Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Asjaolud ja poolte seisukohad

alusel saab hagejal olla tekkinud nõudeõigus kostja vastu ja kostja ei saa olla ka rikkunud enda kohustust võõrandada korter, mis oleks kaasa toonud kahjulikku tagajärge. Kostja hinnangul ei ole võimalik väita, et kostja ei kavatse oma kohustust võõrandada hagejale korter täita, sest tähtaeg kohustuse täitmiseks ei ole veel saabunud. Põhjendamatu on hageja väide, et kuna kostja võõrandas korteri kolmandale isikule, ei saa ta enam kohustust täita. Kostja on omandanud vaidlusaluse korteri 24.04.2018 müügilepinguga tagasi. Seega saab kostja korteri hagejale võõrandada, kui hageja saab täisealiseks. Kostja ei nõustu, et Xxxja kostja vahel sõlmitud 01.07.2014 kokkuleppe p-s 3.1.1 sedastatud võõrandamiskokkulepet võiks pidada tingimuslikuks tehinguks TsÜS § 102 mõttes. Hageja ei olnud Xxxja kostja 01.07.2014 kokkuleppe osapooleks ja kostjal ei olnud tahet sõlmida hagejaga ühtegi kokkulepet. Hageja on alaealine ja ta ei saa sõlmida iseseisvalt kokkuleppeid. Isegi kui asuda seisukohale, et hageja ja kostja tegid omavahel tehingu, siis hageja ei ole olnud isiklikult antud kokkuleppe osapool ja samuti ei ole hagejat keegi tehingu tegemisel esindanud. Seega ei ole kokkulepet sõlmitud kehtivalt. Tehing eeldab, et mõlemad pooled vahetavad tahteavaldused. Antud juhul ei ole hageja ja kostja tahteavaldusi vahetanud. Kuivõrd hageja on alaealine, siis nõuab võimalik tehing hageja ja kostja vahel kohtu nõusolekut, mida antud juhul ei ole. Kui väita, et tegemist on tingimusliku tehinguga, siis ei ole tehingu tingimus saabunud. Samas ei saa tingimust lugeda saabunuks, sest kostja ei ole käitunud vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja tahteks 01.07.2014 lepingu sõlmimisel oli anda Xxxja hagejale õigus tasuta kasutada elamiseks kostjale kuuluvat korterit. Kostjal ei ole olnud tahet ja kostja ei ole teinud sellist tahteavaldust, mille kohaselt kostja soovis korterit tasuta hageja kasuks käsutada. Kostja märgib, et põhjendamatu on kahjuhüvitisena kostjalt 130 000 euro nõudmine. Hageja on määranud korteri väärtuse 08.02.2017 seisuga, mis ei saa vastata korteri väärtusele hageja täisealiseks saamise seisuga, millal hagejal võiks alles tekkida nõudeõigus kostja vastu ja millal kostja võiks rikkuda kohustust võõrandada korter hagejale, tekitades sellega viimasele kahju. Hageja saab nõuda ainult puhtmajandusliku kahju hüvitamist. Omandiõigusest ilma jäämine ja kaotatud omandiõiguse eest hüvitise nõudmine ei ole puhtmajanduslik kahju. Kohtu põhjendused

VÕS § 389 mõttes, millest tulenev kaitse- ja hoolsuskohustus laieneb ka hagejale. Kohtu hinnangul on täidetud VÕS § 81 lg 2 järgsed eeldused, sest korteri tasuta kasutamisse andmisega on hageja kui kolmanda isiku huvid ja õigused ohustatud samal määral, kui Xxxhuvid ja õigused (VÕS § 81 lg 1 p 1). Samuti võib eeldada Xxxtahet hageja huvisid kaitsta (VÕS § 81 lg 1 p 2). Xxxütlustega vande all on tõendatud, et 01.07.2014 kokkuleppe p-i 3.1.1 sõlmimisel oli poolte tahe kindlustada lapse tuleviku (I kd, lk 40 – 41). Xxxtahet kaitsta hageja huve võib eeldada ka sellepärast, et Xxxpeab hageja emana last ülal pidama ja tema huvide eest seisma. Xxxtahe hageja huvisid kaitsta ja hageja olid kostjale äratuntavad (VÕS § 81 lg 1 p 3). 01.07.2014 kokkuleppe p-st 3.1.1 nähtub ka kostja tahe tagada lapsele kindel elukoht ja seega on usutav, et 01.07.2014 kokkuleppe sõlmimisel lähtus kostja soovist kaitsta hageja huve ja talle oli teada samasisuline lapse ema Xxxtahe. Hageja on kostja tütar ja seega oli hageja kostjale ka äratuntav. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Xxxja kostja vahel 01.07.2014 kokkuleppe p-s 3.1.1 sõlmitud korteri tasuta kasutamise põhileping on hagejat kaitsev leping VÕS § 81 lg 1 mõttes ja põhilepingust tulenes kaitse- ja hoolsuskohustus ka hagejale.

ta korteri tasuta kasutamise lepingut rikkunud VÕS § 81 lg 2 mõttes ning ei tekitanud hagejale kui põhilepinguga kaitstud isikule kahju.

hagejat kostjaga tehingu tegemisel. Kuivõrd tegemist võis olla tasuta korteri omandamise lepinguga, puudus vajadus saada kohtu nõusolek hageja nimel korteri müügilepingu sõlmimiseks perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg 1 ja § 187 p 4 alusel. Lisaks omab tähtsust see, et 01.07.2014 kokkuleppe p-st 3.1.1 nähtuvalt võiks korteri võõrandamine toimuda siis, kui hageja on saanud täisealiseks. Sellisel juhul ei vajagi täisealiseks saanud hageja kohtu nõusolekut kinnisasjaga tehingu tegemiseks. Seega võisid hageja ja kostja sõlmida korteri müügilepingu kehtivalt. 01.07.2014 kokkuleppe p 3.1.1 järgi võisid hageja ja kostja sõlmida korteri müügilepingu tingimusel, et kostja võõrandab hagejale korteri siis, kui hageja saab täisealiseks. Kohtu hinnangul võiks tegemist olla edasilükkava tingimusega sõlmitud tehinguga TsÜS § 102 lg 2 tähenduses. TsÜS § 102 lg 2 sätestab, et tehing on tehtud edasilükkava tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust (edasilükkav tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. 01.07.2014 kokkuleppe p-st 3.1.1 nähtuvalt võisid hageja ja kostja seada korteri võõrandamise kohustuse tekkimise tingimuseks hageja täisealiseks saamise. Seega tekiks TsÜS § 105 lg 1 alusel kostjal kohustus võõrandada hagejale korter siis, kui hageja on saanud täisealiseks. Käesoleval hetkel on hageja 8-aastane ja võimaliku müügilepingu tingimus ei ole veel saabunud, mistõttu ei tekkinud kostjal kohustust hagejale korterit müüa ja hagejal ei tekkinud ka õigust nõuda kostjalt müügilepingu täitmist. Hageja saaks kostjalt nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamist alles siis, kui kostja ei oleks korteri müügilepingut täitnud ja ei oleks hagejale korteri omandiõigust ja valdust üle andnud. Kuivõrd korteri võõrandamise tingimus ei ole veel saabunud, ei saanud kostja korteri müügilepingut rikkuda ja hagejal puudub kahju hüvitamise nõue kostja vastu. Seega ei kuuluks hageja kahju hüvitamise nõue rahuldamisele.

äärmiselt ebaõiglane. Seetõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Vastuseks kostja taotlusele jätta menetluskulud hageja kanda ja välja mõista menetluskulud hageja seaduslikult esindajalt I. Katškolt märgib kohus, et TsMS § 162 ei näe sellist võimalust ette.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.