Tsiviilasi Harju Maakohtu 26.06.2017 otsus ja täiendav otsus Vaidlustatud kohtulahend 266,75 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses N.X.V apellatsioonkaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A.E (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Ivo Kallas Kostja N.X.V (registrikood XXX), seaduslik esindaja V.Z
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
1(7)
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 26.06.2017 otsus ja täiendav otsus lõppjärelduses muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
3.Võtta asja juurde A.E poolt esitatud väljavõte portaalist hange.ee, JP arvamus, EP arvamus ja N.X.V poolt esitatud JP kutsetunnistuse väljatrükk.
4.Tagastada N.X.V-le apellatsioonimenetluses esitatud poolte e-kirjavahetus 6. oktoobrist 2013, töövõtuleping, teostatud tööde akt, kutsetunnistus, kutsestandard, väljavõte portaalist hange.ee, hageja küttesüsteemi põhimõtteline skeem, poolte 24.10.2013 e-kirjavahetus, kinnitus esimese osamakse tasumise kohta.
5.Poolte menetluskulud apellatsiooniastmes jäävad N.X.V kanda. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast käesolevas asjast tehtud kohtuotsuse jõustumist mõistliku aja jooksul tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus
1.A.E esitas 19.10.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse N.X.V vastu võla saamiseks. Maakohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. 18.11.2016 määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis tsiviilasja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.09.12.2016 esitas A.E (hageja) maakohtule hagi N.X.V (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võla 200 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 50,57 eurot ja edasiulatuva viivise kuni nõude tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagi kohaselt oli poolte vahel 11.10.2012 sõlmitud töövõtuleping, mida kostja rikkus, jättes oma lepingulised kohustused osaliselt täitmata. Lepingu p 2.1 kohaselt kohustus kostja teostama põrandakütte projekteerimise ja paigaldamise tööd, mis sisaldasid projekti, põrandaküttetoru koos paigaldusega, metallkollektorite paigaldust I ja II korrusele, pealevoolu ja tagasivoolutoru paigaldust I ja II korrusele, survestamist, dokumentatsiooni koostamist, põrandate valamistöid 100mm kihiga, põrandavalamist kogu majas 190 m2 ulatuses ja saalungite ehitamist II korrusele tellija materjalidega. Kostja teostas tööd ajavahemikul 11.19.10.2012. 2013 oktoobris ilmnes, et kostja jättis ühendamata peale- ja tagasivoolu torud kollektoritega elamu I ja II korrusel. Hageja teavitas puudustest koheselt ka kostjat ja andis
2(7)
kostjale täiendava võimaluse puuduste kõrvaldamiseks. Kostja keeldus puudusi kõrvaldamast. Seetõttu tellis hageja puuduste kõrvaldamise töö OÜ-lt ESTEM TEHNIKAKAUBAD ja tasus tööde eest 200 eurot, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja põhinõue on alusetu, kuna pooltevaheline töövõtuleping ei näinud ette kostja poolt selliste tööde teostamist, mille tegemata jätmist hageja kostjale ette heidab. Samuti on alusetu viivisenõue. Kostja on kõik lepingukohased tööd teostanud. Kostja juhtis tööde teostamise ajal ja ka hiljem hageja tähelepanu sellele, et kollektorite ühendamine torudega tuleb hagejal tellida kolmandalt isikult. Seejuures puudusid tööde üleandmisel-vastuvõtmisel hagejal pretensioonid teostatud töödele. Kostja pakkus hagejale kompromissi, millega hageja ei nõustunud. Lisaks pakkus kostja hagejale probleemi lahendamist enne kui hageja pöördus kolmanda isiku poole. Maakohtu lahend
4.Maakohus rahuldas 26.06.2017 otsusega ja täiendava otsusega hagi, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 200 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 50,75 eurot ja viivise põhivõlalt alates 10.12.2016 kuni põhivõla täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Otsuse põhjendustes viitas maakohus VÕS § 641 lg 2 p-le 2, § 642 lg-tele 1-3, § 646 lg-tele 1 ja 5 ning leidis, et kuigi vaidlusalune töö (küttesüsteemi peale- ja tagasivoolu torude ühendamine kollektoritega) ei olnud töövõtulepingus eraldi sõnastatuna ära märgitud, kuulus see töö töövõtulepingu tööde hulka nii VÕS § 641 lg 2 p 2 kui ka töövõtulepingu p 5.1.6 kohaselt. Töövõtulepingu p-s 5.1.6 leppisid pooled kokku, et kostja kohustub töövõtjana ilma eraldi kokkuleppeta teostama ka sellised tööd ja toimingud, mis ei ole lepingus ega selle lisades selgesõnaliselt ette nähtud, kuid mille tegemine on tavapäraselt vajalik lepingu kohaseks täitmiseks ja eesmärgi saavutamiseks ning mis olemuslikult kuuluvad töö hulka. Kuna kostja võttis omale kohustuse teostada põrandakütte paigaldamise tööd, sh küttetorude ja kollektori paigaldamise tööd, pidi kostja lepingu eesmärgi saavutamiseks teostama ka küttetorude ja kollektori ühendamise tööd. Juhul, kui ühendamise tööd ei oleks kuulunud töövõtulepinguga kokkulepitud tööde hulka, oleks kostja pidanud seda töövõtulepingus sõnaselgelt väljendama, teistsugune poolte lepinguliste suhete tõlgendamine oleks tarbijast hageja suhtes kohtu hinnangul äärmiselt eksitav. Kostja väide, et kostja pakkus hagejale probleemi lahendamist enne kui hageja pöördus kolmanda isiku poole, ei vasta tõele. Kostja viidatud (kostja vastuse lisa 2) 24.10.2013 kell 10:38 saadetud e-kirjas ütleb kostja, et ta ei pea töövõtulepingu järgi ühendustöid teostama ja ta ei näe oma töös mingeid puudujääke. Kostja oli nõus minema kohale vaatama ja paigaldajat konsulteerima, mitte aga ühendustöid teostama. Kostja väited, et ta juhtis tööde teostamise ajal suuliselt hageja tähelepanu sellele, et torude ja kollektorite ühendamise tööd tuleb eraldi tellida ning samuti peale tööde teostamist kirjalikult (24.10.2013 e-kiri), on asjasse puutumatud. Asjaolust, et kostja teatud tööd ei tee, oleks kostja pidanud hagejat teavitama enne lepingu sõlmimist (või oleks see pidanud olema märgitud lepingus).
3(7)
Kostja esitatud fotomaterjalidega ei ole tõestatud, et kostja oleks vaidlusalused ühendustööd teostanud. Fotod tõestavad, kui üldse, üksnes ülejäänud osas lepingu täitmist, millises osas vaidlust ei ole. Kostja seisukoht, et kuna kostja on hagejale tööd üleandnud ja hagejal puudusid sel ajal kostja vastu pretensioonid, vabaneb kostja vastutusest töös esinevad puudused kõrvaldada või kohustusest hüvitada tööde lepingutingimustele vastavusse viimise kulu, ei vasta seadusele. Seadus ei välista lepingutingimuste mittevastavusele tuginemist peale tööde vastuvõtmist, vaid tööde vastuvõtmise aeg paneb üksnes jooksma puudustest teatamise tähtaja (VÕS § 642 lg 2). Eeltoodust tulenevalt kuulusid põrandaküttesüsteemi peale- ja tagasivoolutorude kollektoritega ühendamise tööd kostja töövõtulepingust tulenevate kohustuste hulka ning kostja oleks pidanud need teostama, mistõttu oli hagejal õigus kostjapoolse tööde tegemise keeldumise tõttu VÕS § 646 lg-te 1 ja 5 (ning töövõtulepingu p-de 5.4.3 ja 5.4.4.) alusel tellida kolmandalt isikult kostja poolt tegemata jäänud tööde teostamine ja nõuda kostjalt vastavate kulutuste hüvitamist. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista vastavate kulutuste hüvituseks 200 eurot. Kuivõrd hageja põhinõue kuulub rahuldamisele, on põhjendatud ka hageja poolt taotletud seadusejärgse viivise nõue. Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 50,75 eurot ja viivis põhivõlalt alates 10.12.2016 kuni selle tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista (VÕS § 113 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud kostja. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Apellatsioonkaebus
5.Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 29 lg 5 p-s 5 sätestatut, mille kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust. Töövõtulepingus on selgelt sõnastatud, et teostada tuleb metallkollektorite ning pealevoolu ja tagasivoolutoru paigaldus I ja II korrusele, mitte ühendamine. Seejuures sõnastab OÜ ESTEM TEHNIKAKAUBAD vaidlusaluse töö oma arve peal: Põrandakütte kollektorite ühendamine peamagistraaliga, esimesel ja teisel korrusel. Kuna ühendamine ja paigaldamine ei ole antud erialal sama tähendusega, ei kuulu ühendustööd lepingutingimuste hulka, sest pole lepingus sõnastatud. Vastus apellatsioonkaebusele
6.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid muuta tuleb selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele.
8.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kuidas tõlgendada poolte tahet töövõtulepingu eseme määratlemisel. Selleks, et kindlaks teha, kas pooled leppisid kokku peale- ja tagasivoolu torude ühendamises kollektoritega elamu esimesel ja teisel korrusel, peab kohus lepingut tõlgendama, et kindlaks teha lepingupoolte ühine tegelik tahe. Lepingu tõlgendamisel tuleb järgida VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reegleid.
4(7)
9.VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Samas on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka VÕS § 29 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (VÕS § 29 lg 4). Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti VÕS § 29 lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Seega tuleb töövõtulepingu tõlgendamisel arvestada ka sellega, mis oli vaidlusaluse lepingu olemus ja eesmärk ning kuidas lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (vt lepingu tõlgendamise kohta RKTKo 3-2-1-112-15).
10.Maakohus märkis, et kuigi vaidlusalune töö ei olnud töövõtulepingus eraldi sõnastatuna ära märgitud, kuulus see kokkulepitud tööde hulka nii VÕS § 641 lg 2 p 2 kui ka töövõtulepingu p-s 5.1.6 sätestatud tingimuse kohaselt. Töövõtulepingu p-s 5.1.6 kohaselt kohustub töövõtja ilma eraldi kokkuleppeta teostama ka sellised tööd ja toimingud, mis ei ole lepingus ega selle lisades selgesõnaliselt ette nähtud, kuid mille tegemine on tavapäraselt vajalik lepingu kohaseks täitmiseks ja eesmärgi saavutamiseks ning mis olemuslikult kuuluvad töö hulka. Maakohtu järeldusest, et kuna kostja võttis endale kollektori paigaldamise tööd, pidi kostja lepingu eesmärgi saavutamiseks teostama ka küttetorude ja kollektori ühendamise tööd, ei ole võimalik aru saada, kuidas maakohus vastava järelduseni jõudis. Seejuures ei nähtu otsusest, et maakohus oleks sellist järeldust tehes hinnanud lepingut VÕS § 29 reeglite järgi. Sellega on maakohus rikkunud otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 669 lg 1 p 5, § 436 lg 1). Ringkonnakohus saab nimetatud menetlusliku minetuse kõrvaldada.
11.Hageja avaldus portaalis hange.ee vastab õiguslikus mõttes ettepanekule esitada pakkumus (VÕS § 16 lg 3 mõttes). Vastates hagejale tegi kostja sellega pakkumuse lepingu sõlmimiseks (VÕS § 16 lg 1 mõttes). Poolte tahte väljaselgitamiseks on võimalik kasutada lepingueelsete läbirääkimiste käigus tehtud avaldusi portaalis hange.ee (tl 59, parema kvaliteediga tl 111). Nimetatud tõendist nähtub, et hageja küsis järgmist pakkumust: “Küsin hinda, mis sisaldaks vesipõrandakütte projekteerimist, materjale (torud, kollektorid, termostaadid, andurid jm, mitte penot, soojuspumpa ega armatuurvõrku) ja paigaldust armatuurvõrgust soojuspumbani (ei sisalda peno, armvõrgu panekut ega betoneerimist)./.../.“ Nimetatule on kostja vastanud: „Pakkumine sisaldab: Projekti, põrandaküttetoru koos paigaldusega /.../. Metallkollektorid nii esimesele kui teisele korrusele (8 ringi ja 4 ringi), peavoolu ja tagasivoolu toru 2. korrusele, survestamine ja dokumentatsioon. Garantii kehtib vastavalt materjalidele. /.../ Hinnakõikumine pakkumises kuna pole projekti.“
12.Mõlemad pooled väljendasid tahet paigaldada põrandaküttetoru. VÕS § 29 lg 2 kohaselt ei või lepingu tõlgendamisel olla aluseks ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kostja on 03.02.2018 ringkonnakohtule esitatud menetlusdokumendis asunud seisukohale, et „paigaldamine“ ei tähenda „ühendamist“, mistõttu kuna töövõtulepingus kasutatakse sõna „paigaldus“, mitte „ühendamine“, ei kuulunud kolmandalt isikult tellitud tööd töövõtu lepingu esemesse.
5(7)
Ringkonnakohus nimetatuga ei nõustu, leides, et „paigaldamine“ on laiem mõiste ja „ühendamine“ üks paigaldamise koosseisu kuuluv tegevus.
13.Kuna pooled ei olnud ühte meelt, kas töövõtulepingu p-s 5.1.6 sätestatust tulenevalt kuulus vaidlusalune töölõik töövõtulepingu esemesse, selgitas ringkonnakohus pooltele 10.01.2018 kirjaga tõendamiskoormust ja andis neile võimaluse esitada tõendid selle kohta, et portaalis hange.ee ja lepingus kokkulepitud tööd kattuvad ja kui ei kattu, siis mis osas. Poolte esitatud tõenditest võtab ringkonnakohus asja juurde hageja poolt esitatud väljavõte portaalist hange.ee, JP arvamuse, EP arvamuse ja kostja poolt esitatud JP kutsetunnistuse väljatrüki, kuna need on vajalikud asja õigeks lahendamiseks.
14.Hageja esitas oma väidete tõendamiseks kahe asja tundva isiku – JP ja EP - selgitused. JP arvamuse kohaselt, kes paigaldas hagejale soojuspumba, ei ole soojuspumba paigalduse juures tavapärane, et pumba paigaldamise juurde kuuluks ka peamagistraalide ja kollektorite ühendamise töölõik. Nende ühendamata jätmise puhul on tegemist väga harva ettetuleva olukorraga ja tavapäraselt on see töölõik tehtud ajaks, kui hakatakse soojuspumpa paigaldama. See töölõik on olemuslikult põrandakütte paigaldamise tööde hulgas. Kostja on seadnud kahtluse alla JP pädevuse vastava arvamuse andmiseks ja esitanud tõendina tema kutsetunnistuse, mille kohaselt on asjatundja külmamehaanik. Asjatundja on selgitanud oma arvamuses, et ta on tegelenud soojuspumpade paigaldamisega 10 aastat ja omab vastavat praktikat. Eeltoodu tõttu peab ringkonnakohus arvamust usaldusväärseks tõendiks.
15.Sama tuleneb ka asja tundva isiku EP arvamusest, mille kohaselt peale- ja tagasivoolu torude ühendamine kuulub kompleksse põrandakütte torustike paigalduse tööde hulka. Kostja on seadnud kahtluse alla asja tundva isiku arvamuse seoses sellega, et olukord ei olnud tavapärane. Maakohtu menetluses väitis kostja, et juhtis juba tööde teostamisel hageja tähelepanu asjaolule, et kollektorite ühendamine magistraaltorudega tuleb hagejal tellida kolmandalt isikult. Tõendid selle kohta, et kostja oleks seda väljendanud lepingu sõlmimisel, asjas puuduvad. Kostja asus toimikust nähtuvate tõendite kohaselt väitma, et vaidlusalused tööd ei kuulu töövõtulepingu esemesse 24.10.2013 vastuseks hageja küsimusele, kas ta tuleb töid tegema (tl 27).
16.Kostja ei ole maakohtu menetluses tuginenud asjaolule, et hagejal puudus küttesüsteemi projekt, mille tõttu ei saanudki kostja vaidlusalust tööd pakkuda või esines töös hinnakõikumisi. Esmakordselt on kostja esitanud nimetatud väited peale maakohtu otsuse tegemist 05.12.2017 maakohtule saadetud dokumendis. Tulenevalt TsMS § 652 lg-s 4 sätestatust ringkonnakohus uute asjaolude ja tõenditega arvestada ei saa ja lähtub asjaolust, et vaidlusaluse töövõtu puhul oli tegemist tavapärase tööga.
17.Samal põhjusel ei arvesta ringkonnakohus kostja poolt peale maakohtu menetlust esile toodud asjaoludega: et tellija ei teadnud tööde teostamisel veel kütteallika tüüpi, seetõttu ei olnud lepinguga ette nähtud ringluspumpade paigaldamist (kollektorite ja magistraaltorude vahele); kostja selgitas hagejale tööde teostamise käigus ringluspumpade paigaldamise põhimõtteid; kostja selgitused töö eripärast tulenevate tööde järjekorra (sh betoneerimise) kohta; ehitusjärelevalvega seonduvad väited. TsMS § 652 lg-st 4 tulenevalt ei anna ringkonnakohus hinnangut ka kostja poolt apellatsioonimenetluses esitatud poolte ekirjavahetusele 6. oktoobrist 2013 (tl 101), hageja küttesüsteemi põhimõttelisele skeemile (tl 102) ja jätab need tõendid tähelepanuta.
6(7)
18.Ringkonnakohus tagastab kostjale apellatsioonimenetluses esitatud teostatud tööde akti, töövõtulepingu, hange.ee väljavõtte, poolte 24.10.2013 e-kirjavahetuse, tööde eest tasumist kajastava dokumendi, kuna need on toimikus olemas. Samuti tuleb apellandile tagastada väljavõte tema kutsetunnistusest ja kutsestandardist, kuna apellandi kutseoskusi ei ole seatud kahtluse alla ja vastav asjaolu ei kuulu tõendamisesemesse.
19.Eeltoodu tõttu jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad poolte menetluskulud apellatsiooniastmes kostja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1). Maakohus ei ole määranud kindlaks asjas hagejale hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu ei tee seda ka ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendamisel TsMS § 174 lg-st 4 juhindudes. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.