Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue

kulutusi seoses vanarehvide vastuvõtmisega ja hoiustamisega Muuga sadamas kokku 7 617,76 eurot ning utiliseerimisega 4 268,28 eurot. Kokku tekitati hagejale kahju 125 633,92 eurot. Hageja on eelnevalt palunud kahju solidaarselt ALS-Shippingult ja Baltrecilt või alternatiivselt kostjatelt I ja II hageja kasuks välja mõista tsiviilasjas nr 2-15-9939. Kuivõrd vastaspool hagile ei vastanud, mõisteti ühingutelt solidaarselt hageja kasuks 09.11.2015 tagaseljaotsusega välja 128 124,07 eurot ning kohustati hagejale hüvitama menetluskulud 6 029,41 eurot. Hageja alternatiivse nõude osas jäeti hagi läbivaatamata. Otsuse täitmine täitemenetluses on osutunud võimatuks ühingutel vara puudumise tõttu. Kuna kostja I täitis tollideklaratsiooni valesti, sest ei kontrollinud temale esitatud andmete õigsust, tekkis hagejale kahju. Nimelt ei oleks hageja juhul, kui kostja I oleks deklareerinud saadetava kauba õigesti, kaupa ekspedeerinud, ja hagejale ei oleks kahju 128 124,07 eurot tekkinud. Tolliseaduse (TS) § 38 järgi vastutavad deklarant, tema esindaja ning kaudse esindamise korral ka isik, kelle eest tollideklaratsioon esitati, deklareeritud andmete täielikkuse ja õigsuse eest. Tollideklaratsiooni täites eksporditava kauba kontrollimata jätmise pani kostja I toime vähemalt raske hooletusega. Sarnaselt kostjaga I vastutab tekitatud kahju eest ka kostja II, kes edastas kostjale I valeandmeid tahtlikult. Lisaks väljendus kostjate I ja II hagejale tekitatud kahju tsiviilasja nr 2-15-9939 menetlemisel tekkinud menetluskuludes 6 029,41 eurot, mis tuli samuti kostjatelt kahju hüvitamise sätete alusel välja mõista. Hageja kahju hüvitise nõue muutus sissenõutavaks pärast seda, kui Hiina toll avas Baltreci saadetisega konteinerid, s.o 06.06.2014, mistõttu taotles hageja kostjatelt I ja II viivise 18 454,89 eurot väljamõistmist põhinõudelt 125 633,92 eurot ja lisanduva viivise pärast hagiavalduse esitamist nii põhinõudelt kui menetluskulude hüvitamise nõudelt. Menetluse edasine käik

ekspedeerija, kui on rikutud VÕS § 855 lg-tes 1 ja 2 nimetatud kohustusi (VÕS § 861 lg 2). Ekspedeerija vabaneb kohustusest, kui tõendab, et hageja ei oleks saanud kahju ära hoida ka korraliku ettevõtja hoolsusega. Praegusel juhul ei saanud ekspedeerija kahju ära hoida, sest kostjal I ei olnud kohustust kontrollida saatja poolt temale esitatud andmete õigsust. Kohustus kontrollida kauba vastavust tollideklaratsioonile oli Maksu- ja Tolliametil. Lisaks oli kostja I seisukohal, et hagi oli 87 463,06 euro nõudes aegunud. Ekspedeerimislepingust tulenev nõue aegub ühe aasta jooksul (VÕS § 862, § 802). Hagejale tekkis kahju perioodil 01.04.2014-03.04.2014, kui talle esitati arved tagastatud kaubaga seotud kulutuste hüvitamiseks. Esimesel korral esitas hageja kostja I vastu hagi 15.07.2015 ja teisel korral 19.04.2016. Seega oli hagi viidatud osas juba esmakordse esitamise ajaks aegunud. Aegumistähtaeg ei olnud möödas 40 661,01 euro suuruse nõude osas. Alternatiivselt märkis kostja, et VÕS § 1043 järgi vastutab õigusvastaselt kahju tekitamise eest isik, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd väärtegu menetlenud Maksu- ja Tolliamet lõpetas kostja I suhtes väärteomenetluse, ei olnud kostja I hagejal kahju tekkimises süüdi. Kui ka tuvastada, et kostja I põhjustas hagejale kahju kerge hooletuse tõttu, oleks ebaõiglane temalt kogu tekkinud kahju välja mõista, sest kostja I viidi tahtlikult Baltreci ja selle esindaja poolt eksitusse, s.t kostja I osa kahju tekkimisel oli oluliselt väiksem kui teistel isikutel. Leides, et kostjalt I tuleks siiski välja mõista 40 661,01 eurot, tuleks seda vähendada, sest kostja I oli keskmist sissetulekut saav füüsiline isik. Lisaks oli põhjendamatu kostjalt I välja mõista teises kohtuasjas ALS-Shippingult hageja kasuks välja mõstetud menetluskulud, sest sel ajal ei olnud kostja I enam ALS-Shippingu juhatuse liige. Maakohtu otsus

kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Seega vastutas kostja I õigusvastaselt tekitatud kahju eest, kui kahju tekkis mõne sellise kohustuse rikkumise tulemusena, mida pidi kostja seadusest tulenevalt isiklikult täitma ja mida ta süüliselt rikkus. TS-ist ja rahandusministri 22.06.2009 määrusest nr 42 „Täiendavad juhised tollideklaratsiooni ja lihtsustatud tollideklaratsiooni täitmiseks, esitamiseks ja aktsepteerimiseks ning deklaratsioonides sisalduvate andmete edastamiseks“ tulenes, et deklarant või tema esindaja pidi kontrollima tollideklaratsioonis esitatud andmete õigsust. Kusjuures EÜ Nõukogu määruse 2913/92/EMÜ, millega kehtestati ühenduse tolliseadustik, artikli 4 p-i 18 kohaselt loetakse deklarandiks isikut, kes esitab tollideklaratsiooni enda nimel või isikut, kelle nimel tollideklaratsioon esitatakse. Seega oli kostjal I kohustus kontrollida ja tagada deklaratsioonis esitatud andmete õigsus. Andmete õigsuse kontrollimata jätmisel rikuti seadusest tulenevat kohustust, mille eest vastutasid nii deklarant kui tema esindaja. 20.11.2013 tollideklaratsiooni järgi oli kauba saatja Baltrec, saaja Qingdao ning deklarant kostja I. Kauba koodina oli märgitud 39151000, mis vastas HDPE helvestele. Tolliameti poolt Hiinas läbi viidud inspekteerimise tulemusena tuvastati, et konteinerites olid vanad rehvid, mitte saatelehtedel märgitu, s.t kaup, mis vastas koodile 40040000. Kohtule esitatud tõenditest oli üheselt selge, et kostja I ei kontrollinud talle esitatud andmete õigsust ja koostas deklaratsiooni ebaõigete andmetega. Ebaõigete andmetega deklaratsiooni tõttu sai võimalikuks, et Eestist välja ja Hiina sadamasse veeti konteinerid, mis sisaldasid vanu autorehve, kuigi kasutatud rehvide Hiina sissetoomine ei olnud lubatud. Samuti oli tõendatud, et kostja pani teo toime süüliselt raske hooletuse vormis, sest jättis käibes vajaliku hoole järgimata olulisel määral. Eelnevaga tekitas kostja I hagejale kahju 125 633,92 eurot, mis kulus kauba Hiina sadamas ladustamiseks, Eestisse tagasi toomiseks ja utiliseerimiseks. Enne kostja I vastu hagi esitamist püüdis hageja saada oma nõue rahuldatud oma lepingupartnerite Baltreci ja ALSShippingu kaudu, kuid tulutult. Maakohus rahuldas 09.11.2015 hageja hagi lepingupartnerite vastu tagaseljaotsusega asjas nr 2-15-9939, kuid seda ei ole täitemenetluses suudetud siiani täita. Hageja nõude osas mõista kostjalt I välja ka asjas nr 2-15-9939 hageja kasuks Baltrecilt ja ALSShippingult välja mõistetud menetluskulud 6 029,41 eurot, leidis maakohus, et see tuleb jätta rahuldamata. Kirjeldatud õigusabikulude näol ei olnud tegemist VÕS § 128 lg 3 mõistes selliste kuludega, mida hageja kandis seoses antud nõude esitamisega kostja vastu. Hageja ei põhistanud ega toonud välja, kuidas kostjale I etteheidetav õigusvastane tegu ehk deklaratsioonis avaldatud andmete kontrollimata jätmine põhjustas kahju, mis kaasnes lepingust tulenevate nõuete esitamisega ALS-Shippingu ja Baltreci vastu. Samuti ei toonud hageja välja ega tõendanud, et mõni kostjale I etteheidetav süüline tegu oleks kaasa toonud ALS-Shippingu varatuks muutumise, mille tõttu ei õnnestunud õigusabikulude nõuet täitemenetluses täita. Kostja palve VÕS § 138 lg 3 alusel kahju hüvitist vähendada ei olnud asjakohane. VÕS § 138 kohaldamine eeldab olukorda, kus on selge, et vähemalt ühe isiku tegu tõi kaasa kahju tekkimise, kuid kahjustatud isikul ei ole võimalik tõendada, millise konkreetse isiku käitumine oli põhjuslikus seoses kahju tekkimisega. Praegusel juhul sellega tegu ei olnud. Asjaolusid, mille tõttu võiks VÕS § 140 lg 1 alusel kahju hüvitist vähendada, ei esinenud. Viivisenõude osas märkis kohus, et hageja ei saanud kostjalt I nõuda viivist alates samast ajast, kui hageja või Batrec pidid tasuma esitatud arved, sest hageja esitas kostja vastu kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude, mitte lepingulise nõude. Hagejal oli õigus nõuda

kostjalt viivist alates esimese hagi esitamisest 02.07.2015. Nimetatud kuupäevast kuni praeguses asjas hagi esitamiseni 19.04.2016 oli sissenõutavaks muutunud viivis 8 110,21 eurot, s.t hagi viivisenõude osas tuli rahuldada osaliselt. Samuti tuli kostjalt I välja mõista edasiulatuv viivis seadusjärgses määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hagi osalise rahuldamise tõttu jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 järgi hageja menetluskulud 90% ulatuses kostja I kanda ning kostja I menetluskulud tema enda kanda. Hageja esindaja tunnihind 115 eurot oli mõistlik ja põhjendatud. Õigusabi osutaja ajakulu 34 tundi 14 minutit oli põhjendatud osaliselt, s.o 29 tunni ja 6 minuti ulatuses. Koos tasutud riigilõivuga 1 500 eurot tuli kostjalt I hageja kasuks välja mõista 4 361,85 eurot ning seadusjärgses määras viivis menetluskuludelt. Apellatsioonkaebus

Ringkonnakohtu seisukoht

Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab 53. peatükis sätestatud alusel nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse. Viidatud sättest ei ole võimalik üle hüpata ka põhjendusega, et kuigi hageja ja ALS-Shippingu vahel oli ekspedeerimisleping, ei olnud leping sõlmitud konkreetselt hageja ja kostja I vahel. Ühingud on juriidilised konstruktsioonid, seaduse alusel loodud õigussubjektid (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 24), kes tegutsevad lõppastmes füüsiliste isikute kaudu, praegusel juhul ALS-Shippingu juhatuse liikme kostja I kaudu. Kostja I täitis füüsilise isiku ja ALS-Shippingu juhatuse liikmena hageja ja ALS-Shippingu vahel sõlmitud ekspedeerimislepingust tulenevaid kohustusi. Osaühingu võlausaldajal ei ole reeglina võimalik esitada juhatuse liikme vastu neid nõudeid, mis tulenevad võlausaldaja ja osaühingu vahelisest võlasuhtest. Nimelt ei vastuta juriidilise isiku juhtorgani liikmed juriidilise isiku kohustuste täitmise eest juriidilise isiku võlausaldaja ees (vt nt Riigikohtu 13.06.2018 otsust asjas nr 2-17-16889, p 15). Juhatuse liikme käitumine osaühingu huvides või viimase kohustusi täites loetakse osaühingu enese käitumiseks, mille eest reeglina vastutab vaid osaühing ise. Eelnev on põhjendatav ettevõtlusvabaduse ja ettevõtlusvalmiduse aspektiga. Nimelt kätkeb äri endas majanduslikke riske. Suurema riskiga kaasneb ka suurem kasum ja kasv. Kui jätta ühingu äririskid liiga suures ulatuses juhatuse liikme kanda, võib see vähendada viimase soovi võtta rohkem äririske, mis halvemal juhul võib mõjutada kogu majandusarengut negatiivselt. Juhatuse liikme otsevastutus osaühingu võlausaldaja ees seondub juhatuse liikme poolt lepinguvälise õigusvastase kahju tekitamisega osaühingu võlausaldajale ehk deliktilise kahju tekitamisega. Siinkohal on keskne küsimus teo (tegevuse või tegevusetuse) määratlemises, mille sooritamine võib tekitada juhatuse liikme ja osaühingu võlausaldaja vahel eraldiseisva suhte. Õiguskirjanduses ja kohtupraktikas on selgitatud, et juhatuse liikme poolt osaühingu võlausaldaja suhtes toimepandud õigusvastane tegu võib seisneda (1) seadusest tuleneva kohustuse (kaitsenormi) rikkumises (VÕS § 1045 lg 1 p 7) või (2) heade kommete vastases tahtlikus käitumises (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kaasneb juhatuse liikme otsevastutus osaühingu võlausaldaja ees vaid juhul, kui rikutud normi eesmärk oli kaitsta osaühingu võlausaldajat vastava kahju eest, s.t juhatuse liige peab olema rikkunud mõnda seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või muu hulgas ühingu võlausaldajate kaitseks (vt nt Riigikohtu 25.02.2013 otsust asjas nr 3-2-1-188-12, p 12, 31.03.2010 otsust asjas nr 3-2-1-7-10, p 30). Juhatuse liikme seadusest tulenevad kohustused, mis on suunatud muu hulgas kaitsma osaühingu võlausaldajat, on eelkõige alljärgnevad: pankrotiavalduse esitamise kohustus, raamatupidamise korraldamise kohustus, võlausaldajate teavitamiskohustus, lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevad kohustused ja maksuseadustest tulenevad kohustused. Eelnevale lisaks võib osaühingu võlausaldaja nõuda juhatuse liikmelt kahju hüvitamist, mis on põhjustatud juhatuse liikme poolsest heade kommete vastasest tahtlikust käitumisest, eelkõige kui juhatuse liikme tegevuse eesmärgiks ongi võlausaldajale sellise kahju tekitamine või kui sellise kahju tekitamine on kahju tekitamisega tõenäoliselt kaasnev ja juhatuse liikmele seetõttu ettenähtav (vt nt Riigikohtu 31.03.2010 otsust asjas nr 3-2-1-7-10, p 39). Sellega võib olla tegu juhul, kui juhatuse liige võõrandab osaühingu põhilise vara kolmandale isikule eesmärgiga vältida selle vara arvel osaühingu võlausaldaja nõude sissenõudmist (vt nt Riigikohtu 04.05.2010 otsus asjas nr 3-2-1-33-10, p 17). Kõrvutades hageja nõuet kostja I vastu alustega, millal on kehtiva õiguse järgi võlausaldajal võimalik osaühingu juhatuse liikme vastu nõue esitada, nähtub, et need ei lange kokku. Seega

ei saanud hageja nõuda kostjalt I kahju hüvitamist, mis tekkis põhjusel, et kostja I ei veendunud ALS-Shippingu ekspedeerimislepingust tulenevaid kohustusi täites (sh tollideklaratsiooni vormistamisel) selles, et konteinerites olev kaup on HDPE plastik ja konteinerites olid hoopis kasutatud autorehvid, mille importimine Hiinasse on keelatud ning millega kaasnesid hagejale täiendavad kulutused. Alternatiivselt pakkus hageja välja, et nõue tuleb rahuldada, sest kostja I käitus tahtlikult heade kommete vastaselt, kui muutis ALS-Shippingu varatuks. Nimelt ei esitanud kostja I ALSShippingu ainsa juhatuse liikmena 2008., 2012., 2013., 2014. ja 2015. majandusaasta aruandeid ning müüs pärast ALS-Shippingu vastu nõude esitamist oma osad Suurbritannias asuvale isikule, kes oli seotud paljude ühingute kustutamisega. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja kirjeldatud asjaoludest ei nähtunud kostja I panus ALS-Shippingu varatuks tegemisel ja seeläbi võlausaldajatele kahju tekitamisel. Omandi (sh ühingu osade) käsutamine on osa põhiseaduses (PS) sätestatud igaühe õigusest oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada (PS § 32 lg 2). Oma põhiseadusest tuleneva õiguse teostamine ja osade müümine Suurbritannias elavale isikule, ei saa olla etteheidetav tegu. Seda ka juhul, kui praktika on näidanud, et konkreetne isik, kellele osad võõrandati, ei ole kuigi hoolas ettevõtja. Küll aga rikub juhatuse liige oma kohustusi, kui jätab korrektselt korraldamata raamatupidamise (ÄS § 183), sh esitamata ühingu majandusaasta aruanded. Nimelt koostab juhatus ÄS § 179 lg 1 kohaselt pärast majandusaasta lõppu majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses (RPS) sätestatud korras. Aastaaruande koostamise kohustuse sätestab ka RPS, mille § 14 lg 1 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. RPS § 15 lg 1 järgi on raamatupidamise aastaaruande eesmärk anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Kirjeldatud kohustus on käsitletav nii juhatuse liikme sisesuhtest tuleneva kohustusena osaühingu ees kui ka osaühingu võlausaldajate kaitsele suunatud kohustusena (vt nt Riigikohtu 08.05.2013 otsust asjas nr 3-2-1-191-12, p 16, 17.06.2015 otsust asjas nr 3-2-1-69-15, p 19). Siinkohal on oluline välja tuua, et kostja I ei olnud ALS-Shippingu juhatuse liige alates 13.05.2014, s.t tema ei vastutanud pärast nimetatud kuupäeva ühingu raamatupidamise korraldamise eest. Samas ei nähtu kohtule esile toodud elulistest asjaoludest ja esitatud tõnditest, et kostjalt I nõutav kahju tekkis põhjusel, et kostja I rikkus ÄS §-st 183 tulenevat raamatupidamise korraldamise kohustust. Teisiti sõnastatuna, asja materjalidest ei nähtu, et hagejale tekkis kirjeldatud kahju just seetõttu, et majandusaasta aruanded olid esitamata. Seda enam, et tehing sõlmiti ajal (2013. aasta lõpus), kui ALS-Shippingul olid mitmed eelnevate aastate majandusaasta aruanded esitamata. Seega ei mõjutanud majandusaasta aruannete puudumine Äriregistrist tehingute sõlmimist hageja ja ALS-Shippingu vahel. Kuivõrd hageja ei ole esile toonud ka muid asjaolusid, millele tuginedes oleks võimalik hagi rahuldada, tuleb maakohtu otsus vaidlustatud osas tühistada ja teha uus lahend, millega jätta hagi rahuldamata. Kuivõrd kohus otsustas jätta hagi rahuldamata põhjusel, et seesuguse kahju nõudmine kostjalt I ei olnud võimalik, jätab ringkonnakohus analüüsimata teised kostja I esitatud alternatiivsed vastuväited hagile.

Menetluskulude jaotus

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.