Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.06.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-1898
Tsiviilasi
AB Logistika Grupp OÜ hagi XX vastu kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.09.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AB Logistika Grupp OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
4762.17 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant AB Logistika Grupp OÜ (registrikood 12445262), lepinguline esindaja Marko Jaani Kostja/vastustaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Rainer Kuulme
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 18.09.2017 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
4.Määrata vastustaja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses 510 eurot (koos käibemaksuga).
5.Mõista AB Logistika Grupp OÜ-lt välja XX kasuks apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks 510 eurot.
6.Kohustada AB Logistika Grupp OÜ-d tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist XX kasuks võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kulude tasumiseni. Edasikaebamise kord ja tähtajad
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue, menetluse käik
1.04.02.2016 esitas hageja maakohtule hagi, milles palus YY-lt (Y) ja kostjalt solidaarselt välja mõista kahjuhüvitise 3600 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 765.07 eurot ja lisanduva viivise seadusjärgses määras alates 05.02.2016. Täiendavalt palus hageja mõista kostjalt välja kahjuhüvitise (kohtumenetluse eelsed kulud) 53.65 eurot ning YY-lt kahjuhüvitise (kohtumenetluse eelsed kulud) 53.65 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
2.20.02.2017 rahuldas kohus hagi YY vastu tagaseljaotsusega.
3.Kostja XX on Eesti Ehituseksport OÜ (edaspidi äriühing) juhatuse liige alates 30.03.2010. Hageja ja äriühingu vahel olid sõlmitud veolepingud. Äriühing tellis 2013.a mais hagejalt betoonelementide veo Eestist Norrasse. Hageja täitis lepingud ja korraldas veod. Vastava rahvusvahelise transporditeenuse osutamise eest esitas hageja äriühingule 24.05.2013 arve nr 20130617 summas 1800 eurot maksetähtajaga 24.05.2013 ning 27.05.2013 arve nr 20130659 summas 1800 eurot maksetähtajaga 27.05.2013. Äriühing arveid ei tasunud. 04.11.2014 otsusega mõistis kohus äriühingult hagejale välja 3600 eurot. Äriühing kohtuotsust vabatahtlikult ei täitnud. Täitemenetluses ei ole hageja nõuet rahuldatud, kuna äriühingul puuduvad rahalised vahendid ja vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata.
4.Kostja ei oleks tohtinud äriühingu nimel lepinguid sõlmida, kuna äriühing oli lepingu sõlmimise ajal maksejõuetu ja omakapital oli negatiivne. 31.12.2012 seisuga oli omakapital -12 788 eurot, oleks pidanud olema 2500 eurot. Lisaks olid äriühingul teisigi võlgnevusi. Sisuliselt tellis kostja 17.05.2013 hagejalt veoteenust olukorras, kus äriühing oli pankrotis ning omakapital oli negatiivne. Kostjal lasus kohustus esitada viivitamatult äriseadustiku (ÄS) § 180 lõike 51 järgi pankrotiavaldus, kuid kostja seda kohustust ei täitnud. Samuti ei kutsunud kostja kokku osanike koosolekut. Sellega rikkus kostja võlausaldajate huve. Kui kostja oleks õigeaegselt esitanud pankrotiavalduse, nähtunuks see registrikannetest ja hagejal olnuks põhjendatud alus äriühingule teenust mitte osutada. Pankrotiavaldust esitamata jättes on kostja jätnud kolmandatele isikutele mulje, et tegemist on maksejõulise äriühinguga.
5.Kostja peab hagejale tasuma viivist alates 28.05.2013 summalt 3600 eurot seaduses sätestatud määras, s.o summas 765.07 eurot.
6.Kostja on tekitanud hagejale kahju. Hageja on korduvalt pöördunud YY ja kostja poole nõudega kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks, kulutades õigusabile kohtueelselt kokku 107.30 eurot, millest kostja osas 53.65 eurot.
7.Hageja ja kostja vahel puudub lepinguline suhe, mistõttu ei ole kostjal hageja suhtes tasaarvestamisele kuuluvat nõuet. Kahju tekkimine äriühingule veolepingute täitmisel hageja poolt ei ole tõendatud. Hageja töötaja olevat Norras betoonelementide mahalaadimisel kahjustanud 5 õõnespaneeli. Kuivõrd mahalaadimine ei toimu käsitsi, vaid kraana ja tõsteseadmete abil, on selge, et autojuht kõnealust kaupa maha ei laadinud. Seega on kostja väited seoses hageja poolt kahju tekitamisega ka eluliselt ebausutavad.
8.Asjaolu, et hageja ei kontrollinud tausta, ei välista kostja vastutust. Turul tegutseva ettevõtte puhul, kelle osas ei ole algatatud pankrotimenetlust, võib eeldada, et tegemist on maksejõulise äriühinguga. Positiivsetele tulevikuootustele tuginedes on võimalik võlgniku püsivat maksejõuetust eitada vaid juhul, kui esinevad konkreetsed asjaolud, mis annavad objektiivsele kõrvaltvaatajale alust pidada võlgniku finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks. Seejuures peab olema üldjoontes tuvastatav, et sellise stsenaariumi tõenäoline mõju võlgniku majanduslikule olukorrale olnuks maksevõime taastamiseks piisav. Kostja ei ole toonud esile ühtegi asjaolu, mis annaks alust pidada äriühingu äriplaani majanduslikest raskusest väljumiseks perspektiivikaks ning finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks.
9.Kohustuste osaline täitmine hageja ees ei tähenda, et äriühing ei olnud enne hagejaga tehingute sõlmimist mais 2013 püsivalt maksejõuetu. Asjaolu, et 2013.a mais toimus äriühingule laekumisi ning ta teostas makseid oma kohustuste tasumiseks, ei tähenda, et osaühing ei olnud püsivalt maksejõuetu. 2013.a mais ületasid väljaminekud (deebetkäive) arvelduskontolt oluliselt sissetulekuid (kreeditkäive) ning seisuga 31.05.2013 oli äriühingu arvelduskontol vaid 41.45 eurot. Seejuures olid täitmata kohustused võlausaldajate, sh hageja, ees.
10.Äriühingu kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema hiljemalt alates 28.05.2013, s.o päev pärast kauba üleandmist. Seega oli võimaliku nõude viimaseks realiseerimise tähtpäevaks 28.05.2014. Äriühing esitas tasaarvestuse avalduse alles 28.11.2016, seega ligi kaks ja pool aastat hiljem kui CMR konventsiooni kohaselt oleks ta õigustatud oma õigusi realiseerima. Eelnevale tuginedes esitas hageja äriühingu 11 950 euro suurusele nõudele aegumise vastuväite. Kostja vastuväited ja tasaarvestusavaldus
11.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei rikkunud seadusest tulenevat kohustust, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju. Asjaolu, et äriühing tellis hagejalt veoteenust ega ole osutatud teenuste eest tasunud, ei ole aluseks, et äriühingu juhatuse liikmetel tekiks deliktiõiguslik vastutus võlausaldaja ees. ÄS § 180 lõikest 51 tuleneva juhatuse liikme kohustuse rikkumine toob kaasa selle, et kohustust rikkunud juhatuse liige on
kohustatud enda poolt tekitatud kahju hüvitama osaühingule, mitte võlausaldajale. Hageja ei ole tõendanud, millist seadusest tulenevat kohustust, mida pidi kostja täitma isiklikult selleks, et hagejale kahju ei tekiks, kostja rikkus. Juriidilise isiku juhtorgani liige peab olema lojaalne juriidilisele isikule. Juriidilise isiku juhatuse liikme toimingud ei too kaasa õiguslikke tagajärgi mitte juriidilise isiku organite liikmetele, vaid juriidilisele isikule endale. Seega on veolepingust tulenevate kohustuste täitmise eest vastutav vaid äriühing, aga mitte selle seaduslik esindaja.
12.Veolepingu näol ei olnud tegemist äriühingule kahjumliku tehinguga. Veolepingu sõlmimine võimaldas äriühingul täita oma kohustusi Norra partneri ees, mis oli aluseks äriühingule vastava makse laekumisele, kuid milline makse jäi äriühingu juhatusest mittesõltuvatel põhjustel laekumata. Juhatuse liikmed võisid eeldada, et veolepingu sõlmimine on äriühingu parimates huvides, sest see pidi võimaldama saada olulises summas rahalisi vahendeid tehingust Norra partneriga. Äriühingul ei olnud hagejalt veoteenust tellides kavatsust jätta teenuse eest tasumata. Tasumata jätmise põhjustas asjaolu, et Norra partner äriühing PF Construction, kellele vastavad betoonelemendid Norra objektile toimetati, jättis äriühingule teenuste eest tasumata. Selle põhjuseks oli omakorda asjaolu, et Norra objekti tellija jättis tasumata partnerile ja et veolepingu alusel kohale toimetatud paneelidest viis olid kahjustatud.
13.Äriühing ei olnud tehingute tegemise ajal maksejõuetu. Asjaolu, et omakapital on negatiivne, ei tähenda maksejõuetust. Ühingu 2012.a majandusaasta aruandest nähtub, et äriühingu varad kokku olid 63 162 eurot ning müügitulu 15 695 eurot, seega oli tegemist tegutseva äriühinguga. Ajal, mil äriühing tellis hagejalt veoteenust, oli ta võimeline tasuma esitatud arved. Hageja on äriühingult ka hiljem teenust tellinud ja need arved on tasutud. Lisaks nähtub 2013.a bilansist ja pangakonto väljavõttest, et äriühing ei olnud hagejaga tehingute tegemise ajal maksejõuetu.
14.Hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost kahju ja teo vahel. Kahju ei tekkinud hagejale seetõttu, et kostja jättis pankrotiavalduse esitamata, vaid selle tõttu, et äriühing jättis veolepingust tulenevad kohustused hageja ees täitmata. Hageja ei ole tõendanud, kui palju tema nõudest oleks õigeaegselt esitatud võlgniku pankrotiavalduse korral pankrotimenetluses tõenäoliselt rahuldamist leidnud.
15.Hageja kahjuhüvitist tuleb vähendada nullini, kuna hagejal oli võimalus enne tehingute tegemist tutvuda krediidiinfo andmetega. Hageja pidi olema teadlik sellest, et äriühingul on võlgnevus Harju AB OÜ ees.
16.Hageja nõuab kostjalt sisuliselt saamata jäänud tulu. Hageja ei ole summast 3600 eurot maha arvestanud kulutusi, mis on vajalikud sellises ulatuses tulu teenimiseks.
17.Hageja töötaja poolt betoonelementide maha laadimisel kahjustati viit õõnespaneeli, millega tekitas hageja äriühingule kahju kokku 11 950 eurot, mille osas on äriühing esitanud hagejale tasaarvestuse avalduse. Seega on hageja nõue lõppenud tasaarvestusega.
Esimese astme kohtu otsus
18.18.09.2017 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1380 eurot, mille mõistis hagejalt koos viivisega välja. Samuti jättis kohus rahuldamata hageja 07.09.2017 vastuväite kohtu tegevusele.
19.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et: kostja on Eesti Ehituseksport OÜ juhatuse liige alates 30.03.2010; hageja ja Eesti Ehituseksport OÜ vahel on sõlmitud veolepingud. Eesti Ehituseksport OÜ tellis 2013.a mais hagejalt betoonelementide veo Eestist Norrasse; hageja täitis oma lepingulised kohustused ja korraldas tellitud kaubaveod. Vastava rahvusvahelise transporditeenuse osutamise eest esitas hageja Eesti Ehituseksport OÜ-le 24.05.2013 arve nr 20130617 summas 1800 eurot maksetähtajaga 24.05.2013 ning 27.05.2013 arve nr 20130659 summas 1800 eurot maksetähtajaga 27.05.2013; Eesti Ehituseksport OÜ hageja esitatud arveid ei tasunud. 04.11.2014 otsusega mõistis kohus Eesti Ehituseksport OÜ-lt hageja kasuks välja 3600 eurot; Eesti Ehituseksport OÜ ei ole kohtuotsust vabatahtlikult täitnud ja täitemenetluses ei ole hageja nõuet rahuldatud; 31.12.2012 seisuga oli Eesti Ehituseksport OÜ omakapital -12 788 eurot.
20.Pooled vaidlevad selle üle, kas Eesti Ehituseksport OÜ oli hagejaga tehingute tegemise ajal püsivalt maksejõuetu, kas hagejal on tekkinud tema poolt väidetav kahju 3600 eurot, kas hageja saab kahju hüvitamist nõuda kostjalt ning kas on olemas põhjuslik seos hageja väidetava kahju ja pankrotiavalduse esitamata jätmise vahel. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostjal on tekkinud kahju, kas kostja saab selle ulatuses nõude hageja nõudega tasaarvestada. Samuti, kas hageja teadis või pidi teadma Eesti Ehituseksport OÜ makseraskustest ja kas hageja kahjuhüvitist tuleb seetõttu vähendada nullini.
21.Hageja nõudis kostjalt äriühingu juhatuse liikme poolt võlausaldajale tekitatud kahju hüvitamist. Osaühingu juhatuse liikme vastutus jaguneb vastutuseks osaühingu ees, võlausaldajate ees ja osanike ees. Asjaolu, et äriühing oli sõlminud lepingu võlausaldajaga, ei välista võlausaldaja nõuet äriühingu juhatuse liikme vastu deliktiõiguslikul alusel. Võlausaldajal on võimalik esitada juhatuse liikme vastu nõue deliktiõiguslikul alusel vastavalt VÕS §-le 1043. Juhatuse liikme teo õigusvastasus võib seisneda VÕS § 1045 lõike 1 punkti 7 kohaselt seadusest tuleneva kohustuse rikkumises. Seadusest tulenev kohustus saab seisneda ÄS § 180 lõike 51 esimese lause kohaselt pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumises. ÄS § 180 lõige 51 kaitseb osaühingu võlausaldajaid kahte liiki kahju eest. Esiteks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama osaühingu vara võimalikult suures ulatuses säilimise ning seeläbi võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamise. Teiseks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama seda, et sisuliselt maksejõuetu äriühing ei osaleks edasi majandustegevuses, mille käigus tekkivaid kohustusi ta täita ei suuda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-188-12).
22.ÄS § 171 lõike 2 punkti 1 rikkumise puhul kaasneb juhatuse liikme vastutus osaühingu ees. Osaühingu võlausaldaja saab sellisel juhul esitada osaühingu eest ise nõude juhatuse liikme vastu (juhul, kui osaühingu võlausaldajal on osaühingu vastu täitedokument, mida ei ole saanud täita vara puudumise tõttu), kuid kahju saab nõuda
osaühingu kasuks, mitte enda kasuks (vt ÄS § 187 lõige 4). Hageja ei ole esitanud hagi ÄS § 171 lõike 2 punkti 1 ja § 187 lõike 4 alusel, mistõttu kostja väide, et kahju hüvitamist saab nõuda vaid äriühingule, s.o Eesti Ehituseksport OÜ-le, mitte otse võlausaldajale, ei ole käesolevas asjas kohane.
23.Võlausaldaja poolt VÕS § 1045 lõike 1 punkti 7 ja ÄS § 180 lõike 51 alusel nõude esitamisel peab võlausaldaja tõendama, et juhatuse liige ei ole oma kohustust nõuetekohaselt täitnud. Seega tuleb võlausaldajal kõigepealt tõendada, et esineb olukord, mille kohaselt on juhatuse liikmel tekkinud kohustus esitada pankrotiavaldus – et tegemist on püsiva maksejõuetusega. Hageja esitas Eesti Ehituseksport OÜ püsiva maksejõuetuse tõendamiseks kohtutäitur Elin Vilippuse abi ja AB Logistika Grupp tegevjuhi KV e-kirjavahetuse ajavahemikul 18.02.2015–20.03.2015, milles kohtutäituri abi 20.03.2015 teatab, et võlgnikul puuduvad rahalised vahendid ja vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata, mistõttu sissenõudjal on võimalus kaaluda pankrotiavalduse esitamist (t lk 18-20). Samuti esitas hageja Eesti Ehituseksport OÜ 2012.a majandusaasta aruande, mille kohaselt on ettevõttel seisuga 31.12.2012 omakapitali suuruseks -12 788 eurot. Seisuga 31.12.2011 oli omakapitali suuruseks -4312 eurot. Müügitulu oli 2011.a 58 408 eurot ja 2012.a 15 659 eurot. Ettevõtte kahjum oli 2011.a -7358 eurot ja 2012.a -8449 eurot (t lk 21-35). Samuti esitas hageja väljavõtte www.krediidiinfo.ee lehelt seisuga 29.12.2015, mille kohaselt seisuga 29.12.2015 Eesti Ehituseksport OÜ-l maksuvõlg puudub, kuid ettevõttel on võlgnevus OK Incure OÜ ees alates 26.07.2013 vahemikus 320–640 eurot, Harju AB OÜ ees alates 28.02.2013 vahemikus 3200–12 800 eurot ja DM Marketing OÜ ees alates 18.10.2011 vahemikus 65–320 eurot (t lk 36-37).
24.Kohus leidis, et kirjavahetus kohtutäituriga ei tõenda, et 2013.a mais oleks Eesti Ehituseksport OÜ olnud maksejõuetu ja enamgi veel – püsivalt maksejõuetu. Suhtlus kohtutäituriga toimus 2015.a kevadel, seega ligi 2a hiljem. Kohtutäituri vastusest saab teha järelduse, et 2015.a kevadel puudusid Eesti Ehituseksport OÜ-l varad ja rahalised vahendid, mitte 2013.a kevadel. Kirjavahetuses ei sisaldu ühtegi viidet sellele, et varad ja rahalised vahendid oleksid ettevõttel puudunud ka varasemalt, sh 2013.a mais. Kohtu hinnangul ei pruugi täitmata võlakohustused krediidiinfo raportis märgitud vahemikes tähendada äriühingu täielikku ja püsivat maksevõimetust. Küll aga see võib olla oluline hindamaks seda koos äriühingu netovara (omakapitali) seisuga. Negatiivne omakapital (ehk negatiivne netovara) tähendab seda, et majandusüksusel puuduvad vahendid kõikide kohustuste katmiseks (kohustused ületavad varasid). ÄS § 136 kohaselt peab osakapital olema vähemalt 2500 eurot. Netovara peab olema vähemalt pool osakapitalist või vähemalt võrdne ÄS §-s 136 sätestatud miinimumkapitaliga. Eesti Ehituseksport OÜ-l oli 2012.a majandusaasta aruande kohaselt osakapital 2556 eurot ja netovara 31.12.2012 seisuga -12 788 eurot, seega oluliselt alla nõutava määra, milleks on 2500 eurot. Lisaks nähtub viidatud majandusaasta aruandest, et netovara vähenemine ei ole ajutine, kuna äriühingul oli juba 2011.a lõpu seisuga netovara vähem kui seaduse kohaselt nõutav.
25.Netovara seis äriühingu maksevõime hindamisel on kaaluka tähtsusega ning sellest tulenevat kahtlust äriühingu maksejõulisuses saab ümber lükata üksnes andmetega, mis viitavad selgelt äriühingu majandusliku seisundi paranemisele (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-188-12). Olukorras, kus hageja on esitanud oma väidete tõendamiseks tõendi netovara ebapiisavuse osas, on kostja kohustus tõendada, et olukorda, kus äriühingu varad ei katnud kohustusi ja netovara oli alla seaduses sätestatud määra, võis
pidada ajutiseks, st asjaolusid, millest nähtuksid äriühingu majandusliku seisundi paranemise väljavaated. Kostja esitas kohtule, tõendamaks, et 2013.a mais ei olnud Eesti Ehituseksport OÜ maksejõuetu, AB Logistika Grupp OÜ 20.05.2013 arve nr 20130536 summas 1800 eurot (t lk 118), AB Logistika Grupp OÜ 20.05.2013 arve nr 20130537 summas 1800 eurot (t lk 118 pöördel), AB Logistika Grupp OÜ 20.05.2013 arve nr 20130538 summas 1800 eurot (t lk 119) ja AB Logistika Grupp OÜ 20.05.2013 arve nr 20130539 summas 1800 eurot (t lk 119 pöördel). Samuti esitas kostja Eesti Ehituseksport OÜ pangakonto nr 221049268530 väljavõtte perioodi 01.05.2013–31.05.2013 kohta (t lk 120-122) ning Eesti Ehituseksport OÜ bilansi perioodi 01.01.2013–31.12.2013 kohta (t lk 123-124) ja kasumiaruande (t lk 125). Hageja ei vaidlustanud kostja väidet, et AB Logistika Grupp OÜ 20.05.2013 esitatud arved on Eesti Ehituseksport OÜ poolt tasutud.
26.Eesti Ehituseksport OÜ pangakonto nr 221049268530 väljavõttest perioodi kohta 01.05.2013–31.05.2013 nähtub, et osaühingu kontole on antud perioodil toimunud laekumisi ja tehtud väljamakseid. Pangakontol on olnud perioodi alguses rahalisi vahendeid 8700.53 eurot, kontole on toimunud laekumisi summas 46 595.80 eurot ja väljamakseid on tehtud 55 254.88 euro ulatuses (t lk 120-122). Kohus nõustus hagejaga, et ainuüksi osade kohustuste täitmine ja rahaliste vahendite liikumine ei anna veel alust teha järeldust, et äriühing ei ole maksejõuetus olukorras. Kohtu hinnangul annab aga pangaväljavõte alust järelduseks, et tegemist oli 2013.a mais tegutseva äriühinguga. Sellele viitavad mitmed rahaliste vahendite liikumised – on makstud palkasid, on makstud arveid (nt 14.05.2013 OÜ-le Malmerk Klaasium summas 10 728 eurot, 16.05.2013 OÜ-le Optimum Invest summas 1500 eurot, 17.05.2013 Jookul Consulting OÜ-le summas 3000 eurot, 20.05.2013 Harju AB Tansport and Logistic summas 7200 eurot, 20.05.2013 OÜ-le Sirkel ja Mall summas 2880 eurot, 22.05.2013 Harju AB Tansport and Logistic summas 7200 eurot ja 24.05.2013 AS-ile B&B Tools summas 1704.36 eurot) ja on toimunud laekumisi (13.05.2013 PF Construction Ou summas 30 000 eurot ja 21.05.2013 PF Construction Ou summas 15 000 eurot) (t lk 120-122).
27.Kohtu hinnangul kinnitab asjaolu, et tegemist oli tegutseva äriühinguga, ka Eesti Ehituseksport OÜ bilanss perioodi 01.01.2013–31.12.2013 kohta (t lk 123-124) ja kasumiaruanne (t lk 125). Kasumiaruandest nähtub, et 2013.a moodustas müügitulu kokku 398 313.53 eurot, ärikulud 287 242.37 eurot ja ettevõtte tegevuskulud 90 310.69 eurot (sh tööjõukulud 42 308.13 eurot (t lk 125)). Bilansist nähtub, et äriühingul oli perioodi lõpu seisuga käibevara kokku 21 088.52 eurot ja põhivara kokku 40 214.48 eurot, lühiajalisi kohustusi perioodi lõpus enam ei olnud, pikaajalisi kohustusi oli 53 462.73 eurot. Tarnijatele tasumata arveid oli perioodi alguses 6227.53 eurot, kuid perioodi lõpus 1293.12 eurot (t lk 123-124). Seega vähenesid äriühingu kohustused 2013.a jooksul oluliselt. Kasumiaruande kohaselt oli äriühingu kasumiks 2013.a 19 320.36 eurot (t lk 125). Eesti Ehituseksport OÜ bilansist perioodi 01.01.2013–31.12.2013 kohta nähtub, et omakapital oli perioodi lõpu seisuga 6532.79 eurot (t lk 123-124). Seega vastas Eesti Ehituseksport OÜ netovara 2013.a lõpu seisuga seaduses sätestatud määrale.
28.2013.a bilansi ja kasumiaruande puhul on tegemist usaldusväärsete tõenditega. Kohus ei nõustu hagejaga, et äriühingu raamatupidamisandmeid oleks võimalik tõendada ainult allkirjastatud iga-aastase majandusaasta aruandega. Kohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lõikele 2. Raamatupidamisandmeid on
võimalik tõendada ka väljavõttega äriühingu kasutatavast raamatupidamisprogrammist. Antud juhul on kostja esitanud väljavõtte HansaWorld raamatupidamisprogrammist. Kohtul puudub alus kahtluseks, et tegemist võiks olla mingis osas võltsinguga või tegelikke andmeid mittekajastava dokumendiga. Hageja ei ole põhjendanud, miks on tal tekkinud kahtlus, et kostja esitatud bilansi ja kasumiaruande väljavõte ei kajasta osaühingu vara tegelikku väärtust adekvaatselt.
29.Kohtu hinnangul viitab Eesti Ehituseksport OÜ pangakonto väljavõttest ning 2013.a kasumiaruandest ja bilansist nähtuv sellele, et 2013.a mais ei saanud ühing olla maksejõuetu. Kohus viitas pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lõikele 2 ning märkis, et pangakonto väljavõttest, 2013.a bilansist ja kasumiaruandest nähtub, et Eesti Ehituseksport OÜ suutis 2013.a mais võlausaldajate nõudeid rahuldada.
30.Eeltooduga ei ole tõendatud 2013.a mais hagejaga tehtud tehingute seisuga (17.03.2013) Eesti Ehituseksport OÜ püsiv maksejõuetus. Kohtu hinnangul oli seega 2012.a majandusaasta aruandest nähtuva olukorra puhul tegemist ajutiste raskustega, mis suudeti 2013.a lõpuks kõrvaldada. Asjaolu, et kohtutäitur 2015.a tuvastas äriühingul vara puudumise ja asjaolu, et osad kohustused olid äriühingul endiselt 2015.a seisuga täitmata, ei anna alust järelduseks, et 2013.a mais oleks tegemist olnud Eesti Ehituseksport OÜ maksejõuetusega.
31.Kuna võlausaldaja ÄS § 180 lõike 51 alusel esitatava nõude eelduseks on äriühingul püsiva maksejõuetuse tuvastamine ja kohus ei ole Eesti Ehituseksport OÜ püsivat maksejõuetust tuvastanud, leidis kohus, et kostja ei ole rikkunud ÄS § 180 lõikes 51 nimetatud kohustust ning seetõttu jättis kohus käsitlemata ja hindamata, kas pankrotiavalduse esitamata jätmine põhjustas võlausaldajale kahju või mitte.
32.Hageja palus mõista kostjalt välja kahjuhüvitise (kohtumenetluse eelsed kulud) 53.65 eurot. Kohtuvälised õigusabikulud on hüvitatavad eeldusel, et on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused. Kuna kostja oma seadusest tulenevat kohustust ei rikkunud, ei ole hageja õigusabikulude nõue põhjendatud.
33.Eeltoodust tulenevalt jättis kohus hagi rahuldamata. Sellest tulenevalt ei käsitlenud kohus ka kostja esitatud tasaarvestuse avaldust ega selle aluseks oleva nõude tõendamiseks esitatud tõendeid. Samuti ei käsitlenud kohus hageja väidet kostja nõuete aegumise osas. Kuna hagi jäi põhinõude osas rahuldamata, jättis kohus rahuldamata ka hageja viivisenõuded.
34.Hageja esitas 07.09.2017 kohtu tegevusele vastuväite seoses hageja 03.08.2017 tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmisega. Hageja ei nõustunud, et ta ei ole põhjendanud, miks on vajalik dokumentide väljanõudmine. Kohus jättis hageja vastuväite rahuldamata, kuna hageja ei ole põhjendanud, millise järelduse peaks kohus tegema välja nõutavatest müügiarvetest, ostuarvetest, informatsioonist kõigi pangatehingute kohta, lepingutest ja muudest dokumentidest. Kohus märkis 29.08.2017 määruses, et hageja ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et kostja esitatud bilansi ja kasumiaruande väljavõte ei kajasta osaühingu vara tegelikku väärtust adekvaatselt. Seega saab kohus aru, et hageja soovib täiendavate tõenditega kostja esitatud tõendit ümber lükata. Samas jätab hageja märkimata, miks on tal tekkinud kahtlus, et kostja esitatud bilansi ja kasumiaruande väljavõte ei kajasta osaühingu vara tegelikku väärtust adekvaatselt. Pelgalt asjaolu, et majandusaasta aruannet ei ole
esitatud, ei muuda bilanssi ja kasumiaruannet ebausaldusväärseks. Tõendi kogumine „igaks juhuks“, et ehk selgub sealt midagi analüüsi tulemusel, ei ole tõendite kogumise eesmärgi ega menetlusökonoomika põhimõttega kooskõlas.
35.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäid menetluskulud hageja kanda kooskõlas TsMS § 162 lõikega 1.
36.Kostja esitas menetluskuludena õigusabikulud 1380 eurot. Kostja on kasutanud esindaja õigusabi 28.11.2016 tutvumiseks hagimaterjalidega, asjaolude selgitamiseks, nõupidamiseks ja hagi vastuse koostamiseks ajakuluga kokku 5h, 30.01.2017 tutvumiseks hageja taotlusega ja kostja seisukoha koostamiseks ajakuluga kokku 2h, 30.05.2017 ettevalmistuseks kohtuistungiks ja istungil viibimiseks ajakuluga kokku 2h, 22.06.2017 kohtule tõendi esitamiseks ja seisukoha koostamiseks ajakuluga kokku 1h ja 18.08.2017 tutvumiseks hageja 03.08.2017 menetlusdokumendiga ja seisukoha koostamiseks ajakuluga kokku 1h 30min. Hageja vastuväidet ei esitanud.
37.Kohus leidis, et kostja osundatud menetlustoimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud, samuti on põhjendatud nende toimingute tegemiseks kulutatud aeg. Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada mh sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-112-11). Kohus leidis, et kostja märgitud menetlustoimingud on olnud sellised, millega vastaspool saab arvestada ja mis on tavapäraselt teisele menetluspoolele ette nähtav. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lõike 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on leidnud Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus. Kostja esindaja on märkinud tunnitasu suuruseks 120 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Kohus leidis, et vaatamata käesoleva asja vähesele tõenduslikule keerukusele ja vähesele asjaolude keerukusele võib kostja lepingulise esindaja märgitud tunnitasu suurust 120 eurot pidada põhjendatuks ja mõistlikuks tunnitasu suuruseks. Tegemist on vandeadvokaadiga, kelle puhul võib põhjendatud tunnihind olla kõrgem kui muu lepingulise esindaja tunnihind.
38.Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostja menetluskulud kokku 1380 eurot ja kohus määras kostja menetluskuludena kindlaks 1380 eurot, mistõttu tuleb nimetatud menetluskulu hagejalt välja mõista. Kostja on esitanud ka TsMS § 177 lõikele 4 vastava taotluse, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus
39.18.10.2017 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt teha uus otsus, millega
hagi rahuldada. Juhuks, kui kohus ei saada asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, esitas hageja tõendite kogumise taotluse.
40.Väär on maakohtu järeldus, et ettevõte ei olnud püsivalt maksejõuetu hagejaga tehingute sõlmimisel. Kohtu hinnangul välistab ühe asjaoluna Eesti Ehituseksport OÜ maksejõuetuse, et vastaval ajal oli tegemist tegutseva äriühinguga. Hageja heitiski menetluses läbivalt kostjale ette, et äriühing tegutses edasi sõltumata püsivast maksejõuetusest ning juhatus ei täitnud temal lasuvat pankrotiavalduse esitamise kohustust. Maakohtu otsus on vastuoluline, kuna ühelt poolt leidis kohus, et ainuüksi osade kohustuste täitmine ja rahaliste vahendite liikumine ei anna veel alust teha järeldust, et äriühing ei oleks maksejõuetu, teisalt leidis kohus sisuliselt, et ühingu püsiva maksejõuetuse välistab seik, et tegemist oli tegutseva äriühinguga. PankrS § 1 lõigetes 2 ja 3 välja toodud maksejõuetuse liigid ei pea esinema samal ajal. Selleks, et lugeda juriidilisest isikust võlgnikku maksejõuetuks, piisab sellest, kui esineb vaid üks eelnimetatud eeldustest. Püsivat maksejõuetust ei välista asjaolu, et äriühing edasi tegutseb. Tegutsemisest ei saa eeldada ega järeldada, et äriühing ei ole muutunud püsivalt maksejõuetuks. Äriühingu edasi tegutsemine peale maksejõuetuse ilmnemist ei tähenda, et see aitaks maksejõuetuse olukorrast välja tulla ja vältida püsivat maksejõuetust. Viimane viiks olukorrani, kus äriühingu püsiv maksejõuetus (ja sellel põhinev juhatuse liikme vastutus äriühingu võlausaldaja ees) oleks välditav väidetava edasitegutsemise vastuväitega. Eeltoodu on aga selges vastuolus valitseva kohtupraktikaga seoses juhatuse liikme vastutusega äriühingu võlausaldaja ees.
41.Kaevatavas otsuses toodud asjaolud seoses pangakonto väljavõttega ning sellel toimunud rahaliste vahendite liikumistega ei anna alust järeldada, et Eesti Ehituseksport OÜ ei olnud 2013 mais püsivalt maksejõuetu. Eelnev tõendab üksnes rahaliste liikumiste toimumist arvelduskontol. Seejuures ei ole määrav, mis summas toimus äriühingule laekumisi ning mis summas täitis ta kohustusi. Osaühingu juhatuse liikmed peavad tagama, et äriühing ei tegutseks võlausaldajate raha arvel. 03.08.2017 menetlusdokumendis juhtis hageja kohtu tähelepanu, et 2013.a mais ületasid väljaminekud arvelduskontolt oluliselt sissetulekuid ning seisuga 31.05.2013 oli arvelduskontol vaid 41.45 eurot. Seejuures olid täitmata kohustused võlausaldajate, sh hageja, ees.
42.Hageja ei nõustu, et Eesti Ehituseksport OÜ 2013.a bilansi ja kasumiaruande puhul on tegemist usaldusväärsete tõenditega. Hageja leidis maakohtus, et tegemist ei ole autentse raamatupidamise dokumendiga, kuna see ei ole allkirjastatud äriühingu juhatuse liikmete poolt. Esitatud ei ole bilanssi ega kasumiaruannet, millele tuginedes oleks äriühingu juhatus koostanud ja allkirjastanud raamatupidamise aastaaruannet. Samuti ei ole äriühingu juhatus koostanud ega allkirjastanud 2013.a raamatupidamise aastaaruannet, mis põhineks esitatud Hansa raamatupidamisprogrammi väljatrükil. Eesti Ehituseksport OÜ raamatupidamine registripidaja juures on kajastatud puudulikult ega ole ammendav. Kuivõrd 25.04.2017 kustutati äriühing äriregistrist ÄS § 60 lõike 3 alusel, on selge, et ettevõtte juhatus jättis täitmata raamatupidamise korraldamise kohustuse. Majandusaasta aruannete esitamata jätmine võis olla tingitud sellest, et majandustehingud ei olnud täielikult või osaliselt dokumenteeritud ja kirjendatud või jättis juhatus aruanded tahtlikult koostamata ja esitamata. Raamatupidamise korraldamata jätmise tõttu ei saa kostja esitatud 2013.a bilansi ja kasumiaruande väljatrükke pidada usaldusväärseteks. Eeltoodud põhjendused tõi hageja välja oma 03.08.2017 menetlusdokumendis, mistõttu on ebaõige maakohtu
otsuses toodu, et hageja ei ole põhjendanud on kahtlust, et kostja esitatud bilansi ja kasumiaruande väljavõte ei kajasta osaühingu vara tegelikku väärtust adekvaatselt. Ebausaldusväärsed tõendid tulnuks TsMS § 238 lõikest 5 juhindudes jätta arvestamata.
43.Sõltumata hageja selgitustest ja tõenditest asus kohus seisukohale, et maksejõuetus ei ole tõendatud. Seega on kohus ebaõigesti hinnanud tõendeid (Eesti Ehituseksport OÜ bilanss ja kasumiaruande väljatrükk 2013.a kohta ning pangakonto väljavõte; hageja esitatud: arve nr 20130617; arve nr 20130659; Harju Maakohtu 04.11.2014 otsus tsiviilasjas nr 2-14-52426; e-kirjavahetus kohtutäituriga; Eesti Ehituseksport OÜ 2012.a majandusaasta aruanne; väljavõte AS-i Krediidiinfo maksehäirete raportist), mis on viinud kohtu väära järelduseni, et 2013.a mais ei saanud Eesti Ehituseksport OÜ olla maksejõuetu. Tõendite väär hindamine on toonud kaasa ebaõige lahendi tegemise.
44.Kuna 03.08.2017 taotluse tõendite kogumiseks jättis kohus menetlusõiguse norme rikkudes rahuldamata, siis juhuks, kui ringkonnakohus ei saada asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, vaid asja ise lahendab, esitab hageja uuesti taotluse tõendite kogumiseks, jäädes varasemalt esitatud põhjenduste juurde. Hageja palub tõendite kogumise korras nõuda välja enne sundlikvideerimist Eesti Ehituseksport OÜ juhatuse liikmetelt YY-lt ja kostjalt Eesti Ehituseksport OÜ raamatupidamise dokumentatsioon 2013.a osas, s.o kõik osaühingu müügiarved, ostuarved, informatsioon kõigi pangatehingute kohta, lepingud, palgaarvestuse algdokumendid, kuludokumendid ja töölähetusse saatmise korraldused. Juhul, kui kostja ja YY väidavad, et nõutav dokumentatsioon ei ole nende valduses, siis palub hageja kohtul nõuda kostjalt ja YYlt välja informatsioon selle kohta, kelle valduses on Eesti Ehituseksport OÜ raamatupidamise dokumentatsioon 2013.a kohta ning kes tegeles Eesti Ehituseksport OÜ raamatupidamisega perioodil 2012.–2013.a. Vastustaja seisukoht
45.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele ja tõendite kogumise taotlusele vastu ja palub jätta need rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
46.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Kolleegium ei tuvastanud kaebuses esiletoodud menetlusõiguse olulisi rikkumisi ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis oleks saanud viia ebaõige otsuse tegemiseni. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lõige 6). Maakohtu otsus jääb muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lõike 1 punkt 1). Ringkonnakohus jaotab ja määrab rahaliselt kindlaks apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud.
47.Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele. Käesolevas asjas taandub vaidlus apellatsiooniastmes sellele, kas maakohus kogus ja hindas tõendeid kooskõlas TsMS-i normidele ja sellest tulenevalt, kas oli põhjendatud maakohtu tuvastus, et maikuus 2013 kui hageja vedajana ja Eesti Ehituseksport OÜ tellijana sõlmisid veolepingud, ei olnud tellija PankrS § 1 lõike 2 või 3 mõttes alaliselt maksejõuetu. Maakohus tuvastas nimetatud õigusliku asjaolu ega pidanud seetõttu vajalikuks teise seaduses tulenevate kahju hüvitamise eelduste tuvastamist.
48.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Maakohtu otsustusele 29.08.2017 määruses jätta tõendite kogumise taotlus rahuldamata andis kolleegium hinnangu 31.05.2018 määruses ja jääb selle juurde. Ka ei anna tsiviilasja materjalid ja vaidlustatud otsuse põhjendused alust nõustuda apellandiga, nagu oleks maakohus kogutud tõendeid ebaõigesti hinnanud. Otsuse põhjendustes on maakohus hinnanud kogumis kõiki kogutud dokumentaalseid tõendeid igakülgselt ja teinud neist oma siseveendumuse kohase järelduse, et sõltumata äriühingu negatiivsest omakapitalist ei olnud maikuus 2013 tegemist alaliselt maksejõuetu äriühinguga ja sellest tulenevalt ei olnud juhatuse liikmel kohustust pankrotiavaldust esitada. Seejuures oli üheks asjaoluks muude tuvastamist leidnud eluliste asjaolude kogumis see, et äriühing jätkuvalt tegutses. Apellant on maakohut mõistnud ekslikult, kui leiab, et majandustegevuse toimumine oligi selleks asjaoluks, mille alusel maakohus alalise maksejõuetuse puudumise tuvastas. Samuti jaotas maakohus asjakohaselt tõendamiskoormuse ja selgitas seda pooltele. Erinevalt apellandi väidetest on maakohus selgelt hinnanud tõendeid kooskõlas TsMS § 230 lõikega 1 kogumis. Ka nähtub maakohtu põhjendustest vastavalt TsMS § 442 lõikele 8 selgelt jälgitav kohtu mõttekäik siseveendumuse kujunemisel, sh kõigi tõendite analüüs. Samuti on maakohus vastanud kõigile hageja väidetele, sh väidetele osade tõendite ebausaldusväärsuse kohta. Ringkonnakohtul puudub alus tõendite ümberhindamiseks. Maakohtu õiguslikud põhjendused vastavad kehtivale kohtupraktikale (nr Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-188-12, 3-2-1-62-13 ja asjas nr 2-14-50307).
49.Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda.
50.Kuna maakohus määras kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud rahaliselt kindlaks, teeb kolleegium seda järgnevalt ka apellatsioonimenetluse kulude osas. Vastustaja taotluse ja menetluskulude nimekirja kohaselt kulutas vandeadvokaadist lepinguline esindaja kliendi esindamiseks apellatsioonimenetluses kokku 4h 15min, tutvudes 04.11.2017 kaebusega ja koostades kaebusele vastuse. Esindaja töötunni hinnaks on 120 eurot (sisaldab käibemaksu). Vastustaja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane ja et kogu kulu on kantud seoses konkreetse kohtumenetlusega apellatsiooniastmes. Apellant vastustaja kulude kohta seisukohta ei esitanud.
51.Kolleegium on seisukohal, et vastustaja menetluskulude suurus on põhjendatud ja vajalik TsMS § 175 lõike 1 mõttes nii ajakulu kui töötunni hinna suuruse osas. Tehtud toimingud on selgelt vajalikud esindatava huvide kaitsmiseks, vastaspoolele ettenähtavad ning ajakulu vastab kaebuse sisule ja mahule. Apellant vaidlustas kogu otsuse, esitades ka tõendite apellatsioonimenetluses kogumise taotluse. Vastustaja esindaja pidi kaebusega tutvuma ja selle kõigile väidele vastama. Eeltoodust tulenevalt tuleb apellandil vastustajale hüvitada 4h 15min x 120 = 510 eurot (sisaldab käibemaksu). Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.