Margo Klaar (eesistuja), Krista Kirspuu, Mati Maksing
Kohtuasi
Osaühingu Joyce avaldus Jarts OÜ pankroti välja kuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.02.2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Osaühingu Joyce määruskaebus Jarts OÜ määruskaebus Avaldaja: Osaühing Joyce (registrikood 11057664). lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas Puudutatud isik: Jarts OÜ (registrikood 12241312), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Kasak Ajutine pankrotihaldur vandeadvokaat Kristo Teder
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 13.02.2018 määruse resolutsioon jätta muutmata, täiendades määruse põhjendusi menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas.
2.Osaühingu Joyce määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jarts OÜ määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Jätta rahuldamata Osaühingu Joyce taotlus nõuda välja Jarts OÜ-lt tõendid õigusabikulude tasumise kohta.
Osaühingu Joyce määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta Osaühingu Joyce kanda. Jarts OÜ menetluskulude suuruseks määrata 855 eurot (sh käibemaks 142,50 eurot).
6.Välja mõista Osaühingult Joyce OÜ Jarts kasuks menetluskulu 855 eurot.
7.Välja mõista Osaühingult Joyce OÜ Jarts kasuks viivis menetluskuludelt (855 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi 1(6)
jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Jarts OÜ määruskaebuse menetlemisega seotud kulud ei kuulu hüvitamisele. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võivad avaldaja ja puudutatud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Osaühing Joyce (avaldaja) esitas 06.10.2017 maakohtule avalduse Jarts OÜ (puudutatud isik) pankroti välja kuulutamiseks.
2.Avaldaja ja puudutatud isik sõlmisid 10.01.2015 laenulepingu, millega avaldaja andis puudutatud isikule laenu 10 000 eurot tagastamistähtajaga 11.10.2015. Puudutatud isik laenu määratud tähtajaks ei tagastanud. Laenu käendasid Aavere Agro OÜ ja Contineo OÜ. Vastavalt käendajate ja puudutatud isiku omavahelistele kokkulepetele täideti kohustus avaldaja ees puudutatud isikule kuuluva sõiduki arvel ja sõlmiti müügilepingud, millega sai avaldaja nimetatud sõiduki omanikuks ning luges sellega laenulepingust tulenevad nõuded täidetuks. 02.12.2015 alustas Põhja Prefektuuri IdaHarju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalitus kriminaalasja selle kohta, et puudutatud isiku juhatuse liige on omastanud äriühingu vara, muu hulgas laenulepingu katteks avaldajale võõrandatud sõiduki. Avaldajale ei antud reaalselt sõiduki omandit üle ja laenulepingust tulenev kohustus on siiani täitmata.
3.Puudutatud isik vaidles pankrotiavaldusele vastu. Avaldajal ei olnud nõuet puudutatud isiku vastu. Laenuleping oli võltsitud ja raha reaalset liikumist ei ole avaldaja tõendanud. Isegi kui avaldajal oli nõue puudutatud isiku vastu, on nõue täidetud. Avaldaja ja puudutatud isik ning laenulepingu käendajad sõlmisid kokkulepped, mille kohaselt täideti laenu tagasimakse kohustus avaldajale puudutatud isikule kuulunud sõiduki omandiõiguse üleandmisega. Ebaõige oli avaldaja seisukoht, et nõue ei ole täidetud, kuna sõiduki osas on alustatud kriminaalmenetlus ning sõiduk on arestitud. Sõiduki arestimine ei tähenda seda, et avaldaja väidetav nõue oleks täitmata. Avaldaja on sõiduki omanik ning ei ole sõiduki omandist kriminaalmenetluse raames ilma jäänud.
4.Puudutatud isik ei ole püsivalt maksejõuetu. Puudutatud isikul oli terve 2015. aasta vältel arvelduskontol vabu vahendeid rohkem kui 10 000 eurot. Puudutatud isiku hinnangul esinesid eeldused ajutise pankrotihalduri nimetamata jätmiseks.
5.09.01.2018 määrusega nimetas Harju Maakohus ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat Kristo Tedre (ajutine haldur). 31.01.2018 esitas ajutine haldur aruande puudutatud isiku majandusliku olukorra kohta ning asus seisukohale, et puudutatud isik ei ole maksejõuetu. Ajutise halduri nimetamise seisuga oli puudutatud isikul aktiivne majandustegevus. Ajutisele haldurile esitati finantsandmeid ja ajutisel halduril oli ülevaade puudutatud isiku raamatupidamisest. Puudutatud isiku bilansist nähtuvalt oli tal varasid kokku 21 991,87 euro väärtuses – arvelduskontol 9047,52 eurot, nõuded kolmandate isikute vastu 10 853,26 eurot ja bioloogilised varad 2090,40 eurot.
2(6)
Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
6.Harju Maakohus jättis 13.02.2018 määrusega puudutatud isiku pankroti välja kuulutamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus määras ajutise halduri tasuks 1080 eurot ja hüvitatavateks kulutusteks 54 eurot ning mõistis need välja avaldajalt Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ kasuks. Puudutatud isiku menetluskuludena määras maakohus kindlaks 2187 eurot ja mõistis need avaldajalt välja kohustusega tasuda viivist määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Puudutatud isiku maksejõuetus ei olnud tõendatud. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt oli puudutatud isikul vara 21 991,59 eurot ning kohustus avaldaja ees oli 11 919,21 eurot. Isegi juhul, kui vaieldav kohustus muutuks sissenõutavaks, oleks puudutatud isik võimeline seda täitma. Puudutatud isikul puudusid maksukohustused ning ei nähtunud raskusi jooksvate kohustuste täitmisel.
8.Puudutatud isiku menetluskulud 25 tunni ulatuses tunnihinnaga 150 eurot olid ülepaisutatud. Arvestades asja keerukust, ületab esindaja tunnitasu 150 eurot oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Maakohus vähendas puudutatud isiku menetluskulusid poole võrra ja luges põhjendatuks 2187 eurot (sh käibemaks). Avaldaja määruskaebus
9.28.02.2018 esitas avaldaja määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada täies ulatuses ja teha asjas uue määruse, millega puudutatud isiku pankrot välja kuulutada.
10.Puudutatud isikul ei toimu majandustegevust. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt oli perioodil 2014 kuni 31.12.2017 puudutatud isiku müügikäive 0 eurot. Ajutine haldur ei teinud kindlaks kas ja milliseid tehinguid puudutatud isik on teinud. Asjaolu, et arvelduskontol oli 17.01.2018 seisuga 9047,24 eurot, ei anna alust arvata, et puudutatud isik on tegutsev ettevõte. Tuvastamata on, millisel viisil on nimetatud vahendid puudutatud isikule arvelduskontole jõudnud.
11.Maakohus viitas, et puudutatud isiku osas ei nähtu raskusi jooksvate kulutuste tasumisel, kuid ajutise pankrotihalduri aruandest ega maakohtu määrusest ei nähtu, millised jooksvad kulutused puudutatud isiku igapäevase majandustegevusega kaasnevad. Ajutine haldur arvestas puudutatud isiku varade hulka ka antud laenud 5230 eurot, kuid puudub analüüs, kas laenude tagasi saamine on tõenäoline või on nõuded aegunud. Maakohtu määruses puudub analüüs puudutatud isiku maksejõuetuse kohta.
12.Avaldaja esitaja ei nõustunud menetluskulude jaotusega, kuna maakohtu poolt viidatud PankrS § 15 lg 6 reguleerib menetluskulude jaotust olukorras, kui ajutist haldurit ei nimetatud. Menetluskulude jätmine avaldaja kanda ei ole ka õiglane, kuna alust on arvata, et puudutatud isik ei ole tegutsev ettevõte. Puudutatud isiku määruskaebus
13.Puudutatud isik esitas 28.02.2018 määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus määras puudutatud isiku menetluskulude suurusena kindlaks 2187 eurot (sh käibemaks) ja palus teha tühistatud osas uue määruse, millega 3(6)
määrata puudutatud isiku menetluskuludena kindlaks 4374 eurot (sh käibemaks) ning mõista need avaldajalt välja.
14.Pankrotimenetluse kulusid ei ole põhjustanud puudutatud isik. Maakohus ei põhjendanud, mille alusel ta vähendas menetluskulusid poole võrra. Menetluse edasine käik
15.Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
16.Pooled vaidlesid teineteise määruskaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata. Määruse põhjendused
17.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjalide ja määruskaebustega, leiab, et määruskaebused tuleb jätta rahuldamata, kuid täpsustada tuleb maakohtu määruse põhjendusi menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas.
18.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega pankrotiavalduse rahuldamata jätmise osas ja TsMS § 659 ja § 654 lg 6 kohaselt neid ei korda. Vastuseks avaldaja määruskaebusele vastab ringkonnakohus järgmist.
19.PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama sätte lg 3 täpsustab, et juriidilisest isikust võlgnik on püsivalt maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole ajutine. Kuna esitatud ajutise halduri arvamuse kohaselt puudutatud isikul on pangakontol piisvalt raha ja talle kuulub ka vara, siis pole alust arvata, et ta ei jõuaks võlga tasuda. See, et aastaaruandest ei nähtu aktiivset majandustegevust, ei anna alust järeldada, et puudutatud isik oleks maksejõuetu. Puudutatud isiku pangakonto väljavõtetest nähtuvalt on talle makstud PRIA poolt mahepõllumajanduse toetusi. Eeltoodud toetust makstakse eeldatavasti tootmistegevusega seonduvalt ja kui puudutatud isikul puuduks majandustegevus, ei oleks tal võimalik PRIA-lt tootmisega seotud toetusi saada.
20.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et esitatud tõenditest ei nähtu, et puudutatud isikul oleks ilmseid raskusi jooksvate kulutuste tasumisel, kuna tema arvelduskontol oli raha nii 29.01.2018 kui ka 21.05.2018 seisuga. Lisaks tegi ajutine haldur kindlaks, et puudutatud isikul on nõudeid kolmandate isikute vastu ja bioloogiline vara (lambad). Ringkonnakohtul ei ole põhjust kahelda ajutise halduri aruandes. Puudutatud isik selgitas, et ta saab tulu ka põllumajandussaaduste müügist.
21.Puudutatud isiku antud laenude (kokku 5230 eurot) osas selgub ajutise halduri aruandest, et puudutatud isik on asunud nõudma laenude tagastamist. Laenusaajate seisukohad ei olnud ajutisele haldurile teada. Eeltoodu tõttu on ringkonnakohtu arvates ennatlik kahelda laenude olemasolus või sissenõudmise edukuses.
22.Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et maakohtu määruses puudub analüüs puudutatud isiku maksejõuetuse kohta. Kuna ajutise halduri hinnangul on puudutatud isikul vara 21 991,59 euro väärtuses ja avaldaja nõue on 11 919,21 eurot, sai maakohus järeldada vaid seda, et puudutatud isiku maksejõuetus ei ole tõendatud. Ka
4(6)
ringkonnakohtul ei ole põhjust arvata, et puudutatud isik oleks maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõttes.
23.Maakohus on menetluskulud jätnud õigesti avaldaja kanda. Õige on see, et maakohtu poolt viidatud PankrS § 15 lg 6 reguleerib menetluskulude jaotust, kui ajutist haldurit ei nimetata, kuid see ei muuda maakohtu järeldust menetluskulude jaotuse kohta ebaõigeks. PankrS § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele TsMS-s sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Kuna pankrotiseadus ei reguleeri menetluskulude jaotust pankrotiavalduse rahuldamata jätmisel, siis tuleb kohaldada TsMS § 172 lg 1, mille teine lause sätestab, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Ringkonnakohtu arvates on käesolevas asjas õiglane jätta menetluskulud avaldaja, kes esitas alusetu pankrotiavalduse, kanda. Seega on maakohtu määruses toodud menetluskulude jaotus õige.
24.Puudutatud isiku määruskaebuse osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et puudutatud isiku esindaja kulusid ei saa pidada määras, milles nende hüvitamist nõuti, põhjendatuks ja vajalikuks. Õige on see, et maakohtu määrus on menetluskulude kindlaks määramise osas põhjendamata ja ringkonnakohtul pole seetõttu võimalik kontrollida, milliste asjaolude põhjal maakohus oma järelduse kujundas. Eeltoodu tõttu kontrollib ringkonnakohus puudutatud isiku lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust (TsMS § 175 lg 1).
25.Maakohus on vaidlustatud määruses pidanud puudutatud isiku esindaja tunnihinda liiga kõrgeks, kuid pole täpsustanud, kui suur oleks maakohtu arvates kohane tunnihind. Määruskaebuse kohaselt on puudutatud isiku esindaja pankrotiõigusele ja menetlusele spetsialiseerunud vandeadvokaat, kelle teenuse tunnihind 150 eurot ei ole liiga kõrge. Ringkonnakohus leiab, et kitsamale valdkonnale spetsialiseerunud esindaja puhul ei saa teenuse tunnihinda 150 eurot pidada ülemääraseks. Samas kulub oma ala spetsialistil asjaoludega kurssi viimiseks ja menetlusdokumentide koostamiseks eelduslikult vähem aega kui menetluskulude nimekirjas märgitud 21,5 tundi, millele lisandus kohtuistungi aeg 0,5 tundi.
26.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulutas puudutatud isiku esindaja 27.11.2017 kliendi poolt esitatud materjalidega tutvumiseks ja analüüsiks 1 tunni ning 28.11.2017 Põhja Ringkonnaprokuratuurile tõendite saamise taotluse koostamiseks 2 tundi. Tutvudes toimiku materjalidega ja puudutatud isiku esitatud tõenditega, leiab ringkonnakohus, et nimetatud kulud on ülepaisutatud ja kummagi toimingu tegemiseks on põhjendatud ajakulu 0,5 tundi. Pankrotiavaldusele vastuse koostamise ajakuluks tuleb esindaja spetsialiseerumist ja kvalifikatsiooni arvestades lugeda 3,5 tundi. Võlausaldaja 18.12.2017 seisukohaga tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks kulunud vajalik aeg on 3,75 tundi ning ajutise halduri aruandega tutvumiseks 0,5 tundi. Kuna tegemist ei olnud keskmisest keerukama tsiviilasjaga, loeb kohus istungiks ettevalmistamise ajaks 0,5 tundi. Istungi aeg oli 0,5 tundi. Lisaks on vajalik advokaadil suhelda kliendiga, milleks võib mõistlikult kuluda 1 tund.
5(6)
Kokku oli puudutatud isiku esindaja vandeadvokaat A. Kasaku põhjendatud ja vajalik ajakulu 10,75 tundi.
27.Puudutatud isiku teise esindaja vandeadvokaat Grete Linnu tunnihind oli 120 eurot. Ringkonnakohtu arvates Grete Linnu põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks oli 1,75 tundi (kohtuistungiks ettevalmistumine 1 tund ja taotluse koostamine 0,75 tundi).
28.Puudutatud isiku esindajate ajakulu kokku on 12,5 tunni ulatuses põhjendatud. Arvestades, et ühe esindaja tunnihind on 150 eurot ja teise tunnihind 120 eurot ning et Jarts OÜ ei ole käibemaksukohustuslane on kokkuvõttes maakohus õigesti määranud hüvitatavate menetluskulude summaks 2187 eurot (sh käibemaks).
29.Avaldaja esitas 01.06.2018 taotluse nõuda puudutatud isikult välja tõendid õigusabikulude tasumise kohta. Menetluskulude jaotuse ja suuruse kindlaksmääramise puhul ei ole oluline, kas menetlusosaline on reaalselt õigusabikulude eest tasunud või mitte. Tasumise asjaolud on esindaja ja menetlusosalise vahel kokku lepitud. Kui menetlusosalise lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat, siis võib eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus, ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma TsMS § 176 lg 6 esimest lauset kohaldamata (Riigikohtu 01.12.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15, p 11). Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus avaldaja taotluse rahuldamata.
30.Tulenevalt TsMS §171 lg-st 4 kannab apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse või teistmisavalduse esitaja, kui kaebus või teistmisavaldus jääb rahuldamata. Kuna avaldaja määruskaebus jääb rahuldamata, kannab avaldaja menetluskulud, mis on seotud tema määruskaebuse menetlemisega.
31.Puudutatud isiku esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on vandeadvokaadil A. Kasakul kulunud maakohtu määrusega tutvumiseks 0,5 tundi, määruskaebusega tutvumiseks 0,5 tundi, määruskaebusele vastuse koostamiseks 7,75 tundi, täiendava tõendi esitamise taotluse koostamiseks 1,5 tundi ja avaldaja seisukohtade analüüsiks 0,25 tundi. Puudutatud isiku esindaja vandeadvokaadi Anto Kasaku tunnihind on 150 eurot. TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb lepingulise esindaja kulud välja mõista vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Ringkonnakohus ei nõustu ajakuluga maakohtu määrusega tutvumiseks. Arvestades dokumendi mahtu on selleks piisav 0,25 tundi. Avaldaja määruskaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks peab ringkonnakohus piisavaks 3,5 tundi, arvestades, et asjaolud olid esindajale teada ja dokumendis on paljuski korratud seda, mis oli esitatud varasemates menetlusdokumentides. Ülejäänud toiminguteks on piisav kokku 1 tund. Kokku oli vajalik ajakulu 4,75 tundi, tasu selle eest on 712,50 eurot (koos käibemaksuga 855 eurot), mis kuulub väljamõistmisele avaldajalt. Avaldajalt tuleb puudutatud isiku palvel välja mõista menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
32.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid, seega puudutatud isiku määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulusid ei hüvitata. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/ 6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.