nende Hageja Xxx xxx(isikukood xxx, elukoht Xxx), seaduslik esindaja Xxx, lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas Kostja Xxx Xxx (isikukood xxx, elukoht Weizenbergi 16-1, Tallinn), lepinguline esindaja Kristjan Vahar
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (27.06.2018). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Xxx xxx(hageja) esitas 24.08.2018 hagiavalduse Xxx xxx(kostja) vastu kahju 130 000 eurot hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on Xxx ja kostja abielust sündinud hageja. Xxxja kostja abielu lahutati 20.06.2014 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-14-19699. 01.07.2014 sõlmisid kostja ja Xxxkokkuleppe hagejale elatise tasumiseks, suhtluskorra paika panemiseks ning muudes küsimustes. Vastavalt kokkuleppe punktile 3.1.1 andis kostja Xxxja hagejale tasuta kasutada korteri aadressil Xxx(edaspidi korter) kuni hageja täisealiseks saamiseni, misjärel kohustus kostja korteri tasuta hagejale võõrandama ning kandma kõik võõrandamisega seotud kulud. 25.08.2014 avaldusega taganes kostja 01.07.2014 sõlmitud kokkuleppest. 20.02.2015 võõrandas kostja korteri kolmandale isikule, jättes hageja õigustamatult ilma sellest, mida ta 01.07.2014 kokkuleppe kehtivusel oleks täisealiseks saades saanud ehk korteri omandiõiguse. Hageja leiab, et Xxxja kostja vahel 01.07.2014 sõlmitud kokkulepe on hagejat kui kolmandat isikut kaitsev leping võlaõigusseaduse (VÕS) § 81 tähenduses. Kokkulepe sõlmiti hageja kaitseks ja tema parimaid huve silmas pidades, et vanemate lahutuse järgselt tagada hagejale kindel elukoht. Hageja märgib, et taganedes 01.07.2014 kokkuleppest ja võõrandades korteri kolmandale isikule rikkus kostja kohustust võõrandada korter hagejale. Hageja on jäänud võimalusest ilma saada korteri omanikuks. Kostja on tekitanud hagejale kahju korteri väärtuse summas. Täiendavalt hageja märgib, et 01.07.2014 kokkuleppe p-s 3.1.1 sisalduvat kostja kohustust võõrandada korter hagejale, kui ta saab täisealiseks, saab tõlgendada tingimusliku tehinguna tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 102 mõttes. Korteri võõrandamistehingu edasilükkavaks tingimuseks on hageja vanus. Võõrandamistehing leiab aset siis, kui hageja on saanud täisealiseks. Hageja on 01.07.2014 kokkuleppest taganenud ja korteri kolmandale isikule võõrandanud. Seega isegi kui hageja saab täisealiseks, jääb ta korteriomandist ilma. Tähtsust ei oma see, et hageja nõudeõigus saabub alles 11 aasta pärast, millal hageja saab täisealiseks. Hageja märgib, et kostja taganes 01.07.2014 kokkuleppest arusaamatutel põhjendustel ja käitus vastuolus hea usu põhimõttega. Lisaks oli kostjal kasumlikum võõrandada korter kolmandale isikule, kui võimaldada hagejal korteris tasuta elada ning hiljem tasuta hagejale võõrandada. Antud asjaoludel tuleb lugeda edasilükkav tingimus saabunuks TsÜS § 104 lg 1 alusel ja hagejal on õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Hageja märgib, et korteri väärtus on 130 000 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt kahjuhüvitis 130 000 eurot. Alternatiivselt palub hageja kohtul välja mõista hüvitis kohtu äranägemisel.
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuses esitatud põhjenduste kohaselt ei saa hagejal olla nõudeõigust kostja vastu, sest 01.07.2014 kokkulepe oli sõlmitud Xxxja kostja vahel. Hageja ei olnud kokkuleppe pooleks ja tal puudus õigus nõuda kokkuleppe täitmist. Kostja taganes õigustatult tema ja Xxxvahel 01.07.2014 sõlmitud kokkuleppest. Kokkuleppest taganemise seisuga ei olnud kostjal kohustust võõrandada korter hagejale ja hagejal ei tekkinud õigust seda nõuda. Seega ei saa hagejale kahjulik tagajärg väljenduda selles, et tulevikus temale ei võõrandata korterit, sest alates lepingust taganemisest lõppesid hageja kohustused lepingu täitmiseks. Isegi eeldades, et taganemisega ei lõppenud kostja lepingujärgsed kohustused, ei saa väita, et tulevikus kavatseb kostja lepingut rikkuda. Kostja tegevus ei ole tekitanud hagejale sellist kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Hageja ei ole täisealiseks saanud ja täidetud ei ole eeldus, mille
alusel saab hagejal olla tekkinud nõudeõigus kostja vastu ja kostja ei saa olla ka rikkunud enda kohustust võõrandada korter, mis oleks kaasa toonud kahjulikku tagajärge. Kostja hinnangul ei ole võimalik väita, et kostja ei kavatse oma kohustust võõrandada hagejale korter täita, sest tähtaeg kohustuse täitmiseks ei ole veel saabunud. Põhjendamatu on hageja väide, et kuna kostja võõrandas korteri kolmandale isikule, ei saa ta enam kohustust täita. Kostja on omandanud vaidlusaluse korteri 24.04.2018 müügilepinguga tagasi. Seega saab kostja korteri hagejale võõrandada, kui hageja saab täisealiseks. Kostja ei nõustu, et Xxxja kostja vahel sõlmitud 01.07.2014 kokkuleppe p-s 3.1.1 sedastatud võõrandamiskokkulepet võiks pidada tingimuslikuks tehinguks TsÜS § 102 mõttes. Hageja ei olnud Xxxja kostja 01.07.2014 kokkuleppe osapooleks ja kostjal ei olnud tahet sõlmida hagejaga ühtegi kokkulepet. Hageja on alaealine ja ta ei saa sõlmida iseseisvalt kokkuleppeid. Isegi kui asuda seisukohale, et hageja ja kostja tegid omavahel tehingu, siis hageja ei ole olnud isiklikult antud kokkuleppe osapool ja samuti ei ole hagejat keegi tehingu tegemisel esindanud. Seega ei ole kokkulepet sõlmitud kehtivalt. Tehing eeldab, et mõlemad pooled vahetavad tahteavaldused. Antud juhul ei ole hageja ja kostja tahteavaldusi vahetanud. Kuivõrd hageja on alaealine, siis nõuab võimalik tehing hageja ja kostja vahel kohtu nõusolekut, mida antud juhul ei ole. Kui väita, et tegemist on tingimusliku tehinguga, siis ei ole tehingu tingimus saabunud. Samas ei saa tingimust lugeda saabunuks, sest kostja ei ole käitunud vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja tahteks 01.07.2014 lepingu sõlmimisel oli anda Xxxja hagejale õigus tasuta kasutada elamiseks kostjale kuuluvat korterit. Kostjal ei ole olnud tahet ja kostja ei ole teinud sellist tahteavaldust, mille kohaselt kostja soovis korterit tasuta hageja kasuks käsutada. Kostja märgib, et põhjendamatu on kahjuhüvitisena kostjalt 130 000 euro nõudmine. Hageja on määranud korteri väärtuse 08.02.2017 seisuga, mis ei saa vastata korteri väärtusele hageja täisealiseks saamise seisuga, millal hagejal võiks alles tekkida nõudeõigus kostja vastu ja millal kostja võiks rikkuda kohustust võõrandada korter hagejale, tekitades sellega viimasele kahju. Hageja saab nõuda ainult puhtmajandusliku kahju hüvitamist. Omandiõigusest ilma jäämine ja kaotatud omandiõiguse eest hüvitise nõudmine ei ole puhtmajanduslik kahju. Kohtu põhjendused
3.Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Kohus on tuvastanud järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - Xxxja kostja sõlmisid 01.07.2014 notariaalse kokkuleppe pealkirjaga „Kokkulepe lapsele elatise maksmiseks, suhtluskord lapsega ja muud kokkulepped“ (I kd, lk 5 – 7). 01.07.2014 kokkulepe p 3.1.1 sätestab, et kostja annab Xxxja poolte ühisele lapsele õiguse tasuta kasutada (kuni lapse täisealiseks saamiseni) elamiseks temale kuuluvat eluruumi, asukohaga Xxx. Antud tingimus kehtib juhul, kui laps elab emaga Eestis. /.../ Kui laps saab täisealiseks, kohustub kostja korteri tasuta võõrandama lapsele. Kõik võõrandamisega seotud kulud jäävad kostja kanda; - kostja taganes 25.08.2014 notariaalse avaldusega 01.07.2014 kokkuleppest (I kd, lk 8 – 9). Hageja leiab, et taganedes 01.07.2014 kokkuleppest rikkus kostja kokkuleppe p-s 3.1.1 sätestatud kohustust võõrandada korter hagejale, kui hageja saab täisealiseks. Seetõttu jääb hageja korterist ilma. Hageja nõuab kostjalt 01.07.2014 kokkuleppe rikkumisega tekitatud kahju 130 000 euro hüvitamist, mis vastab korteri väärtusele seisuga 06.02.2017 (I kd, lk 10 – 23). Kostja vaidleb hageja nõudele vastu.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega ei ole kohus seotud menetlusosaliste seisukohtadega seaduse kohaldamisel, vaid kvalifitseerib esitatud asjaolude alusel õigussuhte ise ja kohaldab TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause alusel ka ise seadust. Kohus on hageja nõude õiguslikku kvalifikatsiooni ja sellest tulenevat tõendamiskohustuse jaotust pooltele selgitanud 24.01.2018 kohtuistungil (I kd, lk 126 – 128).
6.Kohtul tuleb tuvastada, millised ja kelle vahel sõlmitud kokkulepped sisalduvad Xxxja kostja vahel 01.07.2014 sõlmitud kokkuleppe p-s 3.1.1. Selleks tuleb kohtul 01.07.2014 kokkuleppe p-i 3.1.1 tõlgendada VÕS § 29 kohaselt, sest pooltel on erinev arusaam vaidlusaluse kokkuleppe punkti sisust. 01.07.2014 kokkuleppe p 3.1.1 tõlgendamisel tuleb arvestada, et vaidlusalune punkt võib sisaldada erinevaid kokkuleppeid, milliseid võivad olla sõlmitud erinevate isikute vahel. Kohus on 24.01.2018 kohtuistungil selgitanud, et pooltel tuleb tõendada oma väiteid, millest tuleb 01.07.2014 kokkuleppe p-i 3.1.1 tõlgendamisel lähtuda (lk 126 – 128).
7.Tõlgendades 01.07.2014 kokkuleppe p-i 3.1.1 VÕS § 29 lg-te 4 – 6 alusel asub kohus seisukohale, et 01.07.2014 kokkuleppe p-s 3.1.1 sisaldub Xxxja kostja kokkulepe, millega kostja kohustus andma talle kuuluva korteri tasuta kasutusse Xxxja lapsele. Sellele, et korteri kasutamise kokkulepe oli sõlmitud Xxxja kostja vahel viitab lepingu kehtivuse tingimus, mille kohaselt on I. Katškol õigus korterit tasuta kasutada, kui Xxxelab korteris koos hagejaga. Asjaolu, et leping oli sõlmitud Xxxja kostja vahel kinnitab ka see, et 01.07.2014 kokkuleppe päises on kokkuleppe poolteks märgitud Xxxja kostja. Tegemist võib olla Xxxja kostja vahel sõlmitud korteri tasuta kasutamise lepinguga VÕS § 389 mõttes. Kohtu hinnangul ei ole Xxxja kostja vahel sõlmitud kokkuleppe puhul tegemist kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguga VÕS § 80 mõttes. Leping kolmanda isiku kasuks ei ole iseseisev lepingu liik, lepinguks on kas müügi-, veo jne leping, kuid lepingust tulenevad kohustused tuleb täita kolmandale isikule. Korteri tasuta kasutamise leping oli sõlmitud Xxxja kostja vahel. Kokkulepe p-st 3.1.1 ei nähtu, et kostja pidi täitma korteri tasuta kasutusse andmise lepingust tulenevad kohustused hagejale. 01.04.2014 kokkuleppe vaidlusalusest punktist selgub, et hageja vanemad on otsustanud reguleerida omavahelisi lapse kasvatamisega seotud suhteid, mis puudutavad muuhulgas lapse elukohta. Pooled ei ole tõendanud, et Xxxja kostja tahe 01.07.2014 kokkuleppes sisalduva korteri tasuta kasutamise lepingu sõlmimisel oli suunatud sellele, et sõlmida kokkulepe hageja kasuks. Kohus leiab, et Xxxja kostja ei sõlminud 01.07.2014 kokkuleppe p-s 3.1.1 korteri müügilepingut, mille kohaselt pidi kostja müügilepingust tulenevad kohustused (st anda üle korteri omandiõigus ja valdus) täitma Xxxasemel lapsele. Vastavat kokkulepet ei saa järeldada ka Xxxvande all 30.05.2018 istungil antud seletusest. Kohus leiab, et 01.07.2014 kokkuleppe p 3.1.1 ei ole tõlgendatav hageja kasuks sõlmitud lepinguna VÕS § 80 tähenduses.
8.Hageja leiab, et Xxxja kostja vahel 01.07.2014 sõlmitud kokkuleppe p-s 3.1.1 sisaldub hagejat kaitsev leping VÕS § 81 mõttes, mille kohaselt kohustus kostja võõrandama korteri hagejale, kui viimane saab täisealiseks. Õiguskirjanduses märgitakse, et kolmandat isikut kaitsev leping on seaduse alusel loodud pealepingust (st lepingust võlgniku ja tegeliku võlausaldaja vahel) sõltumatu lepingulise iseloomuga õigussuhe, mis annab pealepingust tuleneva kaitse- või hoolsuskohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude isikule, kes lepingu sõlmimisel ei osalenud või kelle huve pooled lepingu sõlmimisel otseselt silmas ei pidanud (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul jt, Tallinn 2016, lk 387). Tõlgendades 01.07.2014 kokkuleppe p-i 3.1.1 VÕS § 29 lg-te 4 – 6 alusel leiab kohus, et Xxxja kostja sõlmisid vaidlusaluses punktis põhilepinguna käsitletava korteri tasuta kasutamise lepingu
VÕS § 389 mõttes, millest tulenev kaitse- ja hoolsuskohustus laieneb ka hagejale. Kohtu hinnangul on täidetud VÕS § 81 lg 2 järgsed eeldused, sest korteri tasuta kasutamisse andmisega on hageja kui kolmanda isiku huvid ja õigused ohustatud samal määral, kui Xxxhuvid ja õigused (VÕS § 81 lg 1 p 1). Samuti võib eeldada Xxxtahet hageja huvisid kaitsta (VÕS § 81 lg 1 p 2). Xxxütlustega vande all on tõendatud, et 01.07.2014 kokkuleppe p-i 3.1.1 sõlmimisel oli poolte tahe kindlustada lapse tuleviku (I kd, lk 40 – 41). Xxxtahet kaitsta hageja huve võib eeldada ka sellepärast, et Xxxpeab hageja emana last ülal pidama ja tema huvide eest seisma. Xxxtahe hageja huvisid kaitsta ja hageja olid kostjale äratuntavad (VÕS § 81 lg 1 p 3). 01.07.2014 kokkuleppe p-st 3.1.1 nähtub ka kostja tahe tagada lapsele kindel elukoht ja seega on usutav, et 01.07.2014 kokkuleppe sõlmimisel lähtus kostja soovist kaitsta hageja huve ja talle oli teada samasisuline lapse ema Xxxtahe. Hageja on kostja tütar ja seega oli hageja kostjale ka äratuntav. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Xxxja kostja vahel 01.07.2014 kokkuleppe p-s 3.1.1 sõlmitud korteri tasuta kasutamise põhileping on hagejat kaitsev leping VÕS § 81 lg 1 mõttes ja põhilepingust tulenes kaitse- ja hoolsuskohustus ka hagejale.
9.Kohus leiab, et 01.07.2014 kokkuleppe p-st 3.1.1 ei nähtu, et Xxxja kostja oleksid sõlminud korteri müügilepingu, mille kohaselt peaks kostja korteri Xxxvõõrandama. Vastavat kokkulepet ei saa järeldada ka Xxxvande all 30.05.2018 istungil antud seletusest. Kuivõrd vaidlusaluses kokkuleppe punktis puudub põhilepinguna käsitletav Xxxja kostja korteri müügileping, ei saanud sellest tuleneda hagejale kui kolmandale isikule kaitse- ja hoolsuskohustus VÕS § 81 lg 1 alusel.
10.Kostja esitas 25.08.2014 Xxx01.07.2014 kokkuleppest taganemise avalduse. Taganemise avaldusest nähtub et kostja taganeb elatise maksmise kokkuleppest. Xxxpoolt Vene kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on Xxx saanud kostja taganemise avaldusest aru selliselt, et kostja taganeb 01.07.2014 kokkuleppest elatise maksmise osas. Xxxmärgib Vene kohtule esitatud hagiavalduses, et kostja tühistas 25.08.2014 kokkuleppe ja Xxxon nõus kokkuleppe tühistamisega lapsele elatise maksmise osas (I kd, lk 145 – 149). Kostja 25.08.2014 taganemise avaldusest nähtub ka see, et kostja taganeb Xxxja kostja 01.07.2014 kokkuleppest korteri ja sõiduki tasuta kasutusse andmise osas. Hageja menetlusdokumentidest nähtuvalt ei seo hageja kahju hüvitamise nõuet kostja taganemisega 01.07.2014 kokkuleppest osas, mis reguleerib elatise maksmist ja Xxxsõiduki tasuta kasutusse andmist.
11.Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja taganes 01.07.2014 kokkuleppest arusaamatutel ja otsitud põhjendustel. Asjaolu, kas kostja lõpetas 01.07.2014 kokkuleppe korteri tasuta kasutusse andmise osas õiguspäraselt, on kontrollitud tsiviilasjas nr 2-14-58756. Harju Maakohus leidis 30.05.2016 otsuses tsiviilasjas nr 2-14-58756, et hageja on 01.07.2014 lepingust kehtivalt taganenud. Tallinna Ringkonnakohus märgib 25.10.2016 otsuses tsiviilasjas nr 2-14-58756, et kuna 01.07.2014 leping on kestvusleping, siis vaatamata sellele, et 25.08.2014 avaldus on pealkirjastatud lepingust taganemise avaldusena, on kostja 25.08.2014 avaldusega lepingu üles öelnud. Ringkonnakohus leidis, et kostja on 01.07.2014 lepingu korteri tasuta kasutusse andmise osas kehtivalt üles öelnud (II kd, lk 6 – 9). Kohtu hinnangul ei tõenda kostja poolt esitatud Harju Maakohtu 22.12.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-15-6299, et kostja lõpetas 01.07.2014 kokkuleppe kehtivalt ja õiguspäraselt (I kd, lk 113 – 114). Märgitud kohtumäärusest nähtub, et Xxxesitas hagi kostja vastu 01.07.2014 lepingust taganemise avalduse tühisuse tuvastamiseks, kus Xxxsoovis esialgu kogu 01.07.2014 lepingu täitmist, kuid hiljem loobus auto ja vaidlusaluse korteri kasutamise nõudest. Kuivõrd Xxxloobus osaliselt oma nõudest, keeldus maakohus 22.12.2015 määrusega Xxxhagi menetlusse võtmisest sõiduauto ja korteri kasutusõigust puudutavate nõuete osas. Tallinna Ringkonnakohtu 25.10.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-58756 loeb kohus tõendatuks, et kostja on kehtivalt ja õiguspäraselt lõpetanud Xxxsõlmitud 01.07.2014 korteri tasuta kasutamise lepingu. Kuivõrd kostja lõpetas korteri tasuta kasutamise lepingu kehtivalt ja õiguspäraselt, ei ole
ta korteri tasuta kasutamise lepingut rikkunud VÕS § 81 lg 2 mõttes ning ei tekitanud hagejale kui põhilepinguga kaitstud isikule kahju.
12.Xxxja kostja 01.07.2014 kokkuleppe p 3.1.1 sisaldab lauset, et „Kui laps saab täisealiseks, kohustub kostja korteriomandi tasuta võõrandama lapsele.“ Xxxandis 30.05.2018 kohtuistungil vande all seletuse, et Xxxja kostja tahe oli sõlmida notariaalne leping, mis kindlustaks lapse tuleviku. Xxxväitel otsustasid pooled määrata, et korter jääb Xxxja lapse elamiseks ning pärast seda, kui laps saab täisealiseks, saab ta korteri oma nimele. Xxxmärgib, et kui laps oleks saanud täisealiseks, lubas kostja korteri tasuta lapse nimele panna, et see oleks lapse oma. Xxxsõnul oli kokkulepe sõlmitud nende kolme vahel, sest laps oli alaealine ja Xxxesindas last (II kd, lk 40 – 41). Samuti märgib kostja 26.04.2018 menetlusdokumendis, et ta kohustus korteri hagejale võõrandama, kui hageja saab täisealiseks. Tõlgendades 01.07.2014 kokkuleppe p-s 3.1.1 sisaldavat lauset VÕS § 29 lg-te 4 – 6 alusel koosmõjus Xxxvande all antud seletusega ja kostja 26.04.2018 menetlusdokumendis esitatud seletusega asub kohus seisukohale, et hageja ja kostja soovisid sõlmida korteri müügilepingu, mille kohaselt kohustus kostja korteri hagejale võõrandama, kui hageja saab täisealiseks. Järgnevalt kontrollib kohus, kas märgitud lauses sisaldub eeltoodud kostja ja hageja leping.
13.Kinnisvara omandi üleminek toimub tehingu alusel. TsÜS § 67 lg 1 sätestab, et tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama sätte lg 2 järgi on tehingud ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 näeb ette, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. AÕS § 119 lg 1 näeb ette, et tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud Kohus leiab, et tõlgendades 01.07.2014 kokkuleppe p-s 3.1.1 sisalduvat lauset „Kui laps saab täisealiseks, kohustub kostja korteriomandi tasuta võõrandama lapsele“ TsÜS § 75 lg 1 alusel saab asuda seisukohale, et eeltoodud lauses sisaldub kostja tahteavaldus võõrandada korter hagejale. 01.07.2014 kokkuleppe p 3.1.1 ega muud punktid ei sisalda hageja tahteavaldust korteri müügilepingu sõlmimiseks. Kohtu hinnangul eeldavad AÕS § 641, § 119 lg 1 ja VÕS § 8 lg 1 ja § 9 lg 1 seda, et mõlemad pooled vahetavad tahteavaldused müügilepingu sõlmimiseks. Kuivõrd 01.07.2014 kokkuleppes puudub hageja tahteavaldus müügilepingu sõlmimiseks, ei ole kostja ja hageja kehtivalt korteri müügilepingut sõlminud. Kuivõrd korteri müügileping ei ole kehtivalt sõlmitud, ei saanud kostja müügilepingut ka rikkuda ja tekitada hagejale kahju. Seega tuleb hageja nõue jätta rahuldamata.
14.Alternatiivselt kohus märgib, et isegi juhul, kui 01.07.2014 kokkuleppes sisaldunuks hageja tahteavaldus korteri müügilepingu sõlmimiseks, ei kuuluks hagi rahuldamisele. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt. 01.07.2014 kokkuleppe sõlmimisel oli hageja 4-aastane. Seega oli hageja kokkuleppe sõlmimise ajal piiratud teovõimega isik TsÜS § 8 lg 2 mõttes ja ei saanud TsÜS § 12 alusel ise tehinguid kehtivalt teha. Samas Xxx30.05.2018 kohtuistungil vande all antud seletusest nähtub, et ta esindas
hagejat kostjaga tehingu tegemisel. Kuivõrd tegemist võis olla tasuta korteri omandamise lepinguga, puudus vajadus saada kohtu nõusolek hageja nimel korteri müügilepingu sõlmimiseks perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg 1 ja § 187 p 4 alusel. Lisaks omab tähtsust see, et 01.07.2014 kokkuleppe p-st 3.1.1 nähtuvalt võiks korteri võõrandamine toimuda siis, kui hageja on saanud täisealiseks. Sellisel juhul ei vajagi täisealiseks saanud hageja kohtu nõusolekut kinnisasjaga tehingu tegemiseks. Seega võisid hageja ja kostja sõlmida korteri müügilepingu kehtivalt. 01.07.2014 kokkuleppe p 3.1.1 järgi võisid hageja ja kostja sõlmida korteri müügilepingu tingimusel, et kostja võõrandab hagejale korteri siis, kui hageja saab täisealiseks. Kohtu hinnangul võiks tegemist olla edasilükkava tingimusega sõlmitud tehinguga TsÜS § 102 lg 2 tähenduses. TsÜS § 102 lg 2 sätestab, et tehing on tehtud edasilükkava tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust (edasilükkav tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. 01.07.2014 kokkuleppe p-st 3.1.1 nähtuvalt võisid hageja ja kostja seada korteri võõrandamise kohustuse tekkimise tingimuseks hageja täisealiseks saamise. Seega tekiks TsÜS § 105 lg 1 alusel kostjal kohustus võõrandada hagejale korter siis, kui hageja on saanud täisealiseks. Käesoleval hetkel on hageja 8-aastane ja võimaliku müügilepingu tingimus ei ole veel saabunud, mistõttu ei tekkinud kostjal kohustust hagejale korterit müüa ja hagejal ei tekkinud ka õigust nõuda kostjalt müügilepingu täitmist. Hageja saaks kostjalt nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamist alles siis, kui kostja ei oleks korteri müügilepingut täitnud ja ei oleks hagejale korteri omandiõigust ja valdust üle andnud. Kuivõrd korteri võõrandamise tingimus ei ole veel saabunud, ei saanud kostja korteri müügilepingut rikkuda ja hagejal puudub kahju hüvitamise nõue kostja vastu. Seega ei kuuluks hageja kahju hüvitamise nõue rahuldamisele.
15.Kohus on varasemalt leidnud, et 01.07.2014 kokkuleppe p-s 3.1.1 võivad sisalduda erinevad kokkulepped, mis võivad olla sõlmitud erinevate isikute vahel. Kui asuda seisukohale, et hageja ja kostja sõlmisid 01.07.2014 kokkuleppe p-s 3.1.1 kehtiva korteri müügilepingu, siis ei ole kohtu hinnangul kostja müügilepingust taganenud. Kostja lõpetas 25.08.2014 kokkuleppest taganemise avaldusega tema ja Xxxvahel sõlmitud 01.07.2014 kokkulepped hagejale elatise maksmise ning Xxxsõiduki ja korteri tasuta kasutusse andmise kohta (I kd, lk 8 – 9). Kostja 25.08.2014 avaldusest ei nähtu, et kostja sooviks taganeda tema ja hageja vahel sõlmitud korteri müügilepingust. Kui hageja ja kostja oleksid kehtivalt korteri müügilepingu sõlminud, oleks see endiselt kehtinud. Seega ei ole edukas hageja väide, et edasilükkava tingimusega sõlmitud müügilepingu tingimus tuleb lugeda saabunuks TsÜS § 104 lg 1 alusel, sest kostja taganes põhjendamatult 01.07.2014 kokkuleppest. Kuigi kostja oli vaidlusaluse korteri kolmandale isikule võõrandanud, omandas kostja korteri uuesti 24.04.2018 müügilepinguga (II kd, lk 15 – 20) ja kostja on kantud kinnistusraamatusse korteri omanikuna (II kd, lk 25). Seetõttu puuduks kostjal takistus täita müügilepingut ja võõrandada korter hagejale, kui viimane saab täisealiseks. Antud asjaolu välistaks hageja õiguse nõuda kostjalt kahju hüvitamist ka TsÜS § 107 lg 1 alusel.
16.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagiavalduse rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama sätte lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus jätab hagi rahuldamata, mis annab aluse jätta menetluskulusid hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Samas on hageja alaealine ja menetluskulude hageja kanda jätmine oleks tema suhtes
äärmiselt ebaõiglane. Seetõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Vastuseks kostja taotlusele jätta menetluskulud hageja kanda ja välja mõista menetluskulud hageja seaduslikult esindajalt I. Katškolt märgib kohus, et TsMS § 162 ei näe sellist võimalust ette.
18.TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.