kd, tl 78), millele oli märgitud kostja telefoninumber. Tunnistaja K. Põder on maakohtu 13.09.2017 istungil kinnitanud (I kd, tl 125-125 pöördel), et kostja korteris toimus muu hulgas radiaatorite vahetus ning kostja teavitas sellest korteriühistut ja pani lisaks teate trepikotta. Korteriühistu kinnitas nii 21.03.2018 taotluses kui ringkonnakohtu istungil, et kostja teavitas teda remonditöödest (sh radiaatorite paigaldamisest) 18.08.2015. Apellatsioonkaebusele lisatud 18.08.2015 e-kirja, 23.02.2018 dokumentide üleandmisevastuvõtmise akti (II kd, tl 28-30) ja 18.08.2015 teavitusega (II kd, tl 32) loeb tingkonnakohus tuvastatuks, et kostja teavitas korteris toimuvatest remonditöödest (sh radiaatorite paigaldamisest ja korteri elamu üldisesse keskküttesüsteemi ühendamisest) Juntson Haldus OÜ-d, kes korraldas vastavalt lepingule elamu hooldustöid vaidlusaluse kahju tekkimise ajal. Korteriühistu esindaja selgitas ringkonnakohtu istungil, et 18.08.2015 teavitus on käsitletav Juntson Haldus OÜ seadusliku esindaja J. Juntsoni kinnitusena, et teda oli kostja poolt teavitatud kostja korteris toimuvatest remonditöödest. Sellest tulenevalt ei ole tõene hageja apellatsioonkaebuse vastusele lisatud e-kiri, mis justkui tõendaks kostja poolt Juntson Haldus OÜ teavitamist remonditöödest 02.01.2018. Kuivõrd hageja loobus 04.06.2018 seisukohas J. Juntsoni tunnistajana ülekuulamise taotlusest (II kd, tl 71 pöördel), siis on paljasõnaline hageja seisukoht apellatsioonkaebuse vastuses, et kostja ei teavitanud remonditöödest Juntson Haldus OÜ-d 18.08.2015. Vastavalt KOS § 11 lg-le 3 korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Riigikohus on märkinud (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-129-13, p 22), et KOS § 11 lg 3 puhul on sisuliselt tegemist rikkumise vabandatavuse eelduseks oleva vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 mõttes, st korteriomanik vastutab kohustuste rikkumise eest, kui ta ei tõenda, et rikkumine on vabandatav.
Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et kostja on täitnud KOS § 11 lg 1 p-s 1 sisalduva teavitamiskohustuse ja teatanud remonditöödest nii korteriühistut kui Juntson Haldus OÜ-d. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et ainuüksi KOS § 11 lg 1 p-s 1 sisalduva teavitamiskohustuse täitmine ei anna alust kohaldada KOS § 11 lg-t 3 ja vabastada kostjat vastutusest. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole maakohus kostjale selgitanud, et tema kohustuseks on tõendada vabandatavuse eeldused VÕS § 103 lg 2 järgi.
11.Kostja on alates vastusest hagiavaldusele olnud seisukohal, et hagejale tekitatud kahju eest peab vastutama Juntson Haldus OÜ, kelle töötaja avas 30.09.2015 elamu keldris asuva keskküte kraani. Puudub vaidlus, et Juntson Haldus OÜ osutas korteriühistule teenust lepingu alusel. 27.10.2017 menetlusdokumendis on kostja viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-38-05, milles on leitud, et lisaks korteriomanikule võib kahju eest vastutada ka korteriühistu. Sama menetlusdokumendi p-s 4 on kostja palunud maakohtul tuvastada isik, kes vastutab hagejale tekitatud kahju eest. Maakohus on kostja eelmärgitud seisukohad jätnud tähelepanuta. Lisaks on korteriühistu 21.03.2018 taotluses möönnud, et hagejale kahju tekitamise eest võib vastutada korteriühistu. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 esimesele lausele peab kohus otsust tehes hindama tõendeid ja otsustama, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 348 lg 2 kohustab kohut hoolitsema selle eest, et asja arutatakse ammendavalt. TsMS § 348 lg 3 teine lause ja § 351 lg 2 panevad kohtule kohustuse tagada pooltele võimalus esitada õigel ajal ja täielikult oma seisukoht kõigi asjasse puutuvate (asja lahendamiseks oluliste) asjaolude kohta. Praeguses asjas on maakohus nimetatud sätteid rikkunud ega arutanud pooltega, kas hagejale tekkinud kahju eest võivad vastutada ka Juntson Haldus OÜ ja/või korteriühistu. Sellised rikkumised on menetlusõiguse normi olulised rikkumised, mida ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses ning seetõttu on põhjendatud asja saatmine maakohtule TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumist. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama kostjale KOS § 11 lg-t 3 ja tegema kostjale ettepaneku tõendada kohustuse rikkumise vabandatavuse eeldusi VÕS § 103 lg 2 tähenduses. Samuti peab maakohus selgitama pooltele õiguslikku olukorda, st seda, et hagejale kahju tekitamise eest võivad vastutada lisaks kostjale ka Juntson Haldus OÜ ja korteriühistu. Hageja peab arvestama sellega, et kui kostja tõendab VÕS § 103 lg 2 kohaldamise eeldused, on tal võimalus hagi muuta ja esitada nõue teiste hagejale kahju eest vastutada võivate isikute vastu.
12.Maakohtu 05.07.2017 kohtuistungi protokollist nähtuvalt loobus hageja saamata jäänud tulu ja üürinõudest. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks hageja haginõudest osalise loobumise vastu võtnud (TsMS § 429 lg 1). Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus hageja nimetatud taotluse lahendama.
13.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.