Salva Kindlustuse AS hagi M A vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
2255,25 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Salva Kindlustuse AS (registrikood: 10284984; Pärnu mnt 16, 10141 Tallinn; tel: 6800 500); Hageja lepinguline esindaja: K L (e-post: xxx); Kostja: M A (isikukood: xxx; xxx); Kostja lepinguline esindaja: I J (e-post: xxx)
Asja läbivaatamine
21.04.2025 kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Mõista M A’ilt välja Salva Kindlustuse AS-i kasuks 2255,25 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud M A’i kanda.
4.Rahuldada Salva Kindlustuse AS-i menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ja mõista M A’ilt välja Salva Kindlustuse AS-i kasuks menetluskulu 350 eurot. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui
2-24-137704 nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavaldusest nähtub, et hageja on kahjujuhtumina registreerinud liiklusõnnetuse, mis toimus 11.08.2023.a Tallinnas Pärnu mnt 435 juures ning mille käigus kostja, juhtides sõidukit Xxx, reg. nr xxx, tagurdas otsa sõidukile Xxx, reg. nr xxx. Politsei- ja Piirivalveameti 22.08.2023 õiendi kohaselt väärteoasjas nr 2317,23,008439 lahkus kostja liiklusõnnetuse sündmuskohalt jättes selle nõuetekohaselt vormistamata.
2.Liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli sõiduki Xxx, reg. nr xxx juhi tsiviilvastutuse kindlustamiseks sõlmitud Salva Kindlustuse AS-iga liikluskindlustuse leping, väljastatud poliis nr xxx. Sellest tulenevalt hüvitas hageja kannatanule tekkinud kahju, tasudes xxx xxx AS-ile sõiduki Xxx taastusremondi teostamise eest 2255,25 eurot.
3.Hageja esitas kostjale 11.12.2023.a tagasinõude summas 2255,25 eurot.
4.LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Seaduse kohaselt tohib liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkuda ilma sellest politseid teavitamata ainult siis, kui liiklusõnnetuses ei ole keegi kehavigastusi saanud ning liiklusõnnetuses osalenud osapooled on liiklusõnnetuse põhjustamise osas jõudnud kokkuleppele, täites selle kohta vastava kirjaliku vormi. Kuivõrd antud juhul ei olnud nõuded täidetud, on kostja tegevus olnud õigusvastane. Hageja leiab, et kostja oli sündmuskohalt lahkudes vähemalt ettevaatamatu. KarS § 38 järgi ettevaatamatusest teo toimepannud isikul puudub süü, kui ta oma vaimsete või füüsiliste võimete tõttu ei ole suuteline aru saama, mida temalt eeldatakse, või oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtima. Selle sätte kohaselt puudub ettevaatamatusest teo toimepannud isikul süü puudulike vaimsete või füüsiliste võimete tõttu. Selliseid asjaolusid, mis süü käesolevas asjas välistaksid hagejale teadaolevalt puuduvad.
5.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 2255,25 eurot.
6.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Hagiavaldusele lisatud lisa nr 2 Politsei- ja Piirivalveameti 22.08.2023.a õiendi kohaselt väärteoasjas nr 2317,23,008439 lahkus kostja liiklusõnnetuse sündmuskohalt jättes selle nõuetekohaselt vormistamata. Nimetatud politsei otsus on jõustunud, s.t et kostja on politsei otsuses tooduga nõustunud. Nimetatud politsei otsuses on ka selgelt kirjas, et „kostja sõitis otsa sõiduautole Xxx xxx, r/m xxx. Varalise kahju tekkimine on fikseeritud sõiduki vaatluse ja fotodega.“ Seega on kostja väited, et tema avariid ei põhjustanud, paljasõnalised ja tõendamata. Juhul kui sõidukijuhi tegevuses on väärteo koosseis kindlaks tehtud, siis puudub vajadus neid asjaolusid LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel esitatud tagasinõude lahendamisel uuesti käsitleda.
7.Kostja väidab, et lahkus sündmuskohalt, sest ei olnud teadlik õnnetuse toimumises. Hageja kostja väitega ei nõustu. Arvestades esitatud tõendeid (sh fotod sõidukitest) leiab hageja, et piisavalt tähelepaneliku ja hoolsa suhtumise korral pidi kostja aru saama, et toimus liiklusõnnetus ning seega tekkis temale LS § 169 loetletud kohustused, millised ta jättis täitmata. Kostja pidi aru saama, et põhjustas liiklusõnnetuse. Arvestades sõidukite kahjustusi (sõidukil Xxx suur mõlk tagumises kaitserauas), pidi kostja tajuma ka avariiga 2
2-24-137704 kaasnevat lööki ja heli. Vastupidine ei ole eluliselt usutav. Sõiduki Xxx juht V Š on nii politseile kui hagejale esitatud avaldustes märkinud, et “käis kõva pauk“.
KOSTJA SEISUKOHT
8.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja märkis, et hageja esitatud dokumendid on vastuolulised ega tõenda, et kostja on hagi aluseks oleva liiklusõnnetuse põhjustanud, samuti ka seda, et kostja lahkus pärast kindlustusjuhtumit süüliselt ja õigusvastaselt sündmuskohalt.
9.Kostja autol kahju puudub. Arvatavasti on autole Xxx xxx kahju tekkinud kuskil mujal. Väärteomenetluse otsusega nõustus kostja ainult seetõttu, et summa ei olnud suur ja soovis menetluse kiiret lõppu. Seletuskirjas märgitu ja sellele lisatud tõendite kohaselt kostja tegelikult avariid ei põhjustanud. Isegi kui avarii oleks tekkinud nagu kirjeldati, siis süüdi oleks selles Xxx juht, kes ise tagurdas ja oleks sellest tulenevalt olnud õnnetuses süüdi. Samas õnnetuse toimumist ei märganud kostja ega tema kaassõitja, kostja masinal puuduvad vigastused ja selle tõenduseks on politsei poolt tehtud ka pildid.
10.Hagi lisas 1.1 esitatud teates on V Ši kahjujuhtumi kirjeldus. Vale on Vi väide, et juht (kostja) ei eitanud olukorda. Vastupidi, kosja ütles, et tema pole millelegi otsa sõitnud, sest tema auto puuduvad igasugused vigastused ja kui tal on mingi probleem, siis pöördugu politsei poole. Seega kostja ei nõustu väitega, et tagurdas otsa sõidukile Xxx, reg. nr xxx ega ka selles, et on süüdi kahju tekitamises. Kostja lahkus sündmuskohalt, sest ei olnud teadlik õnnetuse toimumises.
11.Kostja 22.08.2023 seletuskirjast politseile: „Juhtisin sõidukit xxx reedel kell 11.00 ajal Juhani lilleäri parklas. Nimelt veendusin, et minu juhitud sõiduki tagant sõitis mööda sõiduauto, alustasin tagurdamist, nähes, et antud sõiduk hakkas tagurdama minu masina taha, jäin seisma, kokkupuudet ei toimunud, ja sõitsin parklast välja. Autol töötavad parkimisandurid, autol kriimud puuduvad, ehk siis tegemist on halbade asjaolude kokku sattumisega. Ka kõrval istuv sõber J S mingit kokkupuute heli ei kuulnud. Masinal on ka veo konks.“ Olles ülekuulamisel politsei jaoskonnas, tehti kostja kaubikust pildid, kriime, mõlke ja punast Xxx värvi kaubikul ei leitud, ka veokonks oli kriimuta, samuti näidati videot, mis oli parklas toimunud, kuigi kõige tähtsam osa ei jäänud linti, sest puu varjutas nähtavust.
12.Politsei algatatud menetlus on puudulik ning tagantjärele on raske asjaolusid tuvastada, sest menetlusdokumentide failis puudub Xxx juhi seletuskiri politseis antud ütluste kohta koos juhi poolt joonistatud skeemiga, kuidas juht sõitis minu kaubikust mööda, peatus ja siis tagurdas kaubiku vastu. Nimetatud seletuskirja on politsei uurija kostjale näidatud ülekuulamise ajal, kuid esindaja vastava taotluse (lisa 3) kohta esitada materjalid kostja esindajale, vastas politsei, et „Teile on edastatud koopiad materjalist täies mahus“(lisa 4). Politsei on saatnud küll ühe skeemi (lisa 5), kuid see ei vasta Xxx juhi tunnistuses märgitus asjaoludele. Samas on teadmata, kes selle skeemi üldse tegi.
13.Xxx juhi seletuse järgi tagurdas kaubik vastu tema auto paremat nurka. Samas fotodel on näha küll Xxx kahjustused, kuid Xxxil sarnased kahjustused puuduvad (lisa 7). Xxxi kaubiku vasaku nurga pamperil on pikad kriimud (lisa 7.1), mis on tekkinud varasemalt, kuid muljumisjäljed puuduvad, samuti ei ole pamper paigalt nihkunud, mis kokkupõrke puhul on tavapärane.
3
2-24-137704
14.Politsei- ja Piirivalveameti 22.08.2023.a õiendi kohaselt väärteoasjas nr 2317,23,008439 lahkus kostja liiklusõnnetuse sündmuskohalt jättes selle nõuetekohaselt vormistamata. Samas on tõendamata, et nimetatud liiklusõnnetus üldse sellistel asjaoludel toimus. Õiendis on kirjas: (Kostja)“ Juhtis mootorsõidukit, ei olnud piisavalt hoolas ja tähelepanelik, oma käitumisega ei hoidunud kõigest, mis võiks ohustada või kahjustada teiste vara. Alustas tagurdamist, tagurdamisel ei veendunud manöövri ohutuses. Sõitis otsa sõiduautole Xxx xxx r/m xxx. Oma sellise tegevusega põhjustas varalise kahju Xxx omanikule R R ja Xxx omanikule xxx OÜ. Varalise kahju tekkimine on fikseeritud sõiduki vaatluse ja fotodega. Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik“. Politsei menetluses on jäetud välja selgitamata, kuidas õnnetus täpselt juhtus, ehk kes kelle autole otsa tagurdas. Kostja ei eita, et tagurdas parkimiskohalt välja, kuid mingit kokkupõrget ta ei märganud, samuti puuduvad tema autol punast värvi kriimud, mis kokkupõrkel oleks pidanud jääma. Lisaks töötavad kaubikul ka parkimisandurid, nii et kui Xxx oleks seisnud tema taga, siis parkimisandurid oleks juht hoiatanud aga parkimisandur ei andnud tagurdamisel mingit signaali. Seega võis tagurdada ja õnnetuse põhjustada hoopis Xxx juht. Samuti pole välistatud, et Xxxl olid kahjustused tekkinud juba varem.
15.Vastuoluline on Xxx juhi seletus, et kuulis kõva pauku, kuid kostja ega tema kaassõitja mingit pauku ei kuulnud. Politsei õiendil on märgitud, et ka Xxxi omaniku autole tekitati kahju, mis on tõendatud fotodega aga fotol kokkupõrkele viitavad kahjustused puuduvad. Seega on täiesti usutav, et kostja ei teadnud midagi liikuskahju tekkimisest ja seega ei ole õige väita, et ta lahkus pärast kindlustusjuhtumit süüliselt ja õigusvastaselt.
16.Politsei uurija tegi kostjale ettepaneku, et teeme kiirmenetluse, kostja maksab trahvi ja liikluskindlustus on kohustatud korvama Xxx kahjud. Ei ole teada, kas politsei oli teadlik, et väärteos süüdimõistmise korral nõuab kindlustus kostjalt välja tagasinõudena tekitatud kahju, kuid kostjale seda ei öeldud. Seetõttu ei kaevanud kostja seda otsust ka edasi, sest trahv ei olnud suur ja kostja järeldas politsei jutu põhjal, et sellega on asi lõpetatud. Samas kostja ei tunnistanud ennast õnnetuses süüdi. Uurija tegi otsuse ainult süüteoteate info põhjal, eeldades, et see on õige ja jättis kõik kostja väited arvestamata, eeldades, et need on valed, kuigi tõendid olid pooltel vasturääkivad. Tegemist ei ole ausa menetlusega vaid ilmse sooviga menetlus kiirelt lõpetada.
17.Lisaks ei olnud kostjal mingit põhjust lahkuda, sest isegi kui ta oli õnnetuse tekitamises süüdi (aga seda ole tõendatud), omas ta kehtivat liikluskindlustuslepingut, mis korvab kahju kannatajale, seega puudub sündmuskohalt põgenemiseks igasugune mõistlik põhjendus või eesmärk. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid kostja tahtlust põgeneda sündmuskohalt.
18.Kostja palub J S kirja käsitleda dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg-te 1 ja 2 alusel. Kirjas on piisavalt täpselt selgitanud lillepoe juures toimuvaid asjaolusid. Kiri on käsitatav menetlusosaliseks mitteoleva isiku kirjana TsMS § 272 lg 2 mõttes ning selle tõendikvaliteeti ei välista ainuüksi asjaolu, et kiri on adresseeritud kohtule. Kiri ei ole käsitatav tunnistaja ütlusena TsMS § 251 või § 253 mõttes, kuid on hinnatav koos muude tõenditega TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel (RKTKo 3-2-1-74-11 p 26).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4
2-24-137704
19.Hagi hind käesolevas asjas on TsMS § 124 lg 1 kohaselt 2255,25 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel.
20.Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus TsMS § 232 lg 1 lähtuvalt tsiviilasjas kogutud tõenditele tuginedes, kas menetlusosaliste väited on tõendatud või mitte.
21.Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 2255,25 eurot. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et hagi on tõendamata.
22.LKindlS § 8 lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtum kolmandale isikule kahju tekitamine juhul, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused:
kahju on tekitatud sõidukiga, mille suhtes kehtib käesolevast seadusest või sõiduki põhiasukoha riigi õigusaktist tulenev kindlustuskohustus;
kahju on tekitatud realiseerumisega;
esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ning tekitatud kahju vahel;
kahju on tekitatud teel või muul sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal.
sõiduki
liikluses
käitamisele
iseloomuliku
riski
23.LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal tagasinõudeõigus, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. RKTK on 13.11.2017 otsuse nr 2-16-5564 punktis 11 leidnud, et kui kindlustusandja on kannatanud isikule kahju hüvitanud ning kindlustusandjal on LKindlS § 53 lg 1 p 4 alusel tagasinõue sõidukijuhi vastu, on tegemist nõude üleminekuga seaduse alusel (VÕS § 173 lg 3 p 4) kannatanult kindlustusandjale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Kui kostja(d) on rikkunud raha maksmise kohustust, on hagejal õigus nõuda selle täitmist vastavalt VÕS § 101 lg 1 ja VÕS § 108 lg 1 sätestatule.
24.Puudub vaidlus, et kostja juhtis 11.08.2023 Tallinnas Pärnu mnt 435 juures sõidukit Xxx, reg. nr xxx. Eelnimetatud sõiduki liikluskindlustus oli õnnetuse ajal (11.08.2023) sõlmitud 5
2-24-137704 hageja poolt (dtl 30). Hagejat teavitati 15.08.2023 liiklusõnnetusest (dtl 27 jj), kus märgiti järgnevat: „Mina, V S, pöörasin Pärnu maanteelt sisse puukooli parklasse. Möödusin bussist, et sinna kõrvale parkida. Bussil tuled ei põlenud, möödusin ja hakkasin parkimiskohale pöörama. Parkimiskoha kõrval olid konteinerid- kuna polnud kindel, et neist mööda saan, siis peatusin hetkeks, et tagurdada ja manööver lõpuni teha. Sel hetkel kui peatusin käis kõva pauk. Valge buss tagurdas meie autole sisse (paremasse tagumisse nurka). Enne kui jõudsime autost väljuda, sõitis buss minema. Bussi numbrimärki ei näinud. Läksime puukooli küsima, ehk on neil kaamerad, et bussi number tuvastada. Ei saanud abi sealt. Helistasime politseisse, et olukord fikseerida. Hiljem saime siiski puukooli teenindajalt juhi telefoninumbri. Helistasin juhile, kes ei eitanud olukorda. Küll aga väitis, et meie sõitsime hoopis talle konksu otsa (meie auto kahjud seda väidet ei toeta). Kahjuks juht autost välja ei tulnud, ning lahkus sündmuskohalt veendumata, et auto või inimestega kõik korras on. Infoks veel, et Xxxis oleme käinud nüüdseks autot näitamas ja pildistamas, samuti palus politsei, et käiksime ka politseis pildistamas ära (seda pole veel jõudnud teha).“
25.Riigikohus on lahendi nr 2-19-108066/45 p-ides 12 – 17 märkinud järgmist: „Kohtud on tuvastanud, et kostja põhjustas 26. novembril 2018 kell 5 hommikul Võru linnas Vilja 35 maja juures sõidukiga Nissan liiklusõnnetuse, sõites otsa pargitud sõidukile BMW, ning lahkus sündmuskohalt ilma politseid või teise sõiduki omanikku teavitamata (ringkonnakohtu otsuse p 9.1). Kolleegium nõustub kohtutega, et selliselt tegutsedes rikkus kostja LS § 169 lg-st 5 tulenevat kohustust, s.o jättis liiklusõnnetusest politseile teatamata olukorras, kus varalise kahju saaja ei olnud teada. Samuti rikkus kostja LS § 169 lg-st 6 tulenevat kohustust, kui liigutas enda liiklusõnnetuses osalenud sõiduki lähedalolevasse parklasse enne politsei liiklusõnnetuse toimumise kohale saabumist. Eelnimetatud sõidukijuhi liiklusõnnetuse järgsete kohustuste täitmata jätmine muudab kostja lahkumise kindlustusjuhtumi toimumise kohalt õigusvastaseks LKindlS § 53 lg 1 p 2 mõttes. Lisaks sellele, et sõidukijuht peab regressinõude tekkimiseks olema kindlustusjuhtumi toimumise kohalt lahkunud õigusvastaselt, peab selline tegu LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt olema toime pandud süüliselt. Kolleegium märgib, et kui sõidukijuhile etteheidetav käitumine seisneb liiklusseaduses sätestatud normide rikkumises ja vastab ühtlasi mõnele süüteokoosseisule, ei saa süülisuse hindamisel juhinduda VÕS sätetest. Nimelt ei saa käitumise süülisus olla abstraktne, vaid seda tuleb hinnata seostatuna kindla õigusvastase teo või tagajärjega. Seega on maakohus ja ringkonnakohus ebaõigesti käsitlenud kostja käitumist pärast liiklusõnnetuse põhjustamist sündmuskohalt lahkumisel VÕS § 104 alusel, leides, et kostja oli selliselt käitudes vähemalt hooletu, jättes järgimata käibes vajaliku hoole. Ekslik on ka ringkonnakohtu seisukoht, et LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel esitatava regressinõude puhul kehtib kostja süü presumptsioon. Süü presumptsioon kehtib kahju õigusvastase tekitamise korral (VÕS § 1050 lg 1), kuid praegusel juhul ei nõua hageja kostjalt kahjuhüvitist deliktiõiguslikul alusel (vt ka Riigikohtu 28. novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-06, p 11). Hagejale kui kindlustusandjale on seaduse alusel üle läinud kahjuhüvitise nõue, mis algselt tekkis kahju kannatanud isikul ja mille kindlustusandja on kannatanule tasunud. Kannatanul kahju tekitaja vastu tekkiv kahjuhüvitise nõue on oma olemuselt küll õigusvastaselt kahju tekitamisest tulenev nõue (nõude aluseks saavad olla VÕS § 1056 koos §-ga 1057 või VÕS § 1043 koostoimes VÕS § 1045 lg 1 p-ga 5, vt ka LKindlS § 23 lg 1), kuid regressinõude üle otsustamisel lähtutakse kindlustussuhte kohta käivatest õigusnormidest ja lepingusätetest, mitte VÕS 53. peatükist. LKindlS § 53 lg 1 p 2 tuleb kolleegiumi arvates sisustada selliselt, et kindlustusandja tagasinõudeõiguse tekkimise eeldusena peab sõidukijuht olema käitunud viisil, mis vastab kas LS § 236 või § 237 6
2-24-137704 süüteo koosseisule. Mõlemad nimetatud süüteokoosseisud käsitlevad liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhi kohustuste rikkumist. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, justkui võimaldaks LKindlS § 53 lg 1 p 2 kindlustusandjal esitada kostja vastu tagasinõude üksnes juhul, kui kostja tegevuses esinesid LS § 237 tunnused (s.o kui kostja põgenes sündmuskohalt). LKindlS § 53 lg 1 p 2 eesmärk on eelkõige tagada, et kahju põhjustaja ei jääks tuvastamata ning kannatanule tekitatud kahju saaks hüvitatud. Seadusandja on soovinud suunata liiklusõnnetuse põhjustanud isikuid käituma sellele eesmärgile vastavalt, s.o mitte lahkuma sündmuskohalt ilma selleks kehtestatud nõudeid järgimata. Kui kahju põhjustaja lahkub süüliselt sündmuskohalt, rikkudes õigusaktidega kehtestatud käitumisjuhiseid ja tegemata vähimatki selleks, et tema isikut oleks võimalik hiljem kahju kindlakstegemise ja hüvitamise eesmärkidel tuvastada, ega esine ka süüd välistavaid asjaolusid, saab lugeda kindlustusandja tagasinõude eeldused selles osas täidetuks. Riigikohus on alates 1. oktoobrist 2014 kehtiva LKindlS § 53 lg 1 p-ga 2 sõnastuselt sarnase, kuid praeguseks kehtetu LKindlS2001 (RT I 2001, 43, 238) puhul märkinud, et sellise regressinõude (LKindlS2001 § 48 lg 2 p 7) lahendamisel on kohus pädev tuvastama liiklusõnnetuse toimumise kohalt õigusvastast lahkumist ka siis, kui sõidukijuhti pole selle eest väärteomenetluses karistatud (vt Riigikohtu 28. novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-06, p 10). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde ning täpsustab, et LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaldamisel saab kohus liiklusõnnetuse kohalt lahkumise asjaolusid hinnata autonoomselt, andmata neile karistusõiguslikku hinnangut. Kui aga sõidukijuhi tegevuses on väärteo koosseis kindlaks tehtud, võib puududa vajadus neid asjaolusid LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel esitatud tagasinõude lahendamisel uuesti käsitleda. Praegusel juhul on kohtud märkinud, et kostjat ei ole väärteomenetluse korras sündmuskohalt põgenemise eest LS § 237 alusel karistatud. Maakohus ega ringkonnakohus ei ole ka LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaldamise käigus andnud omapoolset hinnangut, kas kostja lahkumist sündmuskohalt võinuks kindlustusandja tagasinõude kontekstis käsitada põgenemisena. Väärteokoosseisule vastava käitumise puhul loetakse isik KarS § 32 lg 1 kohaselt teo toimepanemises süüdiolevaks, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. Kostja käitumises on tuvastatud LS § 236 lg-s 1 sätestatud väärteo koosseis ning puuduvad andmed selle kohta, et kostja ei oleks olnud süüvõimeline või et oleks esinenud muid süüd välistavaid asjaolusid. Seega on täidetud LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaldamise mõlemad eeldused, s.o kostja lahkumine liiklusõnnetuse toimumiskohalt oli nii õigusvastane kui ka süüline.
26.Käesoleval juhul on kohtule teada, et kostja on väärteomenetluse korras liiklusõnnetusest mitteteatamise eest LS § 236 alusel karistatud (dtl 29). Väärteoasja õiendist nähtub järgnev väärteo kirjeldus: „Juhtis mootorsõidukit, ei olnud piisavalt hoolas ja tähelepanelik, oma käitumisega ei hoidunud kõigest, mis võiks ohustada või kahjustada teiste vara. Alustas tagurdamist, tagurdamisel ei veendunud manöövri ohutuses. Sõitis otsa sõiduautole Xxx xxx r/m xxx. Oma sellise tegevusega põhjustas varalise kahju Xxx omanikule R R ja Xxx omanikule xxx OÜ. Varalise kahju tekkimine on fikseeritud sõiduki vaatluse ja fotodega. Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik.“ Kostja on kinnitanud, et teda on väärteomenetluse korras karistatud. Kostja on märkinud, et (i) tema autol kahjustused puuduvad, kostja ega tema kaassõitja mingit pauku ei kuulnud; (ii) Xxx xxx r/m xxx kahjustused on arvatavasti tekkinud kuskil
7
2-24-137704 mujal; (iii) väärteomenetluses, mis oli puudulik, ei ole kinnitamist leidnud, et kahju põhjustas kostja; (iv) Xxx xxx r/m xxx tagurdas kostja sõidukile otsa. Kohus leiab, et kostja vastuväited on ainetud. Esmalt on väär kostja väide, et tema juhitud sõidukil kahjustused puuduvad. Kostja enda esitatud fotolt nähtub, et sõiduki tagumise põrkeraua vasakul küljel on kriimustused (dtl 55). Samuti nähtub, et Xxx xxx r/m xxx tagumisel paremal poritiival ning tagumise stange parempoolses küljes on kahjustused – kerged kriimustused ja mõlgid (dtl 78). Nimetatud sõidukite viidatud kahjustused asuvad selliselt, et on tõenäoline, et need on tekkinud vaidlusaluse kokkupõrke tulemusel – need asuvad sellises asukohas ning kõrgusel. Asjaolu, et kostja juhitud sõiduki tagumisel stangel puuduvad punase värvi jäljed, ei ole määrav, kuivõrd kokkupõrge toimus parklas, kus eelduslikult ei ole võimalik saavutada sellist kiirust ja kokkupõrketugevust, et kahjustada saanud sõiduki värv kanduks üle kostja juhitud sõidukile. Ka kahjustatud sõidukist tehtud fotodelt ei nähtu, et sõiduki küljest oleks värvi eemaldunud, nähtuvad vaid kerged kriimustused. Tõendamata on kostja väide, et Xxx xxx r/m xxx tekkinud kahjustused oleksid olnud olemas juba varasemalt. Väär on kostja väide, et väärteomenetluses ei ole kinnitamist leidnud, et kahju põhjustas kostja. Kostja küll oma seletuses ei tunnistanud otsesõnu liiklusõnnetuse põhjustamist, kui otsuse (dtl 67 jj) kohaselt, millega kostja on nõustunud, on kostjat väärteomenetluses karistatud järgmiste rikkumiste eest:
LS § 223 lg 1 - mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni;
LS § 236 lg 1 - liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
Seega on väärteomenetluses kinnitamist leidnud, et kahju põhjustas just kostja. Kostja ei ole vastavat otsust vaidlustanud. Seega on ainetu ja muude tõenditega vastuolus kostja väide, et Xxx XXX r/m xxx tagurdas hoopis kostja juhitud sõidukile otsa. Tunnistaja, kes oli vaidlusaluse sündmuse ajal Xxx XXX r/m xxx juht, selgitas istungil, et ta sõitis kostja juhitud kaubiku tagaosast mööda ning jäi seisma, et parkimiskohale sisse manööverdamiseks veidi tagurdada (vt ka dtl 77 skeem). Enne, kui juht jõudis tagurdama asuda, käis kõva pauk ning sõiduk vappus (dtl 136, istungiprotokoll, alates ajamarker 00:11:13). Arvestades eeltoodut, on ilmne, et kostja tekitas kahju ning kostja pidi aru saama, et on põhjustanud liiklusõnnetuse. Kostja arusaamist kinnitab ka asjaolu, et kui Xxx XXX r/m xxx juht pärast õnnetust helistas, väitis kostja, et hoopis Xxx XXX r/m xxx juht sõitis vastu kostja juhitud sõiduki kärukonksu. Kui vastaks tõele kostja väide, et temal kokkupõrkest mingit aimdust ei tekkinud, poleks kostjal alust ka olnud väita, et just tema sõidukile sõideti otsa. Puudub vaidlus, et kostja ei jäänud sündmuskohale, vaid lahkus peatumata ega naasnud ka pärast Xxx XXX r/m xxx juhi telefonikõnet. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et 8
2-24-137704 ta oleks õnnetusest teavitanud politseid (ei vahetult pärast liiklusõnnetust ega ka hiljem). Kostjal oli vastav kohustus LS § 169 lg-st 5 tulenevalt. Selliselt tegutsedes rikkus kostja LS § 169 lg-st 5 tulenevat kohustust, s.o jättis liiklusõnnetusest politseile teatamata olukorras, kus varalise kahju saaja ei olnud teada. Kostja ei ole esile toonud ka seda, et ta oleks teinud omalt poolt kõik, et tema isik ei jääks tuvastamata ning kannatanule tekitatud kahju saaks hüvitatud. Kostja ei ole tõendanud, et oleks esinenud LS § 169 lg 4 nimetatud asjaolud, mis välistanuks tema kohustuse politseid liiklusõnnetusest teavitada. Eelnimetatud sõidukijuhi liiklusõnnetuse järgsete kohustuste täitmata jätmine muudab kostja lahkumise kindlustusjuhtumi toimumise kohalt õigusvastaseks LKindlS § 53 lg 1 p 2 mõttes. Lisaks sellele, et sõidukijuht peab regressinõude tekkimiseks olema kindlustusjuhtumi toimumise kohalt lahkunud õigusvastaselt, peab selline tegu LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt olema toime pandud süüliselt. LS §-s 236 on ette nähtud karistus liiklusõnnetusest mitteteatamise eest. LS §-s 237 on ette nähtud karistus liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise eest. Seejuures tähendab põgenemine LS mõttes süülist lahkumist liiklusõnnetuse sündmuskohalt (vt RKTKo nr 3-2-1-105-06, p 11). Kohus on ülal leidnud, et kostja pidi aru saama, et on toimunud liiklusõnnetus ning tekkinud on varaline kahju nii tema kasutuses olnud varale kui ka kolmandale isikule kuuluvale varale. Seega, jättes politsei teavitamata ning lahkudes sündmuskohalt, oli kostja tegevus süüline. Puuduvad andmed selle kohta, et kostja ei oleks olnud süüvõimeline või et oleks esinenud muid süüd välistavaid asjaolusid. Seega on hageja tagasinõude eeldused LKindlS § 53 lg 1 p 2 järgi täidetud.
27.Liiklusõnnetuse tulemusena sai sõiduk Xxx XXX r/m xxx kahjustada. Xxx xxx AS parandas sõiduki kahjustused ning esitas hagejale remondiarve summas 2255,25 eurot (dtl 32). Hageja hüvitas sõiduki parandamise kulu 2255,25 eurot (dtl 33). Kostja ei ole vaidlustanud hüvitise suurust. Kostja ei ole kahju hüvitanud.
28.Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et hageja tagasinõue on põhjendatud ja kohus rahuldab hageja nõude.
29.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
30.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on hagi rahuldanud, mistõttu tuleb kulud jätta kostja kanda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
31.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu summas 350 eurot. Hageja kinnitab, et kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega.