Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) TsMS § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

arve nr XXX, XX.XX.XXXX. a, summa 122,14 EUR, maksetähtpäev 14.08.2015. a; arve nr XXX, XX.XX.XXXX. a, summa 324,74 EUR, maksetähtpäev 04.09.2015. a; arve nr XXX, XX.XX.XXXX. a, summa 576,18 EUR, maksetähtpäev 14.04.2016. a; arve nr XXX, XX.XX.XXXX. summa 309,37 EUR, maksetähtpäev 10.08.2016.a

Hageja hinnangul oli poolte vahel välja kujunenud praktika, et Erki Vainu, kelle käitumisest hageja eeldas, et ta on kostja I esindaja (sest kostja I maksis arveid), tõi sõiduki remonti ja tööde valmimise järel lasi vormistada arve kostja nimele, edastas selle ise kostja I raamatupidamisse ning kostja I maksis arve. Arvestades pooltevahelist pikaajalist praktikat tuleb kostjal I maksta ka hagi esemeks olev võlgnevus hageja arvete alusel.

Kui kostja Erki Vainu ei tellinud hagejalt teenust mitte kostja I nimel, vaid enda nimel, tuleb nõutud summad välja mõsta kostjalt II.

KOHTU SEISUKOHT

vastu vaielnud, et tööd, mille eest tasumist hageja nõuab, on teostatud. Pooled vaidlevad selle üle, kes oli tööde tellija. Hageja leiab, et tööd tellis Erki Vainu Osaühingu Harupex esindajana, st tellija oli Osaühing Harupex. Kui kohus sellega ei nõustu, leiab hageja, et tööd tellis Erki Vainu enda nimel. 5.2 Kohus leiab, et vaidlusalustel kordadel viis auto remonti ja esitas tellimused Erki Vainu. Erki Vainu sõnul viis autot remonti ka tema endine elukaaslane ja auto omanik Eed AllikHõimoja, kuid need väited on kohtu hinnangul tõendamata. Ainsaks tõendiks selle kohta on Erki Vainu enda vande all antud seletused, kuid Erki Vainu ei mäletanud asjaolusid täpselt ning tema vande all antud seletused on vastuolus Mihkel Palju vande all antud ütlustega ning teiste asjas kogutud tõenditega. Erki Vainu vande all antud seletuste kohaselt „Ega mina iga kord ei viinud autot remonti, vahel viis ka minu elukaaslane. Auto sai jäetud töökoja hoovile. Raske öelda, kuidas nendel konkreetsetel kordadel auto remonti viidi, viidi mitmeid kordi, ei mäleta konkreetseid kordi“ (tl 180). Hiljem Erki Vainu täpsustas XX.XX.XXXX arve kohta, et kui Harupex arvet ei ole maksnud, ju siis ei ole tema tellinud tööd, võib-olla viis elukaaslane auto remonti ja tema suhtles Mihkliga, ei mäleta; XX.XX.XXXX arve kohta, et tõi auto oma endise elukaaslase eest remonti; XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX arvete kohta, et ei elanud sel ajal enam Kuusalus ning ei saanud autot remonti viia. Mihkel Paju vande all antud ütluste kohaselt kui auto remonti toodi, helistas talle Erki Vainu (tl 178). „Üldiselt oli nii, et ei saanud meie territooriumile autot tuua ilma, et minule helistaks. Meil on kinnine territoorium. Töökoja õuele võis ta viia, et jätab võtmed ette, siis kui oli kokku lepitud. Nendel kordadel oli nii, et ta andis mulle auto üle ja võtmed. Kui ta autole järgi tuli, siis töökoja territooriumilt lahkumiseks ta pidi mulle helistama, et ma teeksin värava lahti“ (tl 178 pöördel). Eed Allik-Hõimoja on vastuses hageja päringule kinnitanud (tl 98), et tema ei ole hagejalt töid tellinud ega volitanud kedagi sõidukile hooldus- ja remonditäid tellima. Kohtule esitatud ekirjavahetusest (tl 146-150) nähtub, et kui Mihkel Paju seoses tasumata arvetega Erki Vainu poole pöördus, siis Erki Vainu uuris, kas on võimalik arved ümber kirjutada auto omaniku nimele, Erki Vainu väljendas, et ei ole nõus oma endise elukaaslase auto eest maksma. Kirjavahetusest ei nähtu, et Erki Vainu ei oleks autot remonti viinud või olnuks arved algusest peale vale isiku nimel tehtud. 5.3 TsÜS § 115 lg 1 kohaselt tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Õiguskirjanduses on selgitatud, et esindamisega TsÜS-i tähenduses ei ole tegemist, kui üks isik küll tegutseb teise isiku huvides, aga mitte teise isiku nimel (kaudne esindus). Kuna kaudne esindaja teeb tehinguid teise isiku huvides enda nimel, tekivad sellistest tehingutest tulenevad õigused ja kohustused kaudsele esindajale (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Komm vlj. Tallinn 2010, § 115 komm 3.1.4). Esindamine eeldab, et esindaja väljendaks tehingu tegemisel, et ta ei tegutse enda nimel, vaid teeb tehingu teise isiku (esindatava) nimel. Kui tehing ei ole tehtud esindatava nimel, ei ole võimalik ka selle kehtimahakkamine esindatava suhtes, isegi kui esindatav tehingu heaks kiidab (Samas, § 115 komm 3.2.2). Erki Vainu üks peamisi vastuväiteid oli, et sõiduki remondi eest peab maksma tegelik kasusaaja ehk sõiduki omanik Eed Allik-Hõimoja. Eed Allik-Hõimoja vastusest hageja päringule nähtub, et tema ei ole töid hagejalt tellinud ega volitanud kedagi sõidukile hooldusja remonditäid tellima (tl 98). Erki Vainu on küll oma vande all antud seletustes kinnitanud XX.XX.XXXX arve kohta, et tõi auto oma endise elukaaslase eest remonti, kuid asja materjalidest ei nähtu, et Erki Vainu oleks tööde teostamiseks sõlminud lepingu auto omaniku nimel ning et ta oleks seda tööde tellimisel väljendanud. Seega ei saa leping kehtida sõiduki

omaniku suhtes. Kuna tööde teostamiseks oli sõlmitud leping, ei saa sõiduki omanik vastutada hageja ees ka lepinguvälisel alusel. 5.4 Kohus leiab, et hagi aluseks olevate arvete puhul Erki Vainul puudus volitus Osaühingu Harupex nimel tegutsemiseks. Osaühingu Harupex vastuse kohaselt Erki Vainu ei ole tema juhatuse liige, osanik, ega ka töötaja. Osaühing Harupex on olnud Erki Vainuga lepingulises suhtes, kuid seda mitu aastat tagasi ja kõnealused lepingud ei ole sõlmitud ajal, mil Osaühingul Harupex oleks olnud Erki Vainuga lepingulisi suhteid. Mõlema kostja seisukohtadest ja Erki Vainu vande all antud seletustest nähtub, et kui varasemalt Osaühing Harupex remondikulusid tasus, toimus see iga kord eraldi kokkuleppe alusel. Nende arvete osas, mille tasumist hageja nõuab, kokkulepe puudus. 5.5 TsÜS § 118 lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatud talumisvolitus eeldab esmalt, et väidetavalt teise isiku esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutaksid teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks. Riigikohus on selgitanud, et talumisvolitus tuleb kõne alla eelkõige majandus- ja kutsetegevuses pidevalt kasutatavate isikute puhul, kelle positsiooni ja ülesannete laadi arvestades võib tehingu teine pool mõistlikult eeldada, et sellele isikule oli volitus antud (vt nt Riigikohtu 20. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-13, p 18; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-15, p 17). Kohus osundab, et õiguskirjanduses on selgitatud, et mõistlik eeldus esindusõiguse olemasolu kohta võib tekkida ka juhul, kui tehingu teinud isik või muud isikud on väidetava esindajaga juba eelnevalt sarnaseid tehinguid teinud ning esindatav on sellist tegevust talunud ning on vastavad tehingud täitnud (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Komm vlj. Tallinn 2010, § 118 komm 3.2.1). Mihkel Paju vande all antud ütluste kohaselt Erki Vainu nimetas end Harupexi juristiks; kuni arved korrapäraselt tasutud said, ei olnud kahtlust, et ta ei ole Harupexi jurist (tl 178 pöördel). Erki Vainu vande all antud seletuste kohaselt ei ole ta Harupexis kunagi jurist olnud; hageja ei küsinud temalt kunagi, mis on Harupexi esinduse aluseks (tl 180). Isegi kui Erki Vainu nimetas end Harupexi juristiks, siis kohtu arvates juristi positsioon ja tavapärased ülesanded ei annaks alust eeldada, et ta sõlmiks ühingu nimel pidevalt lepinguid. Vaidlus puudub selles, et Erki Vainu on hagejalt ka varasemalt neljal korral sama auto hooldus- ja remonttöid tellinud; arved koostati Erki Vainu juhiste järgi Osaühingule Harupex ning saadeti Erki Vainu e-posti aadressil, Erki Vainu edastas need Osaühingule Harupex, kes tööde eest tasus. Mihkel Paju vande all antud ütluste kohaselt tunneb ta Erki Vainut alates 2014. a-st. Alates tutvuse algusest on arved läinud Erki Vainu palvel Harupexile. Ta ütles, nagu tavaliselt, tuleb arve jälle meilile saata (tl 178). Arvete osas oli Erki Vainu korraldanud nii, et arve tuli esitada firmale Harupex, saata arve Erki Vainu meiliaadressile ja tema toimetab arved edasi Harupexile (tl 178 pöördel). Erki Vainu vande all antud seletuste kohaselt temale teadaolevalt Harupexil enam maksekohustust ei ole, kõik arved, mille tasumises oli Harupexiga eelnevalt kokku lepitud, on tasutud. Neid arveid, mis on tasumata, ei ole Erki Vainu palunud esitada Harupexile. Harupexi raamatupidamisse hakkas hageja ise arveid saatma, Erki Vainu ei ole neid sinna saatnud (tl 180 pöördel). Samas asja materjalidest ei nähtu, et Erki Vainu oleks Osaühingule Harupex koostatud arvete saamisel neile vastu vaielnud. Kohtule esitatud poolte e-kirjavahetusest (tl 146-150) ei nähtu, et arved olnuks algusest peale vale isiku nimel tehtud. Kohus loeb Mihkel Paju vande all antud ütlustega tõendatuks, et ka vaidlusaluste arvete puhul pidi arvete esitamine toimuma nagu varasematel kordadel.

Kuigi vande all on Mihkel Paju kinnitanud, et pidas Erki Vainut Osaühingu Harupex esindajaks, kuna ta palus firma nimel arved välja kirjutada (tl 178 pöördel), nähtub asja materjalidest, et ta sai aru, et üksnes arvete tasumine oli korraldatud Harupexi kaudu, kuid lepingu pooleks oli siiski Erki Vainu. Näiteks 6.01.2017 e-kirjas Erki Vainule (tl 148) Mihkel Paju kirjutab „Ole hea ja tasu arved ära, tööde tellijaks olid ju ikkagi sina“. Samuti viitab Mihkel Paju oma vande all antud ütlustes, et kui Harupex ei maksa, on Erki Vainu isiklikult lubanud maksta. Kohus leiab, et lisaks mõistlikule uskumisele esindusõiguse olemasolu suhtes eeldab talumisvolitus, et esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust. Loetakse, et isik pidi õiguslikku tähendust omavat asjaolu teadma, kui isik ei teadnud seda asjaolu raske hooletuse tõttu (VÕS § 15 lg 4). Esindaja tegevusest teadma pidamine eeldab seega esindatava hooletust, mille tõendiks võib olla muu hulgas asjaolu, et tegemist on tehingutega, mille tegemist esindatav raske hooletuse tõttu ei avastanud (vt Riigikohtu 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-15, p 18). Arvete tasumise osas (enne kohtueelse nõude ja pankrotihoiatuse esitamist vastavalt 24.03.2017 ja 11.04.2017, tl 129-135) suhtles Mihkel Paju Erki Vainuga. Osaühing Harupex on oma vastuses kohtule märkinud, et arveid, mille tasumist hagis nõutakse, ei ole talle kunagi esitatud ega temalt nende tasumist nõutud. Osaühingu Harupex esindaja sõnul esitati maksmata arved neile esmakordselt 24.03.2017 (eelistungi protokoll, tl 84 pöördel). Mihkel Paju vande all antud ütlustest nähtuvalt hageja arveid otse Harupexile ei edastanudki. Erki Vainu vande all antud seletustest nähtuvalt tema ei ole arveid, mille tasumist hagis nõutakse, Harupexile edastanud. Eeltoodut arvestades ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et Osaühing Harupex nende tööde tellimisest, mille eest tasumist käesolevas hagis nõutakse, teadis või pidi teadma. Üksnes asjaolu, et Erki Vainu küsis arvete kohta kreeditarveid, ei kinnita kohtu arvates arvete edastamist Harupexile. Eeltoodud põhjendustel kohus leiab, et TsÜS § 118 lg 2 kohaldamise eeldused ei ole täidetud ning Erki Vainu sõlmis lepingu enda nimel. 5.6 VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja on arvestanud viivist seadusjärgses määras alates iga arve maksetähtajale järgnevast päevast hagi esitamise 19.06.2017 seisuga kokku summas 140,80 eurot. Viivisenõudele ei ole kostjad vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on seaduslik ja põhjendatud. Menetluskulud

6.3 Hageja on esitanud omapoolse seisukoha kostja I menetluskuludele, milles leiab, et kostja I menetluskuludest osad ei ole põhjendatud ja vajalikud. Hageja vaidleb vastu nimekirja teisel real sisalduva vastuse koostamise ajakulule 2,85 tundi, pidades sellest põhjendatuks ja vajalikuks mitte üle 1,5 tunni; nimekirja neljandal real sisalduvale eelistungiks ettevalmistamise ajakulule 1 tund, pidades sellest põhjendatuks ja vajalikuks mitte üle 0,5 tunni; nimekirja kuuendal real sisalduvale kliendiga suhtlemise ja dokumentidega tutvumise ajakulule 1,3 tundi, pidades seda täies ulatuses põhjendamatuks; nimekirja kümnendal real sisalduvale ajakulule 1,65 tundi, pidades seda täies ulatuses põhjendamatuks. Muus osas hagejal kostja I menetluskulude nimekirjale vastuväiteid ei ole. 6.4 TsMS § 124 lg 1, § 134 lg 1 alusel on käesoleva hagi hind 1473,23 eurot, millelt riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasutakse riigilõivu 200 eurot. Seega riigilõivu osas on hageja menetluskulu põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades asja keerukust ja mahtu ning samuti hagihinda, kohus leiab, et täies ulatuses ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada ei hageja ega ka kostja I lepingulise esindaja ajakulu. Hageja lepingulise esindaja ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud kokku 12,75 tunni ulatuses (hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine 3 tundi, kostja I vastusega tutvumine 0,5 tundi, taotluse esitamine kostja II kaasamiseks ja sellega seotud toimingud (sh kostja I vastavate seisukohtade ja maanteeameti vastusega tutvumine) 2,5 tundi, eelistungil osalemine ja selleks ettevalmistamine 1,5 tundi, hagiavalduse täiendamine 0,75 tundi, kostja II vastusega tutvumine 0,5 tundi, ettevalmistus kohtuistungiks ja kohtuistungil osalemine 2,5 tundi, kohtuistungi protokolliga tutvumine ja teeside koostamine 1,5 tundi). Kostja I lepingulise esindaja ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud kokku 10,8 tunni ulatuses (asjaga tutvumine ja kostja vastuse koostamine 3 tundi, toimingud seoses hageja taotlusega kostja II kaasamiseks 2,5 tundi, eelistungil osalemine ja selleks ettevalmistamine 1,5 tundi, protokolliga tutvumine ja parandusettepanekute tegemine 0,3 tundi, menetlusdokumentidega tutvumine 0,75 tundi, kohtuistungil osalemine ja selleks ettevalmistamine 2,5 tundi, kohtuistungi protokolliga tutvumine 0,25 tundi). Lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga või ilma on kohtupraktikas peetud põhjendatuks ja vajalikuks. Kostja I taotleb menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Kostja I ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvata (TsMS § 174 lg 10). Seetõttu kuuluvad kostja menetluskulud hüvitamisele ilma käibemaksuta. Eeltoodud põhjendustel määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1730 eurot (200 eurot + 12,75 tundi x 120 eurot), millest mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt II hageja kasuks välja 865 eurot, ning kostja I menetluskulude rahaliseks suuruseks 1296 eurot (10,8 tundi x 120 eurot). Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 kohus märgib hageja taotlusel, et kostjal II tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.