Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Osaühing TECHEXPORT pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Svetlana Pilden ́i. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 10 lg 1 alusel peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 10 lg 2 p 2 järgi võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Võlgnik jättis võlausaldajatele välja maksmata töölepingute lõppemisel lõpparved, mis koosnesid saamata jäänud töötasust, puhkusetasust, puhkusehüvitisest ja viivise nõuetest. Kahe töötaja puhul ka koondamishüvitisest. Võlausaldajad pöördusid Töövaidluskomisjoni poole, kes rahuldas võlausaldajate nõudeid. Võlausaldajad pöördusid jõustunud otsustega kohtutäiturite poole, kuid viimased ei suutnud täitemenetluses võlgnevusi sisse nõuda. Kokku on võlausaldajatel võlgniku vastu nõudeid summas 28 930.62 eurot. Võlgnik võlgnevust ei tasunud. PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama (PankrS §10 lg 5). Kohus leiab, et võlausaldajad on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõude olemasolu. Võlausaldajad on esitanud nõude tõendamiseks Töövaidluskomisjoni otsused ning kohtutäiturite teated. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik omab arveldusarveid Swedbank AS-is ning Luminor AS-is, mille saldod on 0.00 eurot. Registrikeskuse andmetel võlgniku nimele kinnistuid registreeritud ei ole. Liiklusregistri ja võlgniku andmete kohaselt on võlgniku nimele registreeritud Sadul DAF (reg. märk XXX, esm. reg. aasta 2006), Laadur Doosan (reg. märk XXX, esm. reg. aasta 2008) ja Pegeot Partner (reg. märk XXX). Võlgnikule kuulub serveri süsteem IRON PASS, arvuti kpml HPT1510 ja valvesüsteem Gründig. Eespool loetletud esemete bilansiline väärtus on halduri hinnangul ca 73 281.09 eurot. Halduri hinnangul on serversüsteemi ja arvuti realiseerimine väga keeruline. Sõiduvahendite osas leiab haldur, et neid ei õnnestu realiseerida bilansiväärtusega. Eesti Väärtpaberikeskuse andmete kohaselt ei ole võlgniku nimele registreeritud ühtegi väärtpaberit. Võlgnikule kuulub 100 % osalus Techexport GmbH-s (registrikood HRB704361), asukoht Saksamaa, osaluse nimiväärtus 25 000.00 eurot. Võlgniku debitoorsed võlgnevused moodustavad esitatud andmete kohaselt kokku 628 500.10 eurot, millest 451 540.10 eurot võlgneb võlgniku tütarettevõte Techexport GmbH. Ülejäänud debitoorsed võlausaldajad on GPW SERVICES LIMITED, Halding Corp ning Kemmerling OÜ. Nimetatud isikutel on samuti nõuded võlgniku vastu. Ajutine haldur on tuvastanud võlgnikul kohustusi kokku summas 258 936.93 eurot, millest suurim võlgnevus on Maksu- ja Tolliameti ees, s.o 179 585.84 eurot. Võlgnevus töötajate ees on summas 28 903.62 ning äripartnerite ees 50 447.00 eurot. Ajutise halduri aruande koostamise käigus on seega tuvastatud võlgniku vara, mille orienteeruv väärtus on 548 821.10 eurot ning rahalisi kohustusi kokku 258 936.63 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et kuna võlgnikul puudub majandustegevus ning olemasoleva vara realiseerimine on võimatu arestide tõttu ning debitoorsete võlgnevuste tagastamise perspektiiv on alles selgumisel, ei ole ka kohustuste täitmine hetkel võimalik. Võlgnik on PankrS § 1 lg 2 ja

3 tulenevalt maksejõuetu. Kuna selline võlgniku seisund kestab juba vähemalt aasta, ei saa seda pidada tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutiseks. 26.06.2018.a kohtuistungil võlgnik ajutise halduri aruandega nõustus. Võlgniku selgituste kohaselt äriühingul majandustegevus puudub, võlgnik tunnistab maksejõuetust. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ebaõnnestunud äriprojekt ehk siis muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Ajutise pankrotimenetluse käigus ei ole tagasivõitmise võimalusi tuvastatud. Debitoorseid võlgnevusi on halduri hinnangul kokku summas 628 500.10 eurot. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on PankrS § 86 lg 1 alusel kohustatud võlgniku juhatuse liikmed Alexander Averbukh ja Jekaterina Tkatšjova. Ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden on esitanud tasunõude 12,5 töötunni eest kokku summas 1 125.00 eurot (lisandub käibemaks 225.00 eurot). Võlausaldajad ega võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96.00 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 125.00 eurot (lisandub käibemaks 225.00 eurot) ja tehtud kulutuste eest 76.00 eurot (lisandub käibemaks 15.20 eurot). Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses võlgniku kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Võlausaldajad õigusabikulude nimekirja kohtule esitanud ei ole. Toimiku materjalidest nähtub, et võlausaldajad on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu kokku 80.00 eurot (iga võlausaldaja 10.00 eurot). Kuivõrd käesoleva avalduse esitamisel pidid võlausaldajad tasuma riigilõivu kokku 10.00 eurot (mitte iga võlausaldaja 10.00 eurot), mõistab kohus võlgnikult ühe võlausaldaja, s.o Jelena Tammi, kasuks riigilõivu summas 10.00 eurot. Kohus selgitab ka teistele võlausaldajatele, s.o J P, J Z, M P, M L, N D, O V ja O J, et TsMS § 150 lg 1 punkti 1 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 esimese lause kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle

menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.