Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja 1(3)

2-18-4384 esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Eesti Haigekassa esitas hagi kostja vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt nähtub Viru Maakohtu 25. jaanuari 2017 kohtulahendist nr 1-16-10847, et kostja on süüdi tunnistatud 26. septembril 2016 A J (edaspidi kannatanu) tervisekahjustuste tekitamises. Kostja teo tagajärjel pöördus kannatanu tervisekahjustuste raviks SA Narva Haigla poole. Hageja tasus AS-le Narva Haigla raviteenuste arvete seeria EI nr 2225021 ja seeria EI nr 2225513 alusel kannatanule osutatud tervishoiuteenuste eest kokku summas 87,37 eurot. Seega on hageja tasunud kannatanu eest ravikindlustushüvitisi summas 87,37 eurot. Kannatanu vajas kostja teo tõttu saadud tervisekahjustuste raviks tervishoiuteenuseid, mida kannatanule osutas tervishoiuteenuse osutaja. Seega leidis aset kindlustusjuhtum, mida tõendavad hagile lisatud raviteenuste arved. Hageja ja AS Narva Haigla vahel on sõlmitud ravi rahastamise leping. Kannatanu oli ravikindlustuse andmekogu andmetel ravikindlustushüvitiste saamise ajal ravikindlustatud RaKS-e alusel. Kannatanule võimaldatud tervishoiuteenused on osutatud meditsiinilisel näidustusel ja kantud tervishoiuteenuste loetellu. Viru Maakohtu 25. jaanuari 2017 kohtulahendist nr 1-16-10847 nähtub, et nimetatud kindlustusjuhtumi toimumise eest vastutab kostja. Hageja saatis õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks kostjale 15. veebruaril 2017 nõudeavalduse nr 53.4/5670-1 summas 87,37 eurot kostja elukoha aadressile. Kostja sai nõudeavalduse 29. märtsil 2017 kätte. Käesoleva ajani ei ole kostja hagejaga ühendust võtnud ning kahjusumma on täies ulatuses hüvitamata. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 87,37 eurot ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. 2(3)

2-18-4384

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastust hagile ei esitanud, loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 231 lg 2 alusel loeb kohus hageja esitatud ja kostja poolt omaksvõetud asjaolud tõendatuks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ravikindlustusseaduse (RaKS) § 26 lg 1, võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 492 lg 1, VÕS § 1043, VÕS § 127 lg 1 ja lg 4, VÕS § 136 lg 1; VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks 87,37 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja on avaldanud, et hagejal menetluskulud puuduvad (t.l.-3) ning seega ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Hagejale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.